2-15-881/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Kadi Kark Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.2015.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-881 Tsiviilasi XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) ja XXX(XXX, isikukood XXX, elukoht XXX) avaldus XXX(XXX, isikukood XXX) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming Pankrotiavalduse menetluse raugemine Kohtuistungi toimumise aeg

22. aprill 2015.a. Kohtuistungil osalenud isikud Avaldaja XXX Avaldaja XXX Ajutine pankrotihaldur Andres Hermet RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus XXX pärandvara pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Vabastada ajutine pankrotihaldur Andres Hermet tema ülesannetest.

3. Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Hermeti tasuks pärandvara arvel 560 eurot (lisandub käibemaks) ning tehtud kulutuste hüvituseks 60 eurot (sisaldab käibemaksu). Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Andres Hermeti tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks), mis tasuda OÜ Lundet arveldusarvele EE372200221011469150.

4. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud XXXja XXX esitasid 19.01.2015 avalduse XXXpärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pärandvara koosseisus on 53,919 pensioniosakut, muu vara puudub, kohustusi on 2 073,01 euro ulatuses. Avaldajad paluvad välja kuulutada XXXpärandvara pankrot.

17.03.2015 nimetas kohus ajutise halduri ja määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja.

Ajutise halduri aruande kohaselt on pärandvaras varaks pensioniosakud 59,85 euro väärtuses, kohustusi on 2 073,01 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi ei esine. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 560 eurot (lisandub käibemaks) ning tehtud kulutuste hüvituseks

60 eurot (sisaldab käibemaksu). 397 eurot (lisandub käibemaks) palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest ning kanda OÜ Lundet arveldusarvele.

22.04.2015 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde ja täpsustas, et maksejõuetus tekkis 18.02.2014. Avaldajad jäid pankrotiavalduse juurde ja nõustusid ajutise halduri arvamusega.

Kohus määras 23.04.2015 määrusega raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 000 eurot ning avaldas 23.04.2015 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“

Pärandvara on 59,85 euro väärtuses, kohustusi on 2 073,01 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused avalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Kooskõlas ajutise halduri aruandega peab kohus pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes ja maksejõuetuse tekkimise ajaks 18.02.2014.

PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur palub tasuks määrata 560 eurot (lisandub käibemaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 60 eurot (sisaldab käibemaksu). Avaldajad ajutise halduri tasule vastuväiteid ei esitanud.

Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 7 tundi. Halduri tunnitasu on 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Tehtud kulutused seisnevad arvestuslikes büroo-, sideja transpordikuludes. Kohus peab tehtud kulutusi põhjendatuks.

PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui

397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd võlgnikul reaalne vara puudub ja deposiiti ei ole tasutud, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) välja riigi vahenditest.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 560 eurot (lisandub käibemaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 60 eurot (sisaldab käibemaksu). 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. Tasu maksta välja OÜ Lundet arveldusarvele.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik kohtunik