1-15-2969/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2015. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-15-2969

Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi S.U (S.U) süüdistus KarS § 4231 järgi

kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Jüri Vissak Süüdistatav S.U

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: XXXX Haridus: XXXX Emakeel: XXXX Töökoht või õppeasutus: XXXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati - 27.08.2014 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi liitkaristusena 5 (viie) kuulise vangistusega, mille kohus luges kaetuks varasemalt mõistetud ja juba ära kantud karistusega; väärtegude eest karistatud 9 (üheksal) korral Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Kaitsjat kohtuistungile ei soovinud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.U KarS § 423

järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 69 lg-te 1, 2 alusel asendada S.U-le mõistetud 3 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna on 90 (üheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 3 (kolme) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata S.U üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla

Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS §-de 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel mõista S.U-lt välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot;

 määratud kaitsja tasu 24 (kakskümmend neli) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et S.U on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 8 (kaheksa) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulu makseinfo Menetluskulud 609,00 EUR Maksetähtaeg 3.02.2016 Viitenumber 99915700035989 Selgitus

Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-15-2969 Saaja Maksuja Tolliamet SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Selgitus: Palume makse tegemisel kindlasti märkida summa juurde kuuluv viitenumber. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: S.U süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on juhtinud 02.03.2014 ja

08.08.2014 mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 30.03.2015 kella 13.33 paiku Tartus Linda ja Sõbra tänava ristmikul mootorsõidukit BMW 523I reg nr XXXX ilma juhtimisõiguseta.

S.U rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani S.U toime mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole, tsiviilhagi ei ole.

Karistuse liik ja määr: KarS § 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks

3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 69 alusel asendada S.U-le mõistetud 3 (kolm) kuud vangistust 90 (üheksakümne) tunnise üldkasuliku tööga, mille S.U on kohustatud ära tegema 3 (kolme) kuulise tähtaja jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu määratud alalises elukohas;

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi tasu – 24 (kakskümmend neli) eurot.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokurör vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-

245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.U süüdi tunnistada KarS § 423 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 585 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt välja mõista süüdimõistetult määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu summas 24 eurot. Kohus peab põhjendatuks anda juba kohtuotsuse kuulutamisel S.U-le võimalus tasuda menetluskulu vabatahtlikult 8 kuu jooksul arvesse võttes tema igakuise sissetuleku suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik