3-15-928/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

19. mai 2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-928

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla 24. märtsi

2015. a käskkirja nr 6-2/338 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16. aprilli 2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lilitškin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Tartu Vanglale määruskaebuse vastusele lisatud videosalvestis

16. aprilli 2015. a hommikust, N. Lilitškini 16. aprillil 2015. a esitatud

pöördumised nr 624/2571-1, nr 2-3/1569-1, nr 2-3/1570-1, nr 2-3/1571-1, nr 2-

3/1572-1, nr 2-3/1573-1, nr 2-3/1574-1, nr 2-3/1575-1, 14. aprillil 2015. a

esitatud pöördumised nr 623/618-1, nr 6-23/624-1, nr 2-3/1515-1 ning koopia N.

Lilitškini kirjavahetuse kaardist.

2. Võtta asja materjalide juurde N. Lilitškini vaide koopia Tartu Vangla 24. märtsi

2015. a käskkirja nr 6-2/338 peale.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. aprilli 2015. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10. aprillil 2015. a saabus Tartu Halduskohtusse Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla

24. märtsi 2015. a käskkirja nr 6-2/338 tühistamiseks. Nimetatud käskkirjaga oli Nikolai

Lilitškinit karistatud Tartu Vangla kodukorra p-de 4.9. ja 1.7.1 rikkumises, ning talle määrati

distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 12 ööpäevaks. Kaebus sisaldas ka esialgse

õiguskaitse taotlust, milles kaebaja palus kohtumenetluse ajaks käskkirja täitmine peatada.

2. Tartu Vangla esitas 16. aprillil 2015. a seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas, milles

teatas, et vastuse esitamise hetkeks ei ole määratud distsiplinaarkaristust täitmisele pööratud,

sest kaebaja kannab ühte varasemat karistust ning tal on veel kaks varasemat karistust

täitmisele pööramata, mis kuuluvad täitmisele pööramisele enne vaidlusalust karistust. Tartu

Vangla märkis, et N. Lilitškin ei ole esitanud vaiet nimetatud käskkirja peale. Kuna puudub

vaidemenetlus, mille raames saaks esialgse õiguskaitse taotlust lahendada, tuleb taotlus jätta

läbi vaatamata.

3. Tartu Halduskohus tagastas 16. aprilli 2015. a määrusega kaebuse ning jättis esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohtu määruse kohaselt tagastati kaebus

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud

kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja ei ole

läbinud kohtueelset menetlust käskkirja tühistamise nõudes ning ei ole käskkirja peale

esitanud vaiet. Esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus läbi vaatamata, kuna kaebaja ei ole

tõendanud, et ta oleks vaide esitanud. Vastustaja väidab, et vaiet ei ole esitatud. Kohus

selgitas, et kaebajal tekib õigus esitada esialgse õiguskaitse taotlus kohtule kohe pärast seda,

kui ta on vaidlusaluse käskkirja peale esitanud vaide.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 16. aprilli 2015. a määruse peale määruskaebuse, milles

vaidlustab määruse täies ulatuses. Kaebaja väidab, et ta on koostanud käskkirja nr 6-2/338

peale vaide 9. aprillil 2015, kuid sai selle vangla teenistujale üle anda alles 16. aprillil 2015.

Kaebaja palub Tartu Halduskohtu 16. aprilli 2015. a määruse tühistada ning asja sisuliselt

menetleda ja rahuldada halduskohtule esitatud taotlused.

5. Tartu Vangla leiab Tartu Ringkonnakohtule 12. mail 2015 esitatud vastuses

määruskaebusele, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vangla on

seisukohal, et halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt ning põhjendatult. Halduskohtusse

pöördumise hetkel ning kaebuse tagastamise määruse tegemise hetkel ei olnud kaebajal

kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, mistõttu oli kohtusse pöördumine ennatlik.

Määruskaebusele vastamise hetkeks on kaebaja esitanud vanglale vaide 24. märtsi 2015. a

käskkirja nr 6-2/338 vaidlustamiseks. Vaidele on märgitud, et kaebaja andis vaide vanglale üle

21. aprillil 2015. a, seega peale vaidlustatud kohtumäärust. Isegi kui kaebaja oleks vaide

esitanud 16. aprillil 2015, ei annaks see alust kaebuse menetlusse võtmiseks, sest HKMS

§ 121 lg 1 p 4 alusel peab kohustuslik kohtueelne menetlus olema läbitud, st menetlus peab

olema lõppenud haldusorgani otsustusega.

Vangla on seisukohal, et kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on jäetud samuti

õiguspäraselt ja põhjendatult läbi vaatamata. Halduskohtule seisukoha esitamise ajal ega

vaidlustatud kohtumääruse tegemise ajal ei olnud kaebaja Tartu Vangla 24. märtsi 2015. a

käskkirja nr 6-2/338 vaidemenetluse korras vaidlustanud. Seega puudusid eeldused, mis

oleksid lubanud halduskohtul esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata.

Inspektor-kontaktisik käis 16. aprilli 2015. a hommikul kaebaja kambri juures ning võttis

temalt vastu dokumente, kuid videosalvestiselt ei ole näha, milliseid dokumente kaebaja üle

annab. Dokumendihaldusprogrammi andmetel ei olnud Tartu Vanglale 16. aprilli 2015 üle

antud dokumentide hulgas vaiet Tartu Vangla 24. märtsi 2015. a käskkirja nr 6-2/338

vaidlustamiseks. Vangla on seisukohal, et sõltumata vaide esitamise viibimise põhjustest ei

oleks halduskohus saanud teistsugust lahendit teha. Vanglale 21. aprillil 2015. a üle antud

vaide on kaebaja ise dateerinud 12. aprilli 2015. a kuupäevaga

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Ringkonnakohus tagastab Tartu Vanglale määruskaebusele lisatud videosalvestise 16. aprilli

2015. a hommikust, N. Lilitškini 16. aprilli 2015. a esitatud pöördumised nr 6-24/2571-1,

nr 2-3/1569-1, nr 2-3/1570-1, nr 2-3/1571-1, nr 2-3/1572-1, nr 2-3/1573-1, nr 2-3/1574-1,

nr 2-3/1575-1, 14. aprillil 2015. a esitatud pöördumised nr 6-23/618-1, nr 6-23/624-1,

nr 2-3/15151 ning koopia N. Lilitškini kirjavahetuse kaardist, kuna nimetatud tõenditega

soovitakse tõendada asjaolusid, mis ei ole määruskaebuse sisulise lahendamise seisukohast

vajalikud. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde koopia N. Lilitškini vaidest Tartu

Vangla 24. märtsi 2015. a käskkirja nr 6-2/338 peale, mille inspektor-kontaktisik on vastu

võtnud 21.04.2015 ja mis on vanglas registreeritud 22.04.2015.

8. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 4 p 4 alusel, mille kohaselt kohus tagastab

kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast.

Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada

vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide

vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on

vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

VangS § 1¹ lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on

eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale

ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib juhul, kui seadusega on ette nähtud kohustuslik vaidemenetlus

või muu kohustuslik kohtueelne menetlus, kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud

kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.

Kuna kaebaja ei olnud käskkirja tühistamise nõudes läbinud kohtueelset menetlust, tagastas

halduskohus 16. aprilli 2015. a määrusega kaebuse. Kaebaja väidab määruskaebuses, et ta oli

koostanud 9. aprillil 2015. a vaide, kuid sai selle anda vanglale üle alles 16. aprilli 2015.

Vastustaja väidab, et kaebaja andis Tartu Vangla 24. märtsi 2015. a käskkirja nr 6-2/338 peale

esitatud vaide vanglale üle 21. aprillil 2015. a ning on esitanud ringkonnakohtule nimetatud

vaide, millel on märge, et see on registreeritud 22. aprillil 2015. a.

Ringkonnakohtu arvates on sellega tõendatud, et halduskohtule tühistamiskaebuse esitamise

ajal ega ka 16. aprilli 2015. a määruse tegemise ajaks ei olnud kohustuslik kohtueelne

menetlus läbitud. HKMS § 47 lg-st 2 tulenevalt võib kohustusliku kohtueelse menetluse

korral kaebusega halduskohtusse pöörduda alles pärast seda, kui isikule on teatavaks tehtud

kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Käesolevas asjas sellist lahendit ei 10. ega ka 16. aprilli

2015. a seisuga tehtud ei olnud. Seega nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, et

halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt, kuna kaebaja ei olnud kinni pidanud nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.

Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 43 lg-st 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.

9. Kaebaja on määruskaebuses vaidlustanud ka esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata

jätmist. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast

haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna vaide esitamine

haldusorganile ei olnud tõendatud ning kaebuse esitamise õigust kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimata jätmise tõttu kaebajal veel ei olnud. Ringkonnakohus nõustub

vastustajaga, et halduskohus on õiguspäraselt jätnud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata.

HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab üldjuhul menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema väited. Kaebaja ei olnud tõendanud, et ta oli esialgse õiguskaitse taotluse

esitamise ajaks haldusorganile vaide esitanud. Ka määruskaebuses väidab kaebaja, et ta esitas

vaide haldusorganile 16. aprillil 2015, so samal päeval, mil halduskohus tegi esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise otsustuse. Vastustaja esitatud tõendite kohaselt ei

esitanud kaebaja vaiet haldusorganile isegi mitte 16. aprillil, vaid alles 21. aprillil 2015.

Antud määruskaebuse väite osas, mis puudutab esialgse õiguskaitse taotlust, ei oma isegi

sisulist tähendust, kas kaebaja esitas vaide vanglale 16. aprillil või 21. aprillil 2015. a, vaid

ainult asjaolu, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajaks ei olnud vaiet esitatud ning

seega oli halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine õiguspärane.

Halduskohus on kaebajale selgitanud, et tal on pärast Tartu Vanglale vaide esitamist õigus

esitada halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlus uuesti.

10. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti kaebuse tagastanud ning jätnud esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Seega tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja

halduskohtu määrus muutmata.

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/