3-15-939/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2015, Tartu Haldusasja number 3-15-939 Haldusasi OÜ Reval-Oil kaebus Maksuja Tolliameti 11. märtsi 2015. a maksuotsuste nr XXXXXXX ja nr XXXXXXX tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2015. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Reval-Oil määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ Reval-Oil, esindaja v. adv Margus Reiland Vastustaja Maksuja Tolliamet RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2015. a määrus muutmata, täiendades nimetatud määruse seisukohti käesoleva määruse omadega. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti (MTA) 27. aprilli 2012. a korralduse nr 12.2-3/7566-1 alusel kontrolliti OÜ Reval-Oil maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil veebruar 2012. MTA 11. märtsi 2015. a maksuotsusega nr XXXXXXX kohustati OÜ-d Reval-Oil tasuma maksusummat XXXXXXX eurot.

MTA 11. märtsi 2013. a korralduse nr 12.2-3/13265-1 alusel kontrolliti OÜ Reval-Oil maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuli 2012. MTA 11. märtsi 2015. a maksuotsusega nr XXXXXXX kohustati OÜ-d Reval-Oil tasuma maksusummat XXXXXXX eurot.

2. OÜ Reval-Oil esitas Tartu Halduskohtule kaebuse eelnevalt nimetatud MTA otsuste tühistamiseks. Koos kaebusega esitas OÜ Reval-Oil esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovis MTA 11. märtsi 2015. a otsuste täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras kuni käesolevas haldusasjas tehtud otsuse jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt: 2.1. Kaebajal on ühe maksuotsuse alusel kohustus tasuda maksusumma XXXXXXX eurot ning teise maksuotsuse alusel maksusumma XXXXXXX eurot, kokku XXXXXXX eurot. Nimetatud summa tasumine ei ole võimalik, kuna kaebajal puuduvad selleks rahalised vahendid. Kaebajal on lepinguliste tarnijate ees rahalisi kohustusi ligi XXXXXXX euro

2

ulatuses. Nende kohustuste täitmata jätmisel ei ole kaebajal enam võimalik igapäevast majandustegevust jätkata. 2.2. Kaebaja majandusnäitajad on võrreldes 2013. a oluliselt halvenenud. Kaebajal on vabalt kasutatavat raha XXXXXXX eurot. Majandustegevuse lõppemisel ei saa kaebaja täita oma rahalisi kohustusi lepingupartnerite ees, mille tõenäoliseks tagajärjeks on kaebaja alaline maksejõuetus ja pankrot. Maksuotsuste täitmise peatamata jätmisel loetakse kaebaja maksuvõlglaseks, mis tähendab olulisi raskusi ärisuhetes olemasolevate ja tulevaste koostööpartneritega ning täiendavat negatiivset mõju niigi juba viimasel aastal oluliselt halvenenud majandusnäitajatele. Maksuotsuses on viidatud sundtäitmisele, mistõttu on pöördumatute tagajärgede oht reaalne. 2.3. Maksuotsuse kehtivuse peatamata jätmiseks puudub ülekaalukas avalik huvi. Kaebajal on õigustatud huvi tegeleda kohtumenetluse kestel majandustegevusega, mis omakorda tekitab riigile maksutulu. Kaebaja on oma maksukäitumises olnud eeskujulik ja hoolikas. Käesoleval juhul ei esine ka kolmandate isikute huvi haldusaktide kehtivuse peatamata jätmiseks. Samuti ei ole kaebus ilmselgelt perspektiivitu.

3. Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2015. a määruse resolutsiooni p-ga 4 jäeti OÜ Reval-Oil esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse kohaselt: 3.1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-de 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kaebaja on taotlenud maksuotsuste täitmise peatamist. Kuigi avaliku huvina ei saa käsitleda maksude kohest laekumist, on siiski avalikes huvides, et maksuvõla sissenõudmine tulevikus oleks võimalik. Avalikes huvides on tagada, et maksuvaidluse lahendamise käigus ei ole maksukohustuslane muutunud varatuks ja võla sissenõudmine sellega võimatuks. 3.2. Vastustaja andmetel puudub kaebajal kinnisja registervara. Seda kinnitab asjaolu, et kaebaja 2014. a bilansi andmetel on kaebajal materiaalset põhivara summas XXXXXXX eurot. Seetõttu ei ole vastustajal võimalik esmalt teha võla sissenõudmist ettevalmistavaid ja tagavaid toiminguid ning nõuda võlg lõplikult sisse pärast vaidluse lahendamist. 3.3. Kaebaja ei ole põhistanud oma väidet, et maksuvõla kohesel sissenõudmisel on kaebajale rasked ja pöördumatud tagajärjed nagu majandustegevuse lõppemine ja pankrot. Halduskohtu määruse tegemise aja seisuga ei olnud kaebaja kohtule esitanud ajakohaseid andmeid oma vara ja majandusliku olukorra kohta. 3.4. Kaebaja raamatupidamisdokumentide andmetel oli kaebaja 2014. a müügitulu XXXXXXX eurot ehk keskmiselt XXXXXXX eurot kuus. Nõutav maksusumma XXXXXXX eurot moodustab 5,31% kuu keskmisest müügitulust. Kaebaja tasus 2014. a käibemaksu ja aktsiisi kokku XXXXXXX eurot. Nõutav maksusumma XXXXXXX eurot moodustab sellest 0,85%. Seega on kaebajal tõenäoliselt võimalik korraldada oma majandustegevus selliselt, et maksukohustuse kohene täitmine ei too endaga kaasa olulisi majanduslikke raskusi, rääkimata alalisest maksejõuetusest või pankrotist.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Reval-Oil esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2015. a määruse tühistada ning kohaldada esialgset õiguskaitset. Määruskaebuse põhjendused: 4.1. XXXXXXX -eurose maksunõude sundtäitmine tooks kaasa kaebaja maksejõuetuse ja pankroti, sest kaebajal puuduvad maksusumma tasumiseks piisavad rahalised vahendid. Kaebajal oli 31. detsembri 2014. a seisuga pangakontol ja kassas majandustegevuses kasutatavat raha XXXXXXX eurot. Ülejäänud bilansi kirjes „Raha“ kajastuv XXXXXXX

3

eurot on kaebaja põhitegevusest tuleneva valuutapositsiooni SWAP-tehingute tagatisdeposiit, mida kaebaja pangakontolt eemaldada ei saa. Seisuga 31. detsember 2014 on kaebajal lepinguliste tarnijate ees rahalisi kohustusi umbes XXXXXXX euro ulatuses. Nende tasumata jätmisel ei ole igapäevast majandustegevust võimalik jätkata. Võrreldes 2013. a on kaebaja majandusnäitajad 2014. a halvenenud. Maksuotsuse täitmise peatamata jätmine toob kaasa kaebaja maksuvõlglaseks lugemise, mistõttu on tal keerulisem lepingulisi suhteid hoida ja luua. Eelnevalt loetletud asjaoludel on tõenäoline, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob kaasa kaebaja maksejõuetuse ja pankrotistumise. 4.2. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse taotluses ei ole esitatud kaebaja majanduslikku seisundit tõendavaid asjakohaseid andmeid. Kaebajal ei ole faktiliselt võimalik esitada korrektseid raamatupidamise dokumente sama päeva seisuga. Kaebaja on põhistanud esialgse õiguskaitse vajadust piisavalt. Lisaks ei ole kaebaja majanduslik olukord võrreldes 31. detsembriga 2014 muutunud. Ka 31. märtsi 2015. a seisuga bilanss ja kasumiaruanne näitavad, et kaebajal ei ole võimalik maksunõuet täita. Vandeaudiitor on koostanud 23. aprilli 2015. a majandusnäitajate põhjal sõltumatu arvamuse kaebaja varade kasutamise võimalikkusest vaidlusaluse maksunõude koheseks tasumiseks, kuid ka selle kohaselt ei ole vastava nõude täitmine võimalik ilma kaebaja majandustegevust tõsiselt ohustamata. 4.3. Halduskohus võttis esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel aluseks ainult müügitulu summas XXXXXXX eurot, aga jättis sealjuures arvestamata kulud summas XXXXXXX eurot ning fakti, et kaebajal tekkis 2014. a majandusaastal kahjum XXXXXXX eurot. Asjaolu, et kaebaja on varasemalt täitnud oma maksukohustuse riigi ees, ei tähenda, et kaebajal oleks võimalik tasuda praegusi maksukohustusi. 4.4. Halduskohus on märkinud, et kaebaja saaks maksunõude tasumiseks oma majandustegevuse ümber korraldada, aga ei ole seda väidet kuidagi põhjendanud. Kaebaja tegevuse ümberkorraldamine ei tekitaks juurde lisaraha, vaid nõuaks hoopiski täiendavat ressurssi ning tekitaks kaebajale pöördumatut kahju. 4.5. Asjas ei ole tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja soovi end varatuks muuta. Seda ei kinnita ka kinnisja registervara puudumine. Kaebaja ei ole väitnud, et tema majandustegevus kohtumenetluse kestel lõppeks. See võib juhtuda siis, kui vastustaja asub maksuvõlga koheselt sisse nõudma. Kaebaja on oma varasema tegevuse käigus näidanud, et tegemist on õiguskuuleka ja usaldusväärse maksumaksjaga. 4.6. Kaebaja on vaidlusaluse maksunõude kaebaja kasuks juba taganud. Kaebaja on andnud MTA kasuks kütuste maalelubajatele kehtestatud käibemaksutagatise summas XXXXXXX eurot vedelkütuse seaduse (VKS) § 42 lg 1 alusel. MTA on nimetatud käibemaksutagatise aktsepteerinud. Kütuse käibemaksutagatis tagab kõiki kütusemüüja vastu esitatud käibemaksu nõudeid. Seega katab nimetatud käibemaksutagatis ära ka vaidlustatud maksunõude ning ei eksisteeri ohtu, et maksuvõla sissenõudmine muutuks hilisemalt võimatuks. 4.7. Kaebaja on kohtumenetluse kestel jätkanud oma majandustegevust ning sellega seonduvate maksukohustuste täitmist, sh tasudes 2015. a märtsikuu eest käibemaksu summas XXXXXXX eurot. Vaidlusalune maksumenetlus algas juba 2012. a, kuid ligi kolmeaastase perioodi jooksul ei ole kaebaja üritanud end varatuks muuta.

5. Maksuja Tolliameti vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebuses tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjendused: 5.1. Kuigi kaebaja on kaebuses ja määruskaebuses märkinud, et tal puuduvad vabad rahalised vahendid maksukohustuste koheseks täitmiseks, ei ole kaebaja põhjendanud, miks ta on välistanud maksuvõla tasumise osadena, st maksuvõla ajatamise (maksukorralduse seadus – MKS § 111) ja tagatise esitamise võimaluse tagamaks hilisemat maksuvõla tasumist. 5.2. Maksuotsuse täitmise peatamine võib kaasa tuua selle, et pärast kohtuvaidluse lõppemist ei ole maksuhalduri esitatud nõuete täitmine enam võimalik. Seda enam, et kaebajal ei ole vara, millega tagada maksuvõla tasumine tulevikus.

4

5.3. Kaebaja on märkinud, et tema kahjum 2014. a majandusaastal oli XXXXXXX eurot. Kaebaja esitatud kasumiaruanne 31. märtsi 2015. a seisuga näitab ärikahjumit XXXXXXX eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel on üks olulisemaid aspekte esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmisest tulenevate asjaolude mõju esialgset õiguskaitset taotleva isiku tegevusele. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses on kaebaja rõhunud sellele, et tema majanduslik seisund ei võimalda tal nõutavat maksusummat tasuda, mistõttu on tõenäoline, et vaidlusaluste maksuotsuste täitmise peatamata jätmine toob kaasa kaebaja maksejõuetuse ja pankroti. Kaebaja märgib, et maksuotsuse sundtäitmine tähendaks tema pangakontode arestimist, maksuvõlglaseks lugemist, äriliste suhete halvenemist ning lepinguliste kohustuste täitmise raskenemist.

8. Kuna tegemist on olukorraga, kus kaebajalt nõutakse sisse maksusummat, tuleb võrrelda maksusumma suurust kaebaja rahalise võimekusega. Vaidlusaluste maksuotsuste alusel tuleb kaebajal tasuda maksusumma XXXXXXX eurot.

9. Kuigi kaebaja majanduslikud näitajad 2014. a olid võrreldes sellele eelnenud aastaga kehvemad (vt tl 21–22), ei saa kaebaja mõnevõrra muutunud majanduslikust olukorrast järeldada, et halvenenud majandusnäitajad tingivad automaatselt esialgse õiguskaitse kohaldamise. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu järeldused müügitulu pinnalt õiguspärased – kui isik on tegelenud majandustegevusega ning selle tulemina on tekkinud müügikäive, vaatamata sellele, et käibe teenimiseks on olnud tarvis teha ka kulutusi, ei tähenda majandusaasta lõpetamine kahjumlikult veel isiku suutmatust täita oma kohustusi riigi ees, st tasuda makse. Samas ei saa varasemalt tasutud maksude pinnalt jaatada veel isiku suutlikkust tasuda makse just antud ajahetkes. Siinkohal aga ei leia ringkonnakohus, et maksuotsustest tuleneva kohustuste täitmisega kaasuksid isikule esialgse õiguskaitse taotluses ja määruskaebuses kirjeldatud tagajärjed, mida võiks isiku jaoks pidada pöördumatuteks ja nende vältimist esialgse õiguskaitse kohaldamist tingivaks.

10. Ringkonnakohus on seisukohal, et isik ei ole teinud maksukohustuse sundtäitmise vältimiseks või sundtäitmise edasilükkamiseks kõike endast olenevat. Nimelt võimaldab MKS § 111 lg 1 isiku esitatud taotluse alusel maksuvõla tasumist ajatada. Ringkonnakohtule teadaolevatel andmetel ei ole kaebaja vastavasisulist taotlust vastustajale esitanud. Kui isik leiab, et tal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid maksusumma koheseks tasumiseks, on selle taotluse esitamise abil võimalik maksukohustuse täitmine ära jaotatud teatud perioodi peale, arvestades sealjuures nii isiku võimalusi tasuda maksuotsustest tulenev maksusumma kui ka tagada samaaegselt jooksvate kohustuste täitmine.

11. Kaebaja on määruskaebuse lisana esitanud Swedbank AS-i ja kaebaja vahel sõlmitud käendusdokumendi nr XXXXXXX Lisa nr 3, millest tulenevalt on käendaja kohustunud koos isikuga (OÜ Reval-Oil) või eraldi tasuma võlausaldajale kuni XXXXXXX euro ulatuses isiku poolt tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intressi. Lisaks on kaebaja tasunud käibemaksu tagatise ka summas XXXXXXX eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et pigem räägivad need asjaolud selle kasuks, et isikul oleks võimalik siiski maksusumma tasuda ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei esine otsest vajadust.

5

12. Määruskaebuses on esialgse õiguskaitse vajadust põhjendatud ka sellega, et maksusumma kohene sundtäitmine halvab kaebaja tegevuse, kuna ilmselt arestitakse tema pangakonto. Kui kaebaja tasuks ära nõutava maksusumma või taotleks vastustajalt ajatamist, ei oleks tarvidust tema pangakontot arestida. Maksusumma tasumine on kaebaja kohustus. Eelkõige peab isik täitma oma kohustused riigi ees, st tasuma maksud, seejärel saab ta asuda täitma kohustusi, mis ta on võtnud vabatahtlikult, st sõlmitud lepingute näol.

13. Nagu eelnevalt märgitud, on kaebaja majanduslikud näitajad 2014. a majandusaasta aruande kohaselt kehvemad kui sellele eelnenud majandusaastal. Samas nähtub 31. märtsi 2015. a seisuga esitatud raamatupidamisdokumentidest, et kaebaja on suutnud teenida äritulu ning vähendanud oma eelmisel aastal tekkinud kahjumit.

14. Lisaks räägib esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu asjaolu, et kui kohaldada esialgset õiguskaitset ja lükata maksusummade sissenõudmine edasi alles aega, mil jõustub otsus käesolevas haldusasjas, ei ole välistatud, et muutunud asjaolude tõttu ei ole nimetatud maksusumma sissenõudmine enam võimalik. See, et isiku senine maksukäitumine on olnud rahuldav, ei garanteeri nimetatud summa sissenõudmise võimalikkust tulevikus. Nagu halduskohuski mainis, ei ole isikul registerega kinnisvara, see omakorda võib raskendada pärast antud asjas tehtava otsuse jõustumist maksusumma sissenõudmist. Kaebaja on märkinud, et tal ei ole olnud ja ei ole ka edaspidi tahet end maksejõuetuks muuta, kuna kolmeaastase perioodi vältel, mil maksumenetlus toimus, ei teinud isik vastavaid katseid enda maksejõuetuks muutmiseks. Ringkonnakohus on aga seisukohal, et maksumenetluse läbiviimine ei tähenda ilmtingimata maksuotsuse tegemist ja maksusumma määramist, mistõttu ei saa eelnevale perioodile omistada sellist tähendust, nagu kaebaja seda määruskaebuses teeb.

15. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2015. a määrus muutmata. Ringkonnakohus peab vajalikuks halduskohtu määrust täiendada käesoleva määruse seisukohtadega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene