3-15-118/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 18.05.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-118 Haldusasi

A. Kaldre kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 6528 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23.03.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus

A. Kaldre määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A. Kaldre Esindaja Vello Luik Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.03.2015. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas registreeriti 13.10.2014 A. Kaldre kahju hüvitamise taotlus (tl 12-12p), milles ta palus Tartu Vanglalt välja mõista hüvitisena 2000 eurot tema inimväärikuse alandamise eest seonduvalt sellega, et 2014. a juulikuus teostati tema suhtes kuuel korral täielikku läbiotsimist, mille käigus kästi tal paljastada intiimpiirkonnad, millist tegevust võisid jälgida naisvalvurid ja mis tema kui mittesuitsetajate narkorehabilitatsiooni sektori kinnipeetava suhtes ei ole millegagi põhjendatud, millega vangla on rikkunud vangistusseaduse (VangS) § 4¹ lg 1 põhimõtteid ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-d 3 ja 8.

2. Tartu Vangla jättis 16.12.2014. a otsusega nr 1-13/991-2 (tl 14-15) A. Kaldre kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

3. 16.01.2015 saabus Tartu Halduskohtusse A. Kaldre (esindajana märgitud MTÜ Auxilio jurist

A. Laansalu) kaebus (tl 3-4p), milles ta palus mõista Tartu Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitamiseks 6528 eurot, millele lisandub viivis (8,15% aastas). Kaebuse kohaselt rikkus vangla kaebaja suhtes EIÕK art-d 3 ja 8, kui teostas 2014. a juulikuus kuuel korral kaebaja täielikku läbiotsimist. Lisaks palus kaebaja vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Halduskohtule esitatud kaebuse on digitaalselt allkirjastanud J. Kõva.

4. 29.01.2015 saabus Tartu Halduskohtusse taotlus (tl 17), milles J. Kõva palus kohtul muuta tema poolt MTÜ Auxilio klientide nimel esitatud kaebustes nimetatud esindaja A. Laansalu juristi V. Luige vastu ning märkis, et Õigusbüroo Logos OÜ jurist V. Luige esindusõigust tõendavad volikirjad on MTÜ Auxilio klientidele välja saadetud. 03.02.2015 saabus Tartu Halduskohtusse uus taotlus, kus J. Kõva selgitas, et 29.01.2015 esitatud taotluses oli eksitud haldusasja numbriga ning lisas taotlusele A. Kaldre volikirja V. Luigele.

5. Tartu Halduskohus rahuldas 04.02.2015. a määrusega (tl 25-26) A. Kaldre taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks osaliselt ning jättis A. Kaldre kaebuse käiguta ja andis riigilõivu tasumiseks ning muude kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 18.02.2015. Halduskohus palus kaebajal esitada J. Kõva või V. Luige esindusõigust tõendava dokumendi ning esindaja poolt allkirjastatud kaebuse. Lisaks palus halduskohus täpsustada Tartu Vangla otsuse numbrit, millega kaebaja kahjunõue rahuldamata jäeti ja märkida, millal ta selle kätte sai.

6. A. Kaldre esindaja V. Luik esitas 12.02.2015 avalduse puuduste kõrvaldamiseks (tl 33), millele oli lisatud V. Luige poolt digitaalselt allkirjastatud kaebus ja tema haridust tõendava diplomi koopia. Esindaja teatas kohtule, et kaebaja sai Tartu Vangla otsuse nr 1-13/991-2 kahjunõude rahuldamata jätmise kohta kätte 16.12.2014.

7. Tartu Halduskohus võttis 17.02.2015. a määrusega (tl 43-43p) A. Kaldre kaebuse menetlusse ning andis kaebajale aega kuni 27.02.2015 kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, kuna tuvastas, et kaebus on esitatud ühepäevase hilinemisega.

8. A. Kaldre esindaja V. Luik põhjendas 27.02.2015 esitatud taotluses kaebetähtaja ennistamiseks (tl 49-49p) tähtaja möödalaskmist sellega, et kaebajal puuduvad õigusalased teadmised ja kuna tal ei olnud kasutada kvalifitseeritud õigusabi, siis eksis HKMS § 47 lg 2 tõlgendamisel ja luges kaebuse esitamise viimaseks päevaks 16.01.2015. Lisaks märkis esindaja, et kaebus on esitatud üks päev pärast tähtaega ja vastustajale ei kaasne kaebuse hilisema esitamisega mingeid raskeid tagajärgi.

9. Tartu Vangla leidis 16.03.2015 seisukohas (tl 54-54p), et puudub mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, kuna kaebaja ei ole pidanud vajalikuks selgitada, kuidas vähesed õigusalased teadmised mõjutasid kaebuse esitamise tähtaja arvutamist või miks ei olnud võimalik kasutada kvalifitseeritud õigusabi. Vastustaja hinnangul on 16.12.2014. a otsuses arusaadavalt märgitud, et kaebuse esitamiseks on 30 päeva, mitte 1 kuu ning kaebajal oli võimalik saada kaebetähtaja kohta selgitusi vanglaametnikelt. Vastustaja viitas, et kaebaja viibis kogu halduskohtusse kaebuse esitamise aja koos kinnipeetavaga, kes esindab kinnipeetavate õiguste eest seisvat MTÜ-d. Vastustaja hinnangul ei saa usutavaks pidada väidet, et kaebaja on väheste õigusteadmistega isik, kuna ta on esitanud mitmeid kaebusi Tartu Halduskohtusse, milles on lisaks siseriiklikule õigusele tuginetud ka rahvusvahelisele õigusele ja viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditele.

10. Tartu Halduskohus 23.03.2015. a määrusega (tl 56-57p) jättis rahuldamata taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, lõpetas menetluse ning tagastas kaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot. Halduskohtu hinnangul olid ennistamise taotluses esitatud põhjendused otsitud. Halduskohus märkis, et kaebaja on suutnud selgelt ja arusaadavalt esitada kohtueelses menetluses hüvitamisnõude ning kuna hüvitamisnõue oli esitatud tasemel, mis võimaldas selle lahendada, siis puudus alus arvata, et kaebaja ei suudaks samasuguse nõudega kaebust halduskohtule esitada. Kaebajat ei saa pidada väheste õigusteadmistega isikuks, sest ta on esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi, kus on näidanud oma orienteerumisvõimet nii riigisiseses kui ka rahvusvahelises õiguses. Seetõttu tekitab halduskohtu hinnangul kahtlusi väide, et kaebaja eksis kaebetähtaja arvutamisel. Halduskohus viitas ka asjaolule, et kaebaja volitas 12.01.2015 end esitama MTÜ Auxilio juristi. Halduskohus leidis, et volitades kedagi end esindama tuleks esimese asjana teha kindlaks halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpp ning hoolitseda selle eest, et kaebus jõuaks õigeaegselt kohtusse. Halduskohtu hinnangul oleks see käesoleval juhul võimalik olnud. Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus, et kaebetähtaja ennistamiseks puudus mõjuv põhjus. Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja § 124 lg-le 2 lõpetas halduskohus määrusega asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. A. Kaldre volitatud esindaja V. Luik esitas 10.04.2015 määruskaebuse (tl 63-63p), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 23.03.2015. a määruse ja teha uus määrus, millega ennistada

A. Kaldre kaebuse esitamise tähtaeg. Määruskaebuse esitaja ei nõustu kohtu käsitlusega, et kaebaja näol on tegemist õigusteadmistega isikuga ning leiab, et varem kohtule kaebuste esitamine ei tee teda õigusteadmistega isikuks ning ta on varasemate kaebuste esitamisel kasutanud õigusteadmistega isikute abi. Määruskaebuse esitaja väitel pöördus ta abi saamiseks MTÜ Auxilio poole, kuid ka nimetatud MTÜ-l puudus õigusteadmistega isik, kes oleks talle selgitanud kaebuse esitamise tähtaegu. Määruskaebuse esitaja hinnangul asjaolu, et tegemist on väheste õigusteadmistega isikuga, on kaalukas ja mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et kuna ta hilines kaebuse esitamisega ainult ühe päeva, ei pea tähtaja möödalaskmise põhjus tulenevalt Riigikohtu praktikast olema väga kaalukas.

12. Tartu Vangla esitas 05.05.2015 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta tähtaja ennistamata ja määruskaebuse rahuldamata. Tartu Vangla on seisukohal, et isegi juhul, kui kaebajat saaks pidada väheste õigusteadmistega isikuks, ei saa selleks pidada tema volitatud esindajat, mistõttu on viited kaebaja õigusteadmiste puudumisele asjakohatud. Kuna kaebaja ei olnud ise kaebuse saatja ei saanud tema vähesed õigusteadmised kuidagi mõjutada kaebuse tähtaegset halduskohtusse esitamist. Vastustaja leiab, et kaebuses toodud asjaoludest ning põhjendustest nähtuvalt pidi kaebaja olema vähemalt korra enne kaebuse koostamist oma esindajaga kas kirja või telefoni teel suhelnud, kuna esindaja ei saanud teada faktilisi asjaolusid, mida kaebuses on kajastatud. Vastustaja leiab, et kui kaebaja esindajal oleksid esinenud objektiivsed takistused kaebuse tähtaegsel esitamisel, oleksid need nähtunud kaebetähtaja ennistamise taotlusest või määruskaebusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

14. Tartu Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

15. Kaebaja väidab, et kaebetähtaja ületamise mõjuvaks põhjuseks oli õigusalaste teadmiste puudumine ja kaebetähtaja valesti arvestamine. Halduskohus pidas nimetatud põhjust otsituks ning jättis 23.03.2015. a määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Samas on halduskohus tuginenud ka asjaolule, et kaebaja volitas 12.01.2015 end esindama MTÜ Auxilio juristi, kes oleks pidanud kaebetähtaja välja selgitama ja kaebuse õigeaegse esitamise tagama. Kaebaja esindajal oli kolm päeva aega, et kaebus koostada ja õigeaegselt halduskohtule esitada, millest ta pidi volituse saamisel teadlik olema. Kaebetähtajaga eksimine ei ole volitatud esindaja olemasolul seega mõjuva põhjusena arvestatav. Kuna kaebaja ei ole käesolevas menetluses ühtegi avaldust isiklikult esitanud, ei ole tema kogemus õigusküsimustes asjassepuutuv. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et isegi volitatud esindaja puudumisel ei saaks kaebetähtaja valesti arvestamist pidada kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Kaebaja sai 16.12.2014 teada, et kaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul. Kaebetähtaja viimaseks päevaks oleks 16.01.2015 saanud lugeda ainult sellisel juhul, kui kaebaja oleks 30 päeva kulgemise alguseks lugenud 18.12.2014, milleks ei ole ühtegi mõistlikku põhjust. Lisaks ei saa 30 päeva võrdsustada kuu ajaga, sest igas kuus ei ole 30 päeva.

16. Riigikohtu halduskolleegium on 16.10.2002. a otsuses nr 3-3-1-41-02 leidnud, et mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus. Kaebaja esindaja väidab sellele tuginedes, et ühepäevase hilinemise korral ei pea tähtaja möödalaskmise põhjus olema väga kaalukas. Ringkonnakohus leiab seevastu, et isegi ühepäevase hilinemise korral ei tohiks menetlustähtaega ennistada, kui hilinemise põhjustas vale arusaam menetlustähtaja kulgemisest. Teatud juhtudel on keeruline määratleda, millisest päevast tähtaja kulgemine algab, kuid käesoleval juhul ei saanud sellist probleemi tekkida, sest kohtueelses menetluses tehtud otsus toimetati kaebajale kätte samal päeval kui see tehti.

17. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus A. Kaldre määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.03.2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel