3-15-817/20 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

19. mai 2015, Jõhvi

Kohtuasja number

3-15-817

Kohtuasi

e kaebus ametniku käitumise läbi Tallinna

Vangla poolt tekitatud 1000 euro suuruse mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda e kaebus esitatuks seaduses ettenähtud kaebetähtaja rikkumisega,

lugeda kaebaja põhjendused mittemõjuvateks, jätta taotlus kaebetähtaja ennistamiseks

rahuldamata ning lõpetada kaebuse kohtulik menetlemine.

2. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu

Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 02.05.2013 koostas kinnipeetav (edaspidi kaebaja) Tallinna Vanglale adresseeritud

kahjunõude, milles soovis saada 1000 euro suurust hüvitist eelmisel päeval söökla valvuri käitumise

tõttu tema väärikusele tekkinud mittevaralise kahju eest. 08.08.2013 koostatud vastusega nr 5-

18/15606 jäeti kahjunõue rahuldamata.

2. 29.03.2015 koostatud kaebuses väitis kaebaja, et 01.05.2013 toimunud sündmusega seoses

koheldi teda alandavalt, solvavalt ja füüsilist valu tekitavalt ning palus, et kohus mõistaks talle

Tallinna Vanglalt välja 1000 euro suuruse hüvitise. Seejuures osundas ta halduskohtumenetluse

seadustiku (edaspidi HKMS) § 46 lg-s 4 hüvitamiskaebuse esitamiseks sätestatud kaebetähtajale.

3. 06.04.2015 koostatud kohtumääruses leidis Tartu Halduskohus, et kaebus ei vasta nõuetele,

loetles selle puudused ning määras tähtaja nende kõrvaldamiseks. 09.04.2014 koostas kaebaja selle

kohtumääruse peale kaebetähtaja ennistamise taotluse, milles väitis, et ei saanud peale samasuguse

nõude tagastamise kohta asjas nr 3-13-1684 tehtud kohtumäärust uuesti kohtusse pöörduda enne,

kui täitusid menetlusabi saamist võimaldavad nõuded. Seejuures ta väitis, et tal polnud riigilõivu

tasumiseks reaalselt raha, kuid mõningased liikumised isikukontol olid, need välistasid menetlusabi

saamise ja ta oli sunnitud ootama sellist aega, kui seal vähemalt pool aastat liikumisi ei toimu.

Täiendavalt osundas ta ka oma kogenematusele õigusküsimustes.

4. Kohus võttis kaebuse menetlusse, määras vastustaja ja sai temalt vastuse. Selles leiti, et kaebus

tuli esitada HKMS § 47 lg-s 2 kehtestatust tulenevalt 30 päeva jooksul kohtueelse menetluse otsuse

teatavakstegemisest ning kaebaja on vastava tähtaja mööda lasknud. Kaebetähtaja ennistamisega

vastustaja ei nõustunud ning põhjendas seda väitega, et ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole

alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 124 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel

kontrollima, kas see on esitatud tähtaegselt, lahendama kaebetähtaja ennistamise taotluse ning

lõpetama määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele.

6. Kaebuses viidatud HKMS § 46 lg 4 lubab hüvitamiskaebuse esitamist üldjuhul küll kolme aasta

jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud

isikust, kuid sama seadustiku §-s 47 on kehtestatud ka erandid. Selle lõikes üks on sätestatud, et kui

seadus näeb ette kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada ainult siis, kui nõude

kohtueelseks lahendamiseks kehtestatud korrast on kinni peetud ning üksnes ulatuses, milles nõuet

pole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Sama paragrahvi lõikes kaks on aga kehtestatud, et

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimisel võib sama nõudega kaebuse esitada 30

päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend juhul,

kui seadus ei sätesta teisiti. Käesoleval juhul niisugune seadus puudub, sest avaliku võimu kandja

tegevuse läbi tekkinud kahju hüvitamise korda reguleeriv riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 näeb

kohtueelses korras esitatud nõude rahuldamata jätmise korral samuti ette 30 päevase kohtusse

pöördumise tähtaja.

7. Kaebuse väidetest nähtuvalt koostas Tallinna Vangla otsuse kaebuses sisalduva hüvitamisnõude

rahuldamata jätmise kohta 08.08.2013 ning see tehti kaebajale koheselt ka teatavaks. Seda kinnitab

nii kohtu poolt välja nõutud vastusel nr 5-18/15606 olev kaebaja allkirjaga kättesaamise kinnitus,

kui see, et ta on enda sõnade kohaselt saanud juba 09.08.2013 esitada Tallinna Halduskohtusse

hüvitamiskaebuse. Asjaolu, et nimetatud kohus tagastas kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise

tõttu, ei võta halduskohtumenetluse seadustiku § 43 lg 2 kehtestatu kohaselt küll õigust uuesti

kohtusse pöörduda, kuid see saab toimuda siiski vaid juhul, kui kõik selleks kehtestatud nõuded on

järgitud. Antud juhul ei ole, sest vangistusseaduse § 1’ lg 8 näeb kinnipeetavale ette kohtueelse

menetluse kohustuse ning kaebaja pole peale selle läbimist kinni pidanud kohtusse pöördumiseks

kehtestatud 30 päevasest kaebetähtajast.

8. Halduskohtumenetluse seadustiku § 71 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja ennistamise võimaluse on

seaduseandja ette näinud üksnes nende juhtumite tarbeks, mil kaebuse esitamine viibib kaebajast

mitteolenevatel põhjustel. Halduskohtus saab tähtaja ennistada vaid siis, kui ta need põhjused

tuvastab. Seejuures on kohtupraktikas juba ammu juurdunud seisukoht, et mõjuvate põhjustega ei

ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud, kuid siiski võimalik.

Kaebaja lähtub oma vastavas taotluses väitest, et ei saanud kaebust varem esitada, kuna tema

isikukontol toimunud liikumised välistasid võimaluse saada riigilõivu tasumiseks menetlusabi.

Vastav põhjendus on ilmselgelt otsitud ning esitatud ka kohtu eksitamise sooviga, sest kohtute

infosüsteemi andmed näitavad, et kaebaja poolt viidatud haldusasjas nr 3-13-1684 on ta esitanud

menetlusabi taotluse, kuid see jäi Tallinna Halduskohtus 02.09.2013 koostatud kohtumäärusega

rahuldamata, sest riigilõivu tasumist võimaldavate rahaliste vahendite piisavuse tõttu polnud alust

pidada teda maksujõuetuks. Halduskohtumenetluse seadustiku § 112 lg 1 p 1 sätestatu menetlusabi

andmise piirangute järgimine on kohtutele kohustuslik. Seejuures ei saa tähtsust omada see, kuidas

vastava taotluse esitaja ise oma maksuvõimet hindab ning missuguseid tulusid ja kulutusi ta

seejuures arvestatavaks peab.

9. Veel viitab kaebaja enda õigusalasele kogenematusele. Seejuures on ta aga jätnud tähelepanuta, et

õigusnormide tundmine ja nende sisust arusaamine on tema isikuga seotud subjektiivsed asjaolud,

millised üldreeglina ei anna alust kaebetähtaja ennistamisteks. Kaebusest ja sellele lisatud

täiendusest ei nähtu, et käesoleva juhtumi puhul oleks tegemist mingi erandlikku lähenemist vajava

olukorraga. Kohtute infosüsteemi andmed võimaldavad tuvastada, et kaebaja on esitanud kohtutesse

erinevate nõuetega kaebusi juba alates aastast 2007. See aga lubab järeldada, et ta on piisavalt

kursis nii oma õiguste ja vabaduste ulatuse kui vangistusalaste õigusaktide sisuga ning on käesoleva

asjaga seoses olnud oma õiguste kaitsmisel ise hooletu ega oma seetõttu kaebuse esitamise tähtaja

ennistamist võimaldavaid mõjuvaid põhjusi. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte. See

tähendab, et kohus saab selgitada välja talle esitatud kaebuse lahendamiseks vajalikud asjaolud ja

anda vaidlustatule hinnangu olenemata sellest, kas ja kuidas on kaebuse esitaja ise osanud oma

nõuet õiguslikult põhjendada.

10. Eeltoodud põhjustel on kaebus esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaja rikkumisega. Kuna

kaebaja on ebamõistlikult viivitanud kaebuse esitamisega ega ole nimetanud mingeid objektiivseid

põhjendusi, milledest nähtuks selle õigeaegse esitamise võimatus, puuduvad mõjuvad põhjused

kaebetähtaja ennistamiseks. Vastav taotlus tuleb täielikult rahuldamata jätta ja kaebuse kohtulik

menetlemine halduskohtumenetluse seadustiku § 124 lg 2 kohaselt lõpetada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane