1-15-3150/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

18. mail 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-3150 Kohtukoosseis Kohtunikud Andres Parmas, Sten Lind Pavel Gontšarov, Kriminaalasi F.M süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 - järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17. aprilli 2015 aasta otsus lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Apellatsiooni esitaja F.M, isikukood: XXX; elukoht: kindel elukoht puudub;

Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: XXXXXXXXX; emakeel: eesti keel; töökoht: puudub; kriminaalkorras 10-l korral karistatud, neist viimane: 17.09.2014 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 -

§ 25 lg 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2 sätteid kohaldades vangistusega 6 kuud ja 20 päeva. Vabanes vangistuse ärakandmisel 02.04.2015.

RESOLUTSIOON

1. F.M e Jätta ’ apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. Harju Maakohtu 17. aprilli 2015 aasta otsusega menetluse korras tunnistati F.M lühi süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1(üks) aasta vangistust. -

KrMS § 238 lg 2 alusel vähenda F.M-ile mõistetavat põhikaristust 1/3 võr ti ra. Lõplikuks karistuseks mõisteti F.M-ile 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 08.04.2015.a kuni

10.04.2015.a, 11.04.2015.a kuni 12.04.2015.a, s.o 5 (viis kandmisele ) päeva ning määrati, et jääb 7 (seitse) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

KrMS § 275 lg 1 alusel vali F.M-i suhtes tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse ti jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, võeti F.M vahi alla kohtusaalis ning määrati, et karistuse kandmise alguseks on tema kinnipidamise aeg 15.04.2015.a.

2. F.M süüdistatakse selles, et tema, olles varem Harju Maakohtu 17.09.2014.a otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise -

eest, uuesti 08.04.2015.a kella 14.25 paiku võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas, XXXXXXXXXX XX asuvas S -le kuuluvast kauplusest AS ühe pudeli veini Dourthe le Cardinol maksumusega 7,39 eurot ja kaks pudelit Gin Long Drink kogumaksumusega 2,90 eurot/1,45 eurot purk, seega kaupa kogumaksumusega 10,29 eurot ning möödus seejärel kassadest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele.

Samuti süüdistatakse teda selles, et tema, olles varem Harju Maakohtu 17.09.2014.a otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, -

uuesti 11.04.2015.a kella 20.00 paiku võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas, AS kauplusest ühe pudeli rummi Captain XXXXX XXX XX asuvas R

Morgan 0,5 L maksumusega 15,29 eurot ning möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata.

Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele.

Samuti süüdistatakse teda selles, et tema, olles varem Harju Maakohtu 17.09.2014.a otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, -

uuesti 15.04.2015.a kella 17.03 paiku võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas, XXXXXXXXXX XX asuvas S - AS le kuuluvast kauplusest 6 purki õlut

(6-paki) Tuborg Green kogumaksumusega 5,39 eurot ning möödus kassadest kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele.

Oma tegevusega asus F.M , isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, vastavalt oma ettekujutusele süüteost vahetult süüteo toimepanemisele ning pani süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 -

§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Apellatsiooni esitas süüdistatav F.M, kes vaidlustab otsust temale mõistetud karistuse osas. Süüdistatav märgib, et temale mõistetud vangistus katse staadiumisse jäänud varguste toimepanemise eest on liialt karm. Süüdistatav taotleb temale mõistetud vangistuse asendamist rehabilitatsiooniga ehk raviga, kuna temal on probleeme alkoholiga ning alkohol on ka varguste toimepanemise põhjuseks.

RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

5. Süüdistatava apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus.

6. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks.

KarS § st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest -

lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtuk Karistust kergendavate asjaolude olleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. osas maakohus on arvestanud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega.

Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis.

Maakohus on põhjendanud süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra valikut ning karistuse mõistes võttis arvesse ka asjaolu, et süüdistatav, olles varasemalt 10 korral kriminaalkorras karistatud sh ka reaalse vangistusega, kuid ei teinud enda jaoks vastavaid järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemist Väärib tähelepanu, et . vabanedes vanglast eelmise karistuse ärakandmisel 02.04.2015, pani süüdistat av uue kuriteo toime juba 08.04.2015.

Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.

Kohtukolleegium samas selgitab, et süüdistatava apellatsioonis avaldatud taotlus asendada temale mõistetud vangistus raviga on samuti põhjendamatu, kuna ei ole kooskõlas seadusega.

KarS § 692

järgi vangistuse asendamine raviga on kohaldatav vaid narkomaanide sõltuvusravi isikutele ja seksuaalkurjategijate kompleksravi täisealistele isikutele. Vangistuse asendamise võimalust alkohoolikutest sõltuvusravi isikutele karistusseadustik ette ei näe.

7. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg jätta läbi vaatamata.

Andres Parmas Sten Lind Pavel Gontšarov