3-15-739/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

18.05.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-739

Haldusasi

Valeri Rõbini taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.04.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Valeri Rõbini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosaline

Menetlusabi taotleja Valeri Rõbin

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 06.04.2015. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V. Rõbin esitas Tartu Halduskohtule 24.03.2015 taotluse riigi õigusabi saamiseks (tl 2-4).

V. Rõbin taotles riigi õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses, halduskohtumenetluses

ja täitemenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks. Isiklike materiaalsete võimaluste

puudumise tõttu palus määruskaebuse esitaja määrata endale riigi õigusabi, et esitada kaebus

Eesti Advokatuuri aukohtu 22.01.2015. a otsuse, millega jäeti algatamata aukohtumenetlus

vandeadvokaat A. Aasmaa tegevuse suhtes (tl 5-6), tühistamiseks ja Eesti Advokatuuri

juhatuse kohustamiseks määrata talle tsiviilasjas nr 21310869 teine advokaat. Edasikaebamata

Advokatuuri aukohtu otsus annab määruskaebuse esitaja sõnul A. Aasmaale ebaõiglase eelise,

mis võib edaspidi tekitada määruskaebuse esitajale tsiviilasjas nr 2-13-10869 olulist kahju.

2. Tartu Halduskohus jättis 06.04.2015. a määrusega (tl 22-23) V. Rõbini taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel. Halduskohtu

põhjendused olid järgnevad:

Halduskohtule esitatud riigi õigusabi taotlusest nähtub, et kaebuse esitaja eesmärgiks on

vandeadvokaat A. Aasmaa asendamine teise advokaadiga kaebaja esindamiseks tsiviilasjas

nr 2-13-10869. Riigi õigusabi osutaja vahetamine on sätestatud RÕS § 20 lg-s 1, mille

kohaselt riigi õigusabi osutava advokaadi ja riigi õigusabi saaja kokkuleppel võib asuda

isikule samas asjas õigusteenust osutama teine advokaat, kes on nõus temale riigi õigusabi

osutamise kohustuse üleandmisega. Viru Maakohtu 25.02.2015. a määruse kohaselt on V.

Rõbinile lõpetatud tsiiviilasjas nr 2-13-10869 riigi õigusabi osutamine ning tema taotlus riigi

õigusabi korras määratud esindaja asendamiseks on jäetud rahuldamata. Maakohtu määrusest

nähtub, et kohus on V. Rõbinile selgitanud riigi õigusabi osutaja vahetamise korda, kuid

sellele vaatamata ei ole ta esitanud kohtule andmeid uue advokaadi kohta, kes on nõus riigi

õigusabi osutamise kohustuse üle võtma. Kuna käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 5

sätestatud riigi õigusabist keeldumise alus, siis ei ole riigi õigusabi andmine võimalik.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. V. Rõbin esitas 22.04.2015 määruskaebuse (tl 26-26p), milles palub tühistada Tartu

Halduskohtu 06.04.2015. a määruse ning anda talle riigi õigusabi kaebuse esitamiseks Tartu

Halduskohtule Eesti Advokatuuri aukohtu otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Määruskaebuse

esitaja väited on järgnevad:

Riigi õigusabi taotluses ei ole palutud riigi õigusabi osutava vandeadvokaadi vahetamist. Riigi

õigusabi osutaja vahetamise asjas on tehtud Viru Maakohtu 25.02.2015. a määrus, mida on

vaidlustatud. Halduskohus pidas taotleja võimalust oma õigusi kaitsta ilmselt väheseks, kuid

ei selgitanud, millised on need väheseks osutunud asjaolud. Aukohtu otsus õigustab

vandeadvokaat A. Aasmaa hooletust tsiviilasja 2-13-10869 tõenditega ümberkäimisel,

nendesse mittesüvenemist, mitteuurimist ning kohtu korralduse mittetäitmist. Aukohtu otsus

annab ka õigusvastase eelise kostjatele tsiviilasjas 2-13-10869, mida nad edaspidi saavad

kasutada. A. Aasmaa esitatud tõendamata väidetele tuginemine aukohtu poolt on juba

iseenesest piisav asjaolu õiguste kaitseks RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel.

Viru Maakohtu määrus on tehtud A. Aasmaa enda algatusel ning teeb kohtuasja

määruskaebuse esitajale keerulisemaks, teenides seega kostjate huve.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

5. Määruskaebuse esitaja taotles riigi õigusabi selleks, et esitada kaebus Advokatuuri aukohtu

22.01.2015. a otsuse tühistamiseks ning Advokatuuri juhatuse kohustamiseks määrata talle

tsiviilasjas nr 2-13-10869 teine advokaat. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel ei hinnata

taotleja majanduslikku seisu, kui esineb üks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud asjaoludest. Tartu

Halduskohus jättis 06.04.2015. a määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7

lg 1 p 5 alusel, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja

võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Halduskohus viitas Viru Maakohtu 25.02.2015.

a määrusele, millega lõpetati tsiviilasjas nr 213-10869 määruskaebuse esitajale riigi õigusabi

osutamine ning jäeti määruskaebuse esitaja taotlus riigi õigusabi korras määratud esindaja

vahetamiseks rahuldamata. Kohtute infosüsteemi andmetel on V. Rõbin esitanud Viru

Maakohtu 25.02.2015. a määruse vaidlustamiseks määruskaebuse. Seega ei ole eelnimetatud

kohtumäärus jõustunud, millist asjaolu arvestades ei pea ringkonnakohus eeltoodud

halduskohtu põhjendust asjakohaseks. Muus osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu

määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata tuginevalt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4. Vastuseks

määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgnevat.

6. Halduskohtule esitatud riigi õigusabi taotluse p-s 6 on V. Rõbin märkinud, et ta soovib

esitada halduskohtule kaebuse Advokatuuri aukohtu 22.01.2015. a otsuse kehtetuks

tunnistamiseks ja Advokatuuri juhatuse kohustamiseks määrata taotlejale tsiviilasjas

nr 21310869 teine advokaat (tl 2). Silmas pidades V. Rõbini poolt riigi õigusabi taotluses

esitatud kohustamisnõuet, on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus õigesti vaidlustatud

määruses märkinud, et V. Rõbini eesmärgiks on vandeadvokaat A. Aasmaa asendamine teise

advokaadiga kaebaja esindamiseks tsiviilasjas nr 2-13-10869. Seetõttu jääb ringkonnakohtule

arusaamatuks V. Rõbini väide määruskaebuses, et ta ei ole palunud riigi õigusabi osutava

vandeadvokaadi vahetamist. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et

RÕS § 15 lg 1 kohaselt lahendab kohtumenetluse käigus esitatud taotluse riigi õigusabi

saamiseks asja menetlev kohus. Tsiviilasja nr 2-13-10869 puhul on selleks kohtuks Viru

Maakohus. RÕS § 18 lg 1 kohaselt nimetab Advokatuur riigi õigusabi osutava advokaadi

kohtumääruse alusel viivitamata. Seega ei ole Tartu Halduskohtul võimalik kohustada

Advokatuuri tsiviilasjas nr 2-13-10869 uut advokaati määrama. Kuna asjaolusid arvestades

sellise nõude edulootus puudub, on ringkonnakohus seisukohal, et kohustamisnõude osas on

riigi õigusabi andmisest keeldumine RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel põhjendatud.

7. Haldusasja materjalide hulgas oleva Advokatuuri aukohtu 22.01.2015. a otsusega, mille

vaidlustamiseks, nähtuvalt halduskohtule esitatud riigi õigusabi taotlusest, V. Rõbin kaebust

halduskohtule esitada soovib, jäeti algatamata aukohtumenetlus vandeadvokaat A. Aasmaa

tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. V. Rõbini väitel õigustab

aukohtu otsus vandeadvokaat A. Aasmaa hooletust tsiviilasja tõenditega ümberkäimisel,

nendesse mittesüvenemist, mitteuurimist ja kohtu korralduse mittetäitmist ning otsus annab

õigusvastase eelise kostjatele. Kohtupraktikas on sedastatud, et advokatuuriseaduse (AdvS)

§ 16 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik küll aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või

advokatuuri juhatuse poole pöörduda ning AdvS § 18 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik

advokatuuri organi õigusakti või toimingu peale esitada ka kaebuse halduskohtule, kuid

sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab

kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õigusi rikkuda või vabadusi piirata (HKMS § 44 lg 1).

Aukohtumenetluse peamine eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid

õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle (Tallinna

Ringkonnakohtu 11.09.2014. a määrus nr 3-14-51432, p 6). Eeltoodut arvestades leiab

ringkonnakohus, et V. Rõbini eeltoodud väide ei ole asjakohane, kuivõrd aukohtumenetluse

eesmärgiks ei ole kaitsta V. Rõbini subjektiivseid õigusi kohtuvaidluses ning aukohtu otsus ei

seondu advokaadi väljavahetamise küsimusega, kuna aukohus saab otsustada üksnes

distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse määramise üle. V. Rõbini riigi

õigusabi taotlusest ega ka määruskaebusest ei nähtu, millised olulised asjaolud on aukohus

jätnud arvesse võtmata, mistõttu on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus põhjendatult

asunud vaidlustatud määruses seisukohale, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 5

sätestatud riigi õigusabist keeldumise alus, mistõttu ei ole riigi õigusabi andmine võimalik.

8. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 06.04.2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel