3-14-50517/93 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(12)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2015 a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50517 Haldusasi Tuka KVE OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 08.01.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/14225-53 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja: Tuka KVE OÜ, volitatud esindaja Diana Rints Vastustaja: Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Heli Insler Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Tuka KVE OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17. juunil 2015 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet kontrollis 28.03.2013 korralduse nr 12.23-/14225-1 alusel Tuka KVE OÜ käibemaksu ning tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust ajavahemikul 01.02.2012 – 31.07.2012.

2. 08.01.2014 koostas Maksuja Tolliamet Tuka KVE OÜ-le maksuotsuse nr 12.2-3/14225-53, millega kohustas äriühingut tasuma 4821,80 eurot käibemaksu ning 7269,38 eurot tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Maksuhaldur asus seisukohale, et Forbsen OÜ ja OÜ Murteks ei teostanud allhanke korras töid Tuka KVE OÜ-le ning Tuka KVE OÜ on kontrollitava perioodi käibedeklaratsioonides näidanud sisendkäibemaksu osas valeandmeid. Äriühingute Forbsen OÜ ja OÜ Murteks arvete olemasolu ning arvete eest tasumine Tuka KVE OÜ poolt pole piisavad, et järeldada arvetel näidatud tehingute toimumist. Nimetatud äriühingute arveid kasutati eesmärgiga tekitada võimalus täiendavalt sisendkäibemaksu maha arvata ja viia raha maksuvabalt ettevõttest välja reaalselt teenuseid saamata. Seega on arvestatud ja tasutud vähem käibemaksu.

Ilmatsalu 3, Tartu ehitusobjektil teostas ehitustöid Holmport OÜ ja Tuka KVE OÜ töötaja V. I., sellele viitavad kolmandate isikute selgitused. Kallaste Vabatahtliku Tuletõrjedepoo ehitusobjektil teostasid töid F. K., Hansadoor OÜ ja tundmatud kolmandad isikud, ning Rannu staadioni ehitusobjektil teostasid töid samuti tundmatud kolmandad isikud.

3. Tuka KVE OÜ esitas 08.01.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/14225-53 peale 13.02.2014 vaide, mille Maksuja Tolliamet jättis 13.03.2014 vaideotsusega rahuldamata.

2(12)

4. Tuka KVE OÜ esitas 14.04.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 08.01.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/14225-53 tühistamiseks. Põhjendused:

1. Haldusakt on koostatud vigadega, sisaldades ebaõigeid kuupäevi ja fakte. Kontrollaktile esitatud vastuväited jättis maksuhaldur täiesti tähelepanuta ning kaebaja esitatud tõendid ja dokumendid uurimata.

2. Kinnitamist ja tõendamist on leidnud, et kaebaja tehingud olid reaalsed. On tõendatud, et Forbsen OÜ-d esindas lisaks A. Š. ka V. V. M. P. ja OÜ Forbsen vahel sõlmitud lepingu nr 16/7 allkirjastas Forbsen OÜ nimel just V. V., kes tegutses A. Š. volikirja alusel. Kaebaja väiteid V. V. kohta ning ka töötamist Forbsen OÜ-s, mitte Tuka KVE OÜ-s kinnitasid oma Maksuja Tolliametile antud seletustes B. K. (07.06.2013), O. R. (19.08.2013) ja A.V. (06.09.2013). Väited, et Forbsen OÜ ja OÜ Murteks ei omanud reaalset majandustegevust, on ümber lükatud maksuhalduri enda kogutud tõenditega. Tuka KVE OÜ ja Forbsen OÜ vahel sõlmiti 16.01.2012 töövõtuleping nr 3/012012AT-1, lepingu allkirjastasid J. P. ja A. Š.. Lepingu objektiks oli Kallaste Vabatahtliku Tuletõrjedepoo renoveerimistööd. Lepinguline tööde maksumus oli 15624 eurot, millele lisandub käibemaks. Asjaolu, et A. Š. teatas Maksuja Tolliametile, et lepingul olev allkiri ei ole tema poolt kirjutatud, on kaebajale üllatuseks.

3. Tunnistajad teadsid objektide kohta detailset informatsiooni ning nende selgitused kinnitasid tehingute toimumist ja konkreetselt nende tehingupartnerite vahel, mille kohta on ka arved väljastatud. Tuka KVE OÜ esindaja J. P. ja Tuka KVE OÜ objektidel järelevalvet teostanud V. V. kinnitasid, et ehituspäevikuid ei peetud korrektselt, kuid tehingud toimusid reaalselt. Seega on tunnistajate ütlustega kõik maksuotsuses kajastatud vastuolud kõrvaldatud.

5. Vastustaja jääb 08.01.2014 maksuotsuses nr 12.2-3/14225-53 ja 13.03.2014 vaideotsuses nr 6- 1/1993-2 esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohti ei lükka ümber ka 16.02.2015 toimunud kohtuistungil tunnistajate antud ütlused. Põhjendused:

1. Kaebuses märgitud põhjendused vastustaja mõningatele eksimustele maksukohustuslase aadressi osas ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks. Samuti ei anna nimetatud eksimused alust väiteks uurimiskohustuse puuduliku täitmise kohta. Vaideotsuses on põhjendatud, miks ei ole vastustaja arvestanud vaideotsusele lisatud seletustega.

2. Maksuotsuses märgitud tehingud ei olnud reaalsed. Kaebajal oli kontrollitaval perioodil vaid üks esindusõiguslik isik, s.o juhatuse liige Jüri Pukspuu, kes oleks pidanud 19.04.2013 antud seletuses maksuhaldurile oskama firmasid ja objekte mingilgi moel seostada. J. Pukspuu aga firmasid ja maksuotsuses märgitud objekte seostada ei osanud. Töötajate selgitustest ilmnes, et Forbsen OÜ nimel tegutses V. V., kuid kontrollimisel selgus, et teda ei ole seotud Tuka KVE OÜ ehitusobjektidega. Samuti ei osanud J. Pukspuu nimetada nimeliselt V. V.. Ei ole usutav, et lepingu tingimused olid poolte vahel enne lepingu allkirjastamist läbi räägitud, sest suuliste seletuste andmisel ei osanud J. Pukspuu nimetada A. Š. Samuti ei vasta tegelikkusele J. Pukspuu väide, et tuletõrjesignalisatsioonija elektrikaabeldustööd said tellitud Tuka KVE OÜ poolt Forbsen OÜ-lt hilinemisega. Elektritöid teostas J. Pukspuu selgituste kohaselt teine äriühing ning elektritööde eest nimetatud objektil väljastas Tuka KVE OÜ-le arve äriühing SI Elektrigruppp OÜ.

3. A. Š. allkirjad Forbsen OÜ nimel koostatud dokumentidel ei sarnane tema suulistes selgitustes oleva allkirjaga, mis kinnitab tema tunnistust, et ta ei ole allkirjastanud Forbsen OÜ nimel koostatud dokumente. S. A. vastas talle esitatud küsimustele Ilmatsalu 3, Tartu asuva objekti osas ning nimetas konkreetsed töid teostanud äriühingud ja isikud. Ei S. A. ega V. V. nimetanud Ilmatsalu 3, Tartu objektil töid teostanud ettevõttena Forbsen OÜ-d. B. K. ja M. V. vastuste kohaselt ei töötanud nad Tuka KVE OÜ ehitusobjektidel. Maksuhaldur ei vaidle, et objektidel reaalselt töid teostati, kuid on seisukohal, et neid töid teostasid tundmatud kolmandad isikud.

4. Vastustaja ei ole jätnud tähelepanuta kontrollaktile esitatud vastuväiteid, vaid on analüüsinud neid maksuotsuse p-s 2.1. Kaebaja ei ole täpsustanud, millised menetlustoimingud on jäänud maksumenetluses tegemata ega esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat tõendit Forbsen OÜ ja OÜ Murteks tööde teostamise kohta maksuotsuses nimetatud objektidel.

3(12)

5. Tunnistajatena ütlusi andnud V. V., Jüri Pukspuu ja M. Z. ei kinnita kaebaja väiteid ega tõenda Forbsen OÜ ja OÜ Murteks poolt tööde tegemist maksuotsuses näidatud objektidel. Jüri Pukspuu kohtus antud ütlused on vastuolus seletustes antud ütlustega.

6. Maksumenetluses kogutud tõenditega on välistatud võimalus, et kaebaja heauskselt arvas, et tehingupartneriks olid OÜ Murteks ja Forbsen OÜ. Maksukohustuslase heausksuse eeldus ei kehti, kui maksuhalduril on kahtlus, et maksukohustuslane on osalenud maksupettuses. Kahtlust saab põhjendatuks lugeda juhul, kui maksuhaldur on menetluses nõuetekohaselt uurimispõhimõtet järginud ning sel moel kogutud tõendite põhjal on eluliselt usutavam, et kontrollitav maksukohustuslane osales maksupettuses, kui see, et ta käitus ausalt.

7. Põhimõtteliselt pole välistatud, et lisaks oma palgalistele töötajatele kasutas kaebaja ka mõne muu isiku abi oma klientidele teenuste osutamisel, kuid pole usaldusväärseid tõendeid, et sel juhul olid tehingupartneriteks Forbsen OÜ või OÜ Murteks. Samuti on põhimõtteliselt võimalik, et OÜ Murteks ja Forbsen OÜ pangakontodele üle kantud raha, mis sularahas välja võeti, kasutati osaliselt kaebaja tegelikele alltöövõtjatele või deklareerimata töötajatele tehtud tööde eest tasu maksmiseks, ent seda, kas või mil moel seda kasutati, ei ole võimalik kindlaks teha.

8. Koosmõjus sellega, et müüja puhul on tegemist maksupettuste toimepanemiseks kasutatava reaalse majandustegevuseta äriühinguga, kinnitavad ostja osalemist maksupettuses kogumis sellised asjaolud nagu ostja hoolsusnõuete või äripraktika seisukohast ebaharilik käitumine, ebakõlad tehingu dokumentatsioonis, ostja esindajate ebaselged, vastuolulised või ebausaldusväärsed seletused tehingute kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Maksumenetluses kontrolliti käibemaksu ning ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tasumisele kuuluva tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust veebruarist juulini 2012. aastal. Kontrolli tulemusel on maksuotsuses asutud seisukohale, et Forbsen OÜ ja Murteks OÜ ei osutanud teinud tegelikult kaebajale allhanke korras töid vaidlusalusel kolmel objektil. Samas ei vaidlusta maksuhaldur seda, et vaidlusalused tööd on tehtud. Maksuotsuse järelduseks on, et kaebaja volitatud esindaja Jüri Pukspuu oli teadlik, et kaebaja ei soetanud arvel näidatud ehitusteenuseid Forbsen OÜ-lt ja Murteks OÜ-lt (maksuotsuse lk 14 jj). Kuna ehitusteenuseid neilt äriühingutelt ei saadud, on tegemist maksukohustuslase teadliku tegevusega.

Eeltoodust tuleneb, et maksuhaldur tugineb sisuliselt maksupettuse toimepanemisele ehk kaebaja teadlikule ja tahtlikule tegevusele. Kaebajale ei heideta ette hoolsuskohustuse rikkumist, vaid seda, et kaebaja kajastas teadlikult oma maksuarvestuses isikute arveid, kellelt tegelikult teenust ei osutatud. Hoolsuskohustuse rikkumisele on tuginetud vastuses eriarvamusele (maksuotsuse lk 19, p 6), mida saab käsitleda maksuotsuse alternatiivse alusena.

Kohus märgib esmalt, et maksuotsuses puudub viide, millisel õiguslikul alusel on tehingud ümberkvalifitseeritud. MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Maksuotsuses ei ole sellele normile tuginetud. Samas on maksuotsuse põhjendustest (lk 14) ilmselge maksuhalduri kahtlus, et tööd on teinud teised isikud ehk tegemist on varjatud tehinguga. Riigikohus on 20.09.2007 otsuses nr 3-3-1-33-07 selgitanud, et ekslik õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi tuua siiski vältimatult kaasa akti tühistamist juhul, kui asjakohane regulatsioon on olemas. Samuti on maksuhaldur tuginenud sellele, et käibemaksu mahaarvamise tingimuseks on nõuetekohane arve, ja teenuse soetamine teiselt registreeritud maksukohustuslaselt (KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1, lk 15). Arve, millele ei ole märgitud isik, kellelt tegelikult teenus soetati, ei saa olla nõuetekohane. Samuti ei saa eeldada, et tundmatud kolmandad isikud oleksid käibemaksukohustuslased. Seetõttu ei too nimetatud puudus kaasa maksuotsuse tühistamist.

4(12)

7. Kuna maksuhaldur on tuginenud kaebaja teadlikult ja tahtlikule tegevusele ehk maksupettusele, tuleb selgitada ka kohaldatavat tõendamisstandardit ja tõendamiskoormust:

- Riigikohus asus 02.06.2014 otsuse nr 3-3-1-27-14 punktis 11 seisukohale, et eeskätt tõendavad tehingu toimumist tõendid üle antud kauba või saadud teenuse kohta, tasumine müüja pangakontole, arve, tehingu kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses ning (kontrollimisel) poolte kinnitused tehingu toimumise kohta. Sama otsuse punktis 14 asus kolleegium seisukohale, et reeglina ammenduvad maksukohustuslase võimalused tõendada tehingu toimumist maksuhalduri kahtluse korral üldjuhul tehingupoolte kinnituste, maksumenetluses antud seletuste ja kohtumenetluses antud ütlustega. Sellest tuleneb, et esmane tõendamiskohustus, et tegemist on maksupettusega, on maksuhalduril, kes peab põhjendama oma kahtlust ja näitama ära vastuolud või puudujäägid maksukohustuslaste esitatud andmetes, dokumentides või ütlustes. Enne maksupettuse eluliselt usutava kahtluse põhjendamist maksuhalduri poolt ei pea isik tõendama, et ta ei ole maksupettust toime pannud, arvestades maksukohustuslase käsutuses olevate tõendite piiratust.

- Riigikohus on 04.06.2013 otsuses nr 3-3-1-15-13 leidnud, et maksumenetlusega ja maksuotsusega ei peagi tuvastama, et maksukohustuslane osales maksupettuses. Maksuotsusest peab selguma, miks on maksuhalduril selline põhjendatud kahtlus koos nende asjaolude ja tõendite äranäitamisega, mis kahtlust põhjendavad. Maksupettusele iseloomuliku konspiratiivsuse tõttu on maksuhalduril raske või isegi võimatu esitada maksuotsuses ja ka kohtule otseseid tõendeid rikkumise kohta. Enamasti kinnitavad maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Põhjendatud kahtluse tõendamise standard on oluliselt madalam kui teo tõendamisel süüteomenetluses. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav.

- Riigikohus on 04.06.2013 otsuses nr 3-3-1-15-13 leidnud, et tõendamiskoormis läheb üle maksukohustuslasele, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase maksupettuses osalemise kohta ning sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel esitada täiendavaid tõendeid, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud.

8. OÜ Forbsen tööd Kallaste Vabatahtliku Tuletõrjedepoo objektil, sh garaaži lisatööd Kallaste objektil väidetavalt OÜ Forbsen poolt tehtud tööd on maksuhaldur seadunud kahtluse alla järgmistel põhjusel:

- kaebaja volitatud esindaja J. Pukspuu ütlused olid vastuolulised;

- Forbsen OÜ poolseks töödejuhatajaks märgitud A. V. andis selgitusi, et seda tööd pakkus talle J. Pukspuu;

- A. Š. on andnud selgitusi, et arvetel, aktidel, hinnapakkumisel ja lepingus ei ole tema allkirjad, samuti ei tea ta, milliseid teenuseid kaebajale osutati;

- objekti tellija ei tea, et kaebaja kasutas alltöövõtjana Forbsen OÜ-d;

- Forbsen OÜ hinnapakkumine sisaldab tõstväravat, mille kaebaja soetas aga koos paigaldamisega Hansadoor OÜ-lt;

- Forbsen OÜ arvelduskontolt rahalisi vahendeid saanud eraisikud olid laenusuhtes O. R. või V. V. või said raha tööde eest, kuid ei teinud neid töid kaebaja objektidel;

- kaebaja poolt Forbsen OÜ-le kantud rahalised vahendid on kohe sularahas välja võetud.

Kohus nõustub osaliselt kaebajaga, et maksupettusele ehk kaebaja teadlikule ja tahtlikule tegevusele maksude tasumisest kõrvalehoidumisel ei saa reeglina tugineda üksnes teisi tehingupooli iseloomustavatele andmetele, mida kaebaja ei saanud teada ega pidanud teadma. Nimetatud asjaolud ei tõenda iseseisvalt või üksikult maksupettuse toimepanemist, küll aga võivad need täiendavalt põhjendada maksuhalduri kahtlust, et tegemist on maksupettusega. Kuna maksupettuse kahtluse põhjendamisel tuleb ära põhjendada kahtlus, et tegemist on maksukohustuslase teadliku ja tahtliku tegevusega, peavad esinema vähemalt kaudsed asjaolud, mis kaebaja teadlikku ja tahtlikku tegevust kinnitavad.

5(12) Riigikohus leidis 19.05.2009 otsuses nr 3-3-1-32-09 järgmist: „Müüjatel reaalse majandustegevuse puudumise tuvastamisel on ostja pahausksust kinnitavaks asjaoluks see, kas ostja teadis või pidi teadma, et müüjatel tegelikult majandustegevus puudub. Seda teades pidi ostja olema teadlik ka asjaolust, et müüjad ei saa olla talle teenuse osutajateks.“ Seega saaks maksuhaldur tugineda Forbsen OÜ arveldusarvelt raha väljavõtmisele ja väljamaksete põhjusele iseseisvalt üksnes juhul, kui on ära näidatud, et kaebaja pidi neid asjaolusid teadma. Kuni selleks piisav kahtlus puudub, käsitleb kohus neid asjaolusid üksnes täiendavate põhjendustena.

Tehingute tõendamiseks on esitatud:

- 16.01.2012 sõlmitud töövõtuleping nr 3/012012AT-1, mille kohaselt on tööde maksumus 15 624 eurot (kd III tl 102);

- 04.02.2012 arve nr 521 (kd III tl 220), 24.03.2012 arve nr 561 (kd III tl 221), 16.05.2012 arve nr

633 (kd III tl 223) ja 31.05.2012 arve nr 6871 ning 18.06.2012 arve nr 716 (kd III tl 224) lisatööde kohta;

- ehitustööde päevikud (kd I tl 187-191 pöördel);

- OÜ Forbsen 10.01.2012 hinnapakkumine (kd I tl 88);

- 04.02.2012 töö vastuvõtmise akt (kd I tl 91), 24.03.2012 akt (kd I tl 181), 31.05.2012 akt (kd III tl 229).

Vaidlust ei ole selle üle, et teenused on osutatud ning MTÜ-le Kallaste Vabatahtlik Päästeühing ja Kallaste Linnavalitsusele edasi müüdud.

9. Maksumenetluse materjalides on A. Š., Forbsen OÜ juhatuse liikme 15.04.2010 volitus V. V. Forbsen OÜ esindamiseks kõigis vajalikes toimingutes, sealhulgas lepingute sõlmimiseks, vara käsutamiseks ja töötajate palkamiseks ja vallandamiseks (kd I tl 78).

A. Š. andis 17.05.2013 ütluseid (kd I tl 103 jj, tõlge kd II tl 119), et avas OÜ Forbsen leedulase palvel, kelle nime ta ei mäleta. Sellele leedulasele andis ta ka volituse tehingute tegemiseks. Š. ei ole OÜ Forbsen nimel tehinguid teinud. Koos tegid nad kaevetöid Tallinna lähistel. Üks-kaks töötajat saadeti koos Š. objektile. Arvelduskontol tehinguid ei teinud ning raamatupidajat ei tunne. 28.05.2013 maksuhaldurile antud ütlustes (kd I tl 118, tõlge tl 193) kinnitas, et OÜ Forbsen arvetel nr 543 ja 565, viiel aktil, 16.01.2012 töövõtulepingul ja 10.01.2012 hinnapakkumisel on võõrad allkirjad.

Ka kaebaja enda kogutud 10.02.2014 seletuskirjast (kd II tl 107, tõlge tl 143) kohaselt töötas A. Š. Tallinna objektidel, kuid teiste tööde kohta ta midagi ei tea.

Maksuotsuses on järeldatud A. Š. ütlustest ja visuaalsest vaatlusest, et tehingute tõendamiseks esitatud tõenditel ei ole A. Š. allkirjad. Kohus nõustub nimetatud järeldusega. A. Š. allkiri on tema 17.05.2013 ütluste protokollil (kd I tl 103 jj) 6 kohal ja 28.05.2013 ütlustel (kd I tl 118) 2 kohal. Sarnane allkiri on ka 10.02.2014 seletuskirjal (kd II tl 107) ja 15.04.2010 antud volitusel (kd I tl 78). Viimane dokument näitab ka, milline on väidetavalt V. V. allkiri. V. V. allkirja sarnane allkiri on ka Forbsen OÜ ja M. P. vahelisel laenulepingul (kd I tl 98).

Forbsen OÜ 10.01.2012 hinnapakkumisel (kd I tl 88) olev allkiri ei sarnane visuaalselt A. Š. ega V.

V. allkirjaga – see allkiri algab visuaalselt selgelt äratuntava A-tähega. Sama kujuga allkiri on ka järgnevatel dokumentidel: 16.01.2012 töövõtuleping (kd III tl 102), 04.02.2012 akt (kd I tl 91), 29.02.2012 akt (kd I tl 93), 24.03.2012 akt (kd I tl 181), 29.03.2012 akt (kd I tl 96) ning kaebaja esitatud arved (kd III tl 219-224). Samuti ei ole tegu A. V. allkirjaga (vrd kd I tl 147).

1 Kohtule esitamata, kuna maksuhaldur ei teinud sellest koopiat ja kaebaja ei ole seda arvet kohtule esitanud. Samas ei

vaidle pooled sellise arve olemasolu üle.

6(12) Eeltoodust tulenevalt ei kinnita A. Š. tehingute toimumist kaebajaga, sealjuures põhjusel, et dokumentidel ei ole tema allkiri. Ka juhul, kui A. Š. volitas teist isikut OÜ Forbsen nimel tehinguid tegema, ei tähenda see, et tehingu saab lugeda toimunuks juhatuse liikme allkirja võltsimisega. Samuti ei ole viidatud dokumentidel olev allkiri sarnane ka V. V. allkirjaga, mis kinnitab maksuhalduri järeldust, et neid töid ei teinud OÜ Forbsen.

10. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et OÜ Forbsen ei ole töötajatele väljamakseid deklareerinud. Samuti ei õnnestunud maksuhalduril tuvastada vaidlusalustel objektidel OÜ Forbsen nimel töid teinud isikuid. V. B. (kd I tl 157, tõlge 197), O. K. (kd I tl 130) ja B. K. (kd I tl 133) andsid ütluseid Soomes töötamise kohta. A. B. (kd I tl 120, tõlge tl 192) ja R. J. (kd I tl 134) andsid selgitusi Harjumaal ja Tallinnas töötamise kohta. A. A. andis selgituse, et tal ei ole mingeid suhteid OÜ-ga Forbsen ega kaebajaga. Tema isa tegi 2012. aastal juhutöid ja soovis kasutada tema kontod töötasu kättesaamiseks. Tal puudub info, kellega, kuidas ja kui pikalt tema isa OÜ-s Forbsen suhtles (kd I tl 121). A.

M. kohta andis tema naine selgituse, et tegemist oli A. Š. juures tehtud ehitustöö eest tasumisega (kd I tl 131, tõlge tl 194). M. V. ja A. T. selgituste kohaselt ei olnud neilForbsen OÜ-ga lepingud, vaid tegemist oli võla tagastamisega (kd I tl 137, tõlge tl 196; 207).

Nimetatud isikuid ei saa lugeda OÜ Forbsen töötajateks Kallaste objektil, kuna ükski neist ei ole tollel objektil töötamist kinnitanud. Samuti ei ole OÜ Forbsen töötamist kinnitanud MTÜ Kallaste Vabatahtlik Päästeühing juhatuse liige (kd I tl 132) ega Kallaste Linnavalitsus (kd I tl 152), kes selgitasid, et said OÜ Forbsen poolt tööde tegemisest teada ehituspäevikust. Sellise firma poolt tööde tegemist ei ole kinnitanud ka H. L. (kd I tl 153) ega F. K. (kd I tl 156), kes kinnitasid küll tööde tegemist, aga mitte OÜ Forbsen osalust.

11. Vaidemenetluses esitas kaebaja M. Z. kinnituse Kallaste objektil töötamise kohta (kd II tl 109, tõlge 144). Pooled olid erinevatel seisukohtadel, kas M. Z. andmed maksumenetluses esitati. Kaebaja soovis tõendada andmete pakkumist tunnistaja ütlustega. Vastustaja väitis küll andmete küsimist, aga ei esitanud selle kohta tõendeid. Seetõttu otsustas kohus tunnistaja üle kuulata (vt kohtu

23.09.14 ja 03.11.14 määrused).

Kohus küsitles esmalt J. Pukspuud istungil M. Z. rääkimise kohta. Tunnistaja vastas, et ta ei saanud alguses aru, millest juttu on või mis aja kohta küsimused on (salvestisel 11:49:48). Tunnistaja kinnitas, et rääkis ka Z., et tema meelest sai Z. räägitud, aga küsimused olid segased. Kohus küsis, keda on kaebaja oma vastustes M.le viidates silmas pidanud. Tunnistaja viitas samale härrasmehele, kes oli istungil (M. Z.). Maksumenetluses ei küsitud talt M. perekonnanime ega kontakte (salvestisel 11:52:16). Tunnistaja küsitlemisel maksumenetluses selgitas J. Pukspuu, et suhtles objektil M. ga, kes võttis ka materjale vastu (kd I tl 102, p-d 11 ja 12).

M. Z. andis istungil ütluseid, et on käinud Kallastel kahe uue garaaži ehitustöid tegemas (salvestisel 13:00:03). V. oli nende vanem, kes käis tööriistu toomas (13:01:36). Töölepingut ei olnud, V. oli suuline kokkulepe. Tunnistaja ei tea, kas töötasult maksud maksti (13:02:13). Kohtu küsimusele, kas tööde tegemisega oli seotud mingi firma, kirjutas tunnistaja paberile nime Farbos; kaebaja nimi ei meenunud. Istungil osalenutest oli talle tuttav A. (V.) (13:03:01). Nimede nimetamisel tundis ära ka nime Jüri Pukspuu, keda tunnistaja tunneb. Nimi A. Š. ei ole tuttav, aga firma nimi võis olla Farbosi asemel Forbsen (13:04:52). Tunnistaja selgitas, et tegi armatuurist betooni valamiseks karkasse ja ehitas külgseinu. Jüri käis perioodiliselt vaatamas (13:07:18). A. Z. on tema poeg ja vastava nimega e-mailiaadressilt sai tunnistaja kutse kätte (salvestisel 13.11:26). Objektil võttis ta vastu vaid väikest kaupa, suuri saadetisi vaid laadis maha (13:14:42). OÜ Forbseni töötajate arvu ta ei mäleta, aga nemad olid kahekesi ja lisaks kohalikud. Kui need kukkusid jooma, siis tõi V. mujalt uusi (13:17:47). Palga üleandmise ja vastuvõtmise kohta dokumente ei vormistatud ja algselt oli kokkulepe, et teenitud raha tuleb puhtalt kätte, firma nime ütles tema (V.) (13:29:05).

7(12) Kohus leiab, et eelnimetatud ütlused ei kinnita koostoimes teiste tõenditega, et M. Z. töötas objektil OÜ Forbsen töötajana. Kohus ei välista, et töid võisid teha erinevad isikud, kelle kohaletoomist ja tegevust korraldas V. Küll aga ei ole käesolevas asjas võimalik tuvastada V. seost OÜ Forbsen nimel teenuse osutamisega. V. oli küll volitus OÜ Forbseni nimel tegutsemiseks, kuid asjast ei avaldu, et ta seda konkreetsel objektil teinud oleks. Lepingu, arve ja aktid on allkirjastanud tundmatu isik, kelle volitust OÜ Forbsen nimel tegutseda tuvastatud ei ole.

12. Kohus nõustub maksuotsuse järeldusega tõstvärava osas. Kaebaja väiteid, et selle asemel tehti muid töid, ei ole tõendatud. Hinnapakkumises toodud tööd on kajastatud detailselt 04.02.2012 ja 24.03.2012 aktis, kus tõstväravaga seotud töid ei ole. 31.05.2012 aktis (kd III tl 229) ei ole vastuvõetud töid sisuliselt kajastatud, vaid on arvutatud üksnes varasemad tööd maha. Seega jääb selgusetuks, millised tööd on üldse vastu võetud. Tuginedes hinnapakkumisele, saaks vastuvõetud tööks olla üksnes tõstväravad, kuid seda kaebaja eitab. Seega muude tööde tegemine tõstväravate asemel ei ole tõendatud ning arved ja aktid ei kajasta seega soetatud teenuse tegelikku sisu ega ole seega nõuetekohased.

Olukorras, kus on selgelt tuvastatud, et vähemalt üks väidetavalt soetatud teenus või kaup ei ole tegelikult soetatud, seab see kahtluse alla ka teised sama akti, hinnapakkumise ja objekti raames väidetavalt soetatud tööd.

13. J. Pukspuu andis 19.04.2013 maksumenetluses ütluseid (kd I tl 101), et OÜ-d Forbsen esindas

M. Volitust ta ei kontrollinud. Pukspuu ütluste kohaselt tegi Forbsen OÜ töid vaid ühel objektil, kuid dokumentide kohaselt tegi veel ka Ilmatsalu 3 objektil. J. Pukspuu ei osanud nimetada Forbsen OÜ töötajaid ja tema selgitus materjalide soetamise kohta on vastuolus esitatud dokumentidega.

10.02.2014 kaebaja esindajale antud selgitustes (kd II tl 116, küsimused tl 114) selgitas J. Pukspuu, et hinnapakkumises on ekslikult märgitud, et materjalid on hinna sees, OÜ Forbsen tõi vaid pisija abimaterjalid. Samas selgitustes kinnitab J. Pukspuu, et ta kontrollis kas firmal on maksevõlgu ja kui töö on korralikult tehtud, siis muu ei puutu asjasse.

Istungil selgitas J. Pukspuu täiendavalt, et ta ei ole A. Š.ga kohtunud ja talle tulid aktid A. (V.) kaudu ja e-maili teel. Volitusi ta ei kontrollinud (salvestisel 11:34:48). V. V.ga on ühel korral kohtunud ja talle öeldi, et see on Forbsen OÜ ametlik esindaja (salvestisel 11:57:44). V. oli volitus olemas ja ta on seda isikut ühe korra isiklikult näinud (salvestisel 12:22:29). A. pakkus firmat, kuna kaebajal oli abi vaja (salvestisel 11.33:55). Ta tunneb A. üsna kaua ja teab, et too peab sõna ja probleeme ei teki (salvestisel 11:34:48). Tunnistaja ütlustes jäi ebaselgeks, miks ta maksuhaldurile A. perekonnanime ei avaldanud, kuigi on temaga pikaaegselt tuttav (12:39:54), sest tunnistaja väitis, et ta ei mäleta iga inimese perekonnanime.

A. V. andis 06.09.2013 maksumenetluses ütluseid (kd I tl 147), et tema Forbsen OÜ-d ei esindanud ja J. Pukspuu pakkus talle järelevaataja tööd. Forbsen OÜ-d esindas V. V.. Töötasu ta ei saanud, sest järelevaatamine ei olnud keeruline. Pukspuu käis kohal ja planeeris töid koos V.

Istungil selgitas V., et Jüri Pukspuu palus tal teha järelevalvet. Töölepingut selle kohta ei tehtud, kokkulepe oli suuline. Ta esindas Forbsen OÜ-d. Tunneb ja usaldab Forbsen OÜ-d (salvestisel 13:43:01). Tal ei olnud vahet, keda ta esindab, võib esindada nii kaebajat kui ka Forbsen OÜ-d (salvestisel 13:45:44). Ta ei teadnud Forbsen OÜ töötajaid ega ka Z. nime järgi. Ta ei teadnud ka, et need Forbsen OÜ töötajad on, vaid lihtsalt järeldas. V. näitas, kellega kontakteeruda, ja selle kaudu ta teadis (salvestisel 14:00:03).

14. Kohus nõustub maksuhalduri järeldusega, et OÜ Forbsen ei teinud objektil töid ja kaebaja pidi olema sellest teadlik. Väidetavalt teenust tõendavaid dokumente ei ole allkirjastanud A. Š., V. V.

8(12) ega ka A. V. Maksumenetluses ei ole õnnestunud tuvastada, kas ja kes Forbsen OÜ nimel üldse objektil töötasid. Forbsen OÜ-lt väljamakseid saanud isikud on selgitanud põhjusena töötamist teistel objektidel või laenu saamist. Objekti tellijatel puudus samuti alltöövõtja kohta teave. Ka M. Z. ütlused ei kinnita, et ta töötas objektil Forbsen OÜ töötajana. Seega lisaks ehituspäeviku kannetele puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Forbsen OÜ üldse objektil töötas. J. Pukspuu ja A. V. ütlused on olulises osas vastuolus, sh mis roll oli A. V. objektil ning kelle algatusel ta selle ülesande vastu võttis. Asjas ei nähtu, et A. V. oleks olnud mingi volitus OÜ Forbsen nimel tegutseda. Isik ei saa suvaliselt teist isikut ilma volituseta esindada. Sealjuures on J. Pukspuu ütlused vastuolus asjas tuvastatud asjaoludega, näiteks ei ole Forbsen OÜ esindajaks olnud M.

Arvestades seda, et ei ole tõendatud, et arved, aktid või leping oleks OÜ Forbsen esindaja poolt allkirjastatud, on maksuhaldur need dokumendid ka õigustatult kõrvale jätnud. Tõendatud ei ole ka see, et V. oleks oma esindusõigust K. objektil teostanud, sh dokumente allkirjastades. Kohus möönab, et V. võis küll töötajaid kaasata, aga ei ole tõendatud, et ta tegi seda OÜ Forbsen nimel. Hinnapakkumises kajastatud uksi ei ole soetatud ning seega ei ole võimalik tuvastada, milliseid töid 31.05.2012 aktiga üldse üle anti. Tegemist on dokumenteerimisel oluliste puudujääkidega, mille ilmnemine ühe tehingu raames ei ole eluliselt usutav. Kaebaja ei ole maksuhalduri põhjendatud kahtlust, sh istungil antud ütlustega ümber lükanud. Ka istungil ilmnesid peamiste tunnistajate, J. Pukspuu ja A. V. ütlustes olulised vastuolud.

15. Maksuotsuses on muu hulgas tuginetud sellele, et arve ei vasta nõuetele, kuna seda ei ole saadud teiselt maksukohustuslaselt (KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1). Maksuhaldur on lisaks tahtlikule tegevusele hinnanud ka hoolsuskohustuse täitmist (vastus eriarvamusele, punkt 6, lk 19). Kohus nõustub nimetatud seisukohaga. Ka siis kui lugeda, et maksupettus ei ole tõendatud, on asjas esitatuid tõenditest ilmselge, et J. Pukspuu on oluliselt rikkunud hoolsuskohustust. Ta on ise korduvalt kinnitanud, et ei kontrollinud isiku volitust ega ole ka kohtunud A. Š.. Seda, et kaebajat tegelikult ei huvitanud, kes teenust osutab ja seega on jäetud kontrollimata ka teenuse osutaja isik, ilmneb ka muude asjaolude koosmõjus.

OÜ Forbsen tööd Ilmatsalu 3 objektil

16. Ilmatsalu objektil väidetavalt tehtud töid on maksuhaldur seadunud kahtluse alla lisaks käesoleva otsuse punktis 8 kajastatud põhjendustele ka järgmistel põhjusel:

- Jüri Pukspuu ei maininud, et Forbsen OÜ tegi töid ka Ilmatsalu 3 objektil;

- A. V. poolt järelevalve tegemine ei olnud vajalik, kuna samal objektil tegi järelevalvet IK Ehituse OÜ;

- kaebaja vastustab garantiiperioodil tellijate ees, kuid ei sõlminud Forbsen OÜ-ga lepingut, kus oleksid sätestatud poolte vastutus, õigused ja kohustused;

- Ilmatsalu objekti objektijuht ja projektijuht ei nimetanud Forbsen OÜ-d kaebaja alltöövõtjana ega ka A. V. ega V. V.;

- Ilmatsalu objektil töötanud T. T. ei tea töötajate, kellega ta koos töötas, nimesid, vaid teadis üksnes, et töötas veel üks ventilatsioonifirma;

- Ilmatsalu objekti ehituspäevikus ei kajastu ruumis 103 tehtud maalritöid. Kohus jääb dokumentidel allkirja võltsimise, OÜ Forbsen töötajate puudumise, M. Z. ütluste ning J. Pukspuu ja A. V. ütluste ebausaldusväärsuse osas käesoleva otsuse varasemates punktides toodud seisukohtade juurde.

Tehingu tõendamiseks on esitatud:

- 29.02.2012 arve 543 (kd III tl 219) ja 29.03.2012 arve nr 565 (kd III tl 222);

- 29.02.2012 akt (kd I tl 93) ja 29.03.2012 akt (kd I tl 96).

Vaidlust ei ole selle üle, et teenused on osutatud ning Eesti Energia AS-ile edasi müüdud.

9(12)

17. V. I. andis 24.05.2013 selgituse, et ta töötas elektriga seotud objektil Tartu linna piiril (kd I tl 111). Ta tegi töid üksi. Seal olid maalrid ja ventilatsioonitöö tegijad. Teiste inimestega peale Jüri Pukspuu ta ei suhelnud ja ei oska nimetada äriühingute töötajaid ega töödejuhte. Firmast Forbsen OÜ ei tea midagi.

Eesti Energia AS andis selgituse, et kirjalikult on fikseeritud alltöövõtjatest OÜ Feliton ja OÜ Secam Elekter, lisaks kooskõlastatud alltöövõtjaid ka suuliselt (kd I tl 126). 25.01.2012 koosoleku protokolli kohaselt võttis koosolekust osa töövõtja esindajana J. Pukspuu ja V. V. Kirjalikult on fikseeritud alltöövõtjad OÜ Feliton ja OÜ Secam Elekter (kd I tl 127). Ilmatsalu 3 objekti ehitustööde päevikus Forbsen OÜ-d alltöövõtjana toodud ei ole (kd III tl 52-61).

S. A. ei ole maininud Forbsen OÜd maksuhaldurile (kd I tl 146) ega ka vaidele lisatud vastuses (kd II tl 111). Kohus leiab, et ainuüksi selgitus, et kaebaja tõi maalritöödeks objektile lisatööjõudu ja A.

V. nimi kõlab tuttavalt, ei kinnita Forbsen OÜ töötamist objektil. Ka S. A. ebakindel seisukoht, et Frobsen OÜ võis olla firma, kelle peatöövõtja tõi vahepeal objektile, ei kinnita piisava kindlusega Forbsen OÜ tegelikku tööd objektil, vaid isiku ebamäärast kahtlust. Maksuhalduri põhjendatud kahtluse ümberlükkamiseks sellisest kinnitusest ei piida. Samuti ei ole V. V. maininud Forbsen OÜd maksuhaldurile antud seletuses (kd I tl 148 ja kd III tl 62) ega ka vaidele lisatud vastuses (kd II tl 113). Ka istungil kinnitas V. V., et Forbsen OÜ ja V. V. ei meenu, aga A. Š. justkui nagu oleks (salvestisel 11:20:20). Tegemist ei ole kinnitusega, mida saaks pidada Forbsen OÜ poolt teenuse osutamise kinnitamiseks piisavaks. Samuti ei osanud teisi äriühinguid või töötajaid nimetada T. T. (kd I tl 158).

Seega ei kinnita teised objektil töötanud isikud Forbsen OÜ poolt teenuse osutamist.

18. Juri Pukspuu ei kirjeldanud Ilmatsalu objektil tehtud töid 19.04.2013 ütluseid andes (kd I tl 101). 10.02.2014 kaebaja esindaja küsimustele vastates (kd II tl 116) selgitas J. Pukspuu, et kuna OÜ Holmport oli töödega graafikust maha jäänud, pidi kaebaja kaasama lisatööjõudu. Kohtu jaoks on küsitav, miks ei maininud J. Pukspuu neid töid varem, arvestades, et tegemist oli erandliku ja seetõttu paremini meelde jääva olukorraga. Kohus märgib, et J. Pukspuu on jätnud ka vaidele lisatud esitatud vastustes vastamata esindaja küsimused, miks ei kooskõlastatud kõiki alltöövõtjaid, miks ei nõutud V. V. kõigi kaebaja alltöövõtjate üle kontrolli tegemist ja miks ei ole ruumi nr 103 tehtud töid ehituspäevikus (vrd kd II tl 114).

Istungil andis Jüri Pukspuu Ilmatsalu objekti kohta sarnaseid ütluseid, et Holmport OÜ jäi omadega jänni (salvestisel 11:55.53). Ehituspäevik jäi täitmata, kuna ka selle täitmine oli Holmport OÜ ülesanne (salvestisel 11:58:03). V. V. ei pidanud ka teadma, et Forbsen OÜ objektil töötas (salvestisel 12:00:44).

A. V. andis 06.09.2013 maksuhaldurile ütluseid (kd I tl 147), et Ilmatsalu objektil töötasid samuti

V. koos 1-2 töötajaga. Kuna tööd olid väikesed, siis teisi alltöövõtjaid sellel objektil ei näinud. Istungil andis A. V. ütluseid, et ta ei saa Ilmatsalu objekti kohta midagi kindlalt väita, kuna ta seal kohal ei käinud ega midagi näinud (salvestisel 14:07:53).

Eeltoodust tulenevalt ei saa A. V. ütluseid arvestada kui tõendit selle kohta, et Forbsen OÜ Ilmatsalu objektil töötas.

19. Kokkuvõttes on Forbsen OÜ poolt teenuse osutamise tõendiks üksnes arved ja aktid ning Jüri Pukspuu ütlused. Kohus on juba eelnevalt käsitlenud, et arvestades arvetel ja aktidel olevate allkirjade võltsitust ja tegeliku volituse puudumist, ei saa need dokumendid teenuse osutamist tõendada. Jüri Pukspuu ütlused on ebausutavad, kuna sisuliselt puuduvad teenuse osutamise kohta igasugused veenvad kirjalikud tõendid. Samuti ei ole arusaadav, miks ei kirjeldanud J. Pukspuu teenuse osuta-

10(12) mist juba algselt ütluste andmisel, kuna tema hilisemate selgituste kohaselt oli tegu erandliku olukorraga.

Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus maksuhalduriga, et põhjendatud on maksupettuse toimepanemise kahtlus. Kuna maksuhaldur on põhjendanud maksuotsuses ka hoolsuskohustuse rikkumist, siis oleks käesoleval juhul õigustatud maksukohustuse määramine ka ainuüksi sellel alusel (vt kohtuotsuse punkt 15).

20. OÜ Murteks tööd Rannu staadionil Rannu objektil väidetavalt OÜ Murteks poolt tehtud tööd on maksuhaldur seadnud kahtluse alla järgmistel põhjusel:

- kaebaja volitatud esindaja J. Pukspuu ütlused olid vastuolulised;

- Murteks OÜ-ga ei sõlmitud lepingut, millest nähtuks poolte vastutus garantiiperioodil;

- Murteks OÜ juhatuse liige ei tea, milliseid teenuseid kaebajale osutati;

- kaebaja poolt Murteks OÜ-le kantud rahalised vahendid on kohe sularahas välja võetud;

- Murteks OÜ arvelduskontolt rahalisi vahendid saanud tegid töid Soomes või on tegemist neile isikutele laenu tagastamisega.

Kohus jääb teiste isikute majandustegevust iseloomustavate omanduste osas käesoleva otsuse punktis 8 toodud seisukoha juurde.

21. Tehingu tõendamiseks on esitatud OÜ Murteks nimel kaebajale 11.06.2012 väljastatud arve nr

90 (kd I tl 99), millele on märgitud teenuseks Rannu jooksuraja valamine 700 m2 ja summaks koos käibemaksuga 2520 eurot. Arvel puuduvad hinna kujunemise arvutuskäik ning samuti teenuse osutamise aeg. Muid tehingut kinnitavaid dokumente (lepinguid, tööde üleandmise-vastuvõtmise akte, hinnapakkumisi) esitatud ei ole.

Vaidlust ei ole selle üle, et teenus on osutatud ning töövõtjale, Silex.ee OÜ-le edasi müüdud. Silex.ee OÜ on kinnitanud 02.09.2013 vastuses kaebaja poolt tööde tegemist (kd I tl 143). Töö suurus on lähedane OÜ Murteks arvel kajastatud töö suurusele – 692 m2. Silex.ee OÜ kinnitas, et alltöövõtjate kooskõlastamise tingimust ei olnud. Samas ei kinnita Silex.ee OÜ antud selgitused seda, et kaebajale osutas teenus Murteks OÜ. Ainuüksi asjaolust, et alltöövõtt oli lubatud, ei saa teha järeldust, kas ja kes oli kaebaja alltöövõtjaks.

Rannu staadioni peatöövõtja Empower AS esitatud ehituspäevikus ei kajastu alltöövõtjate nimesid (kd I tl 183-186), kuid enamasti oli kohal 1 töödejuhataja ja 5 töölist. Ehitustööde päevik ei kinnita seega samuti OÜ Murteks poolt kaebajale tööde osutamist.

P. F. 13.05.2013 maksumenetluses antud ütlustest (kd II tl 146-148) nähtub, et OÜ Murteks tegeles kanalisatsioonitöödega, mille kõik objektid asusid Tallinnas. Kõik dokumendid on tuttava käes, kelle numbrit tal ei ole. Sellel tuttaval oli volitus OÜ Murteks nimel tehinguid teha. F. ei ole arveid väljastanud. F. ei tea kaebajat. OÜ-l Murteks töötajaid ei olnud. Arvel nr 90 on küll isiku allkiri, kui ta ei tea, mille eest on arve väljastatud. Seega ei kinnita ka P. F. ütlused teenuse osutamist kaebajale ega võimalda ka tuvastada isikut, kes võinuks OÜ Murteks nimel kaebajaga teenuse osutamises kokku leppida.

22. Kaebaja volitatud esindaja Juri Pukspuu andis maksumenetluses ütluseid, et teab Murteksit juba 2011. aastast ja töödejuhataja kohal oli A. (kd I tl 102). Pukspuu arvas, et saab esitada selle kohta volituse. Ta kirjeldas OÜ Murteks poolt Ajakirjandusmajas maalritööde tegemist. Teiste tööde tegemist ta ei kirjeldanud.

11(12) Istungil antud ütlustes selgitas J. Pukspuu, et A. mainimine oli inimlik eksimus, kuna tal ei olnud küsimustele aega mõelda (salvestisel 12:06:14). Samuti selgitas tunnistaja, et ta ei saanud aru, mis ajal Murteks OÜ tehtud teenuste kohta küsitakse (salvestisel 12.06:54).

Arvestades 19.04.2013 protokolli küsimuse nr 15 sõnastust – milliseid teenuseid osutas OÜ Murteks kaebajale? – on eluliselt arusaadav, miks J. Pukspuu ei kirjeldanud konkreetselt Rannu staadionit. Protokollist ei nähtu, et maksuhaldur oleks täpsustanud teenuse osutamise aega või kohta, samuti et oleks hiljem täpsustatud, kas osutati ka teisi teenuseid. Hilisemad küsimused puudutavad sama objekti detaile. Eeldades, et tegemist oli hilisema objektiga, võib see isikule paremini meenuda. Sealjuures ei ole ka välistatud, et OÜ Murteks võis mingil objektil ka tegelikult kaebajale teenust osutada. Seetõttu ei pea kohus asjas määravaks, et J. Pukspuu ei nimetanud 19.04.2013 selgituste võtmisel Rannu staadioni objekti olukorras, kus maksuhaldur ka ajaperioodi ei täpsustanud või täiendavalt teiste objektide kohta ei küsinud.

23. Murteks OÜ tööde sisu on J. Pukspuu kirjeldanud 11.06.2013 vastuses (kd I tl 136). Selle kohaselt tegi OÜ Murteks betoneerimistöid. 01.10.2013 vastuses selgitas J. Pukspuu, et kallurid (kuulusid) eeldatavasti Murteks OÜ-le. Autojuhi ja traktoristi nime ta ei uurinud. Teised Rannu staadioni tööd tegi Holmport OÜ.

Istungil selgitas J. Pukspuu, et leidis OÜ Murteks läbi ajalehekuulutuse. Suures summas tehingut teha ta ei kartnud, sest töö oli tehtud. Ühtegi dokumendi tehingu kohta ei olnud (salvestisel 11:38:36). Samas selgitas tunnistaja, et Eestis on häid (betooni) valaja brigaade vähe. Kohtu küsimusele, kust kaebaja teadis, et OÜ Murteks on hea valaja, selgitas tunnistaja, et sai seda teada inimesi nähes, sest on neid näinud teistel objektidel ja ei olnud kahtlust ka. Tunnistaja ei tea, kust need inimesed pärit on (salvestisel 11:38:36). Kohus küsis seepeale, et tunnistaja väidab, et leppis nendega telefoni teel kokku, teisalt aga saadi teada, et töötajad on head (betoonivalajad) alles siis, kui tunnistaja neid nägi. Tunnistaja vastas, et telefoni teel ta ei teadnud, kuid alles siis, kui nägi neid füüsiliselt platsi peal. Julgust tellida selgitas tunnistaja vanasõnaga „julge hundi rind on rasvane“. Tunnistaja võttis riski (salvestisel 11:40:12).

Lisaks selgitas tunnistaja istungil, et füüsiliselt ei ole ta volitust saanud ja esimene kokkupuude firmaga oli põhimõtteliselt autojuhiga objektil (salvestisel 12.40:56).

24. Kohus leiab, et maksuhalduri kahtlus, et OÜ Murteks ei osutanud kaebajale teenust on põhjendatud ja kaebaja poolt ümber lükkamata. Ainuüksi asjaolud, et alltöövõtjad olid lubatud ja maksuhaldur ei küsinud 19.04.2013 OÜ Murteks töötajate kohta, ei lükka maksuhalduri põhjendatud kahtlust ümber. Kohus möönab, et isiku ütlused Ajakirjandusmajaga seoses ei ole piisavad kahtluse põhjendamiseks, kuna maksuhalduri küsimus ei olnud protokolli kohaselt piisavalt täpne. Samas kinnitab tehingut sisuliselt ainult OÜ Murteks nimel väljastatud arve. OÜ Murteks juhatuse liige ei ole tehingu toimumist kinnitanud. Sisuliselt on OÜ Murteks juhatuse liige n.ö tankist, keda on teised isikud ära kasutanud selleks, et teha OÜ Murteks nimel tehinguid. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, kas ja kes võis OÜ Murteks nimel tehingut teha. Juri Pukspuu istungil antud ütlused ei ole samuti usaldusväärsed, kuna ühest küljest väidab ta, et betoonivalamine on töö, mille spetsialiste on Eestis vähe, teisalt otsis ta väidetavalt teenuse osutaja ajalehekuulutuse kaudu ja sai teada, et nad on vastavaks tööks sobivad siis, kui nad tööd tegema tulid. Esimene füüsiline kokkupuude väidetavate Murteks OÜ töötajatega oli objektil, kusjuures ei nähtu, et J. Pukspuu oleks mingil moel veendunud teenuse osutaja isikus. Ka on kõrvaldamata maksuhalduri põhjendatud kahtlus seoses sellega, et kaebaja vastustab ehitustööde eest, kuid OÜ-ga Murteks ühtegi lepingut, millest selguks omakorda alltöövõtja vastutus, sõlmitud ei ole. Need asjaolud koostoimes kinnitavad, et tegemist ei saa olla mitte üksnes kaebaja hooletuse, vaid teadliku tegevusega ehk maksupettusega.

12(12)

25. Maksuhaldur on käsitlenud OÜ-le Forbsen ja OÜ-le Murteks tehtud väljamakseid kui ettevõtlusega mitteseotuid ning määranud neilt maksmisele tulumaksu, kuna arve ei ole nõuetekohane. Arve ei ole nõuetekohane ka siis, kui isikutele tehakse väljamakseid, millega ei ole seotud ettevõtluseks vajalik teenuse või kauba soetamine. Maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja ei ole OÜ-delt Forbsen ja Murteks teenust soetanud.

Maksuotsusest on aga puudu analüüs, kas tulumaksu määramine on võimalik hindamise teel. Kohus leiab, et see rikkumine ei too aga kaasa maksuotsuse tühistamist. Riigikohus on 01.02.2012 otsuses nr 3-3-1-60-11 märkinud, et kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest (sh kauba valmistamise, nt ehitustööde eest), kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada. Arvestada tuleb, et ettevõtlusest välja viidud raha võidi kasutada vaidlusaluse teenuse eest tasumiseks füüsilistele isikutele, kes jätsid oma maksukohustused täitmata, kuna äriühingu raamatupidamises kajastatud kuludokumendil ei ole märgitud teenuse tegelik osutaja.

Käesolevas asjas ei ole tegelikult teenust osutanus isikud usaldusväärselt tuvastatavad. Maksuotsusest tuleneb võimalus, et töid tegid tundmatud isikud, kelle kohale tulemise korraldas V. V. ja kellele makstud töötasudelt ei peetud kinni tulumaksu. Seetõttu ei ole tegemist erandliku olukorraga, kus maksuhaldur oleks pidanud kaaluma hindamise teel tulumaksu määramist. Kuna teenuse korral on reeglina tulumaksu hindamise teel määramine välistatud ja vastavas osas tuleks teha samasugune otsus, ei too hindamise puudumine kaasa maksuotsuse tühistamist.

26. Sarnaselt eeltoodule ei too maksuotsuse tühistamist kaasa ka selles kajastatud vale aadress, eksimused kuupäevades ja asutuste nimetuses, kuna kohtu hinnangul ei ole need kaasa toonud vale haldusakti tegemist.

Kaebaja leiab samuti, et vastustaja on rikkunud uurimiskohustust, kuna vastustaja ei arvestanud kaebaja tehtud järelepärimisi. Kohus märgib esmalt, et kaebaja eriarvamus kaebaja järelepärimisi ei sisaldanud (kd I tl 70-77), vaid need on esitatud alles vaidemenetluses vaide lisadena (kd II tl 104 pöördel jj). Kohus kontrollib maksuotsuse õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Samuti ei nähtu kohtule neist selgitustest olulisi asjaolusid, mida varasematest selgitustest ei nähtuks. Ükski neist selgitustest ei lükka ümber maksuhalduri järeldusi, et OÜ Forbsen ja OÜ Murteks tegelikult teenust ei osutanud.

27. Kohus jätab kokkuvõttes kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin