3-14-423/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 19.05.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-423 Haldusasi A.P. kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30.04.2014. a käskkirja nr 21.1-1/17 tühistamiseks, varalise kahju summas 91,54 eurot ja mittevaralise kahju summas 1654,20 eurot hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Narva-Jõesuu linna apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A.P. Vastustaja Narva-Jõesuu linn Esindaja v.-adv. Hillar Villers RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde Narva-Jõesuu Linnavalitsuse istungi protokoll 05.11.2013 nr 44; A.P. 28.02.2014. a vastused linnapea küsimustele; A.K. venekeelne kinnitus ja puude takseerimise skaala koos tõlkega ning A.K. lõputunnistus.

2. Tagastada Narva-Jõesuu Linnavalitsusele Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.09.2002. a määrus nr 59; RMK 10.12.2013. a omanikukahju hüvitamise nõue; õiend tekitatud kahju suuruse kohta ning Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 26.05.2009. a korraldus nr

169. Tagastada A.P. le Kutsekoja veebilehe väljatrükk.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt ning tühistada Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a otsus menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. Mõista Narva-Jõesuu Linnavalitsuselt A.P. kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulu (riigilõiv) summas 15 (viisteist) eurot.

4. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a otsus muutmata.

5. Jätta poolte apellatsiooniastmes kantud menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 18.06.2015 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva-Jõesuu Linnavalitsus andis 05.11.2013. a korralduse nr 314 „Raieloa väljastamine“ (edaspidi Korraldus) p-ga 1.4 nõusoleku ja kooskõlastuse Narva-Jõesuu J. Poska tn-l asuval linnakalmistul 33 männi sanitaarraie teostamiseks. Korralduse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Narva-Jõesuu Linnavalitsuse keskkonna-korrakaitseinspektor A.P. . Korralduse eelnõu seletuskirja kohaselt on linnakalmistul vaja teha kuivanud ja ohtlike puude sanitaarraie. Raiumisele kuulub 33 mändi, neist 18 on täielikult kuivanud, 8 on kuivanud 75-85% ulatuses ja 7 on ohtlikud (tugevasti kaldus).

2. Narva-Jõesuu Linnavalitsus määras 30.04.2014. a käskkirjaga nr 21.1-1/17 (edaspidi Käskkiri) A.P. distsiplinaarkaristuseks põhipalga vähendamise 30% kuni 30.09.2014, arvestades distsiplinaarmenetluse kokkuvõtet ja lähtudes avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 70 p-st 2, § 75 lg-test 1, 2, 5 ja 7, §-st 76 ja §-st 77. Käskkirja kohaselt teatati 27.02.2014 Narva-Jõesuu linnapeale I. Tšubenkole, et kalmistul teostatakse puude raiumist, kus kohapeal selgus, et tegemist pole kuivanud puude raiumisega, nagu oli ette nähtud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 05.11.2013. a korralduses. Käskkirjas on osutatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 13.04.2000. a määrusega nr 16 kinnitatud „Narva-Jõesuu linna raieeeskirja“ (Edaspidi Raieeeskiri) II osa p-le 3 tuginevalt, et 05.11.2013. a korralduse p-s 1.4 ei ole kajastatud raiumisele kuuluvate puude liigid ja rinnasdiameeter. Käskkirjas on leitud, et A.P. rikkus raie-eeskirja II osa p-i 2, kuna linnakalmistul suuremahulise sanitaarraie teostamiseks ei ole raieluba vormistatud, mis on eelkõige selleks, et täpselt fikseerida raiutavad puud, näidates nende asukoha kaardil, kuid A.P. ei kontrollinud raie teostamist, ei märgistanud raiumisele kuuluvaid puid, vaid on piirdunud puude näitamisega. Kokkuvõttes on tuvastatud A.P. i tegevuses hooletus teenistuskohustuste täitmisel, millega ametnik on oluliselt rikkunud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse mainet.

3. A.P. esitas 29.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30.04.2014. a käskkirja nr 21.1-1/17 tühistamiseks ning varalise kahju summas 91,54 eurot ja mittevaralise kahju summas 1654,20 eurot hüvitamiseks. Lisaks palus kaebaja peatada vaidlustatud käskkirja täitmine kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja leidis, et 05.11.2013. a korralduses puude mõõtmete puudumine ei anna alust kaebaja süüdistamisele hooletuses. Kaebaja väitel valmistas ta ette korralduse projekti ja esitas selle linnavalitsuse istungile, kus linnavalitsus otsustas, kas puud kuuluvad mahavõtmisele või mitte ning vormistas korralduse, mis oli aluseks puude mahavõtmisele. Kaebaja märkis, et puuduvad lisad raieloa näol, millist dokumenti ei ole linnavolikogu ega -valitsus täiendavalt vastu võtnud ning korraldusel on raiedokumendi tunnused olemas. Kaebaja väitel raiutud puude märgistamine maastikul markeriga ei ole eeskirjaga ette nähtud, mistõttu ei saa märgistuse puudumine olla väärtegu, seda enam, kui seda on pakase tõttu võimatu teha ning tervete puude mahavõtmine ei ole tõendatud. Kaebaja leidis, et linnapea tegi 2 ebaseaduslikku käskkirja distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaja pikendamiseks, kuna ATS § 77 ei näe ette tähtaja pikendamist. Kaebaja tõi välja, et töövõimetuslehel viibides kulutas ta ravimite ostmiseks 12,47 eurot ja saamata jäi töötasu 79,07 eurot ning mittevaralise kahju suuruseks on 6 kuu töötasu vähendamise summa.

4. Kaebaja esitas 16.06.2014 taotluse, milles ta märkis, et tema materiaalne olukord ei luba tasuda täiendavat riigilõivu, mistõttu ta palus jätta läbi vaatamata nõue mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Kaebaja esitas 14.09.2014 täiendava seisukoha, milles ta märkis, et linnapea ei ole kogunud ATS § 73 lg 2 alusel ühtegi dokumentaalset tõendit. Ühtlasi väitis kaebaja, et kokkuvõttes ja distsiplinaarmenetluse alustamise käskkirjas ei ole märgitud, mis meetodiga on tuvastatud, et raiutud puud pole kuivanud, poolkuivanud või ohtlikud ning on raiutud ebaseaduslikult; ka ei ole A.K. üle kuulatud. Kaebaja väitel ei ole kohtule esitatud fototabelitel märgitud nende tegemise kellaaega, kuupäeva ega kohta, samuti ei selgu, kes need tegi ja milliste tehniliste vahenditega. Lisaks märkis kaebaja, et arve osutatud õigusabi eest summas 648 eurot on ülepaisutatud ja põhjendamatu.

5. Tartu Halduskohus rahuldas 25.09.2014. a otsusega A.P. i kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30.04.2014. a käskkirja nr 21.1-1/17 tühistamise osas ja jättis rahuldamata kaebuse varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Lisaks mõistis kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 22,46 eurot. Otsuse põhjendused:

1) Käskkirjast ei nähtu distsiplinaarmenetluse läbiviijat, mis ei ole oluline rikkumine, sest ATS § 73 lg 1 kohaselt on distsiplinaarmenetluse läbiviimise õigus ka distsiplinaarmenetluse algatajal. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaega võib pikendada. Käskkirjast ei selgu, kas kaebajale heidetakse ette seda, et raie toimus raieloata või seda, et kaebaja ei vormistanud raieluba. Raie-eeskirja rakendussätete p-st 5 tulenevalt ei pidanud kaebaja raieluba vormistama. Ka A.P. i ametijuhendist ei nähtu, et ta oleks pidanud raieloa vormistama, vaid tema ülesandeks oli ettepaneku tegemine raieloa andmiseks. 05.11.2013. a korralduse eelnõu seletuskirjast nähtuvalt on A.P. 31.10.2013 selgitanud, et linnakalmistul on vaja teha kuivanud ja ohtlike puude sanitaarraie, kokku 33 mändi. Vastustaja ei ole distsiplinaarmenetluse käigus sellele kaebaja tegevusele hinnangut andnud.

2) Põhimõtteliselt võis 05.11.2013. a korraldus vastata raieloa tunnustele, millele viitab pealkiri „Raieloa väljastamine“, ka on selles märgitud raiumisele kuuluvate puude arv (33), liigid (mänd) ja asukoht (J. Poska tn linnakalmistu). Rinnasdiameetri puudumist ei saa pidada nii kaalukaks argumendiks, et süüdistada kaebajat teenistuskohustuse süülises rikkumises. Korraldusest ei selgu, milles täpselt kontroll seisneb. Pole teada, kes on raieloa saajaks. Sellises määramatus olukorras oli kaebaja süüdistamine distsiplinaarsüüteo toimepanemises põhjendamatu.

Vastustaja ei ole vastu vaielnud kaebaja selgitusele töökorralduse kohta, mis oli ca 7 aastat toiminud ja varasemalt ei olnud A.P. distsiplinaarkaristusi määratud. Vastustaja oleks pidanud neid asjaolusid distsiplinaarkaristust määrates arvesse võtma. Distsiplinaarmenetluses on jäänud tähelepanuta, et 33-st raiumisele kuulunud männist 7 ei olnud kuivanud, vaid A.P. tegi ettepaneku need maha võtta põhjusel, et puud on ohtlikud tugeva kalde tõttu. Asja materjalidest ei selgu, kas 5 mändi, mis 27.02.2014 maha raiuti, kuulusid nende 7 ohtliku puu hulka.

Seetõttu ei saa ainuüksi fakt, et maha raiuti terveid puid, olla distsiplinaarkaristuse määramise aluseks.

3) Kuigi ATS § 74 lg 6 kohaselt arvestatakse süü hindamisel ametniku haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi, ei nähtu distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest ega käskkirjast, et seda oleks tehtud. Vastustaja ei ole käskkirjas selgitanud, miks tuleb põhipalka vähendada 30% ulatuses viieks kuuks. Vastustaja oleks pidanud tooma käskkirjas vastavad kaalutlused. Seda seetõttu, et distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on linnapea teinud ettepaneku määrata A.P. karistuseks põhipalga vähendamine 30% ulatuses kuueks kuuks.

4) Tõendatud on kaebaja viibimine haiguslehel, kulutuste tegemine ravimitele, viibimine haiguslehel seoses stressisituatsiooni ja neurootilise seisundiga ning haiguslehel olles vähem töötasu saamine, kuid ei ole tuvastatav vastustaja õigusvastane käitumine varalise kahju tekkimisega seoses. Vastustajal oli distsiplinaarmenetluse algatamiseks ajend, samuti võis distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaega pikendada. Distsiplinaarmenetluse lõppedes võidakse leida, et distsiplinaarsüütegu pole toime pandud. Tõendatud ei ole linnapea suuline nõue esitada avaldus omal soovil ametist lahkumiseks. Halduskohus peatas 02.06.2014. a määrusega käskkirja täitmise kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Seega ei saanud kaebajal mittevaralist kahju tekkida.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. Narva-Jõesuu linn esitas 27.10.2014 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a otsus osas, millega rahuldati A.P. i kaebus ja menetluskulude vastustajalt väljamõistmise osas ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivse nõudena palub vastustaja tühistada halduskohtu otsus osas, millega rahuldati A.P. i kaebus ja teha uus otsus, millega jätta rahuldamata A.P. i kaebus käskkirja tühistamise osas ning jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Lisaks palub mõista A.P. ilt välja vastustaja menetluskulud nii halduskui ka ringkonnakohtus ning otsuse tühistamata jätmisel mõista A.P. ilt välja vastustaja poolt halduskohtus kantud menetluskulud 2/3 ulatuses ehk 527,76 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Otsuse resolutsioon ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 p 1, § 157 lg 1, § 158 lg 5 ja § 162 lg-te 1 ja 4 nõuetele. Otsuses puudub kohtu otsustus käskkirja tühistamise osas ja resolutsiooni p 1 ei ole täidetav ilma otsuse põhjendava osata. Otsuse resolutsioonist ei nähtu menetluskulude jaotust ega ole käsitletud vastustaja menetluskulusid. Kohus ei ole põhjendanud, miks kohaldas HKMS § 131 lg 1 p 2 alusel kirjalikku menetlust. Otsusest selgub, et kõik asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud ei olnud tuvastatud, seega on kohus rikkunud uurimispõhimõtet (HKMS § 2 lg 4) ning HKMS § 90 lg 2 kohaselt kirjaliku menetlusega seonduv vastustaja vastuväide on lubatav. Kohus ei ole andnud hinnangut vastusega esitatud fotodele ega A.K. seletusele.

2) Kohus on kitsalt tõlgendanud ATS § 52 ja jätnud kohaldamata ATS § 51. Kohus on jätnud tähelepanuta, et raieloaga seonduva dokumentatsiooni valmistab ette kaebaja, mis peab vastama ka vastustaja õigusaktidele (raie-eeskirja p-de 3 ja 4.3 tingimustele). Kohus on jätnud tähelepanuta, et kõiki järelevalve toiminguid on võimatu detailselt lahti kirjutada ametijuhendis ja juhinduda tuleb ka ATS §-s 51 sätestatud teenistuskohustustest, raie-eeskirjast ja teistest õigusaktidest. Kaebaja nö „puude näitamine“ ei ole käsitletav teenistuskohustuste kohase täitmisena ja kaebaja tegevuses ilmnevad otsesed hooletuse tunnused. Ametijuhendis ei ole toodud kaebaja teenistuskohustused ammendava loeteluna ja arvestada tuleb ka kaebaja ametikoha eesmärki, vastustaja õigusakte ja ATS §-s 51 toodud üldisi ametniku kohustusi. Hooletu suhtumise tulemusena on kohase raieloa puudumise ja puuduliku järelevalve tõttu saanud võimalikuks tervete puude raie.

3) Väär on kohtu seisukoht, et käskkiri on raie-eeskirjale vastav raieluba. Otsuse põhjendusest ei tulene üheselt mõistetavalt, kas raieluba oli või mitte ja kas korraldus oli raieluba või ei olnud. Kuna korralduses ei ole toodud sanitaarraide käigus mahavõetavate puude rinnasdiameetrit ja asukohta, siis ei vasta see raie-eeskirjaga nõutavale raieloale.

4) Väär on kohtu seisukoht, et kui kaebajat ei ole eelnevalt karistatud raieloa vormistamata jätmise eest ja raielubasid ei ole vormistatud ca 7 aasta jooksul, siis ei ole ta teenistuskohustusi süüliselt rikkunud. ATS ei sätesta distsiplinaarkaristuse määramise keeldu, kui eelnevalt ei ole samasisulise süüteo eest isikut karistatud. Karistuse määramine on vastustaja õigus, mitte kohustus. Kaebaja tähelepanu on eelnevalt suuliselt juhitud vajakajäämistele teenistuskohustuste täitmisel. Juhul kui ka raieluba eraldi ei vormistata, oli kaebaja kohustatud raiega seonduvad materjalid ja korralduse eelnõu ette valmistama selliselt, et see vastaks raieeeskirjaga kehtestatud raieloa tunnustele ja vajaliku hoolega teostama järelevalvet raie teostamise üle. Kaebaja põhjustas olukorra, kus puudus ülevaade, millised 33 puud linnakalmistul pidi raiutama.

5) Väär on kohtu seisukoht, et vastustaja ei ole arvestanud ATS § 74 lg-s 6 sätestatut ja oleks käskkirjas pidanud täiendavalt põhjendama karistuse valikut. Kaebajat on süüdistatud hooletuses, milline on ATS § 74 lg 2 kohaselt süü kergeimaks vormiks. Vastustaja on karistuse valikul valinud „keskmise“ karistuse, milleks ATS § 70 p 2 kohaselt on põhipalga vähendamine kuni 30% kuueks kuuks. Käskkirjas vähendati karistuse kestust viiele kuule. Vastustaja on teinud kaalutletud valiku karistuse määramisel ega pea täiendavalt põhjendama, miks ei määranud noomitust või ei vabastanud kaebajat teenistusest. Karistuse valik on kohane ja vastab süüteole. Kaebaja ei ole vaidlustanud karistuse valikut ja/või süü vormi. Samuti ei ole kokkuvõttes ja/või käskkirjas ATS § 74 lg-le 6 viite puudumine ja/või karistuse valiku põhjendamine käskkirja tühistamise aluseks.

7. A.P. esitas 18.11.2014 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.09.2014. a otsus muutmata ning kohtukulud vastustaja kanda. Vastuse põhjendused: 1) Apellatsioonkaebuses ei esitanud vastustaja tõendeid kaebaja poolt ametikohustuste rikkumise kohta. 2013. a detsembrist kuni 2014. a maini valmistas kaebaja ette 8 raieloa väljaandmise korralduse projekti ning linnavalitsus võttis need kõik vastu ja linnapea allkirjastas need ega nõudnud kaebajalt lisalubade väljastamist. 2) Kaebuse esitamise eesmärgiks on kaebajale täiendavate materiaalsete kulutuste ja tervisele kahju tekitamine. Materiaalsete kulutuste tekitamist tõendab see, et vaatamata halduskohtu 02.06.2014. a määrusele käskkirja täitmise peatamise kohta, pidas vastustaja kinni 30% kaebaja maikuu palgast ning ei ole kinnipeetud summat tagastanud. 3) Apellatsioonkaebusele kirjutas alla mittenõuetekohane isik, kuna pole lisatud allkirjaõigust tõendavat dokumenti. Apellatsioonkaebuse esitamise, advokaadi teenuste ja riigilõivu tasumise küsimust linnavalitsuses ei arutatud. Seega ületas linnapea ainuisikulise otsusega ametialaseid volitusi ja tekitas linnale põhjendamatuid materiaalseid kulutusi üle 600 euro.

8. A.P. esitas 20.04.2015 täiendava seisukoha, milles ta selgitab, et pärast 05.11.2013. a korralduse koopia saamist läks koos P.K. linnakalmistule, kus märgistas mõned puud sinise markeriga, mis aga külma ilma tõttu külmus, ja edasi näitas kohapeal raiumisele kuuluvaid puid, millest täielikult kuivanud, 75-85% ulatuses kuivanud ja tugeva kaldega puid võinuks ka mitte märgistada, kuna need eristusid tervete puude hulgast. Kaebaja teatab, et P.K. teostas puude raiumist ajavahemikul 2014. a jaanuar-veebruar ning raie lõpetati 20.02.2014 linnapea suulise korralduse alusel raie keelamise kohta. Kaebaja väitel teostas ta järelevalvet kalmistu territooriumi ülevaatuse teel autoga ja/või jalgsi üks kord kahe päeva jooksul. Kaebaja ei ole nõus vastustaja seisukohaga, et raiuti terveid puid ja leiab, et vastustaja poolt kohtule esitatud fotod on tehtud muul ajal.

9. Narva-Jõesuu linn esitas 20.04.2015 täiendava seisukoha, milles ta märgib, et A.P. valmistas 05.11.2013. a istungi jaoks ette ainult korralduse eelnõu ja seletuskirja, kuid teisi materjale vastavalt raie-eeskirja p-le 4 ette ei valmistanud. Vastustaja väitel tuli linnakalmistul puude maharaiumise initsiatiiv linna poolt ning 05.11.2013. a korraldusest sai raiet teostanud isik teada 05.11.2013, mida tõendab kaebaja enda 20.04.2015. a selgitus. Vastustaja selgitab, et tervete puude mahavõtmise avastas A.K. , kes omab aboristi tunnistust ja on pädev hindama puude seisukorda, mille kohta on halduskohtule esitatud 04.08.2014 fotomaterjal. Vastustaja väitel on A.P. iga vesteldud seoses Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 26.05.2009. a korralduse nr

169 alusel teostatud raiega reformimata riigimaal, kuid kuna ebaseaduslik raie leidis aset 2009. a, siis ei peetud võimalikuks ATS-i kohast distsiplinaarkaristuse määramist. Vastustaja märgib, et A.K. seletuskirja ei võetud, kuid suulisi seletusi küsis linnapea. Vastustaja selgitab, et palga väljamaksmise kuupäev on järgneva kalendrikuu esimene kuupäev, kuid kohtumääruse käskkirja täitmise peatamise kohta sai vastustaja kätte e-posti teel 02.06.2014 kell 17.03, seega kuni selleni oli vastustaja tegevus õiguspärane. Vastustaja toob välja, et kaebaja 28.02.2014. a seletuskirja kohaselt ei märgistanud ta puid markeriga ning on selgusetu, millistel päevadel teostas kaebaja järelevalvet puude raiumise üle.

10. A.P. esitas 27.04.2015 täiendava seisukoha, milles ta leiab, et vastustaja viidatud A.K. arvamust ei saa tõendina vastu võtta, sest dokument on koostatud 14 kuud pärast „puude ebaseadusliku raie“ avastamist ja 12 kuud pärast distsiplinaarmenetluse lõppemist, dokumendis puudub arvamuse selgitus ja metoodika kohta põhjendus ning on koostatud linnavalitsuse ametniku poolt ja linnavalitsuse dokumentide registris registreerimata. Lisaks märgib A.P. , et vastustaja lisatud lõputunnistuse nr 029639 omanik on SA Kutsekoda andmetel L.P. , mitte A.K. .

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, menetluskulude jaotust puudutavas osas. Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

12. Halduskohtu otsus on ringkonnakohtus vaidlustatud osas, milles halduskohus kaebuse Käskkirja tühistamiseks rahuldas ning vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulud välja mõistis. Apellatsioonkaebuses leiab vastustaja, et Käskkiri on õiguspärane, kuna kaebaja näitas teenistuskohustuste täitmisel üles hooletust, mis väljendus selles, et ta ei väljastanud Korralduse p-s 1.4 märgitud puude mahavõtmiseks raieluba ega teostanud puude mahavõtmise üle nõutavat järelevalvet (ei märgistanud raiumisele kuuluvaid puid), mistõttu sai võimalikuks tervete puude raie. Eelnimetatud tegevusega kahjustas kaebaja oluliselt Narva-Jõesuu Linnavalitsuse mainet. Apellatsioonkaebuse kohaselt põhjustas kaebaja olukorra, kus puudus ülevaade, millised 33 puud linnakalmistul pidi raiutama.

13. Esmalt märgib ringkonnakohus seda, et avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 71 järgi on distsiplinaarmenetluse eesmärk distsiplinaarsüüteo toimepanemisele viitavate asjaolude kiire ja täielik väljaselgitamine, võimaliku süüdlase tuvastamine ning distsiplinaarkaristuse õiglane määramine. ATS eelnõu (193 SE) seletuskirja kohaselt algab distsiplinaarmenetlus sellega, et tuvastatakse asjaolud. Seejärel hakatakse tuvastama, kes võib olla süüdlane ning kas isikud on oma tegevusega rikkunud teenistuskohustusi või mitte. Juhul kui leitakse, et tegemist on distsiplinaarsüüteoga, tuleb süüdlasele määrata õiglane karistus1. Narva-Jõesuu linnapea 20.03.2014. a käskkirjast distsiplinaarmenetluse algatamise kohta ilmneb, et distsiplinaarmenetluse algatamist ajendavaks asjaoluks oli linnapeale 27.02.2014 laekunud teade, et kalmistul teostatakse puude raiumist (tl 13). Eelviidatud käskkirjas selgitatakse: „Sõites kohale selgus, et tegemist pole kuivanud puude raiumisega, nagu oli ettenähtud Narva-Jõesuu LV 05.11.2013. a korralduses nr 314“. Eeltoodust saab järeldada, et distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks sai käesoleval juhul olla vaid Korraldusega mitte ettenähtud ehk omavoliline puude raie. Kui omavoliline puuderaie on kindlaks tehtud, on võimalik asuda uurima, kas rikkumine sai võimalikuks seetõttu, et raiet teostav isik eiras ise teadlikult Korralduse nõudeid või võis Korralduse nõuete eiramine aset leida seetõttu, et linnaametnik rikkus oma teenistuskohustusi. Eeltoodust tulenevalt peab distsiplinaarmenetluse kokkuvõte sisaldama muu hulgas asjas kogutud tõendeid, millele tuginedes distsiplinaarmenetluse läbiviija asjaolud tuvastas ning tegi neist järelduse distsiplinaarsüüteo toimepanemise ja rikkuja isiku kohta (ATS § 73 lg 6 p 3).

14. Nii distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes kui ka vaidlusaluses Käskkirjas viidatakse vaid ühele tõendile, milleks on kaebaja seletus, mis on seletuse kuupäevast nähtuvalt antud enne distsiplinaarmenetluse algatamist, 28.02.2014. Vastustaja 20.04.2015 selgitusest ringkonnakohtu kohtunõudele ilmneb, et ebaseadusliku raie avastas linnavalitsuse heakorratööde koordinaator A.K. , kes tuvastas, et maha on raiutud terveid puid, millise asjaolu kohta esitati Tartu Halduskohtule 04.08.2014 fotomaterjal. Ringkonnakohus märgib, et ringkonnakohtule esitatud A.K. kirjalikult kinnituselt selle kohta, et ta avastas 27.02.2014 linna kalmistul võimalusel säästmisele kuuluvate puude raie, puudub kuupäev, mistõttu koosmõjus

1http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c99b9c50-6462-4182-a6ce-d182400e1bae/Avaliku%20teenistu se%20seadus/

asjaoluga, et distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ja Käskkirjas A.K. kinnitusele ei viidata, ei saa järeldada, et distsiplinaarmenetluse käigus oleks A.K. lt seletust ebaseadusliku puude raie kohta võetud. Ka ei ole võimalik tuvastada halduskohtule esitatud fotode tegemise aega ega fotodelt nähtuvate raiutud puude asukohta (tl 60-61). Haldusasja materjalidest ei nähtu, et raiet teostanud A.K. oleks võetud asja kohta kirjalik seletus. Riigikohus on leidnud, et distsiplinaarsüüteo menetluses tagab seadus karistusõigusele omase isiku kõrgendatud kaitstuse ja süütuse presumptsiooni. Eeltoodust tulenevalt laienevad distsiplinaarmenetlusele ka kõrgendatud nõuded tõendite kogumisel ja asjaolude väljaselgitamisel. Haldusorgan peab asjaolude väljaselgitamisel põhjendama, kuidas on tõendite alusel jõutud oluliste asjaolude, st süütegude toimepanemise tuvastamiseni ning miks ta eelistab üht tõendit teisele (RKHK 15.05.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-76-12, p 17). Ringkonnakohtule ei nähtu, et käesoleval juhul oleks seda tehtud.

15. Vastuseks ringkonnakohtu nõudele selgitas vastustaja, et kaebaja valmistas 05.11.2013. a istungi jaoks ette ainult korralduse eelnõu ja seletuskirja; teisi materjale kaebaja ette ei valmistanud. Eeltoodust tulenevalt järeldab ringkonnakohus, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus andis korralduse Narva-Jõesuu J. Poska tänava linnakalmistul asuvate mändide sanitaarraieks raieloa väljastamiseks ilma, et linnavalitsus oleks tutvunud mändide asukohaga kalmistul asjassepuutuva kaardimaterjali alusel ning ilma et mändide asukoha skeemi oleks korraldusele lisatud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaoludel on tõendid ilmselgelt ebapiisavad tuvastamaks, et raie linnakalmistul teostati vastuolus Korraldusega. Kuna Korralduse seletuskirjast nähtuvalt oli 33 männist 18 täielikult kuivanud, 8 mändi 75-85% ulatuses kuivanud ning 7 ohtlikud (tugevasti kaldus), on halduskohus õigesti leidnud, et viimasena nimetatud 7 mändi ei pidanudki olema kuivanud, vaid need tuli maha võtta tugeva kalde tõttu (kohtuotsuse p 24). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et asja materjalidest ei selgu, kas 27.02.2014 maha raiutud 5 mändi kuulusid nende seitsme ohtliku puu hulka või mitte. Eeltoodust tulenevalt puuduvad asjas piisavad tõendid selle kohta, et linnakalmistul Korraldusega vastuolus olevat ehk ebaseaduslikku raiet teostati. Ringkonnakohus märgib täiendavalt ka seda, et kui vastustaja leidis, et kaebaja poolt ette valmistatud Korralduse eelnõu ja seletuskiri olid otsuse tegemiseks ebapiisavad, kuna ei olnud võimalik kindlaks teha, millised

33 puud pidi linnakalmistul maha raiutama, oli linnavalitsusel võimalik nõuda enne Korralduse andmist kaebajalt Korralduse eelnõu ja seletuskirja täpsustamist, sh puude asukoha märkimist kaardile ning käsitleda vastavat kaarti Korralduse lahutamatu osana. Kuna seda ei tehtud, võttis vastustaja endalt võimaluse kontrollida Korralduse täitmist ning esitada kaebajale pretensioone Korralduse täitmise üle teostatud järelevalve kohta. Nagu halduskohus otsuses selgitas, ei ole vaid „kuivanud“ või „mittekuivanud“ parameetri järgi väljaselgitatud puuderaie vastavus või mittevastavus Korraldusele veenev ega pruugi viidata Korralduse eiramisele.

16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga selles, et Narva-Jõesuu linna raie-eeskiri (edaspidi Raie-eeskiri, tl 7p-8) ega kaebaja ametijuhend (tl 9-10) ei pannud kaebajale selgesõnalist kohustust väljastada Korraldusele lisanduvat dokumenti nimetusega „Raieluba“. Raie-eeskirja p 5 järgi väljastab raieloa linnavalitsus. Kaebaja ametijuhendi p-st

3.3 tuleneb, et kaebaja teeb vaid ettepanekuid raieloa andmiseks. Seega ei nõustu ringkonnakohus Käskkirja selgitusega, mille kohaselt rikkus kaebaja Raie-eeskirja punkti 2, mis näeb ette, et igasugune raie linnas võib toimuda ainult raieloa alusel. Kuna Korraldus oli pealkirjastatud kui „Raieloa väljastamine“, pidi Korraldus kas üksi või koos selle lahutamatuks lisaks oleva dokumentatsiooniga sisaldama kõiki raieloale ettenähtud andmeid, sh raiumisele kuuluvate puude täpsemaid andmeid (asukoht või asukoha skeem). Seega võib käesoleval juhul tõusetuda küll küsimus Korralduse ja selle seletuskirja ettevalmistamisest viisil, et see vastanuks Narva-Jõesuu linna raie-eeskirja p-le 3, kuid mitte sellest, et kaebaja pidanuks pärast linnavalitsuse poolt Korralduse andmist koostama täiendava dokumendi pealkirjaga

„Raieluba“. Käskkirjas kaebajale etteheidetud raieloa andmata jätmine ei tulene Raie-eeskirjast ega kaebaja ametijuhendist. Ka nõustub ringkonnakohus kaebajaga selles, et kaebaja ametijuhendist ega Raie-eeskirjast ei tulenenud kaebajale nõuet raiumisele kuuluvate puude märgistamiseks. ATS § 51 lg 3 kohaselt peab ametnik juhinduma vahetu ja kõrgemalseisva juhi seadusega kooskõlas olevatest teenistusalastest juhistest ja korraldustest, samuti ametijuhendist. ATS § 73 lg 6 p 2 kohaselt peab distsiplinaaarmenetluse kokkuvõte sisaldama distsiplinaarsüüteo aluseks olevat rikutud teenistuskohustust. Haldusakti üldise põhjendamiskohustuse, sealhulgas haldusakti andmise faktilise ja õigusliku aluse märkimise kohustuse näeb ette haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56. Kuna ringkonnakohus on käesolevaga tuvastanud, et raieloa väljastamata jätmist, samuti puudulikku järelevalvet Korralduse täitmise üle ei saanud vastustaja kaebajale süüks panna ning vastustaja ei ole Käskkirjas viidanud ühelegi muule kaebaja rikkumisele, on Käskkiri tervikuna õigusvastane. HKMS § 158 lg 3 ls 3 järgi ei teosta kohus haldusakti õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega ei ole halduskohtul õigust asuda ise haldusorgani asemel tuletama kaebaja rikkumist selliste õigusaktide või üldiste ametniku kohustuste sätetest, millele Käskkirjas viidatud ei ole, mistõttu on vastustaja etteheide halduskohtu poolsele liiga kitsale seaduse tõlgendamisele asjakohatu.

17. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lõikele 1 on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Raieluba, millega antakse õigus puude raieks saab ringkonnakohtu hinnangul pidada haldusaktiks. Arvestades asjaolu, et Raie-eeskirja p 5 järgi pidi raieloa väljastama linnavalitsus ning viimane annab üksikaktidena korraldusi (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 lg 2), ei saa Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 05.11.2013. a korraldust pealkirjaga „Raieloa väljastamine“, mille p-ga 1.4 antakse nõusolek Narva-Jõesuu

J. Poska tänaval linnakalmistul 33 männi sanitaarraieks, pidada muuks kui dokumendi pealkirjas nimetatuks ehk raieloa väljastamiseks ning seda olenemata asjaolust, kas või millisel määral vastab Korraldus Raie-eeskirja nõuetele. Kaebajal vastava haldusakti andmise pädevus puudus. Kuna käesoleva vaidluse esemeks ei ole Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 05.11.2013. a korralduse nr 314 õiguspärasuse kontrollimine, ei oma tähtsust asjaolu, kas Korraldus oli Raie-eeskirjaga kooskõlas või mitte.

18. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu otsuses tooduga selles, et Käskkirjas ei ole esitatud distsiplinaarkaristuse valikut puudutavaid kaalutlusi. Ringkonnakohus nõustub vastavas osas halduskohtu otsuse põhjendustega (otsuse p-d 25-26) ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus täiendavalt seda, et kuigi Käskkirjas heidetakse kaebajale ühest küljest ette hooletust, mis on kergeim süü vorm (vt ATS § 74 lg 2), sedastatakse, et sellega rikkus ametnik oluliselt Narva-Jõesuu Linnavalitsuse mainet (vt Käskkirja kokkuvõte). Ringkonnakohus märgib, et ametiasutuse maine olulise kahjustamise korral eeldatakse, et tegemist on olulise rikkumisega, mis erinevalt hooletusest võib olla ka teenistusest vabastamise aluseks (vt ATS § 75 lg-d 4, 6 p 4). Seega ei ole käesoleval juhul kaebajale omistatud süü kergeim vorm kooskõlas vastustaja väitega kaebaja tekitatud kahju kohta (maine oluline kahjustamine), mistõttu on vastustaja viide süü kergeima vormi valikule asjakohatu. ATS § 74 lg 6 järgi arvestatakse süü hindamisel ametniku haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi. Halduskohus on käesolevas asjas tuvastanud, et linnavalitsuse varasemas töökorralduses ei ole kaebajale ca 7 aasta jooksul eraldi raielubade vormistamata jätmist ette heidetud ning leidnud, et vastustaja pidanuks nimetatud asjaolu arvestama ka distsiplinaarkaristuse määramisel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. Vastustaja väide, et kaebaja tähelepanu on eelnevalt suuliselt vajakajäämistele teenistuskohustuste täitmisel juhitud, on dokumentaalselt tõendamata, mistõttu puudub alus väiteks, et kaebaja olnuks teadlik, et talle süüks pandud käitumise näol on tegemist teenistuskohustuse rikkumisega.

19. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja etteheidetega halduskohtule seonduvalt istungi asemel kirjaliku menetluse läbiviimisega. Halduskohus on otsuse koostamiseks vajalikud asjaolud välja selgitanud ning teinud seadusliku lahendi. Vastustaja poolt distsiplinaarmenetluse käigus oluliste asjaolude välja selgitamata jätmine ning tõendite ebapiisav kogumine on aluseks puuduliku distsiplinaarmenetluse käigus koostatud käskkirja tühistamisele ega too kaasa uurimiskohustuse edasikandumist halduskohtule. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse rahuldamisel on kohtul otsuse resolutsioonis õigus tühistada haldusakt osaliselt või täielikult. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt puudub halduskohtu otsuse resolutsioonis selgesõnaline otsus „tühistada Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30. aprilli 2014. a käskkiri nr 21.1-1/17“. Eeltoodu ei raskenda siiski halduskohtu otsuse mõistmist. Ka otsuse resolutsioonist sõnadega „Rahuldada A.P. kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30. aprilli 2014. a käskkirja nr 21.1-1/17 tühistamise osas“ on võimalik aru saada, et halduskohus on pidanud vajalikuks vaidlustatud käskkirja tühistamist, mistõttu tuleb halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 tõlgendada otsusena käskkirja tühistamiseks. Kuna kaebaja ei esitanud käesolevas asjas apellatsioonkaebust halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 peale, millega tema kahjunõudeid ei rahuldatud, ei võta ringkonnakohus seisukohta kaebaja väidete osas seonduvalt talle tekitatud kahju ja kulutustega. Seonduvalt kaebaja väitega selle kohta, et apellatsioonkaebusele kirjutas alla mittenõuetekohane isik, selgitab ringkonnakohus, et vastavalt HKMS § 32 lg 1 p-le 1 võib volitatud esindajaks halduskohtumenetluses olla advokaat. Vastavalt HKMS § 35 lõikele 4 eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu. Seega ei pidanud vastustajat esindanud vandeadvokaadist esindaja lisama apellatsioonkaebusele esindusõigust tõendavat dokumenti. Eeltoodust tulenevalt jääb halduskohtu otsus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30. aprilli 2014. a käskkirja nr 21.1-1/17 tühistamiseks muutmata.

20. Ringkonnakohus võtab haldusasja materjalide juurde Narva-Jõesuu Linnavalitsuse istungi protokolli 05.11.2013 nr 44; A.P. i 28.02.2014. a vastused linnapea küsimustele; A.K. venekeelse kinnituse ja puude takseerimise skaala koos tõlkega ning A.K. lõputunnistuse. Ringkonnakohus tagastab vastustajale Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.09.2002. a määruse nr 59; RMK 10.12.2013. a omanikukahju hüvitamise nõude; õiendi tekitatud kahju suuruse kohta ning Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 26.05.2009. a korralduse nr 169, kuna nimetatud dokumendid ei oma puutumust vaidlustatud Käskkirjaga ega mõjuta käesoleva haldusasja lahendamist. Ringkonnakohus tagastab kaebajale Kutsekoja veebilehe väljatrüki, kuna see ei tõenda, et A.K. le väljastatud lõputunnistus oleks ebaehtne.

21. Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse ka halduskohtu otsusele osas, millega vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulud osaliselt välja mõisteti. Vastustaja väitel ei nähtu otsuse resolutsioonist menetluskulude jaotust ega ole käsitletud vastustaja menetluskulusid. Halduskohtu otsusest nähtub, et kohus rahuldas A.P. i kaebuse osaliselt, jättes rahuldamata kaebuse varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et kohtuotsus tuleb menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas tühistada.

HKMS § 109 lõike 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Halduskohus leidis, et käesoleval juhul on põhjendatud kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud (riigilõiv) summas 22 eurot ja 46 senti (kõigilt nõuetelt kokku tasutud riigilõiv jagatud kolmega), kuna kolmest nõudest üks rahuldati. Ringkonnakohus leiab, et kuna halduskohus rahuldas vaid kaebaja tühistamis-, mitte hüvitamiskaebuse, saab HKMS § 109 lg 6 järgi vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks pidada vaid tühistamiskaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot.

Kuna ülejäänud riigilõivu tasus kaebaja täiendavalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuetelt, mis jäid rahuldamata, ei olnud nimetatud nõuetega seotud menetluskulu kaebaja kasuks osaliselt väljamõistmine põhjendatud. Ka Riigikohus on leidnud, et riigilõivu olemusest tulenevalt ei saa riigilõivu pidada üksnes osaliselt põhjendatuks ja vajalikuks menetluskuluks (RKHK 05.05.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-17-11, p 17). Seetõttu ei ole õige jaotada riigilõivuga seonduvat menetluskulu vastavalt otsusega rahuldatud nõuete suhtele nõuete koguarvus, vaid mõista vastavalt nõudelt tasutud riigilõiv välja tervikuna või jätta nõude rahuldamata jätmise korral tervikuna välja mõistmata.

Ringkonnakohus möönab ka seda, et halduskohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks võtnud seisukoha vastustaja menetluskulu taotluse (vt tl 93-96) osas. Samas ei too see kaasa vastustaja poolt halduskohtus kantud menetluskulude vastustaja kasuks väljamõistmist. Riigikohus on leidnud, et haldusorganil ei ole küll keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, kuid halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv.

Seega võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse haldusorgani kasuks lahendamise korral (RKHK 30.11.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-63-10; 14.01.2009. a otsus asjas nr 3-3-1-62- 08; 06.11.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-52-07 ning 19.06.2007. a otsus asjas nr. 3-3-1-24-07). Ringkonnakohus on seisukohal, et teenistusvaidlus ei välju kohaliku omavalitsuse igapäevase põhitegevuse raamidest ning käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis andnuks aluse vastustaja kasuks halduskohtus kantud õigusabikulude osaliseks väljamõistmiseks.

Samal põhjusel jääb rahuldamata ka vastustaja taotlus apellatsiooniastmes kantud menetluskulude väljamõistmiseks. Seega jäävad poolte apellatsiooniastmes kantud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel