3-14-51668/48 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

18. mai 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51668 Haldusasi AB kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada vähemalt kaks korda nädalas duši kasutamist Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – AB Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 26. jaanuari 2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AB määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AB määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 26. jaanuari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14- 51668.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav AB esitas 24.04.2014 vanglale taotluse loa saamiseks käia kaks korda nädalas duši all. AB on seisukohal, et Euroopa vanglareeglistiku punkti 19.4 kohaselt on vangla kohustatud lubama vähemalt kaks korda nädalas dušši võtta: „Üldhügieeni huvides tuleb tagada piisavad võimalused, et iga vang saaks valitseva kliima jaoks sobival temperatuuril vanni või dušši võtta ning seda võimalusel iga päev, kuid vähemalt kaks korda nädalas (vajadusel sagedamini).“

2. Tallinna Vangla jättis 16.05.2014 vastusega nr 5-8/14/12239-2 taotluse rahuldamata. Euroopa vanglareeglistiku p 19.4 on soovitus, mis ei ole vanglale õiguslikult siduv. Vangla juhindub vangistusseaduse (VangS) § 50 lg-st 2, mis sätestab: "Vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš." Vanglas võimaldatakse duširuumi kasutada vangla võimaluste kohaselt, kuid mitte harvemini kui seaduses sätestatud miinimum ehk üks kord nädalas. See võimalus on taotlejale tagatud.

3-14-51668 2(5) Pesemise graafiku koostamisel võetakse aluseks üksuses viibivate kinnipeetavate koguarv ning duširuumi pesemiskohtade arv. Töötavatel ja praktikal osalevatel kinnipeetavatel võimaldatakse pesta iga päev. Lisaks võimaldatakse sagedamini dušši kasutada kinnipeetavatel, kellele on vangla meditsiiniosakonna arst väljastanud vastava tõendi. Vangla on püüdnud võimaldada kinnipeetavatel ka palava suve korral sagedamini pesta.

Lisaks on kinnipeetavatele iga päev tagatud juurdepääs puhtale voolavale veele, et teha hügieenitoiminguid.

3. AB esitas Tallinna Vangla 16.05.2014 vastuse peale vaide.

Tallinna Vangla jättis 07.07.2014 vaideotsusega vaide rahuldamata, milles märkis täiendavalt, et alates 18.06.2014 on võimaldatud suvel kaebajale vähemalt kahel korral nädalas lisapesemisvõimalus.

4. AB esitas 05.08.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul kohustada Tallinna Vanglat võimaldama tal dušši kasutada vähemalt kaks korda nädalas.

Kaebaja on seisukohal, et vangistusseaduse (VangS) § 50 lg 2 järgi ette nähtud duši kasutamise võimalus üks kord nädalas on ebapiisav. Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) 30.05.2013 Eestit külastanud komisjoni soovituse p-s 53 soovitatakse kinnipeetavatele võimaldada duši kasutamist vähemalt kaks korda nädalas. Sama soovitatakse Euroopa vanglareeglistiku p-s 19.4. Ebapiisav duši kasutamise võimalus on vastuolus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 lõikega 1.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 26.08.2014 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. Kohus asus seisukohale, et kohustamiskaebus ei võimalda kaebajal saavutada kaebuses väljendatud eesmärki kohustada vanglat võimaldama talle duši kasutamine vähemalt kaks korda nädalas, kuna kehtivast õigusest ei tulene vangla kohustust tagada kinnipeetavale duši kasutamine tihedamini, kui seda näeb ette VangS § 50 lg

2 (vähemalt üks kord nädalas). Kaebaja ei saavutaks eesmärki ka juhul, kui kohus kohustaks Tallinna Vanglat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ja uuesti otsustama. Asja materjalidest ei nähtu, et täidetud oleks kohustamiskaebuse rahuldamise eeldus – haldusorgan on õigusvastaselt jätnud täitmata talle seadusest tuleneva kohustuse.

6. AB esitas 01.09.2014 Tallinna Halduskohtu 26.08.2014 määruse peale määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada.

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.11.2014 määrusega halduskohtu 26.08.2014 määruse. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse eduväljavaated ei ole vähesed. VangS § 50 lg 2 sätestab, et vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš. Säte ei keela seega duši kaebuses soovitud sagedusega võimaldamist. Soovitusliku iseloomuga Euroopa vanglareeglistiku normid ei ole küll õiguslikult siduvad, kuid neid tuleks käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel. Sellest vanglareeglistiku sättest lähtudes kutsus CPT komisjon Eesti valitsust üles võimaldama sagedamini dušši kasutada kui üks kord nädalas (raport Eesti valitsusele CPT Eesti külastuse kohta, mis toimus 30. maist kuni 6. juunini 2012, p 53). Õiguskantsleri 16.07.2012 soovituses nr 7-4/120512/1203375 Tallinna Vanglale märgitakse: „[V]angla on haiguste leviku suhtes

3-14-51668 3(5) kõrge riskitasemega keskkond ning ebapiisavad isikliku hügieeni eest hoolitsemise võimalused suurendavad seda riskitaset veelgi. PS § 28 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise kaitsele. PS § 14 järgi on põhiõiguste järgimise kohustus pandud riigivõimule. Seega on Tallinna Vangla täidesaatva riigivõimu asutusena kohustatud tagama kinni peetavate isikute õiguse tervise kaitsele. Nagu juba eelnevalt märkisin, on isikliku hügieeni vajaduste rahuldamise piisav tagamine tervise kaitse lahutamatu osa." Ringkonnakohus selgitas, et VangS § 50 lg 2 tõlgendamisel koosmõjus PS § 28 lg-ga 1 ja EIÕK art 3 lg-ga 1 ei ole välistatud vajadus tagada kinnipeetavatele duši kasutamine sagedamini kui üks kord nädalas. Ringkonnakohus jättis määrusega ühtlasi kohaldamata HKMS § 112 lg 1 p 1 vastuolu tõttu põhiseadusega ja tühistas halduskohtu 16.09.2014 määruse, millega jäeti kaebaja määruskaebuse esitamisel halduskohtu 26.08.2014 määruse peale riigilõivu tasumisest vabastamata.

8. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31.12.2014 otsusega asjas nr 3-4-1- 50-14 jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2014 taotlus rahuldamata. Kolleegium leidis, et VangS § 50 lg 2 kohustab vanglat võimaldama kinnipeetavale dušši vähemalt ühe korra nädalas. Nimetatud säte ei anna kinnipeetavale subjektiivset avalikku õigust kasutada dušši nädalas rohkem kui ühe korra. Vangla otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas lubada dušši kasutada rohkem kui ühe korra nädalas. Subjektiivset avalikku õigust kasutada dušši sagedamini kui kord nädalas ei tulene ka Euroopa vanglareeglistiku p-st 19.4.

Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on Euroopa vanglareeglistik soovitusliku iseloomuga, ei ole õiguslikult siduv ning seda tuleb käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.04.2010 otsus asjas nr 3-3-1-5-10, p 19). Kui vangla otsustab VangS § 50 lg 2 alusel, kas kinnipeetavale lubada dušši kasutada sagedamini kui ühe korra nädalas, peab ta kaalutlusõigust teostades arvestama, et tagatud oleks mh inimväärikus.

Kinnipidamisega kaasnevad mõõdukad kannatused ja ebameeldivused ei tähenda veel automaatset inimväärikuse rikkumist, vaid need peavad ületama teatud raskusastme, mida tuleb üldjuhul hinnata juhtumi põhiselt. Praegusel juhul esitas kaebaja nii vanglale taotluse kui ka halduskohtule kohustamisnõude, mille sisuks oli, et kõikidel edaspidistel juhtudel tuleb kaebajale lubada dušši kasutada kaks korda nädalas. Olemuslikult on tegemist tulevikku suunatud abstraktse kohustamisnõudega. Kuna VangS § 50 lg-st 2 ei tulene kinnipeetavale tingimusteta ja üldist subjektiivset avalikku õigust kaks korda nädalas dušši kasutada, ei ole halduskolleegiumi praktika kohaselt avaliku võimu kandja kohustatud sellesisulist toimingut tegema.

Konkreetsetel juhtumitel enama kui kord nädalas duši kasutamise võimaluse otsustab vangla kaalutlusõiguse alusel. Kohtud on tuvastanud, et kaebajale on võimaldatud dušši kasutada vähemalt ühe korra nädalas. Vangla on võimaldanud kasutada enam kui kord nädalas dušši kinnipeetavatele (sh kaebajale) suvel, töötavatele ja praktikal osalevatele kinnipeetavatele, kinnipeetavale, kellel on vangla meditsiiniosakonna arsti vastav tõend. Vangla on arvesse võtnud ka seda, et kinnipeetavale on iga päev tagatud juurdepääs puhtale veele.

9. Tallinna Halduskohus tagastas 26.01.2015 määrusega kaebuse.

Kohus leidis, et PS § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb küll igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, kuid kohtusüsteemi efektiivse toimimise tagamiseks on peetud vajalikuks kohtusse pöördumise õigust mõnevõrra kitsendada (vt Riigikohtu lahendid

3-14-51668 4(5) asjades nr 3-3-1-40-07, 3-1-3-10-02), kõrvaldades muu hulgas menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-20-10). Kaebuse ilmselge perspektiivitusega on tegemist ennekõike juhtudel, mil soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik või ka juhul kui kaebuse eduväljavaated on olematud (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-57-11). Kaebusega soovib kaebaja saavutada olukorda, kus kõikidel edaspidistel juhtudel tuleb talle lubada dušši kasutada kaks korda nädalas. Olemuslikult on tegemist tulevikku suunatud abstraktse kohustamisnõudega. Riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatu järgi saab seesugune kohustamiskaebus viia kaebaja eesmärgile vaid juhul, kui vanglal on vastav kohustus, mis on õigusvastaselt täitmata (RVastS § 6 lõiked 1, 4 ja 5). Sarnase kohustamisnõude rahuldamise eelduseks saab seega eelkõige olla vangla kohustus dušši kaebajale võimaldada vähemalt kahel korral (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-62-09). Sellist kohustust vanglale kehtivast õigusest ei tulene. Euroopa vanglareeglistiku soovituslikust iseloomust tingituna ei tulene vastavat kohustust vanglale ka vanglareeglistiku punktist 19.4. VangS § 50 lõikest 2 tuleneb vanglale vaid kohustus võimaldada kaebajal dušši kasutada minimaalselt kord nädalas. On küll tõsi, et VangS § 50 lõikega 2 ei keelata vanglal võimaldada kinnipeetavatele nädala lõikes ka sagedamalt dušši kasutada, kuid sellise otsustuse saab VangS § 50 lõike 2 valgel teha vangla kaalutlusõigust kohaldades, mitte aga kohus vangla eest. Seega ei ole täidetud kohustamiskaebuse rahuldamise üks peamine eeldus, et haldusorgan oleks õigusvastaselt jätnud täitmata talle seadusest tuleneva kohustuse. Arvestades, et vangla võimaldab duši sagedasemat kasutust üksnes teatud isikute gruppidele (töötavatele kinnipeetavatele) või erandlikel olukordadel (kuumal suveperioodil, arsti näidustusel), kaebaja aga ei väida, et tema puhul esineksid asjaolud, millele tuginedes vangla oma senise praktika kohaselt tavapärasest sagedamat duši kasutamist võimaldab, ei saavutaks kaebaja kaebuse eesmärki ka juhul, kui kohus kohustaks vanglat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ja asja uuesti otsustama.

10. AB esitas halduskohtu 26.01.2015 määruse peale 04.02.2015 määruskaebuse. Halduskohus võttis määruskaebuse pärast sellelt riigilõivu tasumist 17.04.2015 määrusega menetlusse, jättis 23.04.2015 määrusega määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. AB palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 26.01.2015 määruse tühistada. Vangla poolt duši vähemalt kaks korda nädalas kasutamise võimaluse loomata jätmine rikub kaebaja VangS § 41 lg-st 1 ja PS § 18 lg-st 1 tulenevaid õigusi. Määruskaebuses viidatakse Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2014 määruses osundatud õiguskantsleri seisukohale ja Euroopa vanglareeglistikule.

12. Tallinna Vangla palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja nõustub halduskohtu 26.01.2015 määruse seisukohtadega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2014 määrus on jõustunud, sest menetlusosalised ei ole selle peale edasi kaevanud. Ringkonnakohtu määruse seisukohad olid halduskohtule HKMS §

178 lg 3 ja § 202 lg 2 kohaselt õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Halduskohus on tõlgendanud kohaldamisele kuulunud õigusnorme vastuolus ringkonnakohtu seisukohtadega.

3-14-51668 5(5)

14. Ringkonnakohus jääb 05.11.2014 määruses väljendatud seisukoha juurde, et kaebuse eduväljavaated ei ole vähesed. Ringkonnakohus ei korda oma varasemaid seisukohti, kuid märgib järgmist. Kaebajale ei tulene Euroopa vanglareeglistikust subjektiivset õigust nõuda duši kasutamist sagedamini kui kord nädalas. Sellist õigust ei tulene ka erinevate institutsioonide soovitustest. VangS § 50 lg-t 2 ei saa tõlgendada aga nii, et duši kasutamise võimaldamist ühe korra nädalas saab pidada õiguspäraseks olukorras, kus kinnipeetav ei ole näidanud tavapärasest suuremat pesemise vajadust. On ilmselge, et kambris kraani all ei ole võimalik mõistlikul viisil hügieeni eest piisavalt hoolitseda. Duši kasutamise vajaduse hindamisel tuleb arvestada kinnipeetava inimväärikust, mille sisustamine ei ole vangla otstarbekuskaalutlus, mida kohus ei saa kontrollida. Inimväärikust riivav võib olla duši kasutamise võimaluse loomine harvem kui kaks korda nädalas. Sellise tõlgenduse võimalikkusele viitavad Euroopa vanglareeglistiku p 19.4 ja tsiteeritud õiguskantsleri seisukohad. Kannatuste raskust tuleb hinnata juhtumipõhiselt, ent juhtudel, kus inimväärikust riivaks duši kasutamise võimalus harvem kui kaks korda nädalas igal juhul sõltumata konkreetsetest asjaoludest, on võimalik vangla kaalutlusõiguse vähenemine soovitud toimingu tegemisel ning kohustamisnõude rahuldamine. Piisavaks õiguskaitsevahendiks ei saa sellisel juhul pidada hilisemaid tuvastamisja hüvitamisnõudeid, mille lahendamisel on võimalik konkreetseid asjaolusid tagantjärgi hinnata.

15. Seetõttu tuleb määruskaebus rahuldada ja halduskohtu 26.01.2015 määrus tühistada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa