2-15-990/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-15-990

Määruse tegemise aeg ja koht 15.mai 2015, Tallinn

Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi OH avaldus lapse AH-ga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27. märtsi 2015 määrus kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VH määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: OH (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I: VH (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II: AH (isikukood XXXXXXXXXX), määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin

Eestkosteasutus Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, esindaja Olga Žuravljova

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Jätta Harju Maakohtu 27. märtsi 2015 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud VH kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud

1. OH esitas 21.01.2015 Harju Maakohtule avalduse vastu lapse AH-ga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. 16.03.2015 toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku kompromissi sõlmimises.

2. Kohus kinnitas poolte kompromissi määrusega ja lõpetas asja menetluse. Kohus leidis, et esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ja ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid.

Määruskaebus

3. Puudutatud isik I palub maakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtu uuele koosseisule.

4. Kaebuse kohaselt oli puudutatud isik I kohtuistungil stressi ja välise surve seisundis ning tal puudus võimalus hinnata õigesti kompromissiga nõustumise tagajärgi lapsele. Kohus avaldas kompromissiga nõustumiseks survet, ei võtnud arvesse lapse huve ja lapse esindaja arvamust. Arvestades lapse huve oleks olnud õige määrata lapse suhtlemine isaga teisel viisil.

Vastused määruskaebusele

5. Avaldaja määruskaebusega ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata.

6. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond leiab, et enne suhtluskorra kindlaksmääramist oleks tulnud välja selgitada, kas avaldaja on lapsele ohtlik, kahjustab lapse heaolu või huve.

7. Lapsele määratud esindaja on seisukohal, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Kompromissi sisu on mõistlik ja vastab lapse huvidele ning on kooskõlas vanemate poolt avaldatud sisukohtadega. Kompromissi sõlmimiseks keegi survet ei avaldanud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta kohtuistungil oma tegudest aru ei saanud või ei suutnud neid juhtida. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks sõlminud kompromissi eksimuse, pettuse või sunni mõjul. Kohtul puudub alus ja menetluslik võimalus kehtiva kompromissi korral seaduslikku ja menetlusnormidega kooskõlas olevat kompromissi kinnitavat kohtumäärust tühistada. Puudutatud isik I ei ole esitanud avaldust kompromissist taganemiseks.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

9. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

10. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

11. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitas maakohus kompromissi ja lõpetas tsiviilasja menetluse õigesti. Maakohus ei tuvastanud TsMS § 430 lg-s 3 sätestatud kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseid.

12. Kohus ei määranud vaidlustatud kohtumääruses kindalaks avaldaja ja lapse suhtlemise korda, vaid kinnitas lapse vanemate sellekohase kompromissilepingu. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Seda selgitas vaidlustatud kohtumääruses ka maakohus.

13. Iseenesest asjaolu, et puudutatud isik I on muutnud oma arvamust selle kohta, kui tihti ja millistel tingimustel võib avaldaja lapsega kohtuda, määruskaebuse rahuldamiseks alust ei anna. Selleks ei anna alust ka kaebuse väited puudutatud isiku I survestamise ja emotsionaalse stressi kohta, mis olevat häirinud tema võimet hinnata õigesti kompromissi sõlmimise tagajärgi.

14. Eeltoodud põhjustel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kaebuse menetlemise kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Gaida Kivinurm

Iko Nõmm

Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/