2-15-102981/26 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-15-102981

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 18.mai 2015. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-102981 Tsiviilasi Tsiviilasja hind maakohtus E N hagi R L vastu võla nõudes

37.30 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungil osalesid: Hageja E N ( ) Kostja R L ( )

Kohtuistungi toimumise aeg 29.aprill 2015.a. RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Kohtukulude jaotus

1. Jätta hageja enda ja kostja menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE

1. E N esitas 24.03.2015 maakohtule hagi R L vastu võla 37.30 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt 2014.a. alguses planeerisid hageja ja R L oma lastega minna Rootsi kruiisile, kuna kostja Club One kliendina sai Tallinkilt kinkekaardi, millega oli neile reisimine soodsam. Reisi tarbeks tegi hageja 21.02.2014 kostjale pangaülekande summas 70 € selgituseks „reis“. See sisaldas kajutikohti ning hommikusööke hagejale ja tema XX, hageja XX oli ka kaasas, aga tema sai tasuta. Reisi tarbeks laenas hageja kostjale sularahas 80 eurot, mille kostja lubas hiljem tagasi maksta. Peale reisi, kui oli tehtud erinevaid kulutusi poolte

2-15-102981

poolt, arvutas kostja 31.03.2014 facebooki keskkonnas, kui palju ta hagejale täpselt võlgu on. Summaks sai kostja 74.70 €. Sellele summale tuleb juurde liita 2,60 € praamipiletite eest, kuna need arvestas kostja enda võlast maha, aga hageja tegi kostjale 31.03.14 ülekande summas 2.60 €, selgituseks „praamipiletid“. Seega oli kostja hagejale võlgu 77.30 eurot.2014.a peale nende Rootsi kruiisi on kostja teinud hagejale ülekandeid summas 40 €, täpsemalt kuupäevadel 14.04.2014 (20.-), 21.05.2014 (10.-), 30.05.2014 (10.-) Kõikidel ülekannetel on selgituseks „ülekanne“. Hageja tuletas kostjale meelde tema võlga läbi facebooki keskkonna 19.09.14. 08.10.2014 kirjutas hageja kostjale facebookis, et ta ei leia endiselt ülekannet. 20.10.14 andis hageja kostjale võla tasumiseks tähtaja kuni 31.12.14.

20.10.14 vastas kostja hagejale, et pöördu kohtu poole, sa seal varemgi käinud.... sina pole küll mingi tähtaegade andja. Sinu teod maksavad sinu eest. 10.11.2014 kirjutas kostja hagejale vastu, et milline raha ja lisab juurde, et hoopis hageja on talle 1000 € võlgu. Peale seda ei ole tulnud kostjalt hagejale ülekandeid ega pooled ole ka kohtunud. Kostja on endiselt hagejale võlgu 37,30 eurot, mistõttu palub hageja kostjalt välja mõista võlg summas 37,30 €. Hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendavad: 1) Fail nimega „R_volg“ on pilt R arvutustest tema võla suuruse kohta facebooki keskkonnas; 2) Fail nimega „M _utlus“ on pilt sellest, kus poolte ühine tuttav M P kinnitab, et R ütles talle, et ta ei maksa E ele; 3) Fail nimega „valjavote“ on E N pangaväljavõte 01.03.2014 – 24.03.2015, filtreeritud on laekumised ja nimi R.

2.Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et tõendatud on see, et kostja sai temalt 80 € laenu. Kostja ise arvutab nende facebooki vestluses ja see 80 on seal ka ilusti näha. Tõendatud on, et kostja on hagejale 40 € pangaülekannete näol tasunud ja tõendatud ei ole

37.30 € tagastamine, kuna seda ei ole toimunud. 70 € ülekanne selgitusega „reis“ Rle oli Rootsi reisi ülekanne ning see on tõendatud pangaväljavõttega. Hageja jääb oma nõude juurde ja palub kostjalt välja mõista võlg 37.30 € ja kohtukulud summas 75 €.

KOSTJA VASTUVÄITED

3 .Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt tema isiklike Tallinki Club One kinkekaartidega käis tema oma poja ja E N oma 2 lapsega Rootsi edasitagasi kruiisil. Reisimiseks kajut oli kinkekaardi pakkumus. Tasuda tuli sadamamaks, eelregistreerimistasu ja soovi korral hommikusöök, mille ka kostja tellis.Reis kokku maksis 99 eurot, mis tuli jagada omavahel pooleks. Kuna broneeringu tegemise hetkel ei olnud E Nl raha, siis leppisid nad omavahel kokku, et kostja tasub esialgu ise kõik ära. Kuna see on päris suur summa, siis palus kostja, et E enda osa millalgi ära maksaks, mitte reisile minemise päeval (nagu nad algselt rääkisid), mida ta ka tegi. Raha jagasid nad omavahel pooleks, ehk E tasus kostjale 49.50 €. Kütusekulu pidid nad arveldama hiljem. Enne reisi aga tekkis kostjal raha puudus ja ta soovis laenata Eelt raha, tema nõustus. Nii laenas kostja 25. veebruaril, mil raha laekus kostja arvele, E Nlt 70 eurot, mille eest ostis enamasti kütet. 10 eurot andis E N kostjale lisaks sularahas sadamas, et osta praamipiletid. Kostja lubas raha hiljem ära maksta, millega hageja nõustus ja mida kostja ka tegi. Osa raha on kostja kandnud hagejale läbi pangakonto, osa raha on andnud sularahas.Tagasi koju jõudes tahtis kostja kohe raha asjad ära klaarida ning seega kirjutas ta hagejale suhtlusvõrgustikku Facebook, kui palju tema sai kokku reisile minekuks kulunud kütuse raha. Toit oli neil endal kodunt kaasa võetud, seega ei tekkinud vajadust laevalt midagi juurde osta. Vähene raha kulus lapsele pudipadi ostmiseks. Rootsis viibides veetsid nad terve päeva AN juures, kes neid kostitas. Linna vahel jalutamas nad ei käinud. Tülli läks kostja hagejaga Rootsi kruiisil olles tekkinud erimeelsustega ning ilmselt sellest on tekkinud E Nl vimm kostja vastu ja ta mõtleb välja olematuid võlgasid. Kostja tõesti palus MP-L E Nle edasi öelda, et kuna kostja talle midagi ei võlgne, siis pole ka midagi tagasi maksta. 80 eurot

2-15-102981

on kostja E Nle tagastanud, kui E N väidab endiselt et kostja on talle võlgu ning teinekord jälle, et on tema tütrele võlgu. Ta pole ilmselt isegi täpsel seisukohal. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja on E Nlt laenanud 80 eurot sularahas. E N saadetud väikesed fotod osalistest Facebooki kirjadest ei näita kogu poolte vahelist vestlust, mida kostja on temale kirjutanud ja mida on tema kostjale vastanud seoses tema väitega, et kostja võlgneb talle 37.30 €. Hageja on pildistanud vaid seda osa, mis on tema arvates oluline, kõike muud miskipärast ei näita, kuid mis võib olla oluline. Hagiavalduses on hageja dikteerinud ka kostja sõnu FB- st, mis ei näita aga tervikpilti nende kirjavahetusest. Kokkuvõtvalt: E N ei ole laenanud kostjale reisi tarbeks sularahas 80 €, vaid laenas kostjale

25 märtsil reisitarbeks 70 €, kuhu kirjutas selgituseks ,,reis’’. Ühegi arvestusega ei saa kostja kuidagi kokku, et ta võlgneb E Nle 37.30 €. Kostja väitel on ta oma kohustused hageja täitnud 2014 aasta jooksul ning ei võlgne temale 37.30 €. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuna see on tõendamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungil täpsustatud asjaolude kohaselt /vt kohtuistungi protokoll t.l. 98-99/ vaidlevad pooled selle üle, kas hageja ja kostja sõlmisid 29.03.2014.a. kostja sõiduautos teel Rootsi laevakruiisile suulise laenulepingu, mille alusel hageja andis väidetavalt kostjale sularahas laenu 80 eurot ning kas seda asjaolu tõendab hageja väitel toimiku lk 63 pöördel – 64 olev poolte vaheline 31.03.2014 Facebooki vestlus või mitte. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 21.02.2014 kandis hageja kostja arvele 70 €, selgitusega ,,reis’’ /t.l. 49/ ning et selle summa on kostja hagejale tagastanud osaliselt panga kaudu ja osaliselt sularahas /t.l. 27; vt poolte seletused kohtuistungil t.l. 98-99/.

Vastavalt VÕS § 2 lg-le 1 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 9 lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Seega tekib laenukohustis ainult laenusumma vastuvõtmisel. Kostja on menetluse algusest peale väitnud, et ta ei ole 29.03.2014 hagejaga suulist laenulepingut sõlminud ega hagejalt sularahas 80 eurot laenu saanud, kuna selleks puudus tal vajadus ning et selline laenukohustis on välistatud. See on sisuline vastuväide hagile. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja väited, mille kohaselt on ta laenanud 29.03.2014 kostjale sularahas 80 €, on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtu hinnangul ei tõenda vaidlusaluse laenusuhte olemasolu poolte vahel 31.03.2014 peetud Facebooki vestlus /vt t.l. 23 ja 63 pöördel – 64/ ega ka muu asjas esitatud tõend. Enamus sellel kuupäeval peetud vestlusest käsitleb poolte vahelisi delikaatseid isiklikke küsimusi ja kl 20:57 toimunud vestluses arvutab kostja Rootsi reisi autosõidule kulunud kilomeetrite ja bensiini kogust ning selle maksumust, samuti praamisõidu maksumust ning selle summa

2-15-102981

jagamist poolte vahel. Hageja on sellele arvestusele 3.04.2015 vastanud, et küte on õigesti arvestatud ning et tema arvates ta praamiraha kandis kostja arvele. Üksi sõna sellest vestlusest ei viita vaidlusalusele 80 € laenule või näiteks selle tasaarvestamisele sõidukulude katteks vms. Alles 19.09.2014 esitab hageja kostjale küsimuse, kas viimane mitte talle umbes 30 eurot võlgu ei ole /t.l. 65 pöördel/ ja hiljem vestluses kirjutab, et kostja on võlgu hoopis tema lapsele. Ka ükski varasem vestlus poolte vahel enne 29.03.2014 toimunud Rootsi reisi, ei viita sellele, et kostjal oleks olnud rahamured ja et ta vajanuks reisi jaoks laenuks raha/t.l. 59- 63/. Kostja väitel puudutab 31.03. arvestus hoopis 21.02.2014 hagejalt laenatud 70 eurot ja praamipiletite jaoks laenatud 10 eurot, mis on hagejale tänaseks tasutud ning mille üle nad ei vaidle /vt t.l 27 ülekanded hagejale/. Mõlema poole kinnitusel oli nende vahel varasemalt mitmeid vastastikku laenusuhteid ja nendega on kõik korras. Kohus märgib siinkohal, et hageja selgitused vaidlusaluse laenu andmise asjaolude kohta kohtuistungil mõjusid kohtistungi lõpuks ebausaldusväärselt, kuna hageja hakkas istungil oma varasemalt öeldut muutma st hageja hakkas tuginema hoopis 21.02.2014 antud 70 eurosele laenule, mille kohta alguses kinnitas, et see on kostja poolt tagastatud täies ulatuses ja vaidlus selle summa üle puudub. Seega on hageja väited 80 eurose laenusumma laenamise kohta kostjale 29.03.2014 kohtu hinnangul paljasõnalised ning usaldusväärselt tõendamata ega saa olla aluseks maksmata laenuosa väljamõistmiseks kostjalt. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd antud asjas jättis kohus hagi rahuldamata jäävad hageja kanda hageja enda ja kostja menetluskulud. Kostjal menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik