1-14-5352/152 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

18. mai 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5352 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 28. aprilli 2015 määrus

K.S-ile (K.S) Tartu Maakohtu

18. juuni 2014 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu K.S, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 28. aprilli 2015 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu K.S määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. K.S tunnistati Tartu Maakohtu 18.06.2014 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 74 alusel jäeti mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel määrati, et K.S tuleb talle mõistetud karistusest koheselt ära kanda vangistus tähtajaga viis 5 kuud ja vangistus tähtajaga seitse 7 kuud mõista tingimisi ning täitmisele mitte pöörata, kui K.S

2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustati K.S 4 kuu jooksul vabanemisest arvates asuma tööle. KarS § 75 lg 2 p 7 alusel keelati K.S suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega (väljaarvatud perekonnaliikmed kriminaalhooldaja loal), sealhulgas P.G. iga, E.Z. iga, S.K. iga ja V.L. iga. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 25.02.2014.

2. 23.01.2015 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande

K.S kohta põhjusel, et süüdimõistetu on teadlikult kõrvale hoidnud määratud käitumiskontrollinõuete täitmisest – ei ole ilmunud määratud ajal registreerimisele, ei ela kohtu poolt määratud alalises elukohas, ei ole taotlenud luba elukoha vahetuseks ning ei ole teatanud ametnikule oma elukohta.

2.1. 10.02.2015 Viru Maakohtu määrusega kuulutati K.S tagaotsitavaks, kuna süüdimõistetu hoiab tahtlikult kohtumenetlusest kõrvale, ei ilmu vabatahtlikult kohtusse ja tema asukoht on teadmata. 17.04.2015 peeti K.S kinni ja toimetati Tartu arestikambrisse.

Maakohtu määrus

3. Viru Maakohtu 28.04.2015 määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele K.S-ile Tartu Maakohtu 18.06.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o

7 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti 17.04.2015.

3.1. Maakohus tuvastas, et kriminaalhooldusametnik palub jätkuvalt pöörata täitmisele

K.S-ile mõistetud ja kandmata jäänud karistus, kuna isik on rikkunud kontrollnõudeid ega ilmu registreerimisele. Seega K.S karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine ei ole täitnud eesmärki. Prokurör toetas ametniku taotlust.

3.2. K.S ise tunnistab käitumiskontrolli tingimuste rikkumist, et ei ilmunud määratud ajal registreerimisele, ei ela maakohtu määratud alalises elukohas, ei taotlenud kriminaalhooldusametnikult luba elukoha vahetuseks ega teatanud ametnikule oma tegelikku elukohta, on omavoliliselt lahkunud Eestist. Mõjuvaid põhjusi ülaltoodud rikkumiste kohta ei suutnud K.S esitada ning maakohus ei tuvastanud neid. Selliseks mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada asjaolusid, et käitumiskontrolli ajal ei pannud K.S toime uusi õigusrikkumisi, on käinud ametlikult tööl ja tal on olemas elukaaslane. Need asjaolud ei õigusta toimepandud rikkumisi ning ei takistanud K.S täita käitumiskontrolli tingimusi nõuetekohaselt.

Määruskaebuse sisu

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu K.S , kes palub ringkonnakohtul määrus uuesti üle vaadata, kuna ta ei nõustu Viru Maakohtu määrusega.

Kaebuse esitaja toob välja, et ta ei saanud kriminaalhooldusametniku külastada elulistel põhjustel. Tal puudus Jõhvi linnas elukoht, kuna ta läks oma elukaaslasest lahku, pidi sellest korterist lahkuma ja jäi ilma ka elatusvahenditest. Samuti kaotas ta vajalikud kontaktid, et võtta ühendust kriminaalhooldusametnikuga. Tulenevalt elulistest raskusest ja stressiseisundist, kartis süüdimõistetu, et ta võetakse vahi alla. K.S palub arvestada, et tal on nüüd olemas kindel elukoht, ametlik töö, ta saaks käia kriminaalhooldusametniku juures. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et tal on rase naine ja isegi nende eelnevate raskete eluliste asjaolude korral ei hakanud ta uusi kuritegusid ja rikkumisi toime panema.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.

6. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

7. Kuigi KarS § 74 lg 4 kohaselt ei too katseaja tingimuste rikkumine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab nii kriminaalhooldusametnikule kui kohtule kaalutlusõiguse, leiab kolleegium, et K.S puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt ei ole

K.S täitnud registreerimiskohustust ega ole teavitanud hooldajat oma uuest tegelikust elukohast. Seega on süüdimõistetu korduvalt rikkunud kontrollnõudeid.

R. Ponomareko ei ole avaldanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis oleks tal takistanud korrektselt kriminaalhoolduse nõudeid täitmast. Kriminaalhooldusalune on üksnes välja toonud ennastõigustavaid asjaolusid nagu elukaaslasest lahku minek ja vajalike kontaktide kaotamine.

Seejuures ei ole näha süüdimõistetu tõsiseltvõetavad kavatsused leida kriminaalhooldajaga kontakti rikkumiste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdimõistetu kontrollnõuete mittetäitmise põhjused on paljasõnalised, mistõttu ei saa neid arvestada.

Määruskaebuses toodud põhjendused ei vääri tähelepanu, kuna neid asjaolud ei saa pidada mõjuvaks.

8. Ringkonnakohus leiab, et K.S katseaja pikendamine või täiendavate kohustuste määramine ei oleks otstarbekas, kuna isik ei soovi katseaja tingimusi täita ning on teadlikult ja süsteemselt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. K.S rikkus korduvalt katseaja tingimusi ega näidanud ülesse omalt poolt mingit initsiatiivi saavutada katseaja eesmärke või esitada mõjuvate põhjuste osas sellekohaseid tõendeid. Kuna isik on tahtlikult hoidunud kõrvale kriminaalhooldusest, suhtunud hoolimatult talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses ning luba küsimata vahetanud elukohta, peab ka ringkonnakohus ainsaks võimaluseks pöörata täitmisele K.S-ile mõistetud karistus.

9. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 28.04.2015 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu K.S määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas