3-14-51555/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus

Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

18. mai 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51555 Haldusasi A.N. kaebus kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

2. Sekretäril edastada käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 23.07.2014 sai kohus A.N. kaebuse Justiitsministeeriumilt vabaduse võtmisega tekitatud kahju väljamõistmiseks. Kaebaja palus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

37 lg 2 p 4, põhiseaduse (PS) § 20, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ning riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 2 lg 1 alusel välja mõista alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju 15 540 eurot ning kohtumenetlusega tekitatud kahju 1869,62 eurot (seoses vahistamisega ei saanud kaebaja vahi all viibimise ajal töötasu ning tekkis kommunaalkulude võlgnevus korteriühistu ees, kohtumenetlus kestis väga pikka aega, kaebaja oli sunnitud viibima nädalate kaupa kohtuistungitel ja ei saanud töötada). 2. Kuna kaebus oli esitatud oluliste puudustega, mida kaebaja ei suutnud kõrvaldada, siis jättis kohus kaebuse korduvalt, s.o 15.08.2014, 08.12.2014 ja 10.03.2015 määrustega käiguta.

Viimases käiguta määruses kohus selgitas kaebajale muu hulgas järgmist: „9. …juhul, kui isik nõuab kriminaalmenetluse käigus vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist, ent tegemist ei ole AVVKHS-s reguleeritud juhtumiga või nõutakse kahju hüvitamist määras, mida AVVKHS ei võimalda, siis ei kuulu kohaldamisele ka RVastS (RK ÜK 31.03.2011 otsus asjas nr 3-3-1-69-09, p 75-79). /…/ 10. …Antud juhul on kaebaja pöördunud Rahandusministeeriumi poole 21.02.2013, so tähtaegselt, kuna Tartu ringkonnakohtu 24.08.2012 kriminaalasja lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 1-06-2589 jõustus 12.09.2012. Rahandusministeerium jättis 26.02.2013 kaebaja taotluse läbi vaatamata. AVVKHS § 4 lg 6 sätestab, et kui avaldus hüvitise saamiseks on jäetud rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel.

11. HKMS § 47 lg 2 järgi, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebaja on kohtusse pöördunud alles 23.07.2014. Kohtusse pöördumise tähtajaga seonduvat on kohus kaebajale eelnevas menetluses selgitanud, nimelt 08.12.2014 määruse selgitava osa p-s 6. Seejuures on kohus märkinud, et kuigi kaebaja ei ole teatanud, millal ta Rahandusministeeriumi 26.02.2013 vastusest teada sai, siis AVVHKS alusel hüvitise taotlemisel, tuleb kohtusse pöördumise tähtaja ületamise korral esitada tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja ületamise põhjused. /…/ 13.

… lähtudes asjaolust, et AVVHKS alusel mittevaralise kahju hüvitamise taotlemine ei pruugi osutuda perspektiivseks, sest tähtaeg selleks on möödunud, palub kohus kaebajal kaaluda kaebuse muutmist. Kui kaebaja leiab, et talle on mittevaralist kahju põhjustatud ebamõistlikult pika kriminaalmenetlusega kriminaalasjas nr 1-06-2589, siis tuleb sellekohane taotlus kohtule täiendavalt kirjalikult esitada./…/ 15. Kokkuvõtvalt: tuleb kaebajal teatada, kas ta soovib kaebust muuta. Kui jah, siis tuleb vastavalt kohtu selgitustele (vt selgitava osa p-d 11-13) kaebust täiendada.

Seejuures annab kohus kaebajale veelkord võimaluse ka tekitatud kahju osas täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks (HKMS § 59 lg 1, § 63).“ 3. 02.04.2015 sai kohus faksi teel ja täiendavalt 07.04.2015 postiga vastuse (tl 47-50) 10.03.2015 määrusele.

KOHUS LEIAB 4. Kohtule esitatud algses kaebuses kaebaja taotles alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist summas 15540 eurot ning kohtumenetlusega tekitatud kahju hüvitamist summas 1869,62 eurot (seoses vahistamisega ei saanud kaebaja vahi all viibimise ajal töötasu ning tekkis kommunaalkulude võlgnevus korteriühistu ees, mida kohtutäitur sisse nõuab). Nimetatud nõudeid ei ole kaebaja muutnud. Kaebuse 15.09.2014 täienduses (tl 19) kaebaja kinnitab, et kohus on tema tahet õigesti mõistnud ning tahe ja eesmärk on alusetu kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamine. 02.01.2015 kaebuse täienduses (tl 37-39) kaebaja veelkord selgitab, et talle on alusetu vahistamisega tekitatud varalist ja mittevaralist kahju.

Seejuures varaline kahju seisnes selles, et seoses vahistamisega ei saanud kaebaja enam töötasu, mistõttu tekkisid kommunaalvõlad. Mittevaraline kahju seisnes alusetu vahistamisega tekitatud kannatustes. Kaebaja on seisukohal, et vahistamine oli alusetu, kuna kriminaalmenetlus lõpetati, seejuures ei mõistetud kaebajat süüdi ega karistatud. 5. 10.03.2015 määruses kohus andis kaebajale võimaluse, vastavalt kohtu täiendavatele selgitustele (selgitava osa p-d 11-13) kaebust muuta ja väidetava tekitatud kahju osas täiendada. Kuigi kaebaja on vastuse kohtumäärusele pealkirjastanud „AVALDUS puuduste kõrvaldamiseks ja kaebuse muutmiseks haldusasjas nr 3-14-51555“, siis ei ole kaebaja kaebust, selle nõuet, lähtudes kohtu selgitustest muutnud, vaid korranud, et ta ei ole esitanud kaebust õigusvastase õigusakti või toimingu peale, vaid on esitanud kahju hüvitamise kaebuse, mille aegumistähtajaks on kolm aastat (RVastS § 17 lg 3).

Seega leiab kaebaja, et on kaebuse esitanud tähtaegselt ja tähtaja ennistamist ei ole vaja. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt vabaduse võtmise korral. Kaebaja sai Justiitsministeeriumi vastuse 26.06.2014, seega on kaebus kohtusse esitatud tähtaegselt. Kaebaja leiab, et kaebuse esitamise tähtaegsuse osas tuleb lähtuda RVastS-st ja kaebuse sisu osas AVVKHS-st. Samas kaebaja märgib, et 13.03.2013 esitas Tallinna halduskohtule kaebuse Rahandusministeeriumi 26.02.2013 peale, kus taotles Rahandusministeeriumi kohustamist kaebaja 21.02.2013 avaldust uuesti läbi vaatama.

Halduskohus jättis 07.02.2014 otsusega haldusasjas nr 3-13-568 kaebuse rahuldamata. Kaebaja leiab, et vastustajateks on Rahandusministeerium ja Justiitsministeerium ja kaebus ei ole perspektiivitu, kuna halduskohus kinnitas S. Z. ja Justiitsministeeriumi kompromissi samasisulises kaebuses.

6. Vastuses 10.03.2015 määrusele kaebaja ei teatanud kohtule, millal ta sai teada Rahandusministeeriumi 26.02.2013 (nr 4-4/2585) vastusest, samuti ei esitanud tähtaja ennistamise taotlust ega tähtaja möödalaskmise põhjuseid selleks, et taotleda hüvitise väljamõistmist AVVKHS alusel. Samas kaebaja viidatud Tallinna halduskohtu menetluses olnud haldusasja nr 3-13-568 menetlusdokumentidest nähtuvalt on A.N. 13.03.2013 esitanud halduskohtule kaebuse Rahandusministeeriumi 26.02.2013 vastuse nr 4-4-/2585 tühistamiseks ja kohustamiseks kaebaja 21.02.2013 avaldus uuesti läbi vaadata.

Nimetatud haldusasjas on A.N. kaebajana kaebuses märkinud, et sai Rahandusministeeriumi 26.02.2013 haldusakti, millega jäeti läbi vaatamata/rahuldamata kaebaja avaldus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks, kätte lihtkirjaga posti teel 28.02.2013. Kohus jättis 07.02.2014 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-13-568 kaebuse rahuldamata, leides, et Rahandusministeeriumi keeldumine kaebajale AVVKHS alusel hüvitise maksmisest oli õiguspärane. Lisaks selgitas kohus, et kaebuse rahuldamist ei too kaasa ka asjaolu, et vastustaja on kaebaja 21.02.2013 avalduse rahuldamata jätmise ekslikult vormistanud selle läbi vaatamata jätmisena, sest Rahandusministeeriumi 26.02.2013 kirjast nr 4-4-/2585 nähtuvalt on kaebaja avaldus sisuliselt lahendatud (otsuse põhjendava osa p 8). 07.02.2014 kohtuotsust A.N. vaidlustanud ei ole ning seega on 07.02.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-

568 edasi kaebamata jõustunud.

7. Eeltoodu alusel on kinnitamist leidnud halduskohtu seisukoht käesolevas asjas, et AVVKHS alusel hüvitise väljamõistmiseks on kaebus halduskohtule esitatud tähtaja rikkumisega, sest kaebaja sai Rahandusministeeriumi 26.02.2013 keelduva vastuse kätte 28.02.2013, millest tulenevalt oli kaebajal AVVKHS alusel hüvitise väljamõistmiseks halduskohtule kaebuse esitamise viimaseks päevaks HKMS § 46 lg 2 kohaselt 01.04.2013 (esimene tööpäev pärast tähtpäeva saabumist). Käesolev kaebus on kohtule esitatud 23.07.2014. Seega asja edasises menetluses, kuuluks kaebus suure tõenäosusega AVVKHS alusel hüvitise väljamõistmise osas kaebajale läbivaatamatult tagastamisele juhul, kui kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu.

Seda enam, et kaebaja ei ole ära kasutanud seaduses ettenähtud võimalusi oma õiguste kaitsmisel, kuna ei ole 07.02.2014 kohtuotsust haldusasjas nr 3-13-568 vaidlustanud. Millest tulenevalt saab järeldada, et kaebaja on nõustunud kohtu seisukohaga Rahandusministeeriumi 26.02.2013 vastuses esitatud põhjendusega, seoses hüvitise maksmisest keeldumisega. Kuigi haldusasjas nr 3-13-568 kaebaja oli esitanud kohtule kohustamisnõude Rahandusministeeriumi kohustamiseks - kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata, siis kohtu hinnangul võib aru saada, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks kohtusse pöördumisel oli saavutada hüvitise väljamaksmine (kaebaja avalduse uuesti läbivaatamise taotlemise kaudu).

Sest AVVKHS § 4 lg 6 kohaselt, kui avaldus hüvitise saamiseks on jäetud rahuldama või läbi vaatamata, võib isik esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel. Mida kaebaja käesoleva kaebuse raames on ka teinud, aga nüüd juba tähtaja olulise rikkumisega.

8. Haldusasja eelneva menetluse analüüs näitab, et siiani on ebaselge kaebuse ese, so nõuded ja alus ning seega kaebuse halduskohtus menetlemise perspektiiv, kuna lisaks eelmärgitule on kohtu hinnangul kaebus AVVHKS alusel kahju hüvitamise taotlemiseks esitatud tähtaja rikkumise tunnustega. Eelnimetatud puudused on sellisteks olulisteks puudusteks, mille tõttu ei ole kohus saanud kaebust menetlusse võtta. Et kohus on juba niigi kolm korda andnud kaebajale võimaluse oma kaebuse korrastamiseks, siis kohus ei pea enam mõistlikuks kaebust veelkord nõuete täpsustamiseks käiguta jätta ja anda kaebajale tähtaeg kaebetähtaja ennistamise taotlemiseks (kuna on selgunud, et kaebaja sai Rahandusministeeriumi 26.02.2013 haldusakti, millega jäeti kaebaja avaldus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks kätte lihtkirjaga posti teel 28.02.2013).

HKMS § 124 lg 1 kohaselt kohus eelmenetluses kontrollib, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Seega tähtaja küsimuse saaks kohus lahendada alles pärast kaebuse menetlusse võtmist (so eelmenetluses), mida kohus ei ole kaebuse oluliste puuduste tõttu siiani teha saanud. Et puudused on kõrvaldamata, kuulub kaebus tagastamisele HKMS §

121 lg 1 p 2 alusel.

9. Samas kohus peab vajalikuks selgitada, et alates 01.05.2015 jõustus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mille rakendussätete §-ga 25 tunnistati kehtetuks AVVHKS. SKHS § 1 kohaselt käesolev seadus sätestab menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra (lg 1). Kui seadusega pole sätestatud teisiti, kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, arvestades süüteomenetluse erisusi (lg 2). Riigivastutuse seadust kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhul (lg 3). Seega käsitleb SKHS süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist kui riigivastutuse üht eriliiki, mille hüvitamise üle otsustab üldkohus (maakohus).

10. SKHS seletuskirja kohaselt kahju hüvitamine nähakse ette kahe suure juhtumite grupi korral. Esimese grupi moodustavad juhtumid, mil isiku suhtes on kohaldatud süüteomenetluse meedet, mis intensiivselt riivas tema põhiõigust (vahistamine, kinnipidamine, ametikohalt kõrvaldamine, elukohast lahkumise keeld, vara arestimine), kuid mille talumise kohustus ei ole menetluse lõpptulemust arvestades proportsionaalne – eelkõige kui isik on õigeks mõistetud või lõpetatakse tema suhtes menetlus kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Hüvitamise õigust andva põhiõiguse riivena käsitletakse selle juhtumite grupi all ka ebamõistlikku menetlusaega.

Teise grupi moodustavad juhtumid, mil menetleja (prokuratuur, uurimisorgan, väärteo kohtuväline menetleja) on süüliselt rikkunud menetlusõiguse normi ja sellega põhjustanud isikule kahju. Süüline menetlusõiguse rikkumine on kahju hüvitamise aluseks sõltumata sellest, milline on süüasja menetluse lõpptulemus. Kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamine reguleeritakse üldises RVastS-s, et tagada kõigis kohtuharudes ühesugune vastutuse standard (RVastS ajakohastamine on riigivastutuse regulatsiooni korrastamise järgmine etapp). Kahju hüvitamise õigust ei teki, kui isik mõistetakse õigeks seetõttu, et ta ei olnud süüdiv või esines mõni mu süüd välistav asjaolu, samuti juhul, kui isik põhjustas kahju kaasa toonud meetme kohaldamise oma tegevusega tahtlikult või ettevaatamatult.

SKHS rakendussätete § 23 lg 3 kohaselt, kui käesolev seadus näeb ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise juhul, mida riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusega ei ole ette nähtud, kohaldatakse käesolevat seadust tagasiulatuvalt.

SKHS § 23 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kahju hüvitamiseks tuleb esitada taotlus prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada halduskohtumenetluse seadustikus hüvitamiskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Taotluse lahendamisel järgitakse käesoleva seaduse 4. peatüki 2. jaos sätestatut. SKHS § 23 lg 5 sätestab, et haldus-, ringkonnaja Riigikohus lahendavad kahju hüvitamise kaebuse käesolevas seaduses sätestatud alustel üksnes siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse menetlusse võtnud. SKHS seletuskiri täpsustab, et tagamaks isikule võimalikult ulatusliku kohtuliku kaitse ning teiselt poolt koormates isikut võimalikult vähe, on põhjendatud lähenemine, et halduskohus vaatab menetlusse võetud asjad käesolevas seaduses sätestatud aluste ja HKMS-i menetluskorra järgi läbi. Viimati mainitu laieneb nii ringkonnakohtule kui ka Riigikohtule. Eristada tuleb neid juhtumeid, mis on võetud halduskohtumenetlusse, nendest, mis on küll halduskohtule esitatud, kuid mida ei ole veel menetlusse võetud. Kaebused, mida halduskohus ei ole veel menetlusse võtnud, tuleb tagastada, sest käesoleva seaduse lõige 4 sätestab erikorra, mille alusel need taotlused lahendatakse. Seega isikud, kes ei ole halduskohtule kaebust esitanud või kelle kaebust ei ole halduskohus menetlusse võtnud, peavad pöörduma taotlusega prokuratuuri või kohtuvälise menetleja poole. A.N. kaebust ei ole halduskohus menetlusse võtnud ja järelikult tuleb tema kaebus tagastada.

11. Kuni 01.05.2015 kehtinud AVVKHS § 5 lg 4 kohaselt loeti nimetatud hüvitisega kaetuks nii saamatu jäänud tulu kui ka mittevaraline kahju. SKHS seletuskirjas on selgitatud, et SKHS-ga hüvitatakse varaline ja mittevaraline kahju eraldi (SKHS §-d 10 ja 11). AVVHKS järgi tasuti iga alusetult vabaduse võtmisega seotud päeva eest muutumatu summa, mis ei eristanud saamata jäänud tulu ning mittevaralise kahju osakaalu. SKHS-ga muutub regulatsioon individuaalseks ning võtab arvesse, kas isikul tekkis seoses meetme kohaldamisega saamata jäänud tulu või mitte.

SKHS järgi saamata jäänud tulu hüvitatakse isikule, kellel seoses menetluses kohaldatud meetmega varaline kahju tekkis (nt viibis kinnipidamisasutuses ning ei saanud seetõttu oma töölepingust tulenevaid töökohustusi täita). Saamata jäänud tulu on seega eeldatav peamiselt juhtudel, mil isikul on seoses kohaldatud tõkendiga tekkinud varaline kahju. Seega puudutab see eelkõige neid isikuid, kes viibisid vahi all ja enne vahistamist töötasid/said (regulaarset) tulu. Mittevaraline kahju (SKHS § 11) hüvitatakse isikule üldjuhul seoses vabaduse võtmisega.

12. Eeltoodud alusel kohus, juhindudes SKHS kehtivast regulatsioonist leiab, et kuna kaebuse põhinõudeks on – alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõue summas 15540 eurot ning lisaks vahistamise tõttu saamata jäänud töötasust (so saamata jäänud tulu) tingitud kommunaalkulude võlgnevus (koos täituritasuga 1869,62 eurot), millised nõuded kaebaja on algselt küll esitanud halduskohtule, aga mida kohus ei ole enne 01.05.2015 menetlusse võtnud, siis kuulub kaebus SKHS § 23 lg 5 ja HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel kaebajale tagastamisele, sest nõuete menetlemine ei ole antud juhul alates 01.05.2015 enam halduskohtu pädevuses. Kaebajal on edaspidi võimalik pöörduda oma õiguste kaitsmiseks SKHS alusel ja ette nähtud korras prokuratuuri poole.

13. Kuna kaebaja on kaebuses ja selle täienduses läbivalt väljendanud seisukohta, et kohus peab ise valima, millisel õiguslikul alusel kaebust lahendada, samas leidnud, et kohaldamisele kuulub nii AVVHKS kui ka RVastS, siis kohus selgitab järgnevalt RVastS alusel kahju hüvitamise taotlemise perspektiivi. Kaebaja on vastuses 10.03.2015 määrusele rõhutanud, et ei ole esitanud kaebust õigusvastase õigusakti või toimingu peale, vaid on esitanud kahju hüvitamise kaebuse, mille aegumistähtajaks on kolm aastat (RVastS § 17 lg 3). Samas märgib kaebaja, et RVastS § 9 lg

1 kohaselt võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt vabaduse võtmise korral.

14. Tuginedes eeltoodud kaebaja seisukohale kaebaja välistab ise kahju hüvitamise taotlemise RVastS §-de 7 ja 9 alusel, kuna nimetatud sätted reguleerivad avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Seega teoreetiliselt jääb veel võimalus taotleda RVastS § 16 lausel õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Kohus selgitab, et juhul, kui lähtuda asjaolust, et kaebaja taotleb kahju hüvitamist RVastS alusel, siis kohus selgitas sellega seoses juba 08.12.2014 määruse selgitava osa p-s 7 järgmist:

„7. Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega, so esmaste õiguskaitsevahendite (primaarnõuete) kasutamise kohustus, mis on vastutuse koosseisuliseks elemendiks. Seega eelpool märgitud sätetest ja kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest tulenevalt peavad kahjuhüvitise nõudmiseks olema täidetud järgmised põhilised tingimused: isikul kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane ja kannatanu õigusi rikkuv tegevus ning põhjuslik seos õiguste rikkumise ning kahju tekkimise vahel.

Kui kasvõi üks nendest elementidest puudub, kahju hüvitamist ei järgne. Riigivastutuse üldpõhimõtete kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis, kui teised õiguskaitsevõimalused on ammendatud ning naturaalrestitutsiooni kohaldada ei ole enam võimalik ehk taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada tühistamisja kohustamiskaebuste (RVastS § 3-6) kaudu. Silmas tuleb pidada, et RVastS sätted ei ole kohaldatavad kriminaalmenetluses tekitatud kahjule ning ka kriminaalmenetluse tekitatud kahju hüvitamisel PS alusel lähtutakse RVastS-s kehtestatud nõuetest, st kahju peab olema tõendatud.

Antud juhul kaebaja ei ole varalise kahju ega ka saamata jäänud tulu osas mingeid tõendeid esitanud, seega ei oleks ka õiglase hüvitise suuruse üle PS § 25 tähenduses võimalik otsustust teha“.

15. Eeltoodust tulenevalt riigivastutuse üldpõhimõtete kohaselt on RVastS alusel kahju hüvitamise taotlemise esmaseks eelduseks avalik - õigusliku isiku õigusvastane toimingu või haldusakt. RVastS § 16 näeb täiendavalt ette õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist, mille kohaselt isik võib nõuda õiguspärase, kuid tema põhiõigusi või - vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses (lg 1). Kui seadus ei sätesta teisiti, ei saa käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitist nõuda ulatuses, milles:

1) põhiõiguste või -vabaduste piiramise põhjustas isik ise või see toimus tema huvides;

2) isikute eriline kohtlemine on ette nähtud seadusega;

3) isikul on hüvitist võimalik saada mujalt, sealhulgas kindlustuselt;

4) hüvitise maksmise küsimus on reguleeritud muude seadustega (lg 2). Hüvitise määramisel arvestatakse kasu, mida põhiõiguste või -vabaduste piiramine avaliku võimu kandjale või avalikele huvidele kaasa tõi, piiramise raskust, kahju tekkimise ettenägematust ja muid olulisi asjaolusid (lg 3). Lisaks on Riigikohtu lahendites RVasts § 16 kohaldamise osas osundatud järgnevale: Lahendis 3-3-1-85-09: „ 63. Siseminister oli seisukohal, et RVastS § 16 lg 1 reguleerib ainult neid juhte, kus kahju on tekitatud haldusakti andmisega või halduse toimingu sooritamisega.

Riigivastutuse seadus ei reguleeri, millistel tingimustel oleks võimalik nõuda riigilt hüvitist juhul, kui kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasel tegemisel on tekitatud isikule kahju. Õigus eelnimetatud juhul kahju hüvitamist nõuda ei ole tagatud PS §-ga 25, kuivõrd nimetatud normi kohaselt on igaühel õigus nõuda vaid õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Siseministri hinnangul ei tulene ühestki teisest põhiseaduses nimetatud põhiõigusest õigust nõuda riigilt hüvitist, kui kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasel tegemisel on tekitatud isikule kahju.

64. Siseminister leidis, et riigivastutuse seadus ei reguleeri eraldi kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamist. Samas, kui kriminaalmenetlusega on isikule kahju tekitatud õigusvastaselt, siis on isikul õigus tulenevalt PS §-st 25 nõuda sellise kahju hüvitamist.“ Seoses alusetu vahistamisega on Riigikohus lahendis 3-3-1-69-09 sedastanud järgmist: „77. Kaebuse lahendamisel ei saaks kohaldada ka RVastS § 16 "Õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju". RVastS § 16 lõike 1 kohaselt võib isik nõuda õiguspärase, kuid tema põhiõigusi või -vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses. Selle sätte alusel ei saa hüvitada kohtueelses kriminaalmenetluses õiguspärase vahistamisega tekitatud kahju, kuna tegemist ei ole haldusakti või haldustoiminguga.“ 16. Tulenevalt eeltoodud kohtupraktika seisukohtadest on RVastS § 16 alusel esitatava õiguspärase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldusteks: 1) õiguspärane haldusakt või toiming;

2) kahju;

3) isiku põhiõiguste erakordne piiramine;

4) põhjuslik seos isiku põhiõiguste erakordse piiramise ja kahju tekitamise vahel. RVastS § 16 puhul ei ole tegemist tavapärase kahju hüvitamise nõudega. RVastS § 16 ei näe ette mittevaralise kahju hüvitamist, mida kaebaja on soovinud taotleda summas 15540 eurot. 10.03.2015 määruses tegi kohus kaebajale ettepaneku muuta kaebust (selgitava osa p-d 12 ja 13) juhul, kui kaebaja leiab, et talle on põhjustatud mittevaralist kahju ebamõistlikult pika kriminaalmenetlusega kriminaalasjas nr 1-06-2589. Kaebaja ei ole vastuses 10.03.2015 määrusele väljendanud kohtule oma tahet sellekohane taotlus esitada.

17. Kaebuses esitatud varalise nõude summa on 1869,62 eurot, mida kaebaja algses kaebuses nimetas kohtumenetlusega tekitatud kahjuks, mille moodustab kaebaja väitel väga pika kohtumenetlusega tekkinud kommunaalmaksete võlgnevus KÜ Outokumpu 15 ees, mida nõutakse sisse kohtutäituri kaudu. Kohus selgitas 08.12.2014 määruses (selgitava osa p 8) kaebajale, et RVastS § 15 lg 1 kohaselt isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kaebusematerjalist nähtuvalt tõendeid sellise asjaolu kohta seoses kaebaja suhtes läbi viidud kriminaalmenetlusega puuduvad. Mistõttu nimetatud alusel kahju hüvitamise taotlemine ei ole perspektiivne, sest nimetatud alusel ei oleks kaebuse eesmärki võimalik saavutada, seega kuulub nõue tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

18. Nagu kohus juba märkis, on varalise kahju hüvitamise taotlemisel RVastS § 16 alusel üheks eelduseks asjaolu, et kahju on tekkinud seoses isiku põhiõiguste või -vabaduste erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga. Seejuures kohtupidamine ei ole haldusmenetlus ning kohtulahendid ei ole haldusaktid haldusmenetluse seaduse mõttes. Kaebusest lähtuvalt ei ole kohtu hinnangul nimetatud alusel varalise kahju hüvitamise taotlemise eeldused täidetud, sest esiteks kaebaja suhtes kohaldatud tõkend vahi all hoidmine asendati 28.02.2006 kaebajat vähem koormava tõkendiga - elukohast lahkumise keeld.

Teiseks, on kaebaja ise olnud nõus kriminaalasja menetluse lõpetamisega seoses menetluse mõistliku aja möödumisega KrMS § 2742 lg 1 alusel, mis sai toimuda üksnes kooskõlas süüdistatava enda tahtega. Nõusolekut andes pidi kaebaja olema teadlik ja arvestama nimetatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate tagajärgedega (kaebajat esindas asjas advokaat K. Kooga). Seega ei ole kohtule esitatud selliseid materjale, millest nähtuks, et tegemist on olnud kaebaja põhiõiguste või -vabaduste erakordse piiramisega, mistõttu ka nimetatud alusel on kahjunõue perspektiivitu.

Varalise kahju hüvitamine RVastS

§ 7 ja 9 alusel, eeldab aga järgmiste tingimuste (eelduste) olemasolu: isikul kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane ja kannatanu õigusi rikkuv tegevus ning põhjuslik seos õiguste rikkumise ning kahju tekkimise vahel. Kaebaja on vastuses 10.03.2015 määrusele korranud, et ta ei ole esitanud kaebust õigusvastase õigusakti või toimingu peale. Eeltoodud põhjustel ei ole RVastS alusel kahju hüvitamise taotlemine perspektiivne, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, mistõttu kuulub kaebus ka neil põhjustel HKMS §

121 lg 2 p 2 alusel kaebajale tagastamisele.

19 . Mis puudutab kaebaja väidet vastuses 10.03.2015 määrusele, et kaebus ei saa olla perspektiivitu, kui halduskohus on kinnitanud S. Zahharovi ja Justiitsministeeriumi kompromissi samasisulises kaebuses, siis selles osas on kohus oma seisukohad esitanud 10.03.2015 määruse selgitava osa p-s 14. Kohus jääb määruses esitatud seisukohtade juurde, korrates veelkord 10.03.2015 määruses selgitatut: „14. Kaebaja on vastuses 08.12.2014 määrusele väitnud, et Justiitsministeerium on kaassüüdistatava S. Z. kaebuse rahuldanud ja hüvitanud alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju. Selle väite osas kohus selgitab, et haldusasjas nr 3-13-634 (S. Z. kaebus kriminaalasjas nr 1-05-6 ning kriminaalasjas nr 1-06- 2589 tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 42 077 eurot) lõpetati menetlus halduskohtu 09.12.2013 määrusega S. Z., Justiitsministeeriumi ning prokuratuuri vahel 29.11.2013 sõlmitud kompromissi kinnitamisega. Muu hulgas lepiti kokku kaebajale kriminaalmenetluses vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju, saamatajäänud tulu hüvitise, ebamõistlikult pikkade menetlusaegadega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise (kriminaalasjad 1-05-6 ja 1-06-2589) ning kriminaalmenetluses kinnipidamise ja arestimisega tekitatud varalise kahju hüvitise kaebajale tasumise osas. Kohus eelnevalt selgitas kõrgema kohtu poolt kujundatud seisukohti ebamõistlikult pika kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamisel, seejuure on Riigikohus pidanud vajalikuks rõhutada et: 1) mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel peab kohus õiglase hüvitise tagamiseks tegema individuaalse otsuse, arvestades sealjuures RVastS § 9 lg-t 2, samuti RVastS §-s 13 sätestatud kriteeriume (RKHKo 10.10.2013 otsus asjas nr 3-3-1-38-13); 2) määravat tähendust ei saa omistada asjaolule, kui suures ulatuses on kohus teistes asjades mittevaralise kahju hüvitisi välja mõistnud ja kas ringkonnakohus on neid konkreetse asja lahendamisel arvesse võtnud või mitte ( 5.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-10-14). Kohus selgitab täiendavalt kaebajale, et eeltoodust tulenevalt ei oma käesoleva asja lahendamisel siduvat tähendust kaassüüdistatava S. Z. osas tehtud otsustused, kuna kohus lahendab iga kaebuse individuaalselt konkreetse kaebaja suhtes asjas tuvastatud asjaoludest lähtudes“.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo kohtunik