2-13-14687/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-13-14687

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis Eesistuja Kaija Kaijanen, liikmed Gaida Kivinurm ja Iko Nõmm Määruse tegemise aeg ja koht

19. mai 2015. a, Tallinn

Kohtuasja number 2-13-14687 Kohtuasi

AH (pankrotis) pankrotihaldur Rein Vaiksaare hagi AS- i Inges Kindlustus vastu kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

7 694 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31. oktoobri 2013. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AH apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): AH (pankrotis) (isikukood: XXXXXXXXXXX) pankrotihaldur Rein Vaiksaar Vastustaja (kostja) AS Inges Kindlustus (registrikood: 10089395), lepinguline esindaja Elar Tamme Menetluse liik

15. mai 2015. a RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. AS Inges Kindlustus tasub AH-le 2000 eurot hiljemalt 20.05.2015 arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

2. Tühistada Harju Maakohtu 31. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-14687.

3. Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.

4. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

5. Tagastada apellandile pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o

200 eurot AH arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

6. Pooled on loobunud määruse vaidlustamise õigusest. Määrus ei ole edasikaevatav.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

Tsiviilasi nr 2-13-14687

2(3)

1. AH esitas 01.04.2013 Harju Maakohtule hagi AS-i Inges Kindlustus vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis sõiduki kadumise eest 7 694 eurot. Hagiavalduse kohaselt sattus hagejale kuuluv sõiduk Subaru Forester (reg. nr. XXXXXX) 2009. a detsembris liiklusõnnetusse, mille põhjustas kostja klient. Kostja korraldas hageja nõusolekul sõiduki viimise ja hoidmise OÜ-le Kullipark kuuluvasse parklasse ekspertiisi tegemiseks. Vaatamata sellele, et 2010. a. veebruaris teostati kostja poolt vaidlusalusele sõidukile ekspertiis, ei ole kostja sõidukit hagejale tagastanud. Hageja leidis, et kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud hoiulepingut ning vastutab lepingu täitmata jätmise eest. Kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, oleks hageja saanud sõidukit alates 2010. a. märtsist kasutada ning hageja oleks sõiduki väärtuse võrra rikkam. Hageja hinnangul on õiglane hüvitis sõiduki hävinemise eest sõiduki väärtus, s.o. 7694 eurot. Kuivõrd hageja ei saanud vaidlusalust sõidukit kasutada, pidi ta rentima asendussõiduki ajavahemikuks 21. jaanuarist kuni 10. oktoobrini 2010. a., kuue kuu rendimaksed moodustavad 1152 eurot. Kokku nõudis hageja kostjalt kahju hüvitisena 8846 eurot.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjate vastuväite kohaselt on hagi esitatud pahauskselt. Vaidlusaluse sõiduki omanik on Swedbank Liising AS, mistõttu ei ole hageja õigustatud kostjalt sõiduki turuväärtuse järgi hüvitist taotlema. Veebruaris 2010. a. teostatud ekspertiis tuvastas, et Subaru oli juba enne väidetavat liiklusõnnetust sellises seisus, mis ei võimaldanud sõidukil teeliikluses osaleda. Hageja poolt ei ole asjakohane väita, et ta sai alles 11.11.2010 teadlikuks, et ta sõidukit kasutada ei saa. Kindlustusandjale on teadlikult esitatud valeandmeid. Kostja ei ole hagejaga hoiulepingut sõlminud ega lepingu rikkumisega hagejale kahju tekitanud. Kostja esitas hageja nõudele ka aegumise vastuväite.

Esimese astme kohtu otsus

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus nõustus kostjaga selles, et kostja ei ole hagejale hagiavalduses nimetatud ulatuses kahju tekitanud ning hageja on oma menetlusosalise õigusi kasutanud pahauskselt. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et vaidlusaluse sõiduki omanik on Swedbank Liising AS. Vaidlusaluse sõiduki liikluses osalemine oli välistatud veovõlli purunemise tõttu juba väidetavale liiklusõnnetusele eelneval ajaperioodil, mistõttu ei sattunud Subaru Forester 23.12.2009 liiklusõnnetusse, vaid oli paigutatud sõiduteele muul eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõene ka hageja väide selle kohta, et kostja tegevuse tõttu ei saanud hageja vaidlusalust sõidukit kasutada. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et hageja ei saanud sõidukit liikluses osalemise eesmärgil kasutada ka enne väidetava liiklusõnnetuse toimumist 23.12.2009.

4. Kostja ei ole rikkunud hagejaga sõlmitud hoiulepingut. Üksnes sõiduki paigutamine Kullipark OÜ parklasse ei tekitanud hoiulepingulist suhet hageja ja kostja vahele. Hoiulepingust tulenev nõue oleks ka aegunud. Ekspertiis teostati 25.02.2010 ning hiljemalt 2010. aasta märtsis oli hageja ekspertiisi tulemustest ka teadlik. Hageja pöördus kohtusse 01.04.2013, seega hilinenult. Hageja nõue aegus 31.03.2010. Lisaks maakohus põhjendas, et kuivõrd hageja ei saanud sõidukit kasutada ka enne 23.12.2009 väidetavalt toimunud liiklusõnnetust, ei ole kostjal mingit puutumust hageja asendussõiduki rentimise vajaduse ja selleks tehtud kulutustega. Ka selline hageja nõue kostja vastu oleks aegunud, sest hageja teadis juba 23.12.2009, et ta ei saa sõidukit teeliikluses kasutada. TsÜS § 146 lg. 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja pöördus kohtusse 01.04.2013, seega hilinenult.

Apellatsioonkaebus

Tsiviilasi nr 2-13-14687

3(3)

5. Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega mõista kostjalt välja hageja kasuks

7 694 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Menetluse käik

7. Harju Maakohtu 09.01.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-21379 kuulutati välja AH pankrot ja nimetati tema pankrotihalduriks Rein Vaiksaar. Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2015 määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata. Maakohtu määrus jõustus ringkonnakohtu määruse jõustudes 08.04.2015.

8. Ringkonnakohtus 15.05.2015 tsiviilasjas nr 2-14-50414 toimunud kohtuistungil astus pankrotihaldur Rein Vaiksaar vastavalt PankrS § 43 lg-le 1 menetlusse AH asemel. Menetlusosalised avaldasid ringkonnakohtule, et nad on saavutanud ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Apellant palus tagastada pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1). Pooled on avaldanud, et nad on kompromissi kinnitamise tagajärgedest teadlikud.

10. Apellant taotles kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p-i 1 alusel kuulub see taotlus rahuldamisele. Apellandi eest tasus AB apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 400 eurot (tl 123). Sellest pool, s.o eurot tuleb tagastada AH pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

11. Kuivõrd pooled loobusid käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest, ei saa käesoleva kohtumääruse peale määruskaebust esitada.

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm

Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/