3-15-340/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-15-340

Otsuse kuupäev

19. mai 2015

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

BC Berry OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 10. novembri 2014

maksuotsuse nr 12.2-3/009890-21 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 24. aprillil 2015

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – BC Berry OÜ

Kaebaja esindaja – vandeadvokaat Rene Varul

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Vastustaja esindaja – Anne Palusoo

1. Rahuldada BC Berry OÜ kaebus.

2. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 10. novembri 2014

maksuotsus nr 12.2-3/009890-21.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 18. juuni 2015. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus (MTA) kontrollis 22. augusti 2012 korralduse

nr 12.2-3/9890-1 alusel BC Berry OÜ käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku

kogumispensioni

ja

töötuskindlustuse

maksete

deklareerimise

ja

tasumise

õigsust

maksustamisperioodidel juuli kuni september 2012.

2. MTA 3. märtsi 2014 maksuotsusega nr 12.2-3/9890-13 vähendati BC Berry OÜ deklareeritud

sisendkäibemaksu 31 333 eurot 92 senti ning määrati täiendavalt tasumisele kuuluvat käibemaksu

kokku 31 333 eurot 92 senti. BC Berry OÜ esitas 3. aprillil 2014 maksuotsuse nr 12.2-3/9890-13

peale vaide. MTA rahuldas 5. mai 2014 vaideotsusega nr 6-1/2113-3 BC Berry OÜ vaide ning

tunnistas 3. märtsi 2014 maksuotsuse nr 12.2-3/9890-13 kehtetuks ja tegi ettekirjutuse asja uuesti

otsustamiseks.

3. MTA 10. novembri 2014 maksuotsusega nr 12.2-3/9890-21 vähendati BC Berry OÜ poolt

deklareeritud sisendkäibemaksu 31 333 eurot 92 senti ning määrati täiendavalt tasumisele kuuluvat

käibemaksu kokku 31 333 eurot 92 senti. BC Berry OÜ esitas 11. detsembril 2014 maksuotsuse

nr 12.2-3/9890-21 peale vaide. 9. jaanuari 2015 vaideotsusega nr 6-1/2113-3 jättis Maksu- ja

Tolliamet vaide rahuldamata.

4. Tartu Halduskohtusse saabus 9. veebruaril 2015 BC Berry OÜ kaebuse Maksu- ja Tolliameti

vastu. Kaebuse kohaselt taotleb BC Berry OÜ MTA 10. novembri 2014 maksuotsuse nr 12.2-

3/9890-21 tühistamist. Tartu Halduskohus võttis 11. veebruari 2015 määrusega BC Berry OÜ

kaebuse menetlusse ning määras 26. märtsi 2015 määrusega asja läbivaatamisele kohtuistungil 24.

aprillil 2015.

Kaebuse põhjendused

5. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur ei ole vaidlustatava maksuotsuse andmisel olulises osas

järginud MTA 5. mai 2014 vaideotsuses nr 6-1/2113-3 toodud juhiseid. Maksuhaldur ei ole

kaebaja hinnangul võtnud seletusi kõigilt asjakohastelt isikutelt. Kaebaja osutab, et osaühingu

endiselt müügijuhilt M. Vuorentaustalt ei ole endiselt võetud seletusi. Maksuhaldur on käsitlenud

M. Vuorentaustalt meili teel antud vastust pealiskaudselt, kaebaja on seisukohal, et nimetatud isiku

seletused on asjas olulised, kuna kirjeldavad detailselt metsasaaduste vastuvõtmist, kaalumisi ja

kinnitavad tehingute toimumist OÜ-ga Reknar Grupp.

MTA on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes võtmata seletused Andrias Tuulingult ning olles

seejuures seisukohal, et nimetatud isikult paljasõnalise kinnituse saamine tehingute toimumise

kohta ei oleks mõjutanud maksuhalduri järeldust. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur ei saa

anda ette hinnanguid isikute võimalike seletuste kohta. Maksuhaldur ei saa lugeda isiku

võimalikku seletusi paljasõnaliseks ilma isikut reaalselt üle kuulamata.

6. BC Berry OÜ-l ei ole puutumust OÜ Reknar Grupp ja Charazy OÜ vaheliste tehingutega ning

ta ei pea vastutama selle eest, kas tema tehingupartnerid käituvad maksuõigussuhetes õiguspäraselt

või mitte.

MTA ei ole seadnud kahtluse alla asjaolu, et kaebajale kaupade müüja, OÜ Reknar Grupp, on

olnud tegutsev äriühing. Maksuotsuses puuduvad põhjendused, miks ei saanud OÜ Reknar Grupp

olla kaebajale kauba müüjaks. Maksuotsuses on kinnitatud, et OÜ Reknar Grupp oli tegutsev

ettevõte ja tegeles suhkru hulgimüügiga, sh müüs osaühing 2012. aastal AS-ile Selver suhkrut ja

2013. aastal metsasaadusi (seeni). Kaebaja on seisukohal, et kui OÜ Reknar Grupp on võimeline

teostama laialdast suhkruäri ja müüma metsasaadusi suurele kaubandusketile, siis on see äriühing

võimeline tegelema ka metsasaaduste kokkuostu ja edasimüügiga, sh ka kaebajale.

7. Kaebaja osutab, et MTA 5. mai 2014 vaideotsuse nr 6-1/2113-3 kohaselt ei olnud maksuhaldur

tuvastanud BC Berry OÜ-i teadlikkust asjaolu kohta, kas Reknar Grupp OÜ oli tegelik müüja või

ei. Võrreldes varasema maksuotsusega ei ole maksuhalduri sellekohased järeldused vaidlustatavas

maksuotsuses muutunud. Kaebaja hinnangul oleks sellekohaste järelduse tegemiseks olnud vaja

koguda uusi tõendeid, mida maksuhaldur aga ei teinud.

Asjaolust, et kaebaja on oma raamatupidamises võtnud aluseks Reknar Grupp OÜ koostatud

arveid ja saatelehti ei saa eeldada, et kaebaja kontrollis nende sisulist õigsust. Samuti ei näita

nimetatud asjaolu, et kaebaja oli teadlik, et kaupa vedavate sõidukite puhul ei olnud tegemist

Reknar Grupp OÜ sõidukitega. Kaebaja hinnangul on mõeldamatu eeldada, et kauba ostja

kontrollib tagantjärgi saatelehel olevate sõidukite omandisuhet või kuuluvust. Ükski õigusakt ei

näe ette, et ostja kohustust näidata üles kõrgendatud hoolikust seente ja marjade päritolu

selgitamisel. Samuti ei näe ükski õigusakt ette seente ja marjade ostmisel täiendavate ning

kohustuslike dokumentide täitmist.

8. MTA on mõistnud valesti metsasaaduste spetsiifilise turu toimimist. Kaebaja ei nõustu MTA

seisukohaga, et tavapäraselt kaalub müüja ise kauba ja koostab selle kohta saatelehe. Tegelikkuses

kaalub kauba (marjad) ostja. Ebaõige on MTA seisukoht, et marjade/seente puhul on vajalik

külmutuse olemasolu, tegelikkuses piisab, kui kaupa transporditakse jahutatud tingimustes.

Samuti on ebaõige MTA järeldus, et reeglina toimetatakse metsasaadused veel samal päeval

lõppkokkuostjatele.

Vastustaja vastuväited

9. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebus rahuldamata.

MTA osutab, et BC Berry OÜ maksumenetluse käigus kogutud tõendeid hinnates jõudis

maksuhaldur maksuotsuses seisukohale, et BC Berry OÜ on kajastanud näiliku tehinguna

metsasaaduste ostmist Reknar Grupp OÜ-lt eesmärgiga arvata Reknar Grupp OÜ nimel väljastatud

arvete alusel maha sisendkäibemaksu. Charazy OÜ ei saanud müüa Reknar Grupp OÜ-le

metsasaadusi, järelikult ei olnud Reknar Grupp OÜ-l võimalik metsasaadusi BC Berry OÜ-le edasi

müüa. Maksumenetluse käigus ei leidnud tõendamist väidetavad lepingulised suhted väidetavate

edasimüüjate vahel. Seega on BC Berry OÜ deklareerinud liigselt sisendkäibemaksu Reknar

Grupp OÜ nimel väljastatud arvete alusel summas 31 333 eurot 92 senti vähendanud sellega

tasumisele kuuluvat käibemaksu sama summa võrra.

10. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega nagu oleks vaideotsuses antud maksuhaldurile korraldus

M. Vuorentausta maksuhalduri juurde kutsumiseks. Samuti ei nõustu MTA sellega, et

maksuhaldur on küsitlenud M. Vuorentaustat sihilikult ebapiisavalt. M. Vuorentausta vastas 19.

juunil 2014 kirjalikult MTA küsimustele seoses kaebaja töökorralduse ja M. Vuorentausta

töötamise kohta BC Berry OÜ-s. Selgituste kohaselt oli tema tööülesandeks organiseerida

metsasaaduste müüki Soome Vabariigis, BC Berry OÜ töökorraldusega metsasaaduste kokkuostul

ta kursis ei olnud. Asjaolu, et M. Vuorentausta nägi BC Berry OÜ kontoris ka Janar Järve, on

seletatav sellega, et Reknar Grupp OÜ kontor asus samal aadressil ning see ei tõenda tegelike

lepinguliste suhete olemasolu Reknar Grupp OÜ ja BC Berry OÜ vahel.

11. MTA on endiselt seisukohal, et A. Tuulingu võimalikud selgitused ei muudaks MTA järeldust

Charazy OÜ osas, s.o et Charazy OÜ ei saanud müüa Reknar Grupp OÜ-le metsasaadusi. A.

Tuulingu seletuse puudumist ei peeta 5. mai 2014 vaideotsuses äramärkimist nõudvaks puuduseks.

12. Vastustaja märgib, et BC Berry OÜ ja Reknar Grupp OÜ juhatuste liikmed olid kauaaegsed

tuttavad, kellel oli võimalik leppida kokku fiktiivsete dokumentide vormistamises ja

maksuhaldurile seletuste andmises. MTA hinnangul ostis kaebaja metsasaadusi tõenäoliselt kokku

eraisikutelt. Vastustaja leiab, et nimetatud asjaolud ei jäta mingit kahtlust selles, et BC Berry OÜ

oli teadlik, et Reknar Grupp OÜ ei olnud tegelik müüja, isegi kui seda poleks maksuotsuses

selgesõnaliselt väljendatud.

13. Maksuhalduri järeldused Charazy OÜ ja Reknar Grupp OÜ vaheliste lepinguliste suhete

puudumise kohta on asjakohased, kuivõrd sellest tuleneb järeldus lepinguliste suhete puudumise

kohta Reknar Grupp OÜ ja BC Berry OÜ vahel. MTA osutab, et vaidlustatava maksuotsuse

järeldused on tehtud tõendeid ja asjaolusid nende kogumis ja vastastikuses seoses hinnates, mitte

üksnes Charazy OÜ ja Reknar Grupp OÜ vaheliste tehingute puudumise alusel.

14. MTA hinnangul ei välista asjaolu, et Reknar Grupp OÜ tegeles suhkru ostmise ja müügiga,

fiktiivsete arvete väljastamist BC Berry OÜ-le metsasaaduste eest. J. Järv on kinnitanud 21.

jaanuari 2014 vastuses maksuhaldurile, et 2012. aastal ei müünud Reknar Grupp OÜ AS-le Selver

metsasaadusi. Asjaolu, et Reknar Grupp OÜ võis müüa AS-le Selver seeni 2013. aastal, ei puuduta

mingil määral käesolevat vaidlust.

15. Vastustaja leiab, et Reknar Grupp OÜ saatelehtede sisu ja vormistamise praktika, mis erineb

teiste müüjate saatelehtede vormistamisest, on iseenesest asjaoluks, mis kinnitab tehingute

näilisust.

Vastustaja jääb oma seisukoha juurde, et saateleht on müüja poolt koostatav kauba saatedokument,

mille alusel ostja võtab kauba vastu ning millele olevaid andmeid, sealhulgas andmeid vedaja

kohta, kauba sortimenti ja kogust kauba saaja kinnitab. Eluliselt ebausutavaks tuleb pidada kaebaja

väidet, et Reknar Grupp OÜ saatelehed vormistas BC Berry OÜ pärast kauba ülekaalumist ainult

selleks, et anda Reknar Grupp OÜ-le andmeid arvete esitamiseks. Kauba saatelehtede väidetud

viisil vormistamisel jääks arusaamatuks, kes kandis saatelehtedele andmed transpordivahendite

kohta.

16. 24. aprillil 2015 toimunud kohtuistungil märkis vastustaja esindaja, et maksuotsuse faktiliseks

aluseks on asjaolu, et kaebaja teadis, et arvel kajastatud müüja ei ole tegelik müüja. Põhjendatud

on kahtlus, et kaebaja korraldas ise ostu eraisikutelt. Reknar Grupp OÜ roll oli vormistada

vastavad dokumendid.

Kohtu seisukoht

17. Vaidlustatud maksuotsuse kohaselt on BC Berry OÜ maksustamisperioodidel 2012. aasta juuli,

augusti ja septembri kohta kajastanud näiliku tehinguna metsasaaduste soetuse Reknar Grupp OÜ-

lt. Maksuhalduri hinnangul ostis BC Berry OÜ marjad ja seened füüsilistelt isikutelt ning Reknar

Grupp OÜ-d kasutati vaid fiktiivsete arvete vormistamiseks. Seega ei kajasta Reknar Grupp OÜ

tegelikult toimunud majandustehinguid ning kaebajal puudub õigus nendel märgitud

sisendkäibemaksu võrra oma käibemaksu summa vähendamiseks.

Maksuhaldur tugineb järeldustes järgmistele asjaoludele:

a) väidetavalt kauba Reknar Grupp OÜ-le müünud Charazy OÜ on 23. oktoobril 2012 kustutatud

maksukohustuslaste registrist, kuna äriühing ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist;

b) Vaidlusalusel perioodil Charazy OÜ arvelduskontodele kantud raha on sularahas välja võetud,

ettevõtlusele iseloomulikud ülekanded puuduvad;

c) Charazy OÜ esitas 2012. aasta juuli, augusti ja septembri käibedeklaratsioonid alles pärast

kaebaja suhtes kontrollimenetluse alustamist;

d) Charazy OÜ ja Reknar Grupp OÜ seaduslike esindajate ja Reknar Grupp OÜ töötajate

selgitused metsasaaduste Reknar Grupp OÜ-le transportimise ja BC Berry OÜ-le tarnimise kohta

ei ole eluliselt usutavad;

e) Reknar Grupp OÜ seadusliku esindaja J. Järve selgitused sõiduki registrimärgiga 016TJN

kasutamise kohta on vastuolulised;

f) Sõidukit registrimärgiga 016TJN kasutanud OÜ Logomandia ja Ranoke OÜ seaduslik esindaja

ei tunne Charazy OÜ-d, kes väidetavalt veo tellis;

g) väidetavad sularaha väljamaksed metsasaaduste eest ei kajastu Reknar Grupp OÜ

raamatupidamises ega ole seega tõendatud;

h) BC Berry OÜ-s ja Reknar Grupp OÜ-s oli metsasaaduste vastuvõtmine korraldatud selliselt, et

puudus kontroll selle üle, kes tegelikult BC Berry OÜ-le kauba tõi. Tegelikult kontrollis kogu

protsessi BC Berry OÜ seaduslik esindaja M. Pavlov, kes teatas arvete vormistamiseks vajalikud

andmed Reknar Grupp OÜ-le ja Charazy OÜ-le.

18. Käibemaksuseaduse § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või

teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha sama seaduse paragrahvis 37 sätestatud

nõuete

kohase

arve

alusel.

Sisendkäibemaks

on

maksukohustuslase

poolt

teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks

(KMS § 29 lg 3 p 1). KMS § 37 lg 1 järgi on maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba

võõrandamise või teenuse osutamise korral arve täpsemalt määratletud perioodi jooksul.

Riigikohtu seisukohtade kohaselt (RKHK 19. mai 2009 otsus asjas nr 3-3-1-32-09, p 10)

sisendkäibemaksu mahaarvamine võib olla alusetu eeskätt näiteks juhtudel, kui tehingu poolte

vahel esineb pettusele viitav seos; kui ostja ei näita üles äris nõutavat või tavapärast hoolsust,

arvestades kaupade või teenuse iseärasusi, eriti juhul, kui väljapoole maksuõigust jääv seadus

paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamiseks või müüja isikusamasuse

kontrollimiseks; kui on tõendatud kaebaja osavõtt maksupettusest, kaebaja hooletusest tingitud

pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt

ei toimunud. Samuti on kolleegium märkinud, et ainuüksi arvete nõuetekohasus ei välista tehingute

mittetoimumist.

Seega juhtudel, kus vaidlus kauba või teenuse olemasolu üle puudub, kaup on reaalselt olemas ja

teenust on osutatud, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt,

kuulub tõendamisele ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata

ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.

19. Asjas ei ole vaidlust selles, et vaidlusalustel arvetele nimetatud kaup oli olemas.

Kohtumenetlus esitatud seisukohtadest nähtuvalt peab maksuhaldur maksuotsuse faktiliseks

aluseks seda, et metsasaaduste müügitehinguid BC Berry OÜ ja Reknar Grupp OÜ vahel ei

toimunud ning kaebaja teadis, et tegelikuks müüjaks ei ole Reknar Grupp OÜ.

Kohtu hinnangul on vastustaja seisukoht eksitav ega vasta maksuotsuses märgitule. Kuna

maksuhaldur on seisukohal, et kaebaja on metsasaadused soetanud vahetult füüsilistelt isikutelt ja

kasutanud Reknar Grupp OÜ-t üksnes fiktiivse arve vormistajana, siis tegelikkuses tugineb

maksuotsus kahtlusele, et kaebaja on osaline maksupettuses.

20. Riigikohus on selgitanud, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril

raske või võimatu esitada maksuotsuses ja ka kohtule otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta.

Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja kaudsed

tõendid kogumis. Põhjendatud kahtluse tõendamise standard on oluliselt madalam kui teo

tõendamisel

süüteomenetluses.

Maksumenetluses

piisab

mõistlikust

kahtlusest,

mida

põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. (RKHK § 4. juuni 2013 otsus asjas nr 3-3-1-15-13, p 13).

21. Kohtu hinnangul ei tulene käesoleval juhul maksumenetluses tuvastatud asjaoludest

põhjendatud kahtlust selles, et kaebaja ei ole metsasaadusi Reknar Grupp OÜ-lt soetanud.

Vaidlust ei ole selles, et Reknar Grupp OÜ on ettevõtlusega tegelev äriühing, millel on töötajad,

tegutsemiseks vajalikud ruumid (ladu Jaamamõise 38, Tartus; kontor Jalaka 60A) ja

transpordivahendid (Ford Transit kaubik 362TJT ja haagis 83ZJG). Reknar Grupp OÜ seadusliku

esindaja J. Järve selgituste kohaselt (maksutoimiku leht (mtl) 152) on ta füüsilise isikuna tegelenud

metsasaaduste kokkuostuga juba alates 2005. aastast.

OÜ-lt Reknar Grupp metsasaaduste soetamise tõendamiseks on maksumenetluses esitatud Reknar

Grupp OÜ arved ning kauba saatelehed. Nii kaebaja, kui Reknar Grupp OÜ on müügitehingute

toimumist kinnitanud ja kauba eest on tasutud ülekandega müüja arvelduskontole. Vaidlust ei ole

selles, et kaebaja on raamatupidamises kajastanud vaidlusalusel perioodil füüsilistelt isikutelt

metsasaaduste soetamist.

22. Riigikohus on sedastanud, et eeskätt ja enamasti tõendavad tehingu toimumist tõendid üleantud

kauba või saadud teenuse kohta, tasumine müüja pangakontole, arve, tehingu kajastamine

raamatupidamises ja maksuarvestuses ning (kontrollimisel) poolte kinnitus tehingu toimumise

kohta. Kolleegiumi arvates ei saa kõiki tõendeid kogumis hinnates jätta konkreetse põhjenduseta

esimeses lauses nimetatud tõendeid kõrvale. (RKHK 9. mai 2013 otsus asjas nr 3-3-1-81-12, p 16).

23. Käesolevas asjas on maksuhaldur olulises osas keskendunud Reknar Grupp OÜ ja Charazy

OÜ vaheliste väidetavate tehingute kohta tõendite kogumisele ning leidnud, et kuna Charazy OÜ

ei saanud Reknar Grupp OÜ-le metsasaadusi tarnida, siis vastavalt ei saanud Reknar Grupp OÜ

ka kaebajale metsasaadusi tarnida. Kohus leiab, et maksuhalduri järeldused ei ole kooskõlas

Riigikohtu praktikaga selles küsimuses. Asjaolu, et Charazy OÜ ei saanud kaupa Reknar Grupp

OÜ-le tarnida või, et Charazy OÜ vastab variäriühingu tunnustele ei anna alust tehingute

toimumise kohta esitatud dokumentide fiktiivseks pidamiseks.

24. Kohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et tehingute tõendamiseks esitatud osal saatelehtedest ei

ole märgitud kauba kohale toimetanud sõidukit või sõiduki andmed võivad olla ebatäpsed.

Maksuhaldur on tuvastanud, et saatelehtedel nimetatud sõidukitest kaks olid Reknar Grupp OÜ

kasutuses, üks Charazy OÜ seadusliku esindaja kasutuses ja üks Logomandia OÜ ning väidetavalt

on sellega teostatud veo tellinud Reknar Grupp OÜ töötaja I. Reemets. Maksumenetluses kogutud

tõendid ei osuta vähemalgi määral võimalusele, et BC Berry OÜ seaduslike esindajate või töötajate

kaudu olnuks seotud nende sõidukite käitamisega või saanuks mõjutada sõidukite kasutamist

metsasaaduste toimetamiseks kaebaja asukohta.

Kohus nõustub kaebajaga, et tehingute toimumist ei sea kahtluse alla asjaolu, et kaebaja esindaja

ei kontrollinud kauba kogust vahetult kauba saabumisel vaid, hiljem ning müügiarved ja ka

saatelehed vormistas Reknar Grupp OÜ kaebajalt saadud andmete alusel. Vastuseks kaebaja

esindaja järelepärimisele on metsasaaduste kokkuostmisega pikaajaliselt tegelenud AS Saarek1

selgitanud (tl 35 pöördel), et reeglina kaalub kauba/marjad ostja, kes vaatab kauba üle ja praagib

ebakvaliteetse kauba välja. Pidades silmas, et J. Järv oli kaebaja seaduslikule esindajale tuttav ning

Reknar Grupp OÜ kontor asus kaebaja asukohas saab pidada eluliselt usutavaks, et J. Järv toimetas

kauba ise kaebaja lattu ning sai hiljem kaebajalt infot kauba koguse kohta. Kauba tarnimise sellist

korraldust on kinnitanud nii M. Pavlov (mtl 103), I. Kozõrev (mtl 113-116) ja E. Pavlov (mtl 120-

123). Ka M. Vourentausta (mtl 132) on kinnitanud, et J. Järv tõi Reknar Grupp OÜ esindajana

kaupa kaebaja lattu.

Ka see, et mõni teine tarnija (Figuraata OÜ, Kodeero OÜ) oli kauba ise eelnevalt kaalunud ja

saadud andmete alusel kauba saatedokumendid vormistanud, ei lükka ümber isikute selgitusi

Reknar Grupp OÜ-ga rakendatud praktika kohta. E. Pavlovi kinnitusel tehti ka teiste tarnijate

toodud kauba kontrollkaalumisi. On ilmne, et erinevuse korral loetakse müüdud koguseks

tegelikult ostjani jõudnud kauba kogus, mitte tarnija poolt varem tuvastatu.

25. Riigikohus on leidnud (RKHK 9. mai 2013 otsus asjas nr 3-3-1-81-12, p 16), et sarnastes

asjades on asjassepuutumatu seisukoht, et müüja ei saanud kaupa ostjale üle anda seepärast, et

selle kauba soetamine müüja poolt pole kontrollitav või et müüjal ei saanud sellist kaupa olla.

Maksustamise seisukohast ei oma tähtsust, kas müüja poolt pakutava kauba n-ö päritolu on

õiguspärane või mitte. Kui müüjal ei saanud sellist kaupa tõepoolest õiguspäraselt olla, ei saa

ainuüksi sellest asjaolust järeldada, et kaupa polnudki.

26. Riigikohtu seisukohast tulenevalt ei ole ka käesolevas asjas oluline, kas Reknar Grupp OÜ

võis kauba Charazy OÜ-lt õiguspäraselt omandada või mitte. Olukorras, kus Reknar Grupp OÜ-l

on olemas vahendid ning teadmised ja kogemused metsasaaduste kokkuostmiseks füüsilistelt

isikutelt, maksumenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et J. Järv on tarninud kaupa kaebaja lattu,

puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks Reknar Grupp OÜ tegevust mõjutanud või omanud

juurdepääsu kauba väidetavalt kaebajale toonud transpordivahenditele, ei näe kohus alust

põhjendatud kahtluseks, et BC Berry OÜ ei ole Reknar Grupp OÜ-lt vaidlusaluste tehingute järgi

metsasaadusi saanud. Sellise kahtluse tekitamiseks pidanuks maksuhaldur põhjendama, miks ta

jätab kõrvale võimaluse, et Reknar Grupp OÜ ise on korraldanud metsasaaduste kokkuostmise

füüsilistelt isikutelt ning kasutanud Charazy OÜ-d fiktiivsete arvete vormistajana.

Maksumenetluses tuvastatud asjaolude pinnal on selline järeldus vähemalt sama tõenäoline, kui

1 Vt lähemalt võrguleheküljelt http://www.saarek.ee/

maksuotsuse seisukoht, et tehinguid kaebaja ja Reknar Grupp OÜ vahel tegelikkuses ei toimunud.

Sellises olukorras ei ole alust väita, et põhjendatud on kahtlus just Reknar Grupp OÜ-ga tehingute

mittetoimumises.

Maksuhaldur on leidnud, et metsasaaduste tarnimine saatelehtedel nimetatud sõidukitega J. Järve

kirjeldatud viisil, s.o esmalt Reknar Grupp OÜ lattu ja siis samal päeval sama sõidukiga kaebaja

lattu, ei ole eluliselt usutav ega tegelikkuses teostatav. Kuna ka nõustumine vastustajaga ei

suurenda tõenäosust, et kaebaja ise, mitte Reknar Grupp OÜ soetas metsasaadused õigusvastaselt,

siis kohus vastustaja seisukohta täiendavalt ei analüüsi. Samal põhjusel ei hinda kohus vastustaja

väidet, et metsasaaduste, kui kiiresti rikneva kauba puhul ei ole sedavõrd pikk, Charazy OÜ-st

alguse saanud, tarneahel eluliselt usutav.

27. Vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg-le 1 lasub maksuotsuses määratud

maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma

määrati valesti. Riigikohus on selgitanud, et tõendamiskoormus läheb üle maksukohustuslasele

kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud (RKHK 25. märtsi 2009 otsus asjas nr 3-3-1-03-

09, p 20). Kohtu hinnangul ei ole maksuhaldur maksuotsust piisavalt motiveerinud selleks, et

tõendamiskoormus oleks kaebajale üle läinud. Seetõttu vaatamata sellele, et kaebaja ei ole suutnud

esitada täiendavaid tõendeid kauba soetamise kinnitamiseks, ei ole alust lähtuda eeldusest, et

vaidlusaluseid tehinguid tegelikult ei toimunud.

Kohtu hinnangul ei ole maksuhaldur kasutanud kõiki võimalusi kaebaja maksukohustust

puudutavate tõendite kogumiseks. Näiteks on maksuhaldur jätnud kasutamata võimaluse uurida,

millises koguses kaebaja heaks töötavad kokkuostjad metsasaadusi soetasid, kas see kogus on täies

ulatuses kaebaja raamatupidamises kajastatud või milline on füüsilistelt isikutelt soetatud

metsasaaduste osakaal võrreldes varasemate või hilisemate aastatega.

28. Nendel asjaoludel on kohus seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti 10. novembri 2014 maksuotsus

nr 12.2-3/009890-21 on õigusvastane, kuna tugineb asjaolule, mille esinemise põhjendatud

kahtlust ei ole maksuotsuses piisavalt motiveeritud. Põhjendamisviga on oluline, sest kauba

Reknar Grupp OÜ poolt tarnimise faktist sõltub, kas kaebaja oli õigustatud tehingutelt

sisendkäibemaksu maksuarvestuses maha arvama või mitte. Seetõttu tuleb maksuotsus tühistada.

Kaebus rahuldatakse.

29. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ega menetluskulude nimekirja.

Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest kaebaja kasuks menetluskulusid välja ei

mõisteta ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik