2-14-59307/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-59307

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht 18. mai 2015, Tartu kohtumaja kantselei

Hagi ese

Raevuka Oja Org OÜ hagi Kalev Koski vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1250 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Raevuka

Oja

Org

OÜ

(rk

12210814;

info@corleanus.ee), seaduslik esindaja Siim Kuusik

(siim@paragrahv.ee)

Kostja Kalev Kosk (ik 38411302749; XXXX)

Menetlus

Lihtmenetlus, kohtuistung 29.04.2015

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Kalev Koskilt 1237.96 eurot põhivõlgnevuse katteks ja 12.04 eurot kahju

hüvitamiseks, kokku 1250 eurot.

3. Välja mõista Kalev Koskilt Raevuka Oja Org OÜ kasuks viivis alates hagiavalduse

esitamisest 20.10.2014 kuni 18.05.2015 eest summas 57.86 eurot ning viivis tasumata

põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 19.05.2015

kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud Kalev Koski kanda. Välja mõista Kalev Koskilt 200 eurot riigilõivu

katteks Raevuka Oja Org OÜ kasuks.

5. Mitte anda eraldi menetlusluba edasikaebamiseks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja kohtuistungil väidetu

1. Kostja on olnud hageja juhatuse liikmeks perioodil 28.12.2011-03.10.2014. Kostja on

juhatuse liikmena teinud 17.07.2014 hageja arveldusarvelt nr XXXX endale kolm

väljamakset kogusummas 1237.96 eurot ning niisuguste väljamaksetega on

põhjustanud hagejale materiaalset kahju panga teenustasude näol kogusummas 12.04

eurot.

2. Hageja osanik Corleanus OÜ on esitanud 15.07.2014 kostjale (tolleaegsele hageja

juhatuse liikmele) nõude selgitada ühingu senist majandustegevust. Kostja on

teatanud, et ei saa dokumente esitada enne 15.08.2014. Tegelikkuses ei ole kostja

täitnud oma teabe andmise kohustust käesoleva ajani. Samuti ei ole kostja andnud üle

hagejale ühingu raamatupidamisdokumente ega ühingu vallasvara.

3. Hageja uus juhatuse liige Siim Kuusik esitas kostjale 16.10.2014 nõude esitada

dokumendid, mis õigustaks eelnimetatud väljamakseid kogusummas 1237.96 eurot.

Ühtlasi hageja sisuliselt kordas oma varasemat nõuet anda selgitusi ühingu senise

majandustegevuse kohta ning anda üle ühingu raamatupidamisdokumendid.

Käesolevaks hetkeks ei ole kostja esitanud hageja arvelduskontolt endale tehtud

väljamakseid õigustavaid dokumente ega ka põhjendanud seda mingil viisil. Seetõttu

eeldab hageja, et niisugused väljamaksed on kostja teinud endale hageja

arvelduskontolt ilma õigusliku aluseta ning niisuguste väljamaksetega saadud

rahasumma tuleb hagejale tagastada.

4. Hageja märgib veel järgmist. Nimelt saatis hageja kõnealuseid väljamakseid

puudutavad küsimused kostja e-posti aadressile XXXX, milliselt viimane oli samal

päeval ise hagejale kirjutanud ning millise vahendusel oli samal päeval peetud

kirjavahetust. Seetõttu pidi kostja ka selle kirja kätte saama ning tal oli aega sellele

kirjale reageerida, kuid kostja seda käesoleva hetkeni ei ole teinud.

5. Hageja kahjunõue summas 12.04 eurot seisneb panga teenustasudes. Nimelt on

hageja pidanud tasuma pangale teenustasudeks kokku just nimetatud rahasumma

ning niisugust kulu ei oleks pidanud hageja kandma, kui kostja ei oleks teinud

käesolevas hagis nimetatud väljamakseid endale kogusummas 1237.96 eurot.

Seetõttu leiab hageja, et hagejale tekitatud materiaalse kahju ja kostja teo (alusetute

väljamaksete) vahel eksisteerib põhjuslik seos.

6. Hageja nõuab kostjalt ka viivist põhinõude (1237.96 eurot) pealt arvestatuna alates

hagiavalduse esitamisest (20.10.2014) kuni kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113

lõike 1 mõttes seaduses sätestatud määras.

7. Kohtuistungil kostja ei ole ise eitanud 1237.96 euro suuruse summa väljavõtmist

hageja arvelt. Kostja poolt väidetav rahaülekanne oli laenu tagasimakse. Kostja väited

tema enda poolt laenu andmise kohta äriühingule ja selle kohta lepingu esitamine on

kahtlane, sest raha üleandmise kohta puuduvad dokumendid. On ainult arve. Kostja

pole esitanud töövõtulepingut, kuigi väitis, et võib seda teha. Ärihing Dotcom oli kostja

enda äriühing. Majandusaasta aruandest nähtub samuti, et mingeid tehinguid seotud

isikute vahel tegelikult tehtud pole. Tänaseks päevaks ei ole kostja Dotcomi esindaja.

Kostja peab tõendama asjaolusid, millele ta viitab. Hageja vaid näeb seda, et panga

ülekande alusel on raha sisse makstud ja samas laenuna välja makstud.

Raamatupidamisdokumente samuti esitatud ei ole.

8. VÕS § 1027 sätestab, et isik peab andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta

saadu. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi

saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt

tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb

hiljem ära. Antud juhul ei ole kostja tõendanud, et hagejal oleks olnud või tekkinud

kohustus niisuguseid rahasummasid kostja arveldusarvele kanda. VÕS § 127 lõige 1

sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud juhul leiab hageja, et kui

kostja ei oleks teinud endale alusetuid väljamakseid, ei oleks tekkinud hagejale kulusid

pangateenustasude näol ning seetõttu on kostja tekitanud hagejale kahju. VÕS § 113

lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda

võlgnikult

viivitusintressi

(viivis),

arvates

kohustuse

sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni ning et eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja soovib, et kohus mõistaks kostjalt välja viivise alates 20.10.2014 kuni

kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest edasi

protsendina põhinõudest (1237.96 eurot).

9. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse põhiosa kogusummas

1237.96 eurot ning kahju hüvitis summas 12.04 eurot; välja mõista kostjalt hageja

kasuks viivis alates 20.10.2014 kuni kohtuotuse tegemiseni konkreetse summana ning

alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni protsendina

põhivõlast TsMS § 367 lause 2 mõttes; välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja poolt

kantud menetluskulud (sh. riigilõivu ja õigusabi kulud); kostja menetluskulud jätta kostja

enda kanda;

Kostja vastus

10. Kostja hagi ei tunnista. Hageja osanik Corleanus OÜ on esitanud 15.07.2014 kostjale

nõude selgitada ühingu senist majandustegevust ja esitada ettevõtte dokumentatsioon.

ÄS § 166 lg 2 kohaselt juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide

esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele.

Toetudes kostja ja hageja telefonivestlustele oli kostjal juhatajana alust eeldada, et

hageja võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele, mistõttu juhatus on teadlikult

viivitanud dokumentatsiooni esitamisega kuni olukorrast selgusele jõudmiseni. Samuti

on dokumentatsiooni edastamise keeldumise puhul osanikul (hagejal) olnud õigus

(kostjalt) nõuda osanike koosoleku kokkukutsumist või esitada hagita menetluses

kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma (ÄS § 166 lg 3). Hageja neid

võimalusi aga kasutanud ei ole. Kostja pole keeldunud dokumentatsiooni esitamisest

hagejale, vaid vastupidi, oma meilivahetuses on ta palunud hagejat, et dokumentide

küsimine tehtaks seaduslikkuse alusel. Hageja ei ole kogu suhtluse vältel saatnud

kostjale ühtegi (tähitult) kirjalikku ega meili teel (digiallkirjastatud) esildist ega volikirja,

millest oleks võimalik kontrollida meili saatja/hageja isikut.

11. Kostja on nõus edastama Tartu Maakohtu vahendusel hagejale dokumentatsiooni, mis

tõestavad, et hageja 1237.96 euro suuruse põhivõlgnevuse nõudes, 12,04 euro

suuruse kahju hüvitamise nõudes ja seadusjärgse viivise nõudes ei ole põhjendatud.

Maavarakeskus OÜ (praeguse nimega Raevuka Oja Org OÜ) ostis 2012 aastal

Dotcom Solution Oü-lt sisse programmeerimisteenuse summas 3900 eurot. Kostja

esitab Maavarakeskus OÜ-le esitatud arve (tl 60). Kostja lisab, et IT lahendus kui vara,

on programmina tänaseni säilinud ja kostja on nõus seda ka Tartu Maakohtule

vajadusel presenteerima. Tegu on investeeringuga äriplaani järgsesse IT-lahendusse.

Kuna ettevõttel (hageja) omavahendeid polnud, siis andis kostja hagejale osanikulaenu

summas 3900 eurot. Osaniku laen on muutunud kostja suhtes sissenõutavaks.

Osaniku laenust tasuti Dotcom Solution OÜ arve. Kostja esitab Dotcom Solution OÜ

kassa sissetulekuorderi. Kostja poolt 17.07.2014 hageja arveldusarvelt nr. XXXX välja

võetud (1237.96 eurot) summa on tagastatud osanikulaenuna kostjale. Seda kinnitab

ka pangakontol selgitav märkus: "Omaniku laenu tagastus". Peale osalist tagasimakset

jääb veel kostjal hageja vastu nõue summas 2662.04 eurot. 12.04 euro suurune kahju

hüvitamise nõue on kostja arvates põhjendamatu, kuna tegu on ettevõtte tavapärase

majandamistegevusega ja laenu osapooled lähtuvad laenulepingu punktist nr 3 -"laen

tagastatakse laenuandjale sularahas".

12. Hageja poolne viivise nõue on kostja seisukohast kõike eelpool toodut arvestades

samuti tühine.

13. Kohtuistungil kostja leiab, et tema poolt esitatud dokumendid on piisavad. Ka oleks

võinud hageja enne ettevõtte ostmist tutvuma ettevõtte seisuga.

KOHTU SEISUKOHT

14. Kohus leiab, et hageja nõue on õigustatud ning hagi kuulub rahuldamisele.

Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jätta

kostja kanda.

15. Kohus loeb poolte esitatud väidete ja tõenditega tuvastatuks ning pooled ei vaidle

järgmiste asjaolude üle: kostja on olnud juhatuse liikmeks perioodil 28.12.2011-

03.10.2014; kostja on teinud 17.07.2014 hageja arveldusarvelt nr XXXX endale kolm

väljamakset kogusummas 1237.96 eurot, 231 + 501.95 + 505 = 1237.96 eurot, mille

kohta on märgitud pangatehingute väljavõttel „omaniku laenu tagastus“ (tl 5).

16. Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul peab kostja tõendama neid asjaolusid, mille

kohta ta on vastuväite esitanud. Kostja on vastanud hageja 15.07.2014 kirjale, milles

paluti selgitust osakapitali sissemakse kohta ning öelnud, et ta püüab vastavad

dokumendid esitada alates 15.08.2014, samuti on ta tundnud huvi, miks hageja firma

ostis jmt (tl 7-12).

17. Kohus leiab, et antud kaasuse puhul pole oluline asjaolu, miks keegi firmat ostab.

Samuti ei oma tähtsust asja lahendamise seisukohalt asjaolu, et hageja ei nõudnud

temalt seaduspäraselt infot äriühingu kohta. Oluline on tõendada, et reaalselt

eksisteeris Dotcom Solution OÜ ja Raevuka Oja Org OÜ (endise nimega

Maavarakeskus OÜ) vahel lepinguline suhe laenulepingu näol.

18. Kostja on esitanud kohtule eelnimetatu tõendamiseks laenulepingu nr 01 23.12.2013

(tl 61-62), mille kohaselt Kalev Kosk (füüsilise isikuna) kui laenuandja ning Kalev Kosk

kui laenuvõtja Maavarakeskus OÜ esindaja ja juhatuse liige sõlmisid laenulepingu

3900 euro suuruse summa laenamises. Laenu üleandmine pidi toimuma hiljemalt

23.12.2013 sularahas laenulepingu sõlmimise hetkel ning tagastama pidi laenu

hiljemalt 23.02.2014 samuti sularahas. Ehk laenulepingule kirjutas mõlemapoolselt alla

kostja isiklikult.

19. Samuti on kostja esitanud kohtule Dotcom OÜ arve nr 01Maavara 23.11.2013, mille

kohaselt Maavarakeskus OÜ peab tasuma ettevõtte logo väljatöötamise, ettevõttele

kodulehekülje loomise ja Google Maps põhise veebirakenduse loomise eest 3900 eurot

(tl 60). Ka selle arve allkirjastas kostja isiklikult.

20. Kostja on esitanud ka OÜ Maavarakeskus OÜ kassa väljamineku orderi nr 01/04

06.01.2014 summa 3900 euro ülemineku kohta OÜ-le Dotcom (tl 63). Ka selle on

allkirjastanud kostja isiklikult.

21. Kostja esitas ka Dotcom OÜ majandusaasta aruande 2013-nda aasta kohta (tl 72), kuid

sellest dokumendist ei selgu, et üldse oleks neil olnud mingeid tehinguid seotud

osapooltega, st ka hagejaga (vt lisa 3 tl 72).

22. Kohus leiab, et nimetatud dokumendid võivad küll olla tõendiks, et midagi on toimunud

rahadega liigutamisel, kuid need ei tõesta veenvalt seda, et raha ka tegelikkuses liikus

ning et hagejale teenust osutati. Kui kostja tahab väita, et ta on raha tagasi maksnud,

olgugi et sularahas, siis peab seda olema võimalik ka tõendada. Pidi ju vastav summa

kuidagi kajastuma kas kostja enda või Dotcom OÜ raamatupidamises. Kostja seda

tõendanud ei ole, mistõttu nõustub kohus hageja, et esineb põhjendatud kahtlus kostja

väidete tõesuse suhtes.

23. Kostja on korduvalt rõhutanud, et tal on omakorda nõue hageja vastu, kuid pole seda

nõuet käesolevas asjas esitanud.

24. Kostja teavitas kohut ka asjaolust, et hageja on esitanud kohtuotsuse vältimiseks

notaris avalduse ettevõtte müügiks ning juhatusest lahkumiseks, kuid kohtule jääb

arusaamatuks nimetatud asjaolu seos käesoleva kohtuvaidlusega.

25. Viivise arvestus. Viivis 20.10.2014 kuni 31.12.2014 eest 20.18 eurot (8,15% aastas 73

päeva eest 1237.96 eurolt; 1237.96x8,15/100/365x73). Viivis 01.01.2015 kuni

18.05.2015 eest 37.68 eurot (8,05% aastas 138 päeva eest 1237.96 eurolt;

1237,96x8,05/100/365x138). Viivis kokku 57,86 eurot. Kohus rahuldab ka hageja

taotluse tasumata põhivõlalt viivise väljamõistmises võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II

lauses sätestatud määras alates 19.05.2015 kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulud

26. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173

lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud

keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS

§ 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jätab hageja hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja

kanda.

27. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise väärtuse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse

kindlaks

ka

siis,

kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja

materjalid. Kohus on andnud pooltele võimaluse pärast viimast kohtuistungit esitada

kohtule konkreetne menetluskulude nimekiri, kuid pooled seda kindlaksmääratud

tähtajaks ei teinud. Seega lähtub kohus neist kuludest, mis toimiku materjalide kohaselt

on võimaik kindlaks teha. Eelkõige on selleks hageja poolt tasutud riigilõiv summas 200

eurot (tasutud 20.10.2014, tl 1). Muid kulusid kohtule esitatud ei ole. Seega kuulub

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 200 eurot.

Lihtmenetlus

28. Tegemist on tsiviilasjaga, mida maakohus saab TsMS § 405 alusel lahendada

lihtsustatud korras, kuna hageja nõue on varaline ja hagihind ei ületa summat, mis

vastab 2000 eurole. TsMS § 637 lg 2¹ järgi võib ringkonnakohus jätta varalise nõudega

asjas, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmata, kui maakohtu otsuses ei ole antud luba otsuse edasikaebamiseks ja kui

maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt valesti kohaldatud materiaalõiguse normi või

rikutud menetlusõiguse normi ning ei ole selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

tõendite hindamine ei võinud lahendit oluliselt mõjutada. Maakohtu luba

edasikaebamiseks tuleb TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu

eraldi otsustusena. Käesoleval juhul kohus eraldi luba edasikaebamiseks ei anna.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik