1-14-394/51 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. mai 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-14-394

Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 15. aprilli 2015 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu U.O kaitsja Monica Meristo- Dmitrijev, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 24.03.2014 otsusega karistati U.O KarS § 122 järgi 8 kuu, § 121 järgi 1 kuu ja § 275 järgi 1 kuu pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti liitkaristuseks

9 kuud vangistust. KarS § 65 lg-t 2 kohaldades mõisteti temale kohtuotsuste kogumis Tartu Maakohtu 17.12.2012 otsusega karistuseks 3 aastat 4 kuud 3 päeva vangistust. Viru Maakohtu 21.01.2015 määrusega, millega lahendati Viru Vangla KrMS § 431 lg 3 alusel esitatud taotlust, vähendati U.O-le mõistetud karistust ja kandmisele kuuluvaks loeti 3 aastat 3 kuud 3 päeva vangistust. Karistusaeg algas 11.11.2012 ja lõpeb 14.02.2016.

2. Viru Maakohtu 15. aprilli 2015 määrusega jäeti U.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus pidas otsustuse tegemisel oluliseks järgmisi asjaolusid.

2.1 U.O on kriminaalkorras karistatud 5 korral. Vabanemisel on tal elukoht, kuid töökoht puudub. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 14. Kuriteo pani ta toime katseajal ning viimase kuriteo vangistuses viibides. Kuriteo raskust ja kinnipeetava vangistusaegset käitumist arvestades ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Seda tehes saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Samuti ei oleks see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Positiivsed asjaolud, s.o süüdimõistetu jätkas vangistuses hariduse omandamist, töötab majandustöödel ja on läbinud sotsiaalprogrammid, ei anna alust U.O tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse rahuldamiseks.

3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse U.O kaitsja, kes taotleb lahendi tühistamist ja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kaitsja argumendid on alljärgmised.

3.1 Kohus on jätnud tähelepanuta vangla iseloomustuse positiivse osa ja kohtumäärusest ei nähtu, millised on mittevabastamise tegelikud põhjused. Lisaks ei ole kohus arvestanud distsiplinaartegude olemust, rikkumiste raskust ja seda, et U.O vanglast vabanemiseni on ainult 10 kuud. Kehtivatest distsiplinaarkaristustest hoolimata on süüdimõistetu osas positiivseid asjaolusid oluliselt rohkem, mis ongi tema vabastamise aluseks.

3.2 U.O omab motivatsiooni muuta oma varasemat käitumist ja elada seaduskuulekalt. Uue kuriteo riske saab vähendada tema kriminaalhooldusele allutamisega ja selliste lisakohustuste panemisega, mis piiraksid oluliselt süüdimõistetu liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Peale selle on oluline, et uue kuriteo risk on äärmiselt madal. Edasine vangistus ei anna ühiskonnale ega U.O-le enam midagi, sest võimaldatud programmid on läbitud.

3.3 Kohtumäärus on ühekülgne ning kantud soovist U.O enne tähtaega mitte vabastada, kuigi selleks on kõik eeldused olemas. Üldiselt aktsepteerituna on omaks võetud arusaam, et kinnipeetava edukas taasühiskonnastamine on kaasaegse kriminaaltäiteõiguse peamine prioriteet ning selle nurgakivi. Selleks on oluline isiku vanglavälise sotsiaalse sidususe olemasolu, mis asub peamiselt teljel kodu-töö-suhtlusringkond. Seega ei pea olema mingeidki erandlikke asjaolusid ennetähtaegseks vabastamiseks, sest seadus seda ei nõua. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub täielikult maakohtu seisukohtadega ning leiab samuti, et U.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, kohtu põhistused on piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuses esitatud argumentidel puudub alus.

Vaidlustatud kohtulahendis toodud seisukohti kriminaalkolleegium üle kordama ei hakka ning tulenevalt U.O kaitsja väidetest rõhutab täiendavalt vaid järgmist.

5. Süüdlase ennetähtaegselt vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Määruskaebuse väited ei veena ringkonnakohut, et U.O on end vangistuses muutnud ja valmis alustama vabaduses seaduskuulekat elu. Kinnipeetava jätkuvale ohtlikkusele viitavad tema korduv kriminaalkorras karistatus, kuritegude toimepanemine katseajal ja ka vangistuse tingimuses, kuritegude vägivaldsus, ning riskiteguritena tema varasem kalduvus tarvitada alkoholi. Eraldi toonitab ringkonnakohus siinkohal veel asjaolu, et U.O on vangistuses 14 kehtivad distsiplinaarkaristust, kusjuures alles käesoleva aasta jaanuariski on tulnud teda karistada koguni kolmel korral, sealhulgas kahel neist kartserisse paigutamisega. Seega lükkavad nii süüdimõistetu eelnev elukäik kui tema veel hiljutinegi käitumine täielikult ümber tema väited soovist elada seaduskuulekalt. Samuti nähtub vanglas läbiviidud riskihindamise tulemustest, et kinnipeetavast lähtuvat uute kuritegude riski järgmise kahe aasta jooksul on hinnatud suureks, s.o mittevägivaldse kuriteo puhul 84%-le ja vägivaldse puhul 66%-le. Kaitsja märge, et riskiprotsent on vaadeldav äärmiselt madalana, ringkonnakohtule mõistetav ei ole. U.O-st lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu tuleb pidada arvestatavaks ja tema õiguskuulekusele mõjutamiseks ei piisa käitumiskontrollile allutamisest ning lisakohustuste määramisest. Lisaks puudub veendumus, et U.O suudaks nõuetekohaselt täita katseaja tingimusi ja kohustusi, kuna oma käitumisega kinnipidamisasutuses on ta tõendanud suutmatust alluda kehtestatud reeglitele ja korrale isegi vangistuse tingimustes.

6. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse etteheitega, et maakohus on jätnud arvestamata vangla koostatud iseloomustuses nähtuvad U.O positiivselt iseloomustavad asjaolud.

Tegelikult on kaitsja selline väide täielikult paljasõnaline ja sisustamata. Samuti ei too kohtumääruse tühistamist kaasa teised kaitsja kaebuses loetletud väited, kuivõrd vangistusest ei saa tingimisi enne tähtaega vabastada isikut, kelle puhul on kohtutel veendumus, et karistuse eesmärgid ei ole täidetud ja ta hakkab vabaduses toime panema uusi kuritegusid. Tulenevalt kaebuse väidetest selgitab kolleegium siinkohal veel, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul mingeidki selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid U.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.

7.

Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma Tiit Lõhmus Aarne Sarjas