3-14-51148/53 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

18. mai 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51148 Haldusasi SA Eestimaa Looduse Fond ja MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing kaebus Paldiski Linnavolikogu 22.05.2014 otsuse nr 21, millega kehtestati Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneering, tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja 1: SA Eestimaa Looduse Fond, esindaja Siim Vahtrus Kaebaja 2: MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, esindaja Siim Vahtrus Vastustaja: Paldiski linn, esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Kolmas isik: OÜ Balti Gaas, esindaja Marti Hääl Kaasatud haldusorgan: Keskkonnaamet, esindaja Maiu Paloots Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus seaduses sätestatud korras menetlusosalistele ja tagastada otsuse jõustumisel kohtule esitatud detailplaneeringu Seletuskirja ja jooniste kaust vastustajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Paldiski linnavolikogu 27.09.2012 otsusega nr 51 (edaspidi otsus nr 51) kehtestati Paldiski LNG terminali teemaplaneering (edaspidi: teemaplaneering). Teemaplaneeringuga kavandati vedeldatud maagaasi (LNG) mahutite ja nende juurde kuuluvate rajatiste (elektrija gaasivõrgud, kompressorjaam, elektrija soojuse koostootmisjaam jms) ning LNG tankereid vastu võtva sadama rajamist. 01.10.2012 korraldusega nr 297 (I tl 17-20) algatas Paldiski linnavalitsus teemaplaneeringule tuginedes Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneeringu. Detailplaneering hõlmab sisuliselt kõiki LNG terminali kompleksi rajatisi, välja arvatud merre rajatav tankerite kai. Sama korraldusega otsustas Paldiski linnavalitsus jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH).

Detailplaneering võeti vastu Paldiski linnavalitsuse 17.10.2013 korraldusega nr 355. Planeeringu avalik väljapanek toimus 4.11.2013-4.12.2013. Avaliku väljapaneku käigus esitasid 04.12.2013 kirjaga planeeringule oma vastuväited ka kaebuse esitajad (I tl 21-22).

04.11.2013 kirjaga nr 9-11/1219 taotles Paldiski linnavalitsus ehituskeeluvööndi vähendamist detailplaneeringu alal, kuna terminali rajatiste ehitusala kavandati osaliselt ehituskeeluvööndisse kuuluvale metsaalale. Keskkonnaamet (KKA) andis oma 14.02.2014 kirjaga nr HJR 14- 9/13/25615-5 (I tl 23-25) Paldiski linnavalitsusele nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Detailplaneeringu koostamisega samaaegselt toimus kohtuvaidlus Paldiski linnavolikogu otsuse nr 51 ehk LNG terminali teemaplaneeringu õiguspärasuse üle (haldusasi 3-12-2312). Tallinna Halduskohus jättis 30.10.2013 otsusega (I tl 27-49) kaebuse rahuldamata ning ei tühistanud Paldiski linnavolikogu otsust nr 51. Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2014. a otsusega ( i tl 51-60), jäeti kaebajate apellatsioonkaebus halduskohtu otsusele rahuldamata. 6.05.2014. a esitasid kaebajad kassatsioonikaebuse Riigikohtule. Riigikohus jättis 18.06.2014 määrusega kaebuse menetlusse võtmata.

Paldiski Linnavolikogu kehtestas 22.05.2014 otsusega nr 21 Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneeringu (I tl 95-99).

2. SA Eestimaa Looduse Fond ja MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing esitasid 13.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Paldiski Linnavolikogu 22.05.2014 otsuse nr 21, millega kehtestati Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneering, tühistamiseks. Koos kaebusega esitati taotlus Paldiski Linnavolikogu 22.05.2014 otsuse nr 21 kehtivuse peatamiseks esialgse õiguskaitse korras kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

3. 20.06.2014 määrusega jättis kohus kaebuse esitajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 30.07.2014 määrusega (parandatud 01.08.2014 määrusega) võttis kohus kaebuse menetlusse. 05.12.2014 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ning määras menetlusosalistele lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja ning kohtuotsuse kuulutamise aja, mida hiljem tulenevalt asja mahust ja keerukusest muutis.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebajad paluvad tühistada Paldiski Linnavolikogu 22.05.2014 otsus nr 21, millega kehtestati Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneering. Kaebajad põhjendavad kaebust alljärgnevalt.

4.1. Kaebajad leiavad, et Paldiski linnavolikogu otsus nr 21 on õigusvastane, kuna esinevad olulised puudused planeeringu mõjude hindamises.

4.1.1. Detailplaneeringu algatamise korraldusega otsustas Paldiski linnavalitsus ühtlasi jätta algatamata planeeringu keskkonnamõjude strateegiline hindamine, viidates seejuures õigusliku alusena KeHJS § 11 lg-le 6. Mõjude hindamise algatamata jätmist põhjendati asjaoluga, et kõiki planeeringu mõjusid on detailselt hinnatud detailplaneeringu aluseks oleva teemaplaneeringu menetluses läbiviidud KSH raames.

Kaebajad leiavad, et KSH algatamata jätmine oli õigusvastane, seejuures on tegemist olulise rikkumisega, mis toob paratamatult kaasa ka planeeringu kehtestamise otsuse õigusvastasuse.

4.1.2. Kaebajad leiavad, et planeeringuga kavandatav tegevus võib avaldada mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Detailplaneeringu ala piirneb vahetult Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pakri linnuja loodusalasse kuuluva Lahepere lahega. Planeeringute puhul, millega kavandatavad tegevused võivad mõjutada Natura 2000 võrgustiku alasid, tuleneb KSH läbiviimise kohustus KeHJS § 33 lg 1 p-st 4 (KMH puhul on analoogseks sätteks KeHJS § 3 p 2). Seejuures võib vastavalt Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikale mõjude hindamisest loobuda vaid juhul, kui negatiivsed mõjud Natura 2000 alale on välistatud. Haldusasjas 3-3-1-56-12 sedastas Riigikohtu halduskolleegium, tuginedes vastavale põhjalikule Euroopa Kohtu praktikale (sh kohtuasjas nr C- 127/02), et mõjude hindamise üle otsustades tuleb välja selgitada, kas kavandatav tegevus kahjustab Natura 2000 ala kaitse-eesmärke. Kui selline võimalus on olemas, tuleb mõjude hindamine algatada ning haldusorganil puudub selles osas kaalutlusruum (otsuse p 16).

Mõjude hindamise algatamise üle otsustades tuleks vastavalt Euroopa Komisjoni (Assessment of plans and projects significantly affecting Natura 2000 sites. Methodological guidance on the provisions of Article 6(3) and (4) of the Habitats Directive 92/43/EEC. European Commission. Environment DG (2001). http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/art6/natura_2000_assess_e n.pdf, lk 14.) ja Säästva Eesti Instituudi (Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Kaja Peterson. Säästva Eesti Instituut (2006). http://www.seit.ee/failid/36.pdf, lk 30) koostatud juhistele hinnata, kas projekt kui selline võib avaldada negatiivset mõju lähtudes ettevaatusprintsiibist. Leevendavate meetmetega on asjakohane arvestada alles nn asjakohase hindamise (Eesti kontekstis – KSH või KMH käigus). Leevendavate meetmete kavandamisest võib järeldada, et kavandataval tegevusel on negatiivne mõju Natura-alale, mistõttu tuleks algatada mõjude hindamine.

Käesoleval juhul leiti Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu mõjude hindamisel, et mõju Pakri linnualal kaitstavatele liikidele ei ole oluline, kui rakendatakse leevendavaid meetmeid, sh hoidutakse terminali vundamendisüviste rajamisest lindude pesitsusajal. Selline leevendav meede on ette nähtud ka detailplaneeringus. Seega on antud juhul teemaplaneeringu KSH aruande koostamisel sisuliselt leitud, et tegevusega võib kaasneda negatiivne mõju Pakri linnuala kaitseeesmärkidele ning selle leevendamiseks on nii teemakui detailplaneeringus ette nähtud leevendavaid meetmeid. Lähtudes nendest asjaoludest pidi Paldiski linnavalitsus vastavalt Riigikohtu praktikale ning nn Natura-hindamist puudutavatele juhistele algatama KSH menetluse. Linnavalitsusel puudus selles osas kaalutlusruum.

4.1.3. Kaebajad leiavad, et planeeringuga kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga KeHJS § 6 tähenduses. Otsuses nr 21 väidab Paldiski linnavalitsus, et KeHJS § 6 lg 1 toodud loetelu ei sätesta LNG terminali mahutipargi rajamist tegevusena, mille puhul kuulub keskkonnamõju kohustuslikus korras hindamisele. Kaebajad leiavad siiski, et kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga tegevuseks KeHJS § 6 tähenduses.

KeHJS § 6 lg-s 1 loetletud tegevuste hulgas ei ole küll veeldatud maagaasi terminali selgelt välja toodud, ent keskkonnamõjude hindamine on kohustuslik naftatoodete terminali püstitamisel, kui selle kogumahutavus ületab 100 000 kuupmeetrit (KeHJS § 6 lg 1 p 32) ning keemiatoodete terminali püstitamine, kui selle kogumahutavus ületab 5000 kuupmeetrit D- või C-kategooria kemikaali, 500 kuupmeetrit B-kategooria kemikaali või 50 kuupmeetrit A-kategooria kemikaali (KeHJS § 6 lg 1 p 33). Kaebajad möönavad, et käesoleval hetkel ei jaotata kemikaale rahvusvahelise õiguse kohaselt enam A-, B-, C- ja D-kategooriasse, vaid vastav MARPOL (1973. aasta rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon. Muudetud 1978. a protokolliga, https://www.riigiteataja.ee/akt/13199975) -konventsiooni lisa II kasutab kemikaalide liigitamiseks kategooriaid X, Y, Z ja muud. Isegi kui sellest tulenevalt ei oleks kavandatud regionaalse terminali (mahutavusega kuni 320 000 m3) rajamine tingimusteta kohustuslik, puuduvad KSH algatamata jätmise otsusest selgitused, millistel põhjustel leidis Paldiski linnavalitsus, et keskkonnamõjude hindamist ei tule algatada vastavalt KeHJS § 6 lõigetele 2 ja 3. Kaebajate hinnangul on ilmselge, et sedavõrd ulatuslik ehitustegevus, mille käigus mh eemaldatakse ja veetakse alalt välja 80 000 m3 paekivi, on olulise keskkonnamõjuga tegevuseks.

4.1.4. Kaebajad leiavad, et KeHJS § 11 lg 6 ei kohaldu planeeringute mõjude hindamisele. Kaebajad leiavad, et vastustaja ei saanud mõjude hindamata jätmisel lisaks eeltoodule tugineda ka KeHJS § 11 lg-le 6, kuna viimane ei kohaldu detailplaneeringute mõjude hindamisele KSH menetluse raames. Nimetatud säte kuulub KeHJS 2. peatüki 1. jaosse, milles käsitletakse tegevuslubade menetlustes läbiviidava keskkonnamõju hindamise (KMH) läbiviimist. KeHJS 2. peatüki 2. jaos, mis puudutab planeeringute mõjude hindamist (KSH), analoogset sätet ei leidu. KMH ja KSH kujutavad hoolimata mõningatest sarnasustest menetluslikes aspektides, endast selgelt erinevaid menetlusi, mida ilmestab ka asjaolu, et EL tasandil on need instrumendid reguleeritud erinevates direktiivides (KMH reeglid on sätestatud Euroopa Nõukogu direktiivis 2011/92/EL, 13.12.2011, teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, KSH reeglid seevastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2001/42/EÜ, 27.06.2001, teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta). Seepärast on kaebajad seisukohal, et tegemist on seadusandja teadliku valikuga ning Paldiski linn on KSH algatamata jätmisel tuginenud väärale õiguslikule alusele.

Kaebajad märgivad, et juhtisid Paldiski linna tähelepanu viimase õigusvastasele tegevusele juba menetluse käigus (04.12.2013 kirjas). Vastusena sellele konkreetsele etteheitele on Paldiski linn detailplaneeringu kehtestamise otsuses paljasõnaliselt väitnud, et ükski õigusakt ei sätesta kohustust hinnata KSH menetluses ca aasta varem juba hinnatud keskkonnamõjusid. Kaebajad leiavad, et selline väide ei ole tõene. KSH menetluse läbiviimise kohustus tuleneb antud juhul nii KeHJS § 33 lg 1 p-st 4 kui ka § 33 lg 1 p-st 3 ja KeHJS § 6 lg 1 p-st 33. Seega oli vastustajal kohustus algatada KSH, sellest kohustusest ei saanud vastustaja KeHJS § 11 lg 6 alusel vabaneda.

4.1.5. Kaebajad leiavad, et detailplaneeringu mõjusid ei ole teemaplaneeringu menetluse raames piisava täpsusega hinnatud. Kaebajad leiavad, et Otsuses nr 21 esitatud väide, nagu oleks detailplaneeringu mõjusid teemaplaneeringu menetluses juba piisavalt hinnatud, ei vasta ka sisuliselt tõele. Vastustaja väitis teemaplaneeringu üle toimunud kohtuvaidluses korduvalt, et teemaplaneeringu mõjude hindamisel tuli arvestada planeeringu suure üldistusastmega. Seetõttu ei olnud ka mõjude täpne väljaselgitamine selles etapis vastustaja arvates nõutav ega võimalik (vt. 02.04.2013 kirja p 2.2.3. (II tl 147) ja 24.05.2013 kirja p 2.3.1.5. (II tl 154 pöördel)). Kaebajad on lisaks sellele seisukohal, et mitmeid kavandatava tegevusega seotud mõjusid ei ole teemaplaneeringu KSH aruandes (II tl 160-III tl 55) üldse käsitletud või on seda tehtud ebaadekvaatsel viisil.

Kaebajad leiavad, et olulisel määral puudulik on teemaplaneeringu KSH aruanne just kompleksi mandriosasse planeeritud rajatiste osas. Nii on kaebajate arvates täielikult hindamata detailplaneeringuga krundile pos 2 planeeritud elektrijaama mõjud ja selle koosmõjud muude kavandatavate objektidega. Teemaplaneeringu KSH aruanne käsitles vaid pealiskaudselt krundile pos 3 kavandatud elektri ja soojuse koostootmisjaama mõjusid, igasugused hinnangud sellele lisaks rajatava elektrijaama mõjude osas puuduvad KSH aruandest täielikult. Seejuures ei saa planeeritava soojuselektrijaama mõjusid pidada sedavõrd väheoluliseks, et neid üldse hinnata ei tuleks. Antud juhul puuduvad KSH algatamata jätmise otsusest isegi kaalutlused selles osas, miks otsustati selle objekti mõjud täielikult hindamata jätta.

Sisuliselt on hindamata jäetud elektrija soojuse koostootmisjaama ning kompressorjaama mõjud, teede, elektriliinide jt terminali teenindavate rajatiste ehitamise ja kasutamise aegne mõju. KSH aruande lehekülgedel 124 ja 125 on esitatud viited, nagu oleks kompressorjaama mõjusid vastavates KSH aruande punktides (5.2., 5.8., 5.9.) hinnatud. Samas puuduvad viidatud punktidest tegelikkuses igasugused sisulised hinnangud kompressorjaama mõjudele. Samuti on analüüsimata jäetud teede, elektriliinide jms infrastruktuuriobjektidega seotud mõjud, mille hindamine ala keskkonnakaitselist väärtust arvestades oleks samuti vajalik.

Otsuses nr 21 on täiendava põhjendusena välja toodud, et nii Tallinna Halduskohtu kui Tallinna Ringkonnakohtu hinnangul on keskkonnamõju hinnatud piisava täpsusega. Selline käsitlus on sisult ebaõige ja meelevaldne. Tallinna Halduskohus ja Ringkonnakohus avaldasid varasemas vaidluses arvamust vaid teemaplaneeringu mõjude hindamise piisavuse osas, ent ei võtnud seisukohta küsimuses, kas varasemas menetluses on hinnanud kavandatava tegevuse mõjusid detailplaneeringu KSH-le omase ja vajaliku täpsusega. Seejuures leidis Tallinna Halduskohus 30.10.2013 otsuse p-s 10.4.4., et järgnevatel planeerimisja ehituslubade väljastamise etappidel tuleb vajadusel keskkonnamõju täiendavalt ja täpsemalt hinnata. Ringkonnakohus leidis 07.04.2014 otsuse p-s 20 samuti, et kahtlemata saab ja tuleb keskkonnamõju hinnata siis, kui eeldatava mõjuga tegevused on omandanud selgemad piirid.

Teemaplaneeringu üle toimunud kohtuvaidluses kohtute poolt väljendatud seisukohtadele tuginemine on kaebajate arvates seega asjakohatu ja õigusvastane.

LNG terminali ja selle erinevate osade mõjude täpsem hindamata jätmine on oluliseks puudujäägiks ka seetõttu, et detailplaneeringu seletuskirja (III tl 56-68) lk-l 12 toodud informatsiooni kohaselt ei hinnata ehitiste keskkonnamõjusid ka järgmistes etappides. Järelikult on vastustaja kavatsuseks piirduda LNG terminali mandriosa moodustavate hoonete ehitamise mõjude hindamisel vaid hindamisega, mis viidi läbi teemaplaneeringu menetluses. Arvestades asjaolu, et ka vastustaja ise on varasemas kohtumenetluses pidanud seda mõjude hindamist ülevaatlikuks ning üldplaneeringule täpsusastmele sobivaks, leiab kaebaja, et tegemist on olulise puudujäägiga detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringu koostamise käigus on planeeringulahendus oluliselt täpsustunud ning täienenud, mistõttu võib kahelda varasema ja üldisema mõjude hinnang järelduste asjakohasuses ja täpsuses.

Seega on detailplaneeringu kehtestamine ilma mõjusid hindamata ning välistades ka mõjude hindamise tulevikus sisuliselt õigusvastane nii oluliste menetluslike rikkumiste tõttu kui ka seetõttu, et vastustaja ei ole piisaval määral välja selgitanud kõiki asjaolusid, mille alusel vastavasisuline otsus teha. Üldplaneeringu täpsusastmele sobiva detailsusega läbi viidud mõjude hindamisele tuginemine ehituslubade väljastamisel ei taga kaebajate hinnangul, et vastavad ehitised vastavad EhS § 3 lg 1 sätestatud nõudele, et ehitis peab olema ohutu keskkonnale.

4.2. Kaebajad leiavad, et Paldiski linnavolikogu otsus nr 21 on õigusvastane, kuna ehituskeeluvööndi vähendamine planeeringualal oli õigusvastane ja põhjendavad oma seisukohta järgnevalt.

4.2.1. Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneeringu lahenduse kohaselt asub ehitusala osaliselt metsamaal, mis kuulub LKS § 38 lg 2 ja § 37 lg 1 p 1 kohaselt ehituskeeluvööndisse. Seetõttu taotles Paldiski linn 04.11.2013 kirjaga (I tl 261) Keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist.

Ehitusala lähtub seejuures juba Paldiski LNG terminali teemaplaneeringus kindlaks määratud ehituskeeluvööndist. Teemaplaneeringu menetluse raames samas ehituskeeluvööndi vähendamist ei taotletud ning KKA poolt vastavat nõusolekut ei antud.

Keskkonnaamet andis detailplaneeringule tuginedes nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks 14.02.2014 kirjaga HJR 14-9/13/25615-5 (I tl 23-25).

Kaebajad leiavad, et ehituskeeluvööndi vähendamise otsus oli õigusvastane.

4.2.2. Kaebajad leiavad, et ehituskeeluvööndi vähendamise otsuse tegemiseks puudus faktiline alus. LKS § 40 lg 3 kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada Keskkonnaameti nõusolekul. Seejuures peab kohalik omavalitsus vastavalt LKS § 40 lg-le 4 esitama ehituskeeluvööndi vähendamiseks Keskkonnametile taotluse ja planeerimisseaduse (PlanS) kohaselt vastu võetud: 1) vastuvõetud üldplaneeringu; 2) kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu; 3) vastuvõetud detailplaneeringu, kui kehtestatud üldplaneering puudub.

PlanS § 8 lg 3 p 12 kohaselt on ranna ja kalda ehituskeeluvööndi täpsustamine samuti üldplaneeringu ülesandeks, detailplaneeringute ülesannete seas seda loetletud ei ole. Selline regulatsioon on kaebajate hinnangul ka eesmärgipärane, kuna ehituskeeluvööndi vähendamise näol on tegemist otsusega, mis mõjutab looduskeskkonda laiemal tasandil ning mida seetõttu tuleks ka sellisel tasandil kaaluda.

Keskkonnamatil oli seega õigus vähendada ehituskeeluvööndit vaid juhul, kui selle aluseks on mõni LKS § 40 lg-s 4 nimetatud planeering. Antud juhul esitati koos taotlusega Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamise alusena Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneering. Otsuses nr 21 on vastustaja väitnud, et detailplaneering muudab (täpsustab) kehtivat üldplaneeringut ja seetõttu oli Keskkonnaametil õigus muuta ehituskeeluvööndit vastavalt LKS §

40 lg 4 p-le 2.

Vastustaja seisukoht on otseses vastuolus KKA poolt ehituskeeluvööndi otsuse põhjendustes tooduga, kuna Keskkonnaameti 14.02.2014 otsuse lk-l 2 on välja toodud, et detailplaneering vastab Paldiski linna üldplaneeringule selle kehtivas redaktsioonis (st LNG terminali teemaplaneeringuga muudetud kujul). Kaebajad on veendunud, et vastav väide on ka sisuliselt väär. Paldiski LNG terminali detailplaneeringu joonisel (III tl 71) on ehituskeeluvöönd märgitud samasse asukohta, kus see on märgitud teemaplaneeringu joonisel (III tl 73), st 50 m kaugusele kaldaastangust. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 1 koosneb planeering tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Joonisel toodud lahendust kinnitab ka teemaplaneeringu seletuskiri, mille kohaselt on ehituskeeluvööndi määramisel lähtutud 50 m joonest, mida vastavalt LKS § 35 lg-le 5 on arvestatud planeeringualal asuvast kaldaastangust.

Sisuliselt ainuke erisus teemaplaneeringus ja detailplaneeringus esitatud lahenduste vahel on asjaolu, et detailplaneeringu joonisele on lisaks märgitud ranna piiranguvööndis asuv metsamaa. Seega ei ole teemaplaneeringu lahendust ehituskeeluvööndi osas muudetud, kuna ehituskeeluvööndi asukoht on jäänud varasemaga võrreldes samaks. Erisused planeeringutes on selgitatavad üldplaneeringu teemaplaneeringu ja detailplaneeringu ning nende jooniste täpsusastmega. Planeeringute jooniste ning seletuskirja täpsustamine üldplaneeringuga ettenähtud raamides on detailplaneeringute koostamisele iseloomulik tegevus. Vastustaja on seega asunud sisuliselt seisukohale, et kõik detailplaneeringud, mida kohalikud omavalitsused koostavad, on üldplaneeringuid muutvateks. Kaebajad on veendunud, et selline tõlgendus ei ole olnud seadusandja tahteks ega ka eesmärgipärane.

Kuna detailplaneeringut ei saa pidada üldplaneeringut muutvaks, on kaebajad veendunud, et KKA nõusolek ehituskeeluvööndi vähendamiseks oli selgelt õigusvastane, kuna selleks puudus vajalik faktiline alus – LKS § 40 lg-s 4 loetletud planeeringu olemasolu ja esitamine koos taotlusega.

Kaebajad leiavad, et seejuures ei ole tegemist ei ole pelgalt formaalse minetusega, mida oleks saanud lahendada sellega, et Paldiski linn oleks koos 04.11.2013 taotlusega esitanud varem kehtestatud LNG terminali teemaplaneeringu. Eelpool viidatud LKS § 40 lg-test 4 ja 6 tuleneb, et ehituskeeluvööndi vähendamine saab toimuda planeeringumenetluse etapis, kus planeering on vastu võetud, ent ei ole veel kehtestatud. Vaid sellisel juhul on võimalik tagada, et ehituskeeluvööndi vähendamise otsusel on reaalne mõju planeeringu sisule ning kehtestatav planeering on õiguspärane. Seega ei oleks käesolevas etapis ehituskeeluvööndi vähendamine juba kehtestatud teemaplaneeringu põhjal samuti õiguspärane.

Samas oleks see kaebajate hinnangul olnud hädavajalik, kuna teemaplaneeringu tasandil oleks ehituskeeluvööndi osas toimunud põhjalikum kaalumine, mille käigus oleks põhjalikumalt hinnatud kavandatavate tegevuste koosja kogumõju. Kuna seda tehtud ei ole, ei saa eeldada, et Keskkonnaameti nõusolek ehituskeeluvööndi vähendamiseks detailplaneeringu menetluses oli sisuliselt õigeks lahenduseks.

4.2.3. Kaebajad leiavad, et ehituskeeluvööndi vähendamise otsuse näol on tegemist menetlustoiminguga. Seejuures on see menetlustoiming antud juhul avaldanud otsest mõju lõpliku haldusakti sisule. Kehtestatud planeeringuga on alale, mille osas Keskkonnameti otsusega ehituskeeluvööndit vähendati, nähtud ette ehitusõigus. Keskkonnaameti õiguspärase tegevuse korral oleks detailplaneeringu lahendus seega pidanud olema kehtestatust oluliselt erinev. Planeeringualal, ranna piiranguvööndis asuvale metsaalale ei oleks tulenevalt LKS § 38 lg-st 2 saanud ehitusõigust määrata. Seetõttu on kaebajad veendunud, et Keskkonnaameti 14.02.2014 otsuse sisuline õigusvastasus on antud juhul paratamatult tinginud Paldiski linnavolikogu otsuse nr 21 sisulise õigusvastasuse.

Kaebajad peavad vajalikuks märkida, et antud juhul tingis detailplaneeringu alusel ehituskeeluvööndi vähendamise võimatuse asjaolu, et ehituskeeluvööndit vähendati õigusvastaselt ja Keskkonnaameti nõusolekuta juba detailplaneeringu aluseks olnud teemaplaneeringuga. Tekkinud olukord võib olla küll vastustaja seisukohalt keeruline, ent samas on kaebajad veendunud, et vastustaja ja Kesskonnaamet varasem õigusvastane tegevus ei saa ega tohi vabandada haldusorganite hilisema tegevuse õigusvastasust.

4.2.4. Kaebajad leiavad, et keskkonnaasjades on erinevate menetlusnõuete järgimisel, eriti keskkonnamõjude hindamisel, eriline tähtsus, mida on korduvalt rõhutanud ka Riigikohus (vt nt otsust haldusasjas nr 3-3-1-86-06, p 22-24, samuti asjas nr 3-3-1-35-13 tehtud otsuse p 27). Haldusakti sisulise õiguspärasuse saab tagada üksnes akti andmisele eelnev õiguspärane, tõhus ja õiglane menetlus. Vastuvõetud otsuse õiguspärasust on võimalik eeldada üksnes siis, kui otsustamisele on eelnenud seaduses ettenähtud korras läbiviidud ja haldusmenetluse põhimõtetele vastav haldusmenetlus. Vastasel juhul kuulub vastav haldusakt tühistamisele. Antud juhul on ilmselgelt rikutud olulisi menetluslikke nõudeid, kuna õigusvastaselt on jäetud hindamata planeeringu mõjud. Samuti on õigusvastane Keskkonnaameti 14.02.2014 kirjaga antud nõusolek ehituskeeluvööndi vähendamiseks, kuna puudusid nõusoleku andmiseks vajalikud faktilised alused.

Kaebajad on eelkirjeldatud Riigikohtu praktika valguses veendunud, et antud juhul on kaebuses väljatoodud rikkumiste näol tegemist ilmselgete ja oluliste eksimustega, mille tõttu ei ole võimalik eeldada otsuse õiguspärasust ning otsust tuleks seetõttu tühistada.

4.3. Kaebajate jaoks on arusaamatu, millel põhineb vastustaja poolt HKMS §-le 292 antud tõlgendus. Sätte kohaselt olid (kaebuse esitamise järgselt on HKMS § 292 säte kehtetuks tunnistatud seoses analoogse sisuga sätete – KeÜS § 30 ja 31 jõustumisega) keskkonnaorganisatsioonide tegevuse eesmärgid kriteeriumiks, mille alusel otsustada, milliseid haldusakte või toiminguid organisatsioonid vaidlustada saavad. Meelevaldne on aga vastustaja seisukoht, nagu oleks neile kriteeriumitele vastavate haldusaktide vaidlustamisel kohtulik kontroll veel täiendavalt piiratud viisil, et kohus saab kontrollida vaid haldusakti vastavust kaebajate huve kaitsvatele normidele. Selline seisukoht ei põhine mingil määral HKMS § 292 sõnastusel ja tuleb seetõttu jätta tähelepanuta.

Eeltoodust taganemata on kaebuses esitatud sisulised etteheited seotud menetlustoimingutega (keskkonnamõjude hindamise läbiviimine ja ranna ehituskeeluvööndi vähendamine), mille sooritamise eesmärgiks on looduskaitseliste eesmärkide arvestamine planeeringu koostamisel. Seega on nende menetlustoimingute nõuetekohane läbiviimine otseselt seotud kaebajate keskkonnakaitseliste huvidega.

4.4. Detailplaneeringu koostamisel leiti, et Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pakri linnuala kaitseeesmärkide (kaitstava linnuliigi – krüüsli) kaitseks on vajalik täiendavate leevendusmeetmete võtmine. Seega oleks vastustaja pidanud algatama KSH vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p-le 4, seda sätet tõlgendavale kohtupraktikale ning selle rakendamise juhistele.

Tähendust ei oma seejuures Keskkonnaamet 02.09.2014 seisukoha punktis 2.1.1. esitatud väide, justkui oleks detailplaneeringuga leevendavate meetmete kehtestamine vajalik ka muul põhjusel kui Natura 2000 võrgustikule avaldatava mõjuga seonduvalt (nt looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 61 p 2 nõuete täitmiseks). Isegi kui esinevad täiendavad õiguslikud piirangud, mille tõttu on leevendusmeetmete rakendamine vajalik, ei tähenda see veel, et samad meetmed ei oleks vajalikud Pakri linnuala kaitse-eesmärkide kaitseks. Seega viitab täiendavate meetmete nõudmine selgelt KSH algatamise vajadusele vastavalt KeHJS § 33 lg 1 p-le 4.

4.5. Kaebajad on seisukohal, et vastustaja ei saanud KSH algatamisest loobuda HMS § 5 lg 2 alusel. Kaebajad toovad välja, et kolmas isik – Keskkonnaamet – on oma vastuse punktis 2.1.3. nõustunud kaebajate poolt kaebuse punktis 1.3. toodud seisukohaga, et KSH algatamisest ei saanud loobuda KeHJS § 11 lg 6 alusel, kuna see säte ei kohaldu planeeringutele. Samas leiab Keskkonnaamet, et „seda võimalust kasutatakse ka KSH-de menetlemisel“ ning leiab, et selle aluseks on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-s 2 sätestatud põhimõte.

Kaebajad sellise väitega ei nõustu. HMS § 5 lg 2 kohaldamine antud olukorras eeldaks, et seadusandja poolt antud volitus langetada kaalutlusotsus, kas algatada KSH või mitte, hõlmaks ka mõjude algatamata jätmise võimalust juhul, kui varasema KSH raames on mõjusid piisavalt hinnatud. KeHJS sätted annavad detailplaneeringu koostamise korraldajale küll kaalutlusõiguse otsustamaks, kas algatada KSH või mitte. Samas on sellise otsuse tegemisel lubatavate kaalutluste ring piiratud – KeHJS § 33 lg 1 p 3 ja p 4 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja hinnata keskkonnamõju olulisust. Ei sellest ega ühestki teisest KeHJS sättest ei tulene samas volitust arvestada KSH algatamise üle otsustades lubatava kaalutlusena sellega, kas ja kuivõrd on detailplaneeringu mõjusid varasema KSH raames.

Kaebajad leiavad, et selline kaalutlusõiguse teostamisel hinnatavate asjaolude kitsendamine on olnud seadusandja teadlik valik, mida demonstreerib asjaolu, et keskkonnamõju hindamise (KMH) puhul on vastavasisuline volitus otsustajale KeHJS § 11 lg-s 6 selgesõnaliselt antud. Seega on vastustaja antud juhul KSH-d algatamata jättes ületanud talle KeHJS sätestatud kaalutlusõiguse piire ning KSH algatamata jätmine oli õigusvastane.

4.6. Kaebajad leiavad, et nagu kaebuse p-s 1.4. välja toodud, ei ole detailplaneeringuga kavandatud tegevuse kõiki mõjusid teemaplaneeringu menetluses piisavalt hinnatud. Detailplaneeringuga on kavandatud kahe erineva rajatise – elektrija soojuse koostootmisjaama ning elektrijaama rajamine. Teise rajatise (elektrijaama) mõjud on teemaplaneeringu menetluses jäetud täiel määral hindamata, kuna sellist rajatist KSH aruandes ei käsitletud (seda pole mh välja toodud KSH aruande lk-l 24 toodud rajatiste loetelus).

Samuti ei ole teemaplaneeringu KSH aruandes sisuliselt käsitletud elektrija soojuse koostootmisjaama ning kompressorjaama mõjusid, teede, elektriliinide jt terminali teenindavate rajatiste ehitamise ja kasutamise aegseid mõjusid (lähemalt vt kaebuse p 1.4.). Teemaplaneeringu KSH aruande lk-l 25 on seejuures välja toodud, et kruntidesisene teedevõrk, parkimiskorraldus ja tehnovõrkude täpsem lahendus töötatakse välja detailplaneeringuga. Seega on vastavate sisuliste mõjuhinnangute puudumine KSH aruandest selgitatav teemaplaneeringu üldistusastmega.

Eeltoodu tõttu on kaebajad jätkuvalt veendunud, et teemaplaneeringu KSH ei olnud sisuliselt detailplaneeringu KSH nõutava täpsusastmega, nagu vastustaja on (vastuolus oma varasemate väidetega) antud kohtumenetluses üritanud väita. Kuna vaidlusaluse otsusega on Teemaplaneeringus kavandatud tegevusi oluliselt täpsustatud, oleks tulnud läbi viia täiendav KSH. Selle läbi viimata jätmine kujutab endast olulist menetlusviga, mis toob kaasa lõppotsuse õigusvastasuse, nagu on lähemalt selgitatud kaebuse p-s 3.

4.7. Kaebajad leiavad, et ehituskeeluvööndi vähendamine Keskkonnaameti poolt 14.02.2014 oli õigusvastane, kuna puudus faktiline alus sellise otsuse tegemiseks – üks LKS § 40 lg-s 4 nimetatud planeeringutest.

Vastustaja ja kolmas isik on küll pärast sellele puudusele kaebajate poolt tähelepanu juhtimist (14.03.2014 vaidega) asunud väitma, et planeering oli üldplaneeringu lahendust muutev. Kaebajate hinnangul ei ole selline väide esiteks tõene, vaid tegemist on hilisemate, otsitud põhjendustega, mille abil soovitakse sisuliselt õigusvastast otsust näiliselt õiguspärasena esitleda. Sellele viitab sõnaselgelt ka Keskkonnaameti 14.02.2014 otsus, mille lk-l 2 on välja toodud, et „detailplaneering vastab Paldiski linna üldplaneeringule selle kehtivas redaktsioonis“. Kaebajate jaoks on arusaamatu, kuidas saab sama haldusorgan käesolevas kohtumenetluses asuda täiesti vastupidisele seisukohale.

Isegi kui tegemist ei oleks otsitud väidetega, millega üritatakse varjata otsuse sisulist õigusvastasust, tähendaks vastustaja seisukohaga nõustumine, et detailplaneeringu menetluses on tehtud hulgaliselt vigu. Sellisel juhul oleks detailplaneeringu pidanud menetlema kui üldplaneeringu põhilahendust muutvat detailplaneeringut, mille suhtes planeerimisseadus (PlanS) näeb ette hulga olulisi erinevusi (nt tavapärasest pikem avalik väljapanek). PlanS § 8 lg 3 p 12 kohaselt on ranna ja kalda ehituskeeluvööndi täpsustamine selgesõnaliselt üks üldplaneeringu ülesanne, mistõttu on vastavad tingimused üldplaneeringu põhilahenduse osaks. Seetõttu ei nõustu kaebajad ka vastustaja käsitlusega, nagu oleks detailplaneering küll üldplaneeringu muutev, aga seda vaid väheoluliselt (mitte põhilahenduse osas).

Kaebajad ei nõustu ka vastustaja seisukohaga nagu väidaks kaebajad, et tekkinud olukorras ei oleks võimalik ehituskeeluvööndit üldse vähendada. Kaebajad leiavad, et ehituskeeluvööndi vähendamine oleks teoreetiliselt võimalik nt juhul kui vastustaja algataks teemaplaneeringu muutmise menetluse.

4.8. Kaebajad leiavad, et kinnitust on leidnud kaebajate varasem seisukoht, et vastustaja senised väited, nagu oleks Paldiski LNG terminali näol tegemist avalike huvide seisukohalt hädavajaliku projektiga, on alusetud ja väärad. Vastustaja on isegi oma 02.09.2014 vastuses (p-des 2.3.4-2.3.7.) esitanud veel eksitavaid väiteid, nagu oleks Paldiski LNG terminali hädavajalikkus Eesti energiajulgeoleku seisukohast leidnud kinnitust nii EL, regionaalsel kui Eesti riigi tasandil.

Ajakirjanduse vahendusel sai 17.11.2014 teatavaks, et Eesti ja Soome on omavaheliste läbirääkimiste käigus otsustanud rajada regionaalse tähtsusega LNG terminali Soome riigi territooriumile (http://arileht.delfi.ee/news/uudised/soome-ja-eesti-leppisid-kokku-lng-terminaliasutamises?id=70173301) ning Eestisse rajatakse vaid vajaduse korral väikesemahulisem terminal. Seejuures ei ole Eesti valitsus veel teada andnud, kuhu selline väiksema mahuga terminal rajataks. Käesoleval hetkel toimuvad aktiivsed ettevalmistused LNG terminali rajamiseks ka nt Muugale ja projekti arendajate hinnangul piisaks sellest täielikult Eesti vajaduste katmiseks (http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lugtmeijer-kiidab-roivast-muuga-lng-terminal-kataks-kogueesti-gaasivajaduse?id=70180491).

Lisaks eeltoodule ühendati Balti riikide gaasivõrku möödunud aasta lõpus Klaipedasse paigutatud ujuvterminal, mille kaudu on ajakirjanduse andmetel vajadusel võimalik tagada Eesti energiajulgeolek ka juhuks, kui esinevad tarnehäired Venemaa suunalt (http://arileht.delfi.ee/news/uudised/leedu-lng-annab-eestile-kindluse-aga-gazpromi-gaasistkorgema-hinnaga?id=70362173). Seetõttu on alusetud ka vastustaja poolt 2.09.2014. a vastuse punktides 2.3.6 ja 2.3.7. toodud väited, nagu oleks Paldiskisse LNG terminali rajamine lähimas perspektiivis ainus võimalik lahendus Eesti energiajulgeoleku tagamiseks.

Nagu kaebajad juba LNG terminali teemaplaneeringu vaidluses välja tõid, on Paldiski LNG terminal Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud ühishuviprojektide (nn PCI-de) nimekirjas vaid üks alternatiivseid projekte. Seega ei ole tegemist projektiga, mille hädavajalikkus ja alternatiivitus oleks EL-tasandil kinnitust leidnud. Eelkirjeldatud uute asjaolude valguses ei ole selle projekti kajastamine tulevikus ka alternatiivsena EL PCI-de nimekirjas enam tõenäoliselt mõistlik.

4.9. Kaebuse esitajad paluvad vastustajal välja mõista menetluskulud kokku summas 886,80 eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (III tl 192- 202).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.

5.1. Vastustaja on kõigepealt seisukohal, et detailplaneeringu mõjude hindamine oli nõuetekohane ja põhjendab seda järgnevaga.

5.1.1. Vastustaja leiab, et detailplaneeringuga kavandatu ei oma olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

Kaebajad ei ole esitanud ühtegi väidet ega põhjendust, milles seisneb Detailplaneeringuga kavandatu väidetav negatiivne mõju Pakri linnuja loodusalale. Kaebajad üksnes märgivad, et kuna Detailplaneering on ette näinud leevendavad meetmed linnustiku kaitseks, sh nõude hoiduda terminali vundamendisüviste rajamisest krüüslite pesitsusajal, siis järelikult on tegemist olulise mõjuga Natura 2000 alale keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p 4 kohaselt. Vastavalt KeHJS § 33 lg 1 p-le 4 tuleb KSH läbi viia juhul kui planeeringuga kavandatu on aluseks tegevusele, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale olulist mõju. Puudub vaidlus, et Detailplaneeringu ala Natura 2000 võrgustiku koosseisu ei kuulu. Haldusasjas nr 3-12-2312 jõustunud kohtuotsustega on tuvastatud, et Teemaplaneeringu raames viidi läbi nõuetekohane KSH, mis sisaldas ka nõuetekohast Natura hindamist. Teemaplaneeringu KSH aruandes on jõutud ühesele järeldusele, et Teemaplaneeringuga kavandatu on võimalik ellu viia Pakri linnuja loodusala kaitse eesmärkideks olevatele liikidele ja elupaigatüüpidele negatiivset mõju avaldamata. Kaebajad ei ole käesolevas kohtuvaidluses mistahes tõendeid esitanud, mis võiksid kinnitada vastupidist.

Samuti ei ole kaebajad esile toonud mitte ühtegi väidetavat negatiivset mõju Natura 2000 kaitseeesmärkidele rääkimata vastava väite tõendamisest. Teemaplaneeringu vaidluses märkisid kaebajad, et Teemaplaneeringuga kavandatud tankerite liikumine võib omada negatiivset mõju linnustikule. Kaebajate vastavad väited osutusid paljasõnalisteks, mis on leidnud tuvastamist Tallinna Halduskohtu ning Tallinna Ringkonnakohtu otsustega haldusasjas nr 3-12-2312. Samas on antud juhul tegemist terminali mandriosa detailplaneeringuga ning jääb arusaamatuks, millist negatiivset mõju saaks omada terminali mandriosas toimuv tegevus Natura kaitse-eesmärkidele, kui siiani ei ole ükski ekspert isegi mitte merealal (so Natura alal) kavandatava tegevuse negatiivset mõju Natura alale tuvastanud ning kaebajad ise ei ole isegi nimetanud, milles väidetav negatiivne mõju kaitse-eesmärkidele võiks seisneda Nagu eelnevalt märgitud, siis varasemalt väideti kaebajate poolt, et väidetavat negatiivset mõju linnustikule võib avaldada tankerite liiklus, milline väide osutus samuti vääraks, kuid terminali mandriosaga seoses ei ole nimetatud ühtegi väidetavat negatiivset mõju linnustikule.

Kaebajad järeldavad ekslikult, et kuna Teemaplaneering näeb ette, et krüüslite pesitsusajal 15. aprillist kuni 15. juulini tuleb hoiduda terminali vundamendisüvendite rajamisest, siis järelikult olevat Teemaplaneeringu KSH-s leitud, et terminali rajamisega kaasneb negatiivne mõju krüüslitele. Vastavat järeldust KSH aruanne ei sisalda ning tegemist on kaebajate eksitava tõlgendusega. KSH aruandes on leitud, et Terminali ehitustegevus ja hilisem ekspluateerimine jäävad väljapoole krüüsli häirimisraadiust (vt KSH aruanne lk 146). Asjaolu, et lähtudes ettevaatusabinõust hoidutakse krüüslite pesitsusajal terminali vundamendisüvendite rajamisest, ei tähenda, et eksperdid oleksid tuvastanud terminalist tuleneva negatiivse mõju krüüslitele. KSH aruandes on asutud sõnaselgelt vastupidisele seisukohale. Täiendavate abinõude rakendamine peaks olema otseselt kaebajate huvides, kuid vastavaid abinõusid kasutada oma paljasõnaliste seisukohtade põhjendamiseks, ei saa pidada lubatavaks.

Vastustaja toob välja, et Keskkonnaamet on asjakohaselt oma 02.09.2014 seisukohtades seoses viidatud leevendusmeetmega osundanud, et puudub vajadus algatada uus KSH pelgalt samaväärse leevendusmeetme väljatoomiseks, mis on varasemas KSH aruandes juba kirjas. Rõhutame, et kaebajad ei ole märkinud, et mida konkreetselt oleks olnud vajalik täiendava KSH raames veel hinnata võrreldes varasema KSH-ga. Lisaks viitab vastustaja veelkord, et Teemaplaneeringu kohtuvaidluses märkisid kaebajad, et Teemaplaneeringuga kavandatud tankerite liikumine võib omada negatiivset mõju linnustikule, mitte aga Teemaplaneeringu mandriosasse kavandatud tegevused. Eeltoodu kinnitab ilmekalt, et kaebajate argumendid on otsitud ning tõendeid ega sisulisi väiteid KSH vajalikkusest jätkuvalt esitatud ei ole.

5.1.2. Vastustaja leiab, et planeeringuga kavandatud tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga KeHJS § 6 tähenduses. KeHJS § 6 lg 1 sisaldab ammendava loetelu olulise keskkonnamõjuga tegevusest ning kaebajatel puudub igasugune õiguslik alus omapoolselt asuda vastavat loetelu laiendama. Arusaamatult on kaebajad seisukohal, et LNG on naftatootega kuidagi samastatav. LNG tähistab fossiilse päritoluga põhiliselt metaani sisaldavat gaasi, mis on transpordikulude vähendamiseks jahutamise teel viidud vedelale kujule atmosfäärirõhu tingimustes. Seetõttu ei kujuta LNG leke mistahes naftatootega kuidagi võrreldavat keskkonnariski, kuna välisõhu toimel LNG soojenemisel toimub iseeneslik taas-gaasistumine ning lõhnatu, värvitu ja tervisele ohutu nn maagaas lendub õhust kergema gaasina atmosfääri.

Samuti on ekslik kaebajate väide, et antud juhul ei olevat teada, millistel põhjustel leidis Paldiski Linnavalitsus KSH mittealgatamise vastavalt KeHJS § 6 lg-tele 2 ja 3. Paldiski Linnavalitsuse 01.10.2012 otsuses nr 297 on märgitud, et tulenevalt asjaolust, et Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu kehtestamisel on läbi viidud detailne KSH, mille kohaselt puuduvad terminali rajamisel nimetamisväärsed negatiivsed keskkonnamõjud, siis puudub alus KSH algatamiseks ka lähtudes KeHJS § 6 lg-test 2 ja 3.

5.1.3. Vastustaja leiab, et ta on detailplaneeringu menetlemisel ja kehtestamisel põhjendatult lähtunud Teemaplaneeringu KSH aruandest. Kaebajad ei ole esitanud vastuväiteid vastustaja seisukohale, et Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga KeHJS §

6 tähenduses. Samuti leiavad kaebajad, et vastustajal oli kaalutlusõigus otsustamaks kas algatada KSH või mitte. Kaebajate seisukohaks on üksnes, et vastustajal puudus alus HMS § 5 lg 2 kohaldamiseks ning seeläbi varasema KSH tulemustega arvestamiseks. Vastav seisukoht on ilmselgelt ekslik.

KeHJS § 1 lg-le 2 kohaldatakse KeHJS-s ette nähtud haldusmenetlusele HMS sätteid. HMS § 5 lg

2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult kiirelt ja lihtsalt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikule. Keskkonnaamet on oma seisukohtades asjakohaselt märkinud, et kavandatav KSH peab andma uut teavet planeeringu koostamiseks ja kehtestamiseks, kui varasem KSH annab piisava info uue planeeringu tarbeks ja KSH tegemisest möödunud ajavahemikul ei selgu põhjendatud vajadust uue teabe saamiseks või asjaolude muutumist, ei ole vajadust algatada uut KSH-d. Korduvalt sama tegevuse mõjude hindamine oleks otseses vastuolus eelnimetatud põhimõtetega.

Kaebajad nõustuvad teiste menetlusosalistega, et KSH mittealgatamise sai vastustaja otsustada kaalutlusõigus alusel. Seega sõltumata sellest kas KeHJS § 11 lg 6 kuulub kohaldumisele või mitte, sai ja pidi vastustaja lähtuma heakskiidetud Teemaplaneeringu KSH aruandest lähtudes HMS § 5 lg-st 2. Vastustaja otsustas KSH mittealgatamise lähtudes KeHJS §-st 33 ning vastava otsustuse tegemisel lähtus vastustaja Teemaplaneeringu KSH aruandes toodust. Kuivõrd heakskiidetud Teemaplaneeringu KSH aruanne sisaldas detailselt mõjude hindamist ka Detailplaneeringuga kavandatu osas ning andis vastustajale selge veendumuse, et Detailplaneeringuga kavandatu nimetamisväärseid negatiivseid keskkonnamõjusid ei oma. Vastava seisukohaga on nõustunud nii Harju Maavanem kui Keskkonnaamet.

5.1.4. Vastustaja on seisukohal, et detailplaneeringuga kavandatu mõjud on Teemaplaneeringu KSH-s piisava täpsusega hinnatud. Vastustaja selgitab, et tema seisukoht on läbivalt olnud, et Teemaplaneeringus on mõjude hindamine vastanud konkreetse Teemaplaneeringu täpsusastmele ning kuivõrd Teemaplaneering oli koostatud tavapärasest oluliselt suurema, ehk sisuliselt detailplaneeringu, täpsusega, siis ka mõjude hindamine vastas eeltoodud täpsusastmele. Tuleb aga rõhutada, et kaebajad on jätnud märkimata, et LNG terminali kai püstitamiseks vajaliku vee erikasutusloa menetlusega seoses on algatatud ka keskkonnamõjude hindamine (KMH).

Keskkonnaamet on 23.01.2013 (III tl 164, KMH programm, mille lisa 1 on nimetatud kiri) otsustanud algatada Paldiski LNG terminali kai vee erikasutusloa keskkonnamõjude hindamise (KMH). KMH programmist nähtub kuivõrd mahukad uuringud ning mõjude hindamised KMH raames läbi viiakse. Vee erikasutusloa menetluse raames läbiviidava KMH programmi kohaselt hõlmavad kavandatud uuringud kogu merekeskkonnas kavandatud tegevust sh kaiga seonduvat. Kahjuks ei ole kaebajad aga soovinud konstruktiivselt osaleda eelviidatud menetluses.

Detailplaneeringuga kavandatud objektide loetelu on toodud Detailplaneeringu seletuskirja p-s 4 ning vastavate objektide asukohad lähtuvad Teemaplaneeringus määratust. Teemaplaneeringuga on muuhulgas määratud nii elektrijaama ala kui kompressorjaama ala. Kuivõrd Teemaplaneeringu raames läbi viidud KSH kajastas kogu Teemaplaneeringus kavandatud mõjude hindamist, siis jääb arusaamatuks, millele tuginedes väidavad kaebajad, et vastavaid mõjusid ei ole hinnatud. Sarnaseid seisukohti esitasid kaebajad ka haldusasjas nr 3-12-2312 raames ning kohtud kaebajate etteheidetega ei nõustunud.

Vastustaja rõhutab, et detailplaneeringu raames on leitud ehitusalale optimaalsem lahendus, mis on teemaplaneeringuga ettenähtuga võrreldes oluliselt väiksema keskkonnamõjuga ning mille tulemusel on muuhulgas ka ümberasustatavate taimede hulk on oluliselt vähenenud. Tegemist on

3. kategooria taimeliikidega, mille ümberistutamist ei ole mitmetes projektides üleüldse vajalikuks peetud ning ka käesoleval juhul oli ümberistutamise eesmärk pigem teaduspraktika arendus, mida kinnitab nii ümberistutamise aruanne (II tl 17-25) kui ka Eesti Maaülikooli prof Tiiu Kull poolt koostatud ekspertarvamus taimeliikide ümberistutamise kohta (II tl 26-27). Dokumentidest nähtub, et ümber istutati üksnes 3. kategooria taimeliike, ümberistutamise eesmärgiks oli muuhulgas ka populatsiooni tugevdamine ning töö kvaliteet oli erakordselt kõrge.

Lisaks leitakse kaebuses, et on hindamata elektrijaama ning elektrija soojuse koostootmisjaama mõjud, teede, elektriliinide jt terminali teenindavate rajatise ehitamise ja kasutamise aegne mõju. Eeltoodud etteheide ei vasta tegelikkusele. Kõigi vastavate objektide ja mõjude hindamine on kajastatud Teemaplaneeringu KSH aruandes (vt KSH aruande punktid 2.2, 2.3). KSH aruande lk

124 ja 125 on esitatud viited, et kompressorjaama mõju kaitsealusele taimestikule on hinnatud käesoleva KSH aruande ptk 5.2, õhu saastele ptk 5.8, pinnaja põhjaveele ptk 5.9. Ka Tallinna Halduskohus on 30.10.2013 kohtuotsuses asunud seisukohale, et vastavates punktides kirjeldatud analüüs hõlmas kogu Teemaplaneeringus kavandatut.

Detailplaneeringu seletuskirja p 5 sisaldab täpse regulatsiooni erinevatest keskkonnatingimustest, millest tuleb Detailplaneeringu realiseerimisel lähtuda. See kõik kinnitab vastustaja arvates üheselt, et Detailplaneeringus on keskkonnaaspekte väga põhjalikult arvestatud ning vastavalt seatud ka tingimused. Kõikide kavandatud tegevuste jaoks on vajalik taotleda vastava tegevuse realiseerimise ajal kehtiva korra kohased keskkonnaload, kui konkreetne tegevus on loakohuslane. Konkreetse loa vajadus sõltub konkreetse objekti karakteristikutest (näiteks elektrijaama võimsus jms), mis ei ole Detailplaneeringus kindlaks määratud. Seega hinnatakse nii elektrijaama kui elektrija soojuse koostootmisjaama mõjusid järgnevates loamenetlustes lähtuvalt konkreetsete jaamade tehnilistest parameetritest. Detailplaneering näeb ette üksnes vastavate objektide hoonestusalad, mitte aga tehnilised parameetrid ning võimsused. Samas KeHJS § 6 lg 1 p 3 lähtub vastavate objektide keskkonnamõju olulise määramisest just objektide võimsusest.

Kaebajate väited mõjude ebapiisavast hindamisest on jätkuvalt sarnased haldusasjas nr 3-12-2312 esitatuga – kaebajate seisukohalt on mõjude hindamine puudulik, kuid kaebajad ei too jätkuvalt esile, et milline konkreetne mõju on hindamata või milles seisneb läbi viidud hindamise ebapiisavus või milles kaebajate seisukohalt seisneb väidetav negatiivne mõju. Haldusajas nr 3-

12-2312 jõustunud kohtulahendites ei pidanud kohtud kaebajate paljasõnalisi etteheiteid põhjendatuiks.

Vastustaja leiab ka, et kaebajad väidavad eksitavalt, et vastustaja seisukoht mõjude hindamise ulatusest olevat muutunud. Vastustaja seisukoht on läbivalt olnud, et Teemaplaneeringus on mõjude hindamine vastanud konkreetse Teemaplaneeringu täpsusastmele ning kuivõrd Teemaplaneering oli koostatud tavapärasest oluliselt suurema, ehk sisuliselt detailplaneeringu, täpsusega, siis ka mõjude hindamine vastas eeltoodud täpsusastmele. Eeltoodu aga ei tähenda, et mõjusid täiendavalt ei hinnataks. Näiteks on LNG terminali kai püstitamiseks vajaliku vee erikasutusloa menetlusega seoses algatatud ka keskkonnamõjude hindamine (KMH).

Seega on Detailplaneeringu kehtestamisel mõjusid nõuetekohaselt hinnatud, võimalikke mõjusid on arvestatud ning kaebajate vastupidised väited on alusetud. Detailplaneeringu on heaks kiitnud Keskkonnaamet, kes ei ole samuti näinud mistahes puudusi mõjude hindamises ega ole kahtluse alla seadnud vastustaja otsustust KSH mitte algatada. Samuti on vastavale seisukohale jõudnud Harju Maavanem.

5.2. Ehituskeeluvööndi vähendamise osas märgib vastustaja järgmist.

5.2.1. Kaebajad väidavad, et Detailplaneeringuga ehituskeeluvööndit ei vähendatud, vaid vastav vähendamine toimus Teemaplaneeringuga. Antud juhul on aga vaidlusesemeks Detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte Teemaplaneeringu kehtestamise otsus, mille osas on kohtulahend jõustunud. Seega, kui kaebajad on seisukohal, et ehituskeeluvöönd oli muudetud enne Detailplaneeringu kehtestamist, siis järelikult ei saa vastaval argumendil kuidagi olla Detailplaneeringu kehtestamine õigusvastane.

5.2.2. Kaebajad väidavad sõnaselgelt, et ehituskeeluvöönd on kooskõlas Teemaplaneeringus tooduga ehk kaebajate seisukohalt ei ole ehituskeeluvööndit muudetud ning seega on vastaval argumendil Detailplaneeringu vaidlustamine sisutu.

5.2.3. Vastustaja peab omalt poolt vajalikuks selgitada ehituskeeluvööndi vähendamisega seonduvat järgnevalt. Detailplaneeringuga on kavandatud ranna ehituskeeluvööndi kaotamist üldisest 50 meetrisest ehituskeeluvööndist maismaa poole, ranna piiranguvööndisse, jääval ehitusalal asuva metsamaa osas. Metsamaa, mille osas ehituskeeluvööndi kaotamist taotleti, on vastava leppemärgiga tähistatud Detailplaneeringu joonisel. Keskkonnaamet on oma 14.02.2014 kirjaga nr 14-9/13/25615-5 andnud nõusoleku ehituskeeluvööndi kaotamiseks ehitusalal asuva metsamaa ulatuses. Tulenevalt asjaolust, et vastu võetud ning avalikul väljapanekul olnud Detailplaneeringu dokumentides (planeeringujoonis) on täpselt märgitud, millise ala ulatuses ehituskeeluvööndi ulatuse muutmist (täpsustamist) taotletakse, saab Detailplaneeringut käsitleda ehituskeeluvööndi ulatuse osas üldplaneeringut muutva (täpsustava) detailplaneeringuna ning seega LKS § 40 lõike 4 punktis 2 sätestatud nõuetele vastavana. Vastavale seisukohale on asunud ka Harju Maavanem, kes on 12.05.2014 andnud oma nõusoleku vastavalt üldplaneeringu muutmiseks.

5.2.4. Puudub vaidlus, et ehituskeeluvööndi vähendamiseks andis Keskkonnaamet nõusoleku 14.02.2014. Kaebajad ei ole esitanud mitte ühtegi sisulist argumenti, mis kinnitaks ehituskeeluvööndi vähendamise sisulist õigusvastasust. Seega jääb täielikult mõistmatuks, milles seisneb kaebajate meelest ehituskeeluvööndi vähendamise väidetav õigusvastasus.

5.3. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et lähtudes eeltoodust on Otsus nr 21 õiguspärane haldusakt. Kaebajate viited kohtupraktikale ei ole antud vaidluses asjakohased. Käesoleval juhul on

Detailplaneeringu menetlusele eelnenud aastaid kestnud Teemaplaneeringu menetlus, mille raames on läbi viidud äärmiselt põhjalik KSH. Teemaplaneering vastas detailplaneeringu täpsusastmele. Detailplaneeringu menetluses on keskkonnaaspekte arvestatud ning on leitud ehitusaladele veelgi optimaalseim lahendus, mille tulemusel vähenes oluliselt ümberistutavate taimede hulk ning vastav ümberistutamine on olnud edukas. Juhul kui kaebajad on seisukohal, et teatatud mõjud on jätkuvalt väidetavalt hindamata või Detailplaneeringuga kaasneb oluline negatiivne mõju loodusväärtustele, siis tuleks kaebajatel ka oma seisukohti põhjendada ning oma vastuväiteid tõendada, mida aga tehtud ei ole.

5.4. Vastustaja leiab, et lisaks on oluline märkida, et kaebajad esitasid Detailplaneeringu menetluses mitmeid sisulisi (st mittemenetluslikke) etteheited Detailplaneeringule. Kõik vastavad etteheited lükati vastustaja poolt ümber ning kaebajate vastuväidete põhjendamatus leidis kinnitus ka Harju Maavanema poolt läbi viidud järelevalvemenetluses. Kaebajad ei ole ka ise enam vastavatel sisulistel (so mittemenetluslikel) argumentidel Detailplaneeringut vaidlustanud. Kaebus on esitatud üksnes formaalsetel (menetluslikel) põhjendustel. Eeltoodust saab järeldada, et ka kaebajatel ei ole esitada sisulisi keskkonnakaitselisi vastuargumente Detailplaneeringule st nad on oma varasematest etteheidetest loobunud.

Kaebajad tuginevad kaebeõiguses HKMS § 292 lg-le 1, mille kohaselt keskkonnakaitse valdkonnas kehtestatud haldusakti või sooritatud toimingu vaidlustamisel valitsusvälise keskkonnaorganisatsiooni poolt eeldatakse, et nimetatud keskkonnaorganisatsioonil on põhjendatud huvi või et tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud keskkonnaorganisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Vastavalt eeltoodule ei ole kaebajad antud juhul esile toonud ühtegi väidetavat loodusväärtust, mida väidetavalt Detailplaneeringu elluviimine kahjustaks või ohustaks. Käesolevas vaidluses saab kohus hinnata vaidlustatud haldusakti õiguspärasust üksnes nende õigusnormide osas, mis kaitsevad kaebajate kui keskkonnaorganisatsioonide huve lähtudes kaebajate tegevuste eesmärkidest. Vastavaid argumente aga kaebajad esitanud ei ole. Seega on vastustaja seisukohal, et kaebajate puudub kaebeõigus. Taganemata eeltoodust, isegi kui kaebajatel oleks kaebeõigus, siis enda kaebeõiguse kasutamine üksnes menetluslikele argumentidele tuginedes ilma mistahes sisulisi põhjendusi ja etteheiteid esitama, on arusaamatu ning kõigi menetlusosaliste ressursse raiskav.

5.5. Vastustaja ei nõustu kaebajatega selles, et vastustaja olevat esitanud alusetuid väiteid, et Paldiski LNG terminali rajamine on avalikes huvides. Vastustaja selgitab, et tõi vastavad argumendid Otsuses nr 21 ja tugines oma seisukohtades muuhulgas asjaolule, et Euroopa Komisjoni 14.10.2013 määruse nr 1391/2013 (http://eurlex.europa.eu/Result.do?T1=V2&T2=2013&T3=1391&RechType=RECH_naturel&Submit=Ots ing) punkt 8.1.2.2. kohaselt on Paldiski LNG terminal arvatud üleeuroopalise tähtsusega energiataristu nimekirja. Kuivõrd Paldiski LNG terminal on määratud üleeuroopalise tähtsusega energiataristu nimekirja, siis kuulub antud projekti puhul otsekohaldamisele määrus nr 347/2013 ning järelikult on Euroopa Liidu tasemel määratud Paldiski LNG terminal rajamine nii Euroopa Liidu tasemel kui ka Eesti siseriiklikku avalikku huvisse kuuluvaks. Vastav määrus on jätkuvalt kehtiv.

28.02.2014 allkirjastati ühiste kavatsuste memorandum Eesti ja Soome riigi ning LNG terminali Soome arendaja Gasum OY ning Eestis Paldiski terminali arendaja Balti Gaas OÜ emaettevõte AS Alexela Energia vahel (II tl 45-46), mille kohaselt asuvad Eesti ja Soome LNG terminalide arendajad strateegilisele koostööle eesmärgiga rajada regionaalne veeldatud maagaasi terminal mõlemale Soome lahe kaldale, so. Paldiskisse ja Inkoosse. Memorandumi kohaselt töötavad osapooled selle nimel, et regionaalne LNG terminali projekt jõuaks Euroopa Ühendamise Rahastu esimesse vooru ning vastav rahastamistaotlus on esitatud. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele on Eesti riigil võimalus omandada Paldiski LNG terminali projektis enamusosalus. Seega vastav memorandum kinnitab täiendavalt ilmekalt, et Paldiski LNG terminali rajamine on otseselt Eesti riigi avalikes huvides.

Asjaolu, et Eesti ja Soome riigid on läbirääkimiste praeguses seisus otsustanud rajada regionaalse terminali Soome riigi territooriumile, ei mõjuta kuidagi Detailplaneeringuga kavandatu olulisust avalikest huvidest lähtudes. Esiteks ei ole tegemist lõppotsusega, vaid läbirääkimiste vaheetapiga ning teiseks mõjutab vastav otsustus eelkõige Euroopa Liidu vahenditest rahastamist, mitte aga ei välista kuidagi Paldiski LNG terminali rajamist. Lisaks tuleb rõhutada, et Eesti ja Soome vaheline kokkulepe näeb samuti ette, et Eestisse tuleb igal juhul LNG terminal ning juhul kui ühine rahastamistaotlus ei ole hiljemalt 2016. aasta lõpuks esitatud tulenevalt Soome projekti viibimisest, siis tuleb ka regionaalne terminal Eestisse.

Soomes ei ole alustatud vastavate planeerimismenetlustega ning keskkonnamõjude hindamisega ning praegusel hetkel on selgelt ennatlik väita, et Soome regionaalne terminal rajatakse. Samas kui Soome ka terminal rajatakse, siis on Eesti riigil võimalik seeläbi gaasivarustust saada eelduslikult kõige varem aastal 2021, kuid Paldiski LNG terminal on kavandatud rajada aastatel 2016-2018 ning Paldiski LNG arendajad on kinnitanud oma valmisolekut projektiga edasi liikuda sõltumata Eesti ja Soome riigi läbirääkimiste hetkeseisust.

Oluline on siinkohal arvestada ka aktuaalseid geopoliitilisi arenguid ning nii Eesti kui kogu Euroopa Liidu strateegilist eesmärki vähendada energiasõltuvust Venemaast. Muuhulgas tähendab see alternatiivsete gaasitarnevõimaluste loomist. Kogu Eesti, Soome, Läti ja Leedu gaasivarustus toimib täna torujuhtme kaudu Venemaalt, gaasi müüjaks on Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom. Eestis aga ligi 45% kaugküttest töötab maagaasil, sellele lisandub otse maagaasi jaotusvõrku lülitatud kodumajapidamised ehk kokku ligi 120 000 Eesti kodu saab köetud ja sooja veega varustatud maagaasi abil. Sellele lisanduvad veel arvukad tööstus-, põllumajandusja muud ettevõtted, kes igapäevaseks toimimiseks kasutavad energiaallikana maagaasi. Et suurendada energiajulgeolekut ning vähendada Venemaa poliitiliste ja majanduslike sanktsioonide võimalusi, on Eestil ainus käega katsutav võimalus just LNG terminali rajamise kaudu alternatiivse gaasivarustuse tehnilise võimekuse loomine. Arvestades järjest pingelisemat olukorda Ukrainas, oleks Paldiski LNG terminali rajamisega mistahes põhjusel viivitamine ka andestamatu Eesti julgeolekupoliitiline viga. Samuti on Vabariigi Valitsuse liikmed korduvalt ajakirjanduses avaldanud, et LNG terminali rajamine on Eesti riigi seisukohalt äärmiselt oluline (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/roivas-balticconnectori-ja-lng-terminalide-osason-vajalik-kiire-kokkulepe.d?id=68446485).

Vaieldamatult on avalikuks huviks energia julgeolek ning Eesti riigi strateegiliseks eesmärgiks on vähendada energiasõltuvust Venemaast, mis muuhulgas tähendab alternatiivsete gaasitarnevõimaluste loomist. Ka Majandusja Kommunikatsiooniministeerium on teatanud (II tl 48), et Paldiski LNG terminali rajamiseks eksisteerib ülekaalukas avalik huvi nii Eesti riigi kui ka kogu regiooni energiajulgeoleku ja varustuskindluse seisukohast. Kirjas märgitakse muuhulgas, et hetkel tarnitakse Eestisse 100% maagaasist Gazpromilt ja kehtiv gaasitarne leping lõpeb 2015. aasta lõpuga. Seega alternatiivse tarnevõimekuse loomine on nii sisuliselt kui ajalisest Eesti jaoks täna väga oluline ja aktuaalne teema. Kaebajate poolt viidatud Klaipeda ujuvterminal on tarbijale kallis ja ajutiselt (ujuvterminal on renditud 10-ks aastaks) kasutatav turualternatiiv juhul, kui Gazpromile renditud Incukalnsi maa-alusest hoidlast väljastatakse gaasi vahetuse korras Klaipedast ostetud gaasiga võrdne kogus Gazpromi hoiustatud gaasi, sest gaasi füüsilist liikumist Leedust Eestisse olemasolev infrastruktuur ja turukorraldus ei võimalda. On ilmne, et energiajulgeolekut Eestile tänane Klaipeda ujuvterminal pakkuda ei suuda. Seega alternatiivse tarnevõimekuse loomine on nii sisuliselt kui ajalisest Eesti jaoks täna väga oluline ja aktuaalne teema. Hinnates tänaseid alternatiivseid gaasivarustuse (sh LNG) lahendusi on Paldiski LNG terminali rajamine ainus realistlik lahendus lähema 5 aasta perspektiivis. Seega puudub kahtlus, et Detailplaneering teenib olulist avalikku huvi.

Kaebajate viide Muuga LNG terminali võimalikule rajamisele on samuti asjakohatu. Vastav planeering on küll algatatud rohkem kui 2,5 aastat tagasi, kuid menetlusega ei ole eskiisi avalikust väljapanekust kaugemale jõutud ning väita, et tegemist on reaalse alternatiiviga Paldiski LNG terminalile on selgelt eksitav.

Vastustaja selgitab siinkohal täiendavalt, et Soome ja Eesti peaministrite 2014. a novembrikuus saavutatud kokkuleppega kohustati kummagi riigi gaasi ülekandevõrgu operaatoreid alustama hiljemalt 2016.a Balticconnectori ehitustöödega Kiili-Paldiski-Inkoo trassil. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.12.2014 korraldusele nr 555 on selleks algatatud vastava hoonestusloa menetlus. Regiooni energiajulgeolekut saab tagada vaid Balticconnector torujuhtme küljes asuv LNG terminal, seega Muuga ei ole Paldiskile sisuline alternatiiv. Lisaks viitame Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Tarmo Soomere poolt koostatud analüüsile „LNG terminali asukohavalik Soome lahe kontekstis“, mille kokkuvõtte kohaselt peaks LNG terminal paiknema omaette võimalikult kaugel muust infrastruktuurist, tuleb vältida LNG tankerite liikluse lõikumist merepõhjas olevate gaasitorudega ning reisilaevaliiklusega, minimiseerida laevasõidu klassikalised ohud, piirkonna jääperioodi pikkus, mis on lühem Soome lahe lääneosas või Saaremaal, minimeerida ehitiste mõju rannaprotsessidele. Lisaks arvestada, et Balticconnector viia üle Soome lahe nii otse kui võimalik ning vältida lõikumist reisilaevaliiklusega nii palju kui võimalik. Vastav analüüs annab seega ühese seisukoha, et Muuga sadam ei ole sobiv koht LNG terminali. Mitte üheski eelnimetatud kriteeriumis ei omaks Muuga sadam eelist Pakrineeme asukohale.

5.6. Vastustaja palub jätta menetluskulud kaebaja kanda.

ARVAMUSE ANDMISEKS KAASATUD HALDUSORGANI SEISUKOHT

6. Arvamuse andmiseks haldusorganina kaasatud Keskkonnaamet leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Keskkonnaamet põhjendab oma seisukohti alljärgnevaga.

6.1. Keskkonnaamet selgitab, et planeeringu kooskõlastamise kohustus Keskkonnaametiga tuleneb planeerimisseaduse (edaspidi nimetatud PlanS) § 17 lg 2 p 3. Detailplaneeringuga hõlmatud ala paikneb osaliselt Pakri maastikukaitsealal (joonobjektina Pakri maastikukaitseala koosseisu kuuluv klint). Eeltoodut arvestades oli kohalikul omavalitsusel looduskaitseseaduse (edaspidi nimetatud LKS) § 14 lg 1 p 5 kohaselt vajalik saada nõusolek planeeringu kehtestamiseks kaitseala valitsejalt, kelleks on LKS § 21 lg 1 kohaselt Keskkonnaamet. Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu märkustega 01.10.2013 kirjaga nr HJR 6-5/13/4732-7.

LKS § 40 lg 3 kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada Keskkonnaameti nõusolekul. Keskkonnaamet andis nõusoleku detailplaneeringuga ehituskeeluvööndi vähendamiseks 14.02.2014 kirjaga nr HJR 14-9/13/25615- 5 (edaspidi 14.02.2014 otsus).

Kaebaja esitas 14.03.2014 vaide Keskkonnaameti 14.02.2014 otsusele. Keskkonnaamet tagastas vaide 27.03.2014 käskkirjaga nr 1-4.1/14/183 „ Vaideotsus vaide tagastamise kohta“ (edaspidi nimetatud vaideotsus) ja 21.04.2014 kirjaga nr 1-10.1/14/5931-3 andis vaidele Keskkonnaameti poolsed selgitused. Kaebajad vaideotsust vaidlustanud ei ole.

6.2. Kaebuses esitatud seisukohtade osas märgib Keskkonnaamet järgmist.

6.2.1. Planeeringuala ei jää Natura 2000 Pakri linnuala koosseisu. Natura 2000 Pakri linnuala koosseisu kuulub planeeringualaga piirnev Lahepere laht. Merealal, Lahepere lahel, toimub täpsem ruumiline planeerimine vastavasisulise iseseisva detailplaneeringu (Paldiski LNG terminali kai detailplaneering) kaudu.

Keskkonnaamet on seisukohal, et puudub vajadus algatada uus KSH pelgalt samaväärsete leevendusmeetmete väljatoomiseks, mis on varasemas KSH aruandes juba kirjas.

Keskkonnaamet märgib, et ka LKS § 55 lg 61 p 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Seega on selline meetme määramine põhjendatud ka muudel alustel, kui üksnes Pakri linnualal pesitsevate lindudega ja nende võimaliku häirimisega seonduvalt ehk siis Natura mõjuga seonduvalt. Eeltoodut arvestades ainuüksi asjaolu, et kavandatakse leevendavaid meetmeid lindude pesitsemisaegseks mittehäirimiseks, ei tähenda automaatselt, et kavandataval tegevusel on negatiivne mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja seetõttu oleks tulnud algatada mõjude hindamine. Detailplaneeringu seletuskirja p 5 sisaldab täpse regulatsiooni erinevatest keskkonnatingimustest, millest tuleb detailplaneeringu realiseerumisel lähtuda, mis kõik kinnitavad üheselt, et Detailplaneeringus on keskkonnaaspekte väga põhjalikult arvestatud ning vastavalt tingimused seatud.

Keskkonnaamet märgib ka, et Natura alal asuva LNG terminali kai püstitamiseks vajaliku vee erikasutusloa menetlusega on algatatud keskkonnamõjude hindamine (KMH). Vee erikasutusloa menetluse raames läbiviidava KMH programmi (leitav http://www.keskkonnaamet.ee/public/KMH/HJR_regioon/dokid/Paldiski_LNG_terminali_kai_K MH_programm.pdf ) kohaselt hõlmavad kavandatud uuringud kogu merekeskkonnas kavandatud tegevust sh kaiga seonduvat ja kai mõju linnustikule.

6.2.2. Kaebuse punktis 1.2. leiab kaebaja, et on hindamata elektrijaama ning elektrija soojuse koostootmisjaama mõjud, teede, elektriliinide jt terminali teenindavate rajatise ehitamise ja kasutamise aegne mõju. Kõik vastavate objektide hindamine on kajastatud teemaplaneeringu KSH-s. Millist täiendava mõju hindamist kaebajad sooviksid näha, kaebusest sisuliselt ei selgu.

6.2.3. KeHJS § 11 lg 6 sätestab, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata, kui keskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva KSH, ehitusprojekti koostamise või kavandatavaks tegevuseks vajaliku teise tegevusloa menetlemise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ja otsustaja hinnangul on selle tegevuse keskkonnamõju juba asjakohaselt hinnatud.

Kaebajad leiavad, et KeHJS § 11 lg 6 ei kohaldu planeeringute mõjude hindamisele. Keskkonnaamet nõustub, et KeHJS samaväärset normi KSH jaoks ei anna. Sellele vaatamata õiguse üldpõhimõtetest tulenevalt kasutatakse KeHJS § 11 lg 6 võimalust ka KSH-de menetlemisel

- kui varasema planeeringu raames on KSH tehtud ja see annab piisava info uue/järgmise planeeringu koostamiseks ja kehtestamiseks. Sellisel juhul, ei algatata uut KSH-d. Haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2 sätestab haldusmenetluse ühe üldpõhimõtte, mille kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiiresti, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. KeHJS § 2 lg 2 sätestab KSH eesmärgi, milleks mh on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide (sh detailplaneeringute) koostamisel ning kehtestamisel. KeHJS § 40 lg 3 p 3 omakorda sätestab nõude

KSH aruande koostamisel arvestada, missugusel määral saab mitmekordse hindamise vältimiseks teatavaid küsimusi täpsemalt hinnata strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamise erinevatel tasanditel.

Keskkonnaamet on seiskohal, et haldusmenetluses HMS kohasest ökonoomsuse ja tõhususe põhimõtetest lähtuvalt ning ka KSH eesmärgist lähtuvalt ei pea teostama neid toiminguid, mis eeldatult ei ole vajalikud ja toovad kaasa kulutusi. KSH peab andma uut teavet planeeringu koostamiseks ja kehtestamiseks, kui varasem KSH annab piisava info uue planeeringu tarbeks ja KSH tegemisest möödunud ajavahemikul ei selgu põhjendatud vajadust uue teabe saamiseks või asjaolude muutumist, ei ole vajadust algatada uut KSH-d.

Kaebajad leiavad, et uus KSH oleks olnud vajalik, kuid ei ole välja toodud ühtegi sisulist argumenti, mis uut teavet nende hinnangul oleks KSH detailplaneeringule võrreldes teemaplaneeringu käigus läbi viidud KSH-ga andnud. Vastustaja sai lähtuda heakskiidetud Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruandest. Vastustaja 02.09.2014 vastusest halduskohtule nähtub, et vastustaja on otsustanud KSH algatamata jätmise lähtudes KeHJS §-s 33 toodust ning vastava otsustuse tegemisel lähtunud vastustaja teemaplaneeringu KSH aruandes toodust. Kaebajate seisukohad ebapiisavast hindamisest on sarnased haldusasjas nr 3-12-2312 esitatuga – kaebajate seisukohalt on mõjude hindamine puudulik, kuid kaebajad jätkuvalt ei too esile, milline konkreetne mõju on hindamata või milles kaebajate seisukohalt seisneb väidetav negatiivne mõju.

6.2.4. Selgitusi selle kohta, kas teemaplaneeringu KSH oli piisav detailplaneeringu tarbeks või mitte, saab anda eelkõige Paldiski Linnavalitsus kui KSH algatamata jätmise otsuse tegija. Arvestades detailplaneeringuga kavandatavat ja sellega seotud asjaolusid ning teemaplaneeringu KSH-s väljaselgitatut, on Keskkonnaamet seisukohal, et Paldiski Linnavalitsus, jättes detailplaneeringule KSH algatamata, on toiminud õiguspäraselt.

6.2.5. Seoses kaebajate seisukohaga, et ehituskeeluvööndi vähendamine on olnud õigusvastane leiab Keskkonnaamet järgmist. Detailplaneeringuga hõlmatud ala paikneb Lahepere lahe kaldal Paldiski linnas. LKS § 38 lg 1 p 3 kohaselt on linnas ehituskeeluvööndi laiuseks 50 meetrit. Kuna planeeringuala rannal paikneb kaldaastang, kohaldub LKS § 35 lg 5, mis näeb ette, et üle viie meetri kõrgusel ja tavalisele veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul koosnevad ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja LKS §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. Kuna rannal paiknevad metsatukad kohaldub alale LKS § 38 lg 2 sätestatu, mille kohaselt rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Detailplaneeringu käigus sooviti ehituskeeluvööndit vähendada metsa aladel, kus on LKS § 38 lg 2 kohaselt ehituskeeluvöönd laiem, ulatudes ranna piiranguvööndi piirini. Ehituskeeluvööndi vähendamise nõusolekut taotleti LKS § 38 lg 1 p 3 ja § 35 lg 5 kohasest kaldaastangust arvestatud 50 meetrisest ehituskeeluvööndist maismaa poole ranna piiranguvööndis kavandatavale ehitusalale jääva metsamaa osas. Teemaplaneeringu käigus ehituskeeluvööndit ei vähendatud.

Keskkonnaamet andis ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku 14.02.2014 otsusega. Ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku andmise otsustamise alused Keskkonnaametile sätestab LKS § 40 lg 5.

LKS § 40 lg 5 kohaselt Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. LKS § 40 lg 1 kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teedeja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Vastavalt LKS § 34 on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Keskkonnaamet on andnud oma seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamisele igat nimetatud asjaolu kaaludes. Samad hindamisalused nõusoleku andmise otsustamiseks on kõigile LKS § 40 lg 4 nimetatud planeeringuliikidele. Keskkonnaamet märgib, et tema 22.05.2014 otsuse sisulist osa kaebuses vaidlustatud ei ole.

Keskkonnaamet nõustub, et PlanS § 8 lg 3 p 12 sõnastuse kohaselt on ranna ja kalda ehituskeeluvööndi täpsustamine üldplaneeringu ülesandeks. PlanS § 9 lg 2 loetletud detailplaneeringu ülesannete seas ehituskeeluvööndi vähendamisega seotut otseselt loetletud ei ole. Samas LKS § 40 lg 4 annab kohalikule omavalitsusele võimaluse ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitada Keskkonnaametile taotlus ja planeerimisseaduse kohaselt 1) vastuvõetud üldplaneeringu; 2) kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu; 3) vastuvõetud detailplaneeringu, kui kehtestatud üldplaneering puudub. Paldiski Linnavalitsus esitas taotluse ehituskeeluvööndi vähendamiseks LKS § 40 lg 4 p-st 2 lähtudes.

PlanS § 18 lg 1 kohaselt kinnitab kohalik omavalitsus planeeringu vastuvõtmisega, et planeering vastab valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele ja et ta on kontrollinud, et planeering vastab seadustele ja muudele õigusaktidele. Keskkonnaamet ei tee ehituskeeluvööndi vähendamise otsustamise menetluse raames järelevalvet planeeringu korraldaja otsuste õiguspärasuse üle.

Harju Maavalitsuse 12.05.2014 kirjast nr 6-7/2014/525 „Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneeringu järelevalve“ nähtub, et Paldiski Linnavalitsuse 09.05.2014 kirjaga nr 9-11/631 esitati maavanemale detailplaneeringu täiendatud seletuskiri. Täiendatud seletuskirjas asus Paldiski Linnavalitsus seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et vastu võetud ning avalikul väljapanekul olnud detailplaneeringu dokumentides (planeeringujoonis) on täpselt märgitud, millise ala ulatuses ehituskeeluvööndi ulatuse muutmist (täpsustamist) taotletakse, saab detailplaneeringut käsitleda ehituskeeluvööndi ulatuse osas üldplaneeringut muutva (täpsustava) detailplaneeringuna ning seega LKS § 40 lg 4 p 2 sätestatud nõuetele vastavana. Maavanem on Paldiski Linnavalitsuse käsitlusega nõustunud.

Eeltoodut arvestades on Keskkonnaamet põhjendatult lahendanud ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku saamise taotluse ja teinud 14.02.2014 sisulise otsuse. Keskkonnaamet kordab, et ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku andmise sisulist poolt kaebajad vaidlustanud ei ole.

LKS § 40 lg 6 kohaselt ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine või vähendamine jõustub kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel. Seega Keskkonnaameti 14.02.2014 otsusega ei vähendata ehituskeeluvööndit. Kohalik omavalitsus teeb lõpliku otsuse, millega detailplaneering kehtestatakse, kehtestatakse osaliselt või jäetakse kehtestamata. Ebaõige on kaebajate poolt esitatu, et Keskkonnaamet otsustab ehituskeeluvööndi vähendamise.

Keskkonnaameti 14.02.2014 otsuse lk 2 asjaolude selgituses on märgitud, et detailplaneering vastab Paldiski linna üldplaneeringule selle kehtivas redaktsioonis. Keskkonnaamet on lähtunud eeltoodut otsusesse märkides planeeringu seletuskirjast, mille kohaselt: Koostatav detailplaneering vastab Paldiski linna üldplaneeringule selle kehtivas redaktsioonis (täiendatud Paldiski Linnavolikogu 27.septembri 2012 aastal otsusega nr 51 kehtestatud „Paldiski LNG terminali teemaplaneering“, SWECO Projekt AS töö nr 09410-0026). Keskkonnaamet ei ole nimetatud lausega võtnud sisulist seisukohta planeeringu õiguspärasuse küsimuses vaid märkinud üksnes detailplaneeringu seletuskirjast tuleneva. Märgime, et detailplaneeringu seletuskirja on hiljemalt selguse mõttes ka korrigeeritud. PlanS kohaselt planeeringu korraldaja tagab/vastutab, et esitatud planeeringudokumendid vastaksid seadustele ja muudele õigusaktidele ning haakuksid kõrgema tasandi planeeringudokumentidega ja oleksid kooskõlas muude, antud omavalitsuse arengut suunavate õigusaktidega ja dokumentidega.

Keskkonnaamet on seisukohal, et detailplaneeringuga ehituskeeluvööndi muutmine, tuginedes Keskkonnaameti 14.02.2014 otsuse põhjendustele, oli õiguspärane. Vastavale seisukohale on asunud ka Harju maavanem detailplaneeringu järelevalve menetluses.

Keskkonnaameti hinnangul on Paldiski Linnavolikogu 22.05.2014 otsus nr 21 õiguspärane. Harju Maavanem on järelevalvemenetluse tulemusel leidnud ja põhjendanud, et kaebajate etteheited on alusetud ning detailplaneeringu menetlus on olnud nõuetekohane.

6.3. Oma täiendavas seisukohas selgitab Keskkonnaamet nagu ka vastustaja, et ettevaatusabinõu (vt KMH lk 146), et hoidutakse 15. aprillist kuni 15. juulini terminali vundamendisüvendite rajamisest on selgelt positiivse mõjuga kogu linnustiku suhtes (eelkõige LKS § 55 lg 61 p-st 2 tulenevalt). Asjaolu, et hoidutakse krüüslite pesitsusajal terminali vundamendisüvendite rajamisest, ei tähenda, et detailplaneeringu koostamise käigus oleks tuvastatud terminalist tulenev negatiivne mõju krüüslitele ning seega ka Pakri linnualale. Sellise meetme sätestamine detailplaneeringu seletuskirjas ei tähenda, et detailplaneeringu kehtestamisel oleks asutud võrreldes teemaplaneeringuga, teistsugusele seisukohale seoses ehitustegevuse mõjuga krüüslitele. Üksnes välja toodud ettevaatusabinõu ei tähenda, et peaks läbi viima KSH menetluse.

6.4. Keskkonnaamet leiab, et ta on põhjendatult lahendanud ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku saamise taotluse ja teinud 14.02.2014 sisulise otsuse. Ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku andmise sisulist poolt kaebajad vaidlustanud ei ole. Keskkonnaamet on seisukohal, et Keskkonnaameti 14.02.2014 otsus on õiguspärane.

LKS § 40 lg 6 kohaselt ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine või vähendamine jõustub kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel. Seega Keskkonnaameti 14.02.2014 otsusega ei vähendata ehituskeeluvööndit. Kohalik omavalitsus teeb lõpliku otsuse, millega detailplaneering kehtestatakse, kehtestatakse osaliselt või jäetakse kehtestamata.

6.5. Keskkonnaamet on kokkuvõtvalt seisukohal, et kaebus ja selle täiendused ei anna alust Paldiski Linnavolikogu 22.05.2014 otsuse nr 21 kehtetuks tunnistamiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

KOLMANDA ISIKU OÜ BALTI GAAAS SEISUKOHT

7. Vastuseks esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud seisukohtades leiab kolmas isik, et kaebus on põhjendamatu ja puudub alus selle rahuldamiseks. Täiendavaid seisukohti ja menetluskulude väljamõistmise taotlust kolmas isik kohtule ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

9. Kohus leiab kõigepealt, et käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et Paldiski linnavalitsus algatas 01.10.2012 korraldusega nr 297 (I tl 17-18) algatas Paldiski linnavalitsus teemaplaneeringule tuginedes Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneeringu.

Detailplaneering hõlmab sisuliselt kõiki LNG terminali kompleksi rajatisi, välja arvatud merre rajatav tankerite kai. Sama korraldusega otsustas Paldiski linnavalitsus jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH).

Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et detailplaneering võeti vastu Paldiski linnavalitsuse 17.10.2013.a korraldusega nr 355. Planeeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 4.11.2013-4.12.2013. Avaliku väljapaneku käigus esitasid 4.12.2013 kirjaga planeeringule oma vastuväited ka kaebuse esitajad

Vaidlust ei ole samuti asjaolu üle, et üheks aluseks detailplaneeringule on Paldiski linnavolikogu 27.09.2012.a otsusega nr 51 kehtestati Paldiski LNG terminali teemaplaneering, millega kavandati vedeldatud maagaasi (LNG) mahutite ja nende juurde kuuluvate rajatiste (elektrija gaasivõrgud, kompressorjaam, elektrija soojuse koostootmisjaam jms) ning LNG tankereid vastu võtva sadama rajamist. Nimetatud teemaplaneeringu vaidlustasid kaebajad haldusasja nr 3-13-2312 raames ja Tallinna Halduskohus jättis 30.10.2013. a otsusega kaebuse rahuldamata ning ei tühistanud Paldiski linnavolikogu otsust nr 51. Tallinna Ringkonnakohtu 7.04.2014. a otsusega jäeti kaebajate apellatsioonkaebus halduskohtu otsusele rahuldamata. 6.05.2014. a esitasid kaebajad kassatsioonikaebuse Riigikohtule. 18.06.2014 jõustus Tallinna Halduskohtu 30.10.2013 otsus, sest Riigikohus ei võtnud kaebajate kassatsioonikaebust menetlusse.

10. Kohus käsitleb kaebuse lahendamisel järjekorras kaebajate esitatud etteheiteid põhilisi etteheiteid vaidlustatud haldusaktile ja selle menetlusele ning lahendab seejärel kaebuse ja jagab menetluskulud.

11. Kaebajad on leidnud oma 14.07.2014 kohtule esitatud kaebuse terviktekstis, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane eelkõige kahel põhjusel. Kõigepealt leiavad kaebajad, et esinevad olulised puudused planeeringu mõjude hindamises ja selle algatamata jätmine detailplaneeringu menetluses oli õigusvastane. Teiseks leiavad kaebajad, et ehituskeeluvööndi vähendamine planeeringualal oli õigusvastane.

12. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kaebajate seisukoht, et KSH algatamata jätmine oli õigusvastane. Kohus leiab siinkohal, nõustudes Keskkonnaameti ja vastustaja seisukohtadega, et kaebajad ei ole kõigepealt suutnud veenvalt näidata, milles on võrreldes juba teemaplaneeringu KSH-s hinnatuga täiendav oluline mõju Natura 2000 alale. Kaebajate poolt välja toodud ja teemaplaneeringu mõjude hindamisel ettenähtud leevendav meede terminali vundamendisüviste raimamisest hoidumiseks lindude pesitsemisajal, ei ole kohtu arvates käsitletav olulise mõju olemasolu tõendina Natura 2000 alale KEHJS § 33 lg 1 p 4 mõttes.

Kohus märgib, et nõustub siinkohal sisulises osas Keskkonnaameti 03.03.2015 seisukohas tooduga. Selles on Keskkonnaamet selgitanud, et Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruande lk 146 on välja toodud, et terminali ehitustegevus ja hilisem ekspluateerimine jäävad väljapoole krüüsli häirimisraadiust ja negatiivset mõju krüüslitele ei nähta. Teemaplaneeringu KSH aruande p-s 8.1. nimetatud ettevaatusabinõu, et pesitsusajal 15.04. kuni 15.07. tuleb hoiduda terminali vundamendisüvendite raimamisest, on antud mõeldes kogu linnustikule. Ettevaatusabinõu, et hoidutakse 15. aprillist kuni 15. juulini terminali vundamendisüvendite rajamisest on selgelt positiivse mõjuga kogu linnustiku suhtes (eelkõige LKS § 55 lg 61 p-st 2 tulenevalt).

Ka kohus leiab, et asjaolu, et hoidutakse krüüslite pesitsusajal terminali vundamendisüvendite rajamisest, ei tähenda, et detailplaneeringu või teemaplaneeringu koostamise käigus oleks tuvastatud terminalist tulenev negatiivne mõju krüüslitele ning seega ka Pakri linnualale. Sellise meetme sätestamine detailplaneeringu seletuskirjas ei tähenda, et detailplaneeringu kehtestamisel oleks asutud võrreldes teemaplaneeringuga teistsugusele seisukohale seoses ehitustegevuse mõjuga krüüslitele. Üksnes välja toodud ettevaatusabinõu ei tähenda, et seetõttu esineb oluline oht Natura 2000 alale ja tulenevalt KEHJS § 33 lg 1 p 4 peab läbi viima KSH menetluse. Ühtlasi märgib kohus, et terminali ehitamise puhul on tegemist siiski suhteliselt lühiajalise tegevusega, mis ei tohiks oluliselt eemal asuvatele krüüslitele juba tulenevalt ehitusala kaugusest nende elupaigast ja väljajäämisel häirimisraadiusest kaebajate poolt väljendatud olulist mõju avaldada. Kohus märgib siinkohal, et kaebajad ei ole sisuliselt suutnud välja tuua, millises ulatuses ja mille suhtes saaks nende poolt nõutav KSH olla erinev juba eelneva teemaplaneeringu menetluse käigus läbiviidud KSH-t. Sisuliselt on kõik Natura 2000 alaga seotud küsimused juba teostatud KSH-s kajastatud. Asjaolu, et kaebajad lihtsalt ei soovi nõustuda juba teemaplaneeringu menetluse raames teostatud KSH järeldustega vaatamata nende mitmekordsele kontrollimisele ekspertide ja kohtute poolt, ei anna kuidagi alust väita, et uue KSH tegemisel saadaks teistsugune tulemus, kui varasemal. Sellest tulenevalt on sisuliselt vale ka kaebajate viide Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele haldusasjas nr 3-3-1-56-12 ja Euroopa Kohtu kohtuasjale nr C-127/02. Erinevalt kaebajate seisukohast, on varasema KSH menetluse käigus välja selgitatud, et kavandatav tegevus ei kahjusta Natura 2000 ala kaitse-eesmärke.

Sisulist vaidlust ei ole käesolevas asjas nähtuvalt kaebuse punktis 1.2 toodust ka selle üle, et detailplaneeringus kavandatu puhul oleks tegemist KeHJS § 6 lg 1 toodud tegevustega, sest kavandatud maagaasi terminali suhtes ei ole tegemist KeHJS § 6 lg 1 p 32 või p 33 mainitud ehitistega. Õige ei ole ka väide, et vastustaja ei ole KSH algatamata jätmise otsuses selgitanud, miks ei ole KMS hindamist vaja algatada tulenevalt KeHJS § 6 lg 2 ka 3. Kohus leiab, et vaatamata vastavatele seadusesätetele otsese viite puudumisele, on Paldiski linnavalitsuse oma 01.10.2012 korralduses nr 297 selgitanud korralduse esimese lehe lõpulõigetes ja teise lehekülje esimeses lõikes, et detailplaneeringu aluseks olnud teemaplaneeringu menetluses on läbi viidud KSH. Tulenevalt asjaolust, et teemaplaneeringu on koostatud sisuliselt detailplaneeringule vastava detailsusega, on KSH aruandes antud detailne ülevaade kõigi LNG terminali rajamisega seotud tegevuste keskkonnamõjudest k.a. ehitiste jaoks süvendite ja tarindite rajamise mõjud, mille hindamise väidetavale puudulikkusele on seoses 80000m3 paekivi eemaldamise ja väljavedamisega viidanud kaebuses kaebajad. Nähtuvalt KSH aruande lehekülgedel 119 -123 (I tl 221 – 223) toodust ei vasta ka see kaebajate väide sisuliselt tõele, sest vastavad mõjud on KSH põhjalikult analüüsitud. Kohus leiab, et kuigi vastustaja ei ole korralduses nr 297 otseselt viidanud KeHJS § 6 lg 2 ja 3, on ta sisuliselt ja korrektse viitega teemaplaneeringu raames läbi viidud KSH-le selgitanud, miks ei ole vaja läbi viia täiendavat KSH detailplaneeringumenetluses.

Kohus ei nõustu ka kaebajate väidetega, et detailplaneeringu mõjusid ei ole teemaplaneeringu mõjude hindamisel piisava täpsusastmega hinnatud. Kohus leidis küll oma 30.10.2013 otsuses haldusasjas nr 3-12-2312 punktis 10.4.4. nagu kaebajad väidavad, et järgnevatel planeerimisja ehituslubade väljastamise etappidel tuleb vajadusel keskkonnamõju täiendavalt hinnata, kuid lisas ka täpsustuse, et seda siis, kui selleks tekib vajadus tulenevalt esitavatest ehitusprojektidest. Sama mõtet kannab ka Tallinna Ringkonnakohtu 7.04.2014 otsuse p 20, milles on toodud ka eraldi sisuline viide kai veekasutuse eriloa menetlusele.

Kaebajad on siinkohal veel välja toonud väited selle kohta, et täielikult on hindamata detailplaneeringu krundile positsioon 2 planeeritus elektrijaama mõjud ja selle koosmõjud muude kavandatavate objektidega ning positsioonile 3 kavandatud elektrija soojuse koostootmisjaama mõjud ja kompressorjaama, teede, elektriliinide ja terminali teenindavate rajatiste ehitamise ja kasutamise aegne mõju. Samuti leiavad kaebajad, et tulenevalt detailplaneeringu seletuskirja lk 12 toodust, ei hinnata ehitiste keskkonnamõjusid ka järgmistes etappides.

Kohus nõustub ka siinkohas vastustajaga, et need väited ei vasta tõele. Kõigepealt on teemaplaneeringu raames tehtud KSH punktis 5.8. analüüsitud elektri ja soojuse koostootmisjaama ja LNG põletusaurutite tehnoloogiat ja nende kasutamisega seotud saastet antud väga selge suunis, et LNG terminali planeeritud elektri ja soojuse koostootmisjaama puhul on põletusseadmete võimsuse selgumisel vaja hankida nii välisõhu saasteluba kui erisaasteluba või keskkonnakompleksluba. KSH aruande punktis 5.9. on analüüsitud nii elektri ja soojuse koostootmisjaama, kui ka terminali ja kompressorjaama mõju pinnaja põhjaveele. KHS punktides 5.12. ja 5.15 esitatud analüüs infrastruktuuri (k.a. kompressorjaama) ehitamise ja kasutamise ja kumulatiivsetest mõjudest. Kohus leiab, et täpne ei ole ka kaebajate väide nagu ei hinnataks ehitiste keskkonnamõjusid järgmistes etappides. Detailplaneeringu seletuskiri sellist võimalust ei välista viidates kõigepealt PlanS § 9 lg 2 p 8 ja asjaolule, et detailplaneeringuga ei kavandata ehitisi, mille ehitusprojekti koostamisel on täiendavalt vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. See ei tähenda, et kui soovitakse ehitada vastavat ehitist, ei tuleks selleks läbi viia vajalikku planeerimis ja keskkonnamenetlust. Hetkel ei ole kaebajad suutnud näidata, et detailplaneeringuga kavatsetakse anda luba ehitiste püstitamiseks, mis vajavad eraldi ja täiendavat keskkonnamõju hindamist tulenevalt seadusest. Järelikult ei ole vastustaja selles osas detailplaneeringut õigusvastaselt kehtestanud.

13. Teise olulise väitena KSH algatamata jätmise õigusvastasusest toovad kaebajad välja väite, et vastustaja ei oleks tohtinud mõjude hindamata jätmisel tugineda KeHJS § 11 lg 6, kuna see säte asub seaduse 2. peatüki 1. jaos, kus käsitletakse tegevuslubade keskkonnamõjude hindamist, mitte aga 2. jaos, mis puudutab KSH-d planeeringute menetlemisel. Seega oli vastustajal kaebajate arvates tulenevalt nii KeHJS § 33 lg 1 p-st 4 kui ka § 33 lg 1 p-st 3 ja KeHJS § 6 lg 1 p-st 33 kohustus algatada KSH ja sellest kohustusest ei saanud vastustaja KeHJS § 11 lg 6 alusel vabaneda.

Kohus märgib, et seadust ainult formaalselt ja tekstipõhiselt tõlgendades tundub kaebajate väide esmapilgul põhjendatud. Samas nõustub kohus käesoleva asja asjaolusid, vastava küsimuse õiguslikku regulatsiooni ja rakenduspraktikat analüüsides põhimõtteliselt Keskkonnaameti ja vastustaja seisukohaga, et ka see kaebajate väide ei anna alust detailplaneeringu õigusvastaseks ja kehtetuks tunnistamiseks.

Kohus märgib kõigepealt, et kaebajatega tuleb nõustuda selles, et KeHJS § 11 lg 6 toodud alus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmiseks asub seaduse 2. peatüki 1. jaos, kus käsitletakse tegevuslubade keskkonnamõjude hindamist, mitte aga 2. jaos, mis puudutab KSH-d planeeringute menetlemisel. Samuti ei ole KeHJS 2. peatüki 2. jaos „Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine“ nagu ka kaebajad selle välja toovad nimetatud sättega sarnast sätet, mis lubaks KSH varasemate keskkonnamõjude hindamise käigus kogutud ajakohaste ja adekvaatsete andmete olemasolul otseselt algatamata jätta. Kaebajad leiavad, et see on olnud seadusandja teadlik valik ja seadusandja on soovinud sätestada olukorra, kus KSH algatamisest sellisel alusel loobuda ei saa. Kohus leiab erinevalt kaebajatest, et käesoleval juhul ei ole siiski tegemist seadusandja teadliku valikuga, vaid pigem on tegemist tähelepanematusest tekkinud lüngaga seaduse tekstis, mille saab ja käesoleval juhul ka tuleb täita seaduse üldpõhimõtteid ja analoogiat kasutades.

Kohus leiab sarnaselt vastustaja ja Keskkonnaametiga, et kaebajate selline seisukoht ei ole kooskõlas ei HMS ja KeHJS haldustoimingute (keskkonnamõjude hindamise läbiviimine) üldiste eesmärkide ja põhimõtetega ja konkreetselt ka KeHJS § 40 lg 3 p 3 tooduga. Kohus märgib selgituseks kõigepealt, et HMS § 5 lg 2 sätestab haldusmenetluse ühe üldpõhimõtte, mille kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiiresti, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. KeHJS § 2 lg 2 sätestab KSH eesmärgi, milleks muuhulgas on keskkonnakaalutluste arvestamine strateegiliste planeerimisdokumentide (sh detailplaneeringute) koostamisel ning kehtestamisel. KeHJS § 40 lg 3 p 3 omakorda sätestab nõude arvestada KSH aruande koostamisel, missugusel määral saab mitmekordse hindamise vältimiseks teatavaid küsimusi täpsemalt hinnata strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamise erinevatel tasanditel. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on, et vaatamata KeHJS-s KHS osas §

11 lg 6 analoogse normi puudumisele kasutatakse õiguse üldpõhimõtetest tulenevalt KeHJS § 11 lg 6 toodud võimalust analoogia korras ka KSH-de menetlemisel. Seda juhul, kui varasema planeeringu raames on KSH tehtud ja see annab piisava info uue/järgmise planeeringu koostamiseks ja kehtestamiseks. Sellisel juhul, ei algatata viidates vastavale normile uut KSH-d.

Seega ei pea haldusmenetluses HMS kohasest ökonoomsuse ja tõhususe põhimõtetest lähtuvalt ning ka KSH eesmärgist lähtuvalt teostama neid toiminguid, mis eeldatult ei ole vajalikud ja toovad kaasa põhjendamatuid kulutusi. KSH peab andma uut teavet planeeringu koostamiseks ja kehtestamiseks, kui varasem KSH annab piisava info uue planeeringu tarbeks ja KSH tegemisest möödunud ajavahemikust ei tulene põhjendatud vajadust uue teabe saamiseks, sest asjaolud on muutunud, ei ole ka vajadust algatada uut KSH-d.

Kohtu arvates juhib Keskkonnaamet siinkohal õigustatult tähelepanu sellele, et kaebajad leiavad, et uus KSH oleks olnud vajalik, kuid ei ole välja toodud ühtegi sisulist selgitust, millist uut teavet nende hinnangul oleks KSH detailplaneeringule võrreldes teemaplaneeringu käigus läbi viidud KSH-ga andnud. Kohus nõustub ka otsuse seletava osa eelmistes punktides toodust lähtudes sellega, et vastustaja sai detailplaneeringu menetlemisel KSH algatamise üle otsustades lähtuda muuhulgas heakskiidetud Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruandest. Vastustaja 02.09.2014 vastusest halduskohtule nähtub, et vastustaja on otsustanud KSH algatamata jätmise lähtudes KeHJS §-s 33 toodust ning vastava otsustuse tegemisel lähtunud vastustaja teemaplaneeringu KSH aruandes toodust. Lisaks märgib kohus, et ta nõustub, et kaebajate seisukohad ebapiisavast hindamisest on sarnased haldusasjas nr 3-12-2312 esitatuga – kaebajate seisukohalt on mõjude hindamine puudulik, kuid nad ei too jätkuvalt selgelt ja usutavalt välja, milline konkreetne mõju on hindamata või milles kaebajate seisukohalt seisneb väidetav negatiivne mõju.

14. Kaebaja teine suurem sisuline etteheide detailplaneeringu seaduslikkusele seisneb eelkõige väites, et ehituskeeluvööndi vähendamine planeeringualal oli õigusvastane ja seda oleks saanud teha ainult eraldi algatatava üldplaneeringu menetluse käigus tulenevalt asjaolust, et kaebajate arvates on tegemist teemaplaneeringu põhilahenduse muutmisega.

Kohus ei nõustu ka siinkohal kaebajate väidetega ja leiab, et vastustaja ja Keskkonnaameti seisukohad on veenvamad, tuginevad kehtivale õigusele ja seetõttu on ehituskeeluvööndi vähendamine toimunud õiguspäraselt detailplaneeringu menetluse raames.

15. Kohus märgib vastavat küsimust käsitlema asudes kõigepealt, et vaidlust ei ole sisuliselt selles, millises osas ranna piiranguvööndis metsamaa suhtes ehituskeeluvööndi vähendamist taotleti (vt. detailplaneeringu põhijoonis III tl 71) ja selles, et Keskkonnaamet andis on 14.02.2014 kirjaga nr.14-9/13/25615-5 nõusoleku ehituskeeluvööndi kaotamiseks ehitusalal metsamaa ulatuses.

16. Kohus nõustub vastustajaga, et nähtuvalt vastu võetud ja avalikul väljapanekul olnud detailplaneeringu põhijoonisest, on sellel täpselt ära näidatud, millise ala ulatuses ehituskeeluvööndi ulatust soovitakse muuta (täpsustada). Seetõttu on seda planeeringut põhimõtteliselt LKS § 40 lg 4 punktis 2 toodust lähtuvalt võimalik käsitleda üldplaneeringut täpsustava (muutva) detailplaneeringuna.

17. Kohus nõustub kaebajatega selles, et PlanS § 8 lg 3 p 12 sõnastuse kohaselt on ranna ja kalda ehituskeeluvööndi täpsustamine üldplaneeringu ülesandeks ja PlanS § 9 lg 2 loetletud detailplaneeringu ülesannete seas ehituskeeluvööndi vähendamisega seotut otseselt loetletud ei ole.

See ei aga tähenda, et seadus ei annaks võimalust vajadusel detailplaneeringu menetluses üldplaneeringuga kehtestatud ehituskeeluala vähendada. Sellise võimaluse ehituskeeluvööndi vähendamiseks annab kohalikule omavalitsusele LKS § 40 lg 4 p 2, lubades esitada Keskkonnaametile taotluse ehituskeeluala vähendamiseks planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu esitamisel. Juhul, kui Keskkonnaamet leiab LKS § 40 lg 5 ja lg 1 toodud asjaolusid kaaludes, et taotlus on põhjendatud, annab ta LKS § 40 lg 3 ettenähtud nõusolekul.

18. Kohus leiab samuti, et käesoleval juhul on ebaõige käsitleda ehituskeeluvööndit muutvat detailplaneeringut tulenevalt sellest, et PlanS § 8 lg 3 p 12 on mainitud ranna ja kalda ehituskeeluvööndi täpsustamine eraldi ühena üldplaneeringu ülesannetest, planeeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuna koos sellest tulenevate menetluslike nõuetega. Kohus märgib, et igat planeeringu planeerimisseaduses toodud ülesannet ei saa üks-üheselt käsitleda planeeringu põhilahendusena. Planeeringu põhilahendus on seaduses täpselt defineerimata mõiste ja see on planeeringu üksikutest ülesannetest kvalitatiivselt erinev mõiste. Planeeringu põhilahendusena saab käsitleda planeeringuga ettenähtud planeerimislahenduste kogumit, mis annavad kokkuvõttes võimaluse teostada planeeringus määratletud piirides ja parameetritega planeeringuga ettenähtud ehitised (viia ellu kehtestatud planeeringulahendus). Põhilahenduse muutmisena saab käsitleda sellist muudatust planeeringus, mis muudab olulises osas kvalitatiivselt planeeringulahendust ja sellega ettenähtud ehitamisvõimalusi.

Käesoleval juhul ei leia kohus, et need muudatused, mida viidi kehtestatud detailplaneeringuga sisse teemaplaneeringusse, annaks välja teemaplaneeringu põhilahenduse muutmiseks vajaliku kvalitatiivse muudatuse mõõdu.

Kohus märgib, et siinkohal on ka sisuliselt ebaõige kaebajate seisukoht, et teemaplaneeringu lahenduses toodud ehituskeeluvööndit sisuliselt ei muudetud, sest ehituskeeluvööndi asukoht on jäänud teemaplaneeringus tooduga samaks. Kohus leiab, et Keskkonnaamet on õigesti viidanud asjaolule, et vastavalt LKS § 38 lg 2 ulatub ranna kaldal asuval metsamaal ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Kohus leiab, et kuna selline asjaolu oli eraldi kajastamata teemaplaneeringus, kuid seadusest tulenevalt siiski ehituskeeluvöönd kehtis, oli vastava taotluse esitamine ja selle lahendamine õigustatud. Samas ei muutnud selline täpsustus ja muudatus kvalitatiivselt teemaplaneeringu lahendust, vaid viis selle muudetud kujul ka sisuliselt ja jälgitavalt ning arusaadavalt kooskõlla seadusega.

19. Kohus märgib veel, et ta nõustub küll kaebajatega, et vastustaja ei käsitlenud taotlust esitades detailplaneeringut selle seletuskirjas teemaplaneeringut muutvana ja ka Keskkonnaamet leidis oma 14.02.2014 nõusolekus sellele tuginedes, et detailplaneering vastab Paldiski linna üldplaneeringule selle kehtivas redaktsioonis. Kaheldamatult võib seetõttu tekkida kahtlus, et vastustaja on hiljem oma seisukohta täpsustanud tulenevalt kaebajate vastuväidetest. Samas ei saa aga selline viga (kui see tõesti lugeda tehtuks vaatamata vastupidist väitvale detailplaneeringu põhijoonisele), mille vastustaja parandas detailplaneeringu edasise menetluse käigus viies vastava muudatuse sisse detailplaneeringu seletuskirja, muuta Keskkonnaameti antud kooskõlastust ja detailplaneeringu kehtestamise otsust sisuliselt õigusvastaseks. Kohus märgib, et ta juba tuvastas, et ehituskeeluvöönd, mille muutmist metsamaal sooviti, kehtis seadusest tulenemata sõltumata sellest, kas see oli teemaplaneeringu joonisel täpselt märgitud või mitte. Kohus märgib, et Keskkonnaamet juhib siinkohal oma arvamuses kaebusele õigustatult tähelepanu asjaolule, et nõusoleku andmise sisulist poolt kaebajad vaidlustanud ei ole.

Kohus leiab, et Keskkonnaamet juhib õigustatult tähelepanu ka asjaolule, et kuigi ta viitas kaebaja väljatoodud osas detailplaneeringu vastavusele üldplaneeringule, ei tähenda see seda, et ta on võtnud seisukoha detailplaneeringu õiguspärasuse osas. Keskkonnaamet selgitab, et ta kasutas planeeringu seletuskirja, mida enne planeeringu vastuvõtmist parandati. Samuti juhib Keskkonnaamet õigustatult tähelepanu sellele, et ehituskeeluvööndi muutmine ei toimu mitte tema nõusolekuga, vaid vastava planeeringu kehtestamisega.

20. Kohus märgib, et kaebajad ei ole sisuliselt ümber lükanud ka vastustaja väidet, et käesoleval juhul järgiti üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetluses ka seadusest tulenevat pikemat avalikku väljapaneku nõuet ja see toimus ajavahemikul 04.11.2013 kuni 04.12.2013. Muid menetluslikke rikkumisi ei ole ka kaebajad selles küsimuses välja toonud.

21. Kohus märgib, et talle jääb arusaamatuks kaebajate tõlgendus LKS § 40 lg 4 ja 6 kohta, millest kaebajate arvates tuleneb, et ehituskeeluvööndi vähendamine saab toimuda ainult planeeringumenetluses peale planeeringu vastuvõtmist, kuid enne selle kehtestamist. Kohus leiab, et selline tõlgendus on selgelt ekslik, kuna vastava paragrahvi lg 4 p 2 mõttest tuleneb üheselt, et vastuvõtmise järgses staadiumis peab olema detailplaneering, millega muudetakse üldplaneeringut. Kohus märgib, et veel vastu võtmata üldplaneeringut lihtsalt ei ole võimalik elementaarsest õiguslikust loogikast lähtudes muuta kehtestatava detailplaneeringuga. Küll on aga võimalik veel kehtestamata planeeringute puhul arvestada nende menetlemisel esitatud seisukohti, kuid see ei ole kindlasti LKS § 40 ja selle lg 4 ja lg 6 toodu mõte.

22. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebajate väited ehituskeeluvööndi seadusvastasest vähendamisest detailplaneeringu menetlemise käigus ei ole sisuliselt põhjendatud ja kohtul puudub alus ka sel põhjusel detailplaneeringu tühistamiseks.

23. Kohus märgib, et 14.07.2014 esitatud kaebuse terviktekstis ei ole kaebajad sisuliselt esitanud seisukohta, et detailplaneeringu kehtestamisel on vastustaja esitanud väiteid nagu oleks Paldiski LNG terminali näol tegemist avalike huvide seisukohalt hädavajaliku projektiga ja et need väited on alusetud ja väärad. Sisuliselt on kaebajad vastavaid väiteid kommenteerinud tulenevalt vastustaja 2.09.2014 vastuses kaebusele punktides 2.3.4-2.3.7. toodust. Kaebaja ei ole oma seisukohtades avaliku huvi küsimuses leidnud, et vaidlustatud haldusaktis toodud avalikku huvi käsitlevad seisukohad on õigusvastased ja on seetõttu aluseks detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. Lisaks märgi kohus, et vastavas argumentatsioonis on menetlusosalised kasutanud mitmeid väiteid asjaolude kohta, mis on ilmnenud alles pärast detailplaneeringu kehtestamise otsuse vastuvõtmist ja mida ei olnud võimalik arvestada detailplaneeringu kehtestamisel selle tekstis. Seetõttu leiab kohus, et menetlusosaliste seisukohad avaliku huvi suhtes planeeringu kehtestamiseks ei oma käesoleva kaebuse lahendamise seisukohalt tähendust ja tuleb tähelepanuta jätta.

24. Kohus märgib, et ta nõustub kaebeõiguse küsimuses kaebajatega ja leiab, et vastustaja on ebakorrektselt sisustanud HKMS § 292 lg 1 toodud kaebeõigust ja väitnud, et käesoleval juhul ei ole kaebajad suutnud täita kaebeõiguse alusena nõutud kohustust siduda kaebus oma tegevuse eesmärkidega, kuna ei ole välja toonud ühtegi sisulist normi millega kaebaja huve kaitstakse. Kohus nõustub kaebajatega, et selline seisukoht ei põhine HKMS § 292 lg 1 sõnastusel ja mõttel. Kohus märgib, et kaebajad on esitanud sisuliselt populaarkaebuse ja vastavalt PlanS § 26 lg 1 on selle esitamine võimalik ka ainult siis, kui isik leiab, et vaidlustatav planeering on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga. Seetõttu leiab kohus, et kaebajatel on seadusest tulenev kaebeõigus sõltumata HKMS § 292 sätestatust.

25. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebajad ei ole suutnud tõendada, et vaidlustatud haldusakt on sisuliselt õigusvastane või selle menetlemisel oleks tehtud selliseid menetluslikke vigu, mis põhjustaksid selle õigusvastasuse. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

26. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tegi kohus otsuse kaebajate kahjuks. Ükski menetlusosaline peale kaebajate ei esitanud tähtaegselt menetluskulude hüvitamise taotlust ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik