1-15-2723/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generated28.12.2014. a kella 19.40 paiku, viibides oma elukohas XXXX korteris, pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et lõi H.V. korduvalt rusikas kätega roiete piirkonda ja pähe. Oma tegevusega põhjustas A.J kannatanule füüsilist valu. 07.02.2015. a kella 15.30 ajal, viibides oma elukohas XXXX korteris, pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et lõi H.V. esmalt parema rusikas käega kõhtu, seejärel vasaku rusikas käega rindkere piirkonda, seejärel lõi rusikas käega
Legislator headnote
AI generated1-15-2723/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.J ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Full text
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. mail 2015. a Tartu Kalevi 1
Kriminaalasja number
1-15-2723
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi Kriminaalasi
A.J süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Abiprokurör Meelis Juursoo Süüdistatav A.J
elukoht: XXXX; isikukood: XXXX; kodakondsus: XXXX; haridus: XXXX; emakeel: XXXX; töövõi õppimise koht: XXXX
varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ei ole tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Aivar Kello
RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada A.J KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.J ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta DVD plaat hädaabinumbrile tehtud kõnede salvestustega kriminaalasja juurde.
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.J-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha osa
300 (kolmsada) eurot.
Jätta KrMS 180 lg 3 alusel muud menetluskulud kokku (kolmsada kakskümmend seitse) eurot riigi kanda.
Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud (kolmsada) eurot tasumisele ositi (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, jõustub see 04.06.2015. a ja menetluskulude tasumise lõpptähtaeg on 03.06.2016.
Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). A.J tuleb menetluskulude tasumisel märkida viitenumber: 99915700035837.
Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või
kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu
A.J süüdistatakse selles, et tema:
1. 28.12.2014. a kella 19.40 paiku, viibides oma elukohas XXXX korteris, pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et lõi H.V. korduvalt rusikas kätega roiete piirkonda ja pähe. Oma tegevusega põhjustas A.J kannatanule füüsilist valu.
2. 07.02.2015. a kella 15.30 ajal, viibides oma elukohas XXXX korteris, pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et lõi H.V. esmalt parema rusikas käega kõhtu, seejärel vasaku rusikas käega rindkere piirkonda, seejärel lõi rusikas käega
H.V. pähe ning vasaku jalaga lõi vastu H.V. paremat reit. Ülalnimetatud A.J käitumine tekitas kannatanule hematoomi vasakul rinnal, kaks hematoomi ülaseljal, hematoomi paremal küünarnuki piirkonnas ja rindkere põrutuse ning põhjustas kannatanule füüsilist valu. Seega pani A.J toime KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes isiku poolt.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes.
KarS § 121 lg 2 p-s 2, 3 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus A.J-ile karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.J ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi esitatud ei ole.
II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas
Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et A.J on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.J süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
III Kohtu seisukoht menetluskulude osas
Menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 48 eurot (tl 53, 79), kohtumenetluses makstud tasu 24 eurot, ekspertiisitasu 255 eurot (tl 67-68) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on A.J menetluskulud kokku on 912 eurot.
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.
A.J kaitsja taotles menetluskulude vähendamist ja nende ositi tasumise võimalust. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. A.J on XX töövõimetu, tema sissetulekuks on pension XXX eurot kuus. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine A.J-ile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel neid vähendada, jättes kaitsjatasu ja ekspertiisitasu riigi kanda ning välja mõista sundrahast 300 eurot. Vähendatud sundraha summa ühe korraga tasumine käib A.J-ile tema sissetulekuid arvestades samuti üle jõu, mistõttu tuleb anda talle võimalus tasuda menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Ingeri Tamm Kohtunik