3-15-809/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2015. a, Tallinn

Haldusasja number

3-15-809

Haldusasi

OÜ Warren Safety kaebus:

− riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.03.2015 otsuse nr 38-

15/152134 tühistamiseks osas, millega jäeti kaebaja

vaidlustus riigihanke „Tallinna kesklinna piirkonna

magistraalteede ja -rajatiste, ühissõidukite peatuste ja

teemaal asuvate haljasalade hooldus“ (viitenumber

152134) hanketeate p II.2.1 ja hankedokumentide p 8.2

peale rahuldamata;

− Tallinna

Kommunaalameti

kohustamiseks

viima

riigihanke „Tallinna kesklinna piirkonna magistraalteede

ja -rajatiste, ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate

haljasalade hooldus“ (viitenumber 152134) hanketeate

p

II.2.1 ja hankedokumentide p 8.2 vastavusse

õigusaktides ettenähtud nõuetega;

− riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.03.2015 otsuste nr 38-

15/152134, nr 41-15/152188 ja nr 42-15/152211

põhjenduste

täiendamiseks

riigihangete

„Tallinna

kesklinna

piirkonna

magistraalteede

ja

-rajatiste,

ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljasalade

hooldus“ (viitenumber 152134), „Tallinna ida piirkonna

magistraalteede ja –rajatiste ühissõidukite peatuste ja

teemaal asuvate haljasalade hooldus“ (viitenumber

152188) ja „Tallinna lõuna piirkonna magistraalteede ja –

rajatiste ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate

haljasalade

hooldus“

(viitenumber

152211)

hankedokumentide lisa 6 „Töövõtuleping“ p 7.1.1.2

õigusvastasuse osas

Vaidlustatud lahend

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.03.2015 otsused nr 38-

15/152134, nr 41-15/152188 ja nr 42-15/152211

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Warren Safety, volitatud esindaja

v.adv Kristina Uuetoa-Tepper

Vastustaja (hankija) – Tallinna Kommunaalamet, volitatud

esindaja Tarmo Sulg

Asja läbivaatamine

11.05.2015 kohtuistungil

3-15-809

2(21)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.03.2015 otsus nr 38-15/152134 osas,

millega jäeti OÜ Warren Safety vaidlustus riigihanke nr 152134 hanketeate punkti II.2.1

ja hankedokumentide punkti 8.2 peale hanke eeldatavat maksumust puudutavas osas

rahuldamata.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada OÜ Warren Safety vaidlustus ja

kohustada Tallinna Kommunaalametit viima riigihanke nr 152134 hanketeate

punkt II.2.1 ja hankedokumentide punkt 8.2 hanke eeldatavat maksumust puudutavas

osas vastavusse õigusaktides ettenähtud nõuetega.

4. Mõista Tallinna Kommunaalametilt OÜ Warren Safety kasuks välja täiendavalt

vaidlustusmenetluses kantud riigilõiv 183 (ükssada kaheksakümmend kolm) eurot.

5. Muuta riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.03.2015 otsuste nr 38-15/152134,

nr 41-15/152188 ja nr 42-15/152211 põhjendusi riigihangete nr 152134, nr 152188 ja

nr 152211 hankedokumentide lisa 6 „Töövõtuleping“ p 7.1.1.2 osas vastavalt kohtuotsuses

toodud põhjendustele.

6. Jätta ülejäänud osas kaebus rahuldamata.

7. Mõista

Tallinna

Kommunaalametilt

OÜ

Warren

Safety

kasuks

välja

kohtumenetluses kantud riigilõiv 2688 (kaks tuhat kuussada kaheksakümmend kaheksa)

eurot ja õigusabikulud 1131 (üks tuhat ükssada kolmkümmend üks) eurot 24 senti.

8. Jätta ülejäänud osas menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 278 lg 1), so hiljemalt 25.05.2015, välja

arvatud HKMS § 278 lg-s 2 sätestatud juhul.

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses

(HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Kommunaalamet (hankija; vastustaja) avaldas riigihangete registris:

−

07.05.2014 avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Tallinna kesklinna piirkonna

magistraalteede ja -rajatiste, ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljasalade hooldus“

(viitenumber 152134) hanketeate;

−

08.05.2014 avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Tallinna ida piirkonna

magistraalteede ja –rajatiste ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljasalade hooldus“

(viitenumber 152188) hanketeate;

3-15-809

3(21)

−

08.05.2014 avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Tallinna lõuna piirkonna

magistraalteede ja –rajatiste ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljasalade hooldus“

(viitenumber 152211) hanketeate.

2. OÜ Warren Safety (kaebaja) esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustused riigihangete nr 152134, nr 152188 ja nr 152211 hanketeadete ja

hankedokumentide peale. Põhjendused:

2.1. Kaebaja selgitas riigihanke nr 152134 osas, et hanke eeldatav aastamaksumus on 2015. a

tehtud muudatustele vastamata sama, kuigi hankija on lisanud hankedokumentidesse tingimusi,

mis tõstavad oluliselt teenuse maksumust ja hoolduse mahtu. Hankelepingu ebaõige eeldatav

maksumus võib rikkuda kaebaja õigusi, sest hankijal on riigihangete seaduse (RHS) § 49 lg 1

p 1 järgi õigus lükata kõik vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi, kui nende maksumused

ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust. Kaebaja leidis, et vastustaja esitatud tabel ei

võimalda kontrollida eeldatava maksumuse põhjendatust. Samuti ei ole usutav reserviga

arvestamine. Reserv kulub ühikuhindade indekseerimisele.

2.2. Kaebaja selgitas kõigi vaidlustatud riigihangete hankedokumentide lisa 6 „Töövõtuleping“

(Leping) p 7.1.1.2 osas, et hankijal ei ole VAKO 19.06.2014 ja 21.08.2014 jõustunud otsuseid

ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määruse nr 45 „Tee seisundinõuded“

(Määrus nr 45) lisa 9 arvestades õigus lühendada kehtestatud hooldustsükleid. Määruse nr 45

lisa 9 näol on tegemist tehnilise normiga RHS § 33 lg 1 mõttes. Seejuures ei ole hankija

viidanud, millise aktiga on muudetud Tallinna linnas hooldustsüklid tõusudel libedusetõrje osas

20 minutini lumesaju algusest või libeduse tekkest ning lumetõrje osas 20 minutini

libedusetõrjest.

2.3. Arvestades Lepingu lisas 6 toodud tõusude pikkusi ja laiusi ning liiklustihedust

ja -korraldust, ei ole libedusetõrje teostamine 20 minuti jooksul faktiliselt võimalik. Kaebaja ei

saa muuta soola keemilisi protsesse. Hooldustööde tegemine 20-minutilise intervalliga ei

võimalda soolal piisavalt mõjutada ja sunnib lepingu täitjat tegema tühja tööd. Tegemist ei ole

lepingu eesmärgiga kooskõlas oleva tingimusega.

3. VAKO jättis 19.03.2015 otsusega nr 38-15/152134 kaebaja vaidlustuse riigihanke

nr 152134 hankedokumentide lisa 6 p 7.2.2 osas läbi vaatamata (p 1); lõpetas poolte

kokkuleppel vaidlustusmenetluse hankedokumentide lisa 6 p-de 7.1.2.12, 8.1.10, 11.1.7 ja

hankedokumentide p 9 osas ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu

365,72 eurot (p 2); rahuldas kaebaja vaidlustuse osaliselt ja kohustas vastustajat viima

hankedokumentide lisa 6 p 7.1.1.2 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega (p 3); mõistis

vastustajalt kaebaja kasuks välja 274,28 eurot (p 4). Põhjendused:

3.1. VAKO selgitas hanketeate p II.2.1 ja hankedokumentide p 8.2 osas, et riigihanke eeldatava

maksumuse määramine põhineb tõenäosusel. Rikkumise saab selles osas tuvastada vaid juhul,

kui rikkumine on ilmne, kui hankija on eiranud RHS § 20 või 21 või lähtunud valedest

faktilistest eeldustest. Praegusel juhul ei ole tõendatud, et hankija oleks riigihanke eeldatava

maksumuse määramise korra vastu eksinud. Vastustaja selgitas vastuses, et määratud eeldatav

maksumus sisaldab reservi (3 või 4%), suviste hooldusmahtude suurenemine 4. seisunditaseme

teede osas tõstab teenuse hinda 0,97% eeldatavast aastamaksumusest ning 20 minuti lumetõrje

kohustus ja vanalinna prügist puhastamise nõuded olid hanke alusdokumentides ka varem.

Hankija esitas VAKO-le eeldatava maksumuse arvestuse alused, mis põhinevad tänase

teenusepakkuja ühiku hindadel ja mida on korrigeeritud vastavalt lepingule ettenähtud

tarbijahinnaindeksi võrra. Sellest on kontrollitav, et talvises hoolduses on eeldatavas

maksumuses arvestatud tõusudega, suvises hoolduses vanalinna puhastamisega. Suvises

hoolduses on 4. seisunditaseme sõiduteede puhul, mida peab hooldama 3 korda nädalas,

3-15-809

4(21)

arvestatud 179 681 m2-ga. Arvestuse kohaselt on kõigi tellitavate tööde aastamaksumus kokku

(ilma käibemaksuta) 3 428 961,43 eurot, sh on arvestatud kõigi kaebaja viidatud töödega ja

lisaks on summa sees veel 4% reservi (137 158,46 eurot). Isegi kui hankija arvestuses toodud

ühikuhind nt 4. seisunditaseme teede suvisele hooldusele on madal, siis võimaliku kõrgema

hinna katab ära reserv. Puudub alus kahelda, et arvestuses on toodud praeguse teenuse osutaja

ühikuhinnad, mistõttu on tegemist keskmisele turuhinnale vastava hinnatasemega. Pole

tõendatud, et turuhind oleks kõrgem ja et 2015. a muudatused hanke alusdokumentides oleks

pidanud tooma kaasa eeldatava maksumuse muutmise.

3.2. VAKO selgitas Lepingu p 7.1.1.2 osas, et nimetatud punkt on olnud kogu hankemenetluse

jooksul sama. VAKO leidis 23.05.2014 ja 22.07.2014 otsustes, et Määruse nr 45 § 2 lg 2 ei

võimalda hankijal libedusetõrje aega ise määrata ja seetõttu ei saa hankija kohustada lepingu

täitjat tegema Lepingu lisas 6 nimetatud tõusudel, sõltumata tee seisunditasemest, libedusetõrjet

ära 20 minutiga. VAKO kohustas nende otsustega hankijat viima Lepingu p 7.1.1.2 vastavusse

õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Otsused on jõustunud. Samas ei saa hankijale ette heita, et

ta ei ole neid VAKO otsuseid täitnud, sest Määruse nr 45 § 2 lg 2 on alates 30.01.2015

muutunud. Muudatusega on lubatud lühendada Määruse nr 45 lisas 9 toodud hooldustsükli

aegasid. Muudatusega tahetigi suurendada tee omaniku õigusi. Hooldustsükli aegade muutmine

saab toimuda üksnes haldusakti andmise kaudu. Praegusel juhul ei ole Tallinna Linnavalitsus

andnud haldusakti, mis määraks kindlaks 20-minutilise libedusetõrje tõusudel. Seda ei saa teha

hanke alusdokumentidega. Määrus nr 45 tuleb võtta aluseks tehnilise normina, kuid tee omanik

võib rakendada haldusaktides täiendavaid nõudeid, kõrgemat seisunditaset, kõrgemaid

seisundinõudeid ja lühendada hooldustsükli aegasid.

4. VAKO jättis 19.03.2015 otsusega nr 41-15/152188 kaebaja vaidlustuse riigihanke

nr 152188 hankedokumentide lisa 6 p 7.1.5.2 osas läbi vaatamata (p 1); lõpetas poolte

kokkuleppel vaidlustusmenetluse hankedokumentide lisa 6 p-de 7.1.2.12, 11.1.7 ja

hankedokumentide p 9 osas ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu 320 eurot

(p 2); rahuldas kaebaja vaidlustuse osaliselt ja kohustas vastustajat viima hanketeate p II.2.1,

hankedokumentide p 8.2 ja hankedokumentide lisa 6 p 7.1.1.2 vastavusse õigusaktidega

ettenähtud nõuetega (p 3); mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja 640 eurot (p 4). VAKO

otsuse põhjendused Lepingu p 7.1.1.2 osas kattusid otsuse nr 38-15/152134 põhjendustega.

5. VAKO jättis 19.03.2015 otsusega nr 42-15/152211 kaebaja vaidlustuse riigihanke

nr 152211 hankedokumentide lisa 6 p 7.2.2 osas läbi vaatamata (p 1); lõpetas poolte

kokkuleppel vaidlustusmenetluse hankedokumentide lisa 6 p-de 7.1.2.12, 11.1.7 ja

hankedokumentide p 9 osas ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu 320 eurot

(p 2); rahuldas kaebaja vaidlustuse osaliselt ja kohustas vastustajat viima hanketeate p II.2.1,

hankedokumentide p 8.2 ja hankedokumentide lisa 6 p 7.1.1.2 vastavusse õigusaktidega

ettenähtud nõuetega (p 3); mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja 640 eurot (p 4). VAKO

otsuse põhjendused Lepingu p 7.1.1.2 osas kattusid otsuse nr 38-15/152134 põhjendustega.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille nõueteks jäid pärast kaebuse

käiguta jätmist ja nõuete tõlgendamist kohtu poolt tühistada VAKO 19.03.2015 otsus

nr 38-15/152134 osas, millega jäeti kaebaja vaidlustus riigihanke nr 152134 hanketeate p II.2.1

ja hankedokumentide p 8.2 peale rahuldamata, ning kohustada vastustajat viima riigihanke

nr 152134 hanketeate p II.2.1 ja hankedokumentide p 8.2 vastavusse õigusaktides ettenähtud

nõuetega, samuti täiendada ja muuta VAKO 19.03.2015 otsuste nr 38-15/152134,

nr 41-15/152188 ja nr 42-15/152211 põhjendusi riigihangete nr 152134, nr 152188 ja nr 152211

hankedokumentide lisa 6 „Töövõtuleping“ p 7.1.1.2 õigusvastasuse osas. Põhjendused:

3-15-809

5(21)

6.1. Riigihanke nr 152134 eeldatav maksumus on määratud vastuolus RHS §-dega 20 ja 21.

Viidatud sätted ei näe ette aastamaksumuse kindlaksmääramist. Valedest alustest lähtuv ja

ebaõige eeldatav maksumus rikub kaebaja õigusi, sest hankijal on RHS § 49 lg 1 p 1 järgi õigus

lükata kõik vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi, kui nende maksumused ületavad

hankelepingu eeldatavat maksumust.

6.2. VAKO põhjendused eeldatava maksumuse piisavuse kohta on pealiskaudsed ega arvesta

kaebaja seisukohtadega. Vastustaja esitas reservi kohta vastuolulisi andmeid (alguses oli reservi

suurus 3%, hiljem 4%) ja pole usaldusväärselt tõendanud, et ta on eeldatava maksumuse

arvutamisel reserviga arvestanud. Pole usutav, et vastustaja lähtus iga piirkonna eeldatava

maksumuse määramisel erineva suurusega reservist ja arvestas kesklinna piirkonnas väiksema

reserviga, kuigi kesklinna piirkond on kõige suuremate nõuetega. Vastustaja väidetud reservi

ei saa planeerida hooldusmahtude suurendamiseks, vaid see peab katma hinnaindeksi muutuse.

Nt 2014. a muutus maanteede hooldustööde hinnaindeks 4,1%.

6.3. Vastustaja esitatud tabelis puuduvad kõigi tööliikide ühikud, mistõttu ei ole võimalik

vastustaja arvutusi kontrollida.

6.4. Vastustajal tulnuks RHS § 20 lg 2 järgi arvestada riigihanke eeldatav maksumus hanketeate

registris avaldamise hetke keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest. Tabelis sisalduvad

hooldustööde maksumused on ebareaalselt madalad ega vasta 2014. a mais kehtinud kohalikule

keskmisele turuhinnale, sest ei kata ära tööjõukulu, puistematerjali kulu, töövahendite kulu,

hooldustöötaja transpordikulu, hooldussõiduki kütusekulu ega hooldussõidukite hankimise või

rentimise kulu. Arvestada ei saa töötajatele ümbrikupalga maksmise võimalusega. Tallinnas ei

ole võimalik leida miinimumpalgaga nõutava kogemuse ja ettevalmistusega motiveeritud

töötajaid, kelle kätte saaks usaldada kalleid hooldussõidukeid. Samuti tuleb teha kulusid

töötajate väljaõppeks, tervisekontrolliks, isikukaitsevahenditeks ja eririietuseks. Ühikuhinnad

peavad ära katma kulud neile töödele ja toimingutele, mille kohta ei ole hankedokumentide

lisas 3 ühikuhinda ette nähtud, nt igakuiselt 4 kontrollkäiku, igaüks kestusega 8 tundi; tööde

teostamisel tuleb kasutada valdavalt uuemaid ehk kallimaid sõidukeid ja seadmeid; lepingu

täitmist peavad koordineerima ja kontrollima kõrgepalgalised isikud; täitja peab omama paljude

nõuetega seotud ja kulukaid kvaliteedi tagamise meetmeid ja keskkonnajuhtimise meetmeid;

täitjal peab olema spetsiifiline suur keskus Tallinnas; täitjal peab olema kallis

vastutuskindlustus (100 000 eurot); pakkujal peavad olemas olema lepingu täitmise tagamiseks

vajalikud rahalised vahendid vähemalt 200 000 eurot ja lisaks lepingu täitmise ajal

eriolukordadeks lepingu raames tellitavate tööde lühiajaliseks krediteerimiseks rahalised

vahendid igakuiselt vähemalt 100 000 euro ulatuses; täitja peab korraldama ööpäevaringse

valve- ja dispetšerteenuse, samuti veebipõhise andmeplatvormi.

6.5. Vastustaja ei ole tõendanud, et ta on kasutanud eeldatava maksumuse arvestamisel

praeguse teenusepakkuja ühikuhindu. Igal juhul pidi talle olema ilmne, et ühikuhinnad ei kata

ära isegi otseseid konkreetse teenuse osutamiseks vajalikke kulusid.

6.6. Vastustaja luges ebaõigesti kesklinna piirkonna eraldiseisvaks turuks ega arvestanud teiste

Tallinna piirkondade teenusepakkujate ühikuhindadega. Nt Põhja piirkonnas on suvise

teehoolduse ühikuhind kõrgem kui kesklinna piirkonnas. Kuna teehooldusteenust on osutatud

järjepidevalt, peaks vastustaja oskama selle hanke eeldatavat maksumust täpsemalt kindlaks

määrata. Kui vastustajal puuduvad rahalised vahendid tegeliku turuhinna tasumiseks, tuleb

hange jätta korraldamata või vähendada nõudeid.

6.7. Tabelist ei nähtu selle koostamise aega, seega ei saa see olla usaldusväärseks tõendiks.

Kaebaja on veendunud, et vastustaja ei esitanud tegelikult 2014. a tehtud arvestust, vaid on

teinud tagurpidi arvestuse, st võtnud hanke eeldatava maksumuse ja jaganud selle tänaste

3-15-809

6(21)

mahtudega, sellepärast ongi töödel põhjendamatult madalad ühikuhinnad. Tabeli matemaatiline

kontroll ei tõenda midagi peale selle, et vastustaja ei ole teinud lepingu eeldatava maksumuse

jaotamises aritmeetilisi vigu. Kontrollida ei tule aga arvutuste õigsust, vaid seda, kas arvestuse

alused on õiged.

6.8. Vastustaja on 11.02.2015 ja 12.02.2015 hanketeates ja -dokumentides tehtud muudatustega

kõrgendanud nõudeid libeduse- ja lumetõrje teostamisele ning suurendanud suvise teehoolduse

mahtu. Vastustaja ei ole tõendanud, et hanke eeldatav maksumus on piisav ka pärast 2015. a

tehtud muudatusi.

6.9. Vastustaja väitis vastuses, et kesklinna hankes on võrreldes varasemaga muutunud teenuse

osutamine vähem kulukaks. Vaidlustusmenetluses väitis vastustaja, et teenust osutatakse

samade tingimuste järgi. Isegi kui vastustaja on muutnud suvise ja talvise perioodi aegu, siis ei

ole looduses midagi muutunud ja töid tuleb teha vastavalt ilmastikuoludele. Vastustaja väitis,

et reserv tekkis vähendatud teenuse tasemega, kuid mahtude vahet ei ole tõendatud. Samuti ei

ole tõendatud, et praegused teenusepakkujad maksvad lumeladestuskohtade või pesuvee eest.

6.10. Lepingu p 7.1.1.2 on õigusvastane. Vastustaja pidi viima hankedokumendid kooskõlla

jõustunud VAKO otsustega. Seejuures ei ole siduvad mitte üksnes VAKO otsuste

resolutsioonid, vaid ka põhjendused. Isegi kui Määruse nr 45 § 2 lg 2 muudatused annaksid

teeomanikule õiguse muuta lisas 9 sätestatud hooldustsükleid, ei saa vastustaja teha seda

praegustes hangetes. VAKO on selgesõnaliselt otsustanud, et hankijal on õigus nõuda täitjalt

üksnes tee hoidmist õigusaktides sätestatud nõuetele, mitte mingite enda kehtestatud nõuetele

vastavas seisundis.

6.11. VAKO seisukoht, et kui Tallinna Linnavalitsus võtab vastu hooldustsükleid vähendava

haldusakti, muutub Lepingu p 7.1.1.2 õiguspäraseks, on ebaõige. Kaebajal on võimalik selle

seisukoha kehtimajäämist vältida vaid VAKO otsuste põhjendusi vaidlustades. VAKO leidis

vastuolus RHS § 33 lg-ga 1, et tee omanikul on õigus kehtestada tehnilisi norme haldusaktides.

Samuti jättis VAKO kontrollimata, millisel alusel võib hooldustsüklit lühendada. Vastustaja ei

ole sellise aluse olemasolu põhjendanud. Vastustaja saaks kehtestada kõrgemaid

seisundinõudeid vaid lisas 9 sätestatud piirides, mitte nõudeid, mida Määrus nr 45 ega lisa 9 ei

sätesta.

6.12. VAKO ei käsitlenud kaebaja väiteid Lepingu p 7.1.1.2 täitmise võimatuse kohta, vaid

rahuldas vaidlustuse formaal-juriidilistel põhjendustel. See toob kaasa vajaduse vaidlustada

VAKO otsuse põhjendusi, sest hetkel on ootuspärane, et hankija võtab kooskõlas VAKO

otsusega vastu Määruse nr 45 nõudeid muutva haldusakti, misjärel peab kaebaja juba neljandat

korda pöörduma VAKO poole sisuliselt ühe ja sama nõudega. Selline korduv vaidlustuste

esitamine

kahjustab

kaebajat

ja

on

vastuolus

menetlusökonoomia

põhimõttega.

Vaidlustusmenetluse eesmärgiks on lahendada vaidlus lõplikult ja ammendavalt.

6.13. Kaebaja võimuses ei ole muuta soola keemilisi protsesse. Soola sulatamisvõime -7ºC

juures 20 minuti jooksul on vaid 4,8 mm ning sulatamisvõime langeb veelgi järsemalt -12ºC

juures. Seega ei anna intensiivse lumesaju tingimustes soovitud efekti ka see, kui maha

puistataks nt kolmekordne kogus soola, sest toimeaeg jääb ikka samaks. Kloriidide

reageerimiskiirus sõltub otseselt õhu/teepinna temperatuurist ning aktiivse liiklusvoo (nn

segamisefekt) olemasolust, kuid öötundidel liiklus kas puudub või on väga hõre. Seega

eksisteerivad kloriidi toimekiirust mõjutavad möödapääsmatud tegurid, millised vastustaja on

jätnud arvestamata. Laboritingimustes tehtud testi tulemused näitavad, et soola sulatamisvõime

erineb -2ºC ja -10ºC tingimustes 2-3 korda, mis seab 20-minutilise libedusetõrje võimalikkuse

veelgi enam kahtluse alla, sest 20 minuti reegel kehtib mistahes temperatuuri korral. Vastustaja

kehtestatud nõude kohaselt tuleb libedusetõrje teostamisest 20 minuti jooksul sõiduteelt

3-15-809

7(21)

eemaldada lumi ja lörts. Seega peab täitja pärast libeduse tõrjumiseks mõeldud aine sõiduteele

puistamist selle 20 minuti jooksul uuesti teelt eemaldama, ilma, et see oleks jõudnud 20 minuti

jooksul mõjuma hakata, st täitja peab tegema tühja tööd. Seega ei ole 20 minuti nõue mitte

ainult võimatu, vaid vastuolus lepingu eesmärgiga – tagada libeduse tõrjumine ja tee vastavus

talvistele seisundinõuetele.

6.14. Vastustaja esitatud Euroopa Standardikomitee eelnõu ei ole asjakohane tõend, sest

tegemist ei ole standardiga ja see on alles eelnõu staadiumis. Eelnõu on koostatud alles 2014. a

detsembris, samas kui hanked kuulutati välja juba 2014. a mais. Samuti pole asjakohane

Soomes kasutatav talvise teehoolduse juhend. Juhendi lk-l 38 on kujutatud vaid soolalahuse

teepinnale valgumist ning soolakristallide kuju muutusi. Juhend ei tõenda, et soola

15-minutiline toimeaeg on libedusetõrje eesmärgi (haardeteguri tagamine) saavutamiseks

piisav. Lisaks on juhendis välja toodud, et katkematus liiklusvoos on libedusetõrje teostamisel

soovitatav töödelda vaid oma sõidurada ning et soolalahus võib liiga niiske teepinna puhul

osutuda ebapiisavaks ja tee võib jäätuda.

6.15. Libedusetõrje teostamise võimalikkuse 20 minuti jooksul seab kahtluse alla asjaolu, et

hooldusmasinad liiguvad aeglaselt (10-15 km/h). Lisaks sõidule kulub aega seisakutele, oodates

foori taga või tagasipöörde võimalust. Ühe sahaga on võimalik sahatada 1–1,5 sõidurada.

Puisturit ei ole võimalik kasutada laiemalt kui 2 sõidurada. Eeltoodu muudab mitmete

sõiduradadega tõusudel libedusetõrje teostamise 20 minuti jooksul praktiliselt võimatuks.

7. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

7.1. See, et hankijal on RHS § 49 lg 1 p 1 järgi õigus kõik pakkumused tagasi lükata, ei saa

rikkuda kaebaja õigusi enne, kui vastustaja seda õigust kasutab. Kaebajale ei ole tehtud takistusi

hankemenetluses osalemiseks ja pakkumuse esitamiseks.

7.2. Hanke eeldatav maksumus on õiguspärane. Aastamaksumuse arvestamisel on lähtutud

RHS §-st 21. Hankelepingu eeldatavat aastamaksumust võib määratleda mitmel viisil (vt RHS

§ 20 lg 6), mistõttu ei saa üks või teine meetod olla otseselt vale, vaid peab esmalt tagama

riigihanke- või rahvusvahelise piirmääraga arvestamise ning lähtuma keskmisele turuhinnale

vastavast hinnatasemest. Pakkujad ei saa hankijale ette kirjutada, milline peaks olema hankija

poolt hankelepingu täitmisel makstav kogusumma. Selle määramise õigus on hankijal, kes peab

tegutsema eelarveliste ja prognoositavate avalike vahendite piires. Kui hankemenetluse käigus

esitatud pakkumusi analüüsides selgub, et planeeritud maksumusega ei ole võimalik

kavandatud teenust osta, siis on hankija õigus otsustada, kas leevendada ostutingimusi või

hankida täiendav rahastus.

7.3. Eesti suuremate linnade tänavahoolduse teenuslepingute keskmisi hindu arvestades

väheneks teenuse keskmine turuhind 30-35%, Tallinna teiste piirkondade keskmisi hindu

arvestades väheneks keskmine turuhind 25%. Vastustaja arvestas vastavas piirkonnas kehtiva

hinnatasemega, korrigeeris seda puhastuspiirkonda iseloomustavate näitajate võrra, arvestades

võimalikku mahumuutust ning jättes arvestusliku reservi. Ükski eeltoodutest ei ole vale, kuid

meetodite võrdluses on võimalik keskmise turuhinna erinevus kuni 35%.

7.4. Kuna RHS § 20 lg 2 järgi peab eeldatava maksumuse arvestamisel lähtuma

hankemenetluse alustamise hetke keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, on alusetud

kaebaja väited vajadusest korrigeerida ühikuhindasid maanteede hooldusindeksi võrra. Täna

kehtivates hoolduslepingutes on teenuse hinna korrigeerimise aluseks tarbijahinnaindeksi

aastamuutus, mis 2014. a vähenes 0,1%.

3-15-809

8(21)

7.5. Reserv kujunes puhastuspiirkondade keskmiste maksumuste ja kesklinna piirkonnas

makstava turuhinna vahest ja kavandatavas hankelepingus vähendatud teenuse tasemetest

(suve- ja talveperioodi vahekord – kehtivas lepingus oli talveperioodi pikkuseks 7 kuud,

läbiviidavas hankemenetluses 6 kuud; suvetööde perioodilisused – kavandatavas hankelepingus

on vähendatud suviste hooldustööde perioodilisust, mis võimaldab teenuse hinda vähendada, st

kui seni tuli 4. seisunditaseme teid puhastada iga päev, siis kavandatavas hankelepingus vaid

korda

nädalas;

tasuta

lumeladestuskohtade

ja

pesuvee

võimaldamine).

Uutes

hankedokumentides on lisaks teenusetasemete muutusele kehtestatud eraldiseisvana mitmete

teenuste ühikumaksumused (tõusude, ülekäikude, tänavapuude, põõsasalade hooldus), mis

varasemalt oli arvestatud muude hooldusmahtude sisse. Seetõttu ei võimalda varasemalt

pakutud ühikuhindade analüüs kaebaja soovitud täpsusega võrrelda hankelepingu eeldatava

aastamaksumuse arvestamise aluseid. 2015. a muudatusi suvise hooldustööde mahu

muutumisel on eeldatavas maksumuses arvestatud.

7.6. Määruse nr 45 § 2 lg 2 on alates 30.01.2015 muutunud. VAKO tegi varasemad otsused

varasemast redaktsioonist lähtudes. Määruse nr 45 § 2 lg 2 võimaldab lühendada lisas 9 toodud

hooldustsükli aegasid. Muudatuse eesmärgiks oligi tee omaniku õiguste laiendamine.

Teeseaduse (TeeS) § 1 lg 2 näeb ette haldusmenetluse seaduse (HMS) kohaldamise, seetõttu

saab Määruse nr 45 lisas 9 toodud hooldustsükli aegade muutmine toimuda üksnes haldusakti

andmise kaudu. Üksiknõuete osas saab tee omanik kehtestada vaid kõrgemaid nõudeid, st

Määrusega nr 45 sätestatud minimaalsed nõuded peavad olema täidetud.

7.7. Hankijal on õigus otsustada, millise eesmärgi saavutamiseks hankemenetlust läbi viiakse,

sh kehtestada tingimusi ostetavatele kaupadele või teenustele. Hankelepingu tingimused peavad

olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Praeguste

riigihangete olulisim eesmärk on ohutu liiklemise tagamine kõigile liiklejatele ja heakorrastatud

linnaruum. Sellest tulenevalt on vastustaja kehtestanud talveperioodil tee seisundile täiendavaid

nõudeid ning lühendanud tõusudel lume- ja libedusetõrje teostamiseks ettenähtud aega.

Tallinnas esineb liikluskoormusest tulenevalt pidevalt seisakuid tõusudel, tingides uuesti

liikumise alustamise vajaduse, mis on aga raskeveokitel ja ühistranspordivahenditel lumistes

tingimustes välistatud, pannes seega ohtu sadade ühistranspordi kasutajate ohutuse (võimalik

mäest alla libisemine, kokkupõrked, reisijate väljumine liiklusesse jne). Tõusudel 20 minuti

hooldamise nõue on põhjendatud liiklejate ohutuse tagamise vajadusega ning selleks vajalikud

kõrgendatud kulud kaaluvad vaieldamatult üles inimeste elu ja tervise ohtu seadmise

riskeerimise.

7.8. 20 minuti nõue ei ole võimatu tingimus, sest viimase 5 aasta jooksul on sellise

intensiivsusega tõusudel lume- ja libedusetõrjet tehtud. Lumetõrjeprotseduurid on võimalik

ühildada teiste piirkonnas lumetõrjetöid teostavate masinate marsruutidega. Tulemuse

saavutamiseks on võimalik kasutada libedusetõrjevahendina erinevaid kloriide ja nende

vesilahuseid. Libedusetõrjevahendite võimalik maksimaalne mõjukiirus on eelduslik. Euroopa

Standardikomitee tehnilise kirjelduse eelnõust nähtuvalt mõõdeti kloriidide mõju 10 ja

60 minuti jooksul. Inzelli testi tulemusel selgus, et jää sulatamisvõimekus 10 minuti ja 60 minuti

jooksul varieerub keskeltläbi 22-34%. Soome teede talihoolduse täideviimise juhend näitab, et

erinevate kloriidide mõju 15 minuti jooksul on täielikult olemas.

7.9. 20 minuti libedusetõrje ja 20 minuti lumetõrje tsükkel tõusudel on optimaalne, järgides ka

tööde teostajate huvi osutada kvaliteetset teenust mõistlike kuludega. Tsüklid on kehtestatud

optimaalsena, välistamaks lume- ja libedusetõrjeprotseduuride kulukamaks muutumist.

Õigeaegselt ja piisavas mahus teostatud libedusetõrje vähendab 70% ulatuses lumetõrjetööde

vajadust (mahasadanud lumi sulatatakse tõusul ja sahkamist ei ole vaja teha). Liiga pikk

lumetõrjetööde hooldustsükkel põhjustab omakorda liigsuurt libedusetõrje kloriidide kulu, mis

3-15-809

9(21)

on vajalik seisundistaseme nõuete täitmiseks. Juba kinnisõidetud lumega tõusu seisundinõuete

täitmine eeldab oluliselt suuremat materjali ja tehnikaressursi kulu ning eeldab tegutsemist

tekkinud liikluskaose tingimustes.

7.10. Vaatamata kaebaja esitatud videomaterjalile on vastustaja seisukohal, et tõuse on

võimalik 20 minuti jooksul hooldada. Kaasaegseid puistureid on võimalik reguleerida kuni

12 m (optimaalne vahemikus 6-9 m). Lisaks on võimalik nt ühistranspordipeatuste taskutes,

pöörderadadel, aeglustus- ja kiirendusradadel muuta ka puistesuunda asümmeetriliselt,

arvestades

puisturi

paiknemisega.

Seetõttu

ei

ole

iga

sõiduraja,

pöörderaja

ja

ühistransporditasku läbimine libedusetõrje teostamiseks põhjendatud. Tagasipöördeid on

võimalik teha ka varem. Tõusu sõiduradadel libedusetõrje teostamiseks on vajalik

maksimaalselt 2 ülessõitu ja 2 allasõitu, mida on võimalik teha 20 minuti jooksul.

Lumetõrjetööde teostamine olukorras, kus lume sulatamine kloriididega ei anna saju

intensiivsuse või õhutemperatuuride tõttu tulemust, on võimalik ühildada teiste piirkonnas

hooldustöid teostavate hooldussõidukite marsruutidega. Videost ei nähtu, kui kiiresti

hooldussõiduk sõitis.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus lõpetas asja arutamise 11.05.2015 istungil, seega on kaebaja 14.05.2015 ja

vastustaja 12.05.2015 täiendavad seisukohad esitatud hilinenud ning kohus jätab need

tähelepanuta.

Hankelepingu eeldatav maksumus

9. Kaebaja palus tühistada VAKO 19.03.2015 otsus nr 38-15/152134 osas, millega jäeti

kaebaja vaidlustus riigihanke nr 152134 hanketeate p II.2.1 ja hankedokumentide p 8.2 (hanke

eeldatav maksumus) peale rahuldamata, ning kohustada vastustajat viima riigihanke nr 152134

(kesklinna piirkonna hange) hanketeate p II.2.1 ja hankedokumentide p 8.2 vastavusse

õigusaktides ettenähtud nõuetega.

10. Riigihanke nr 152134 hanketeate p II.2.1 järgi on hanke eeldatav maksumus ilma

käibemaksuta 3 450 000 eurot. Hankedokumentide p 8.2 kohaselt on hankelepingu eeldatav

aastamaksumus 3 450 000 eurot ilma käibemaksuta. Pakkumuse aastamaksumuse arvestamisel

on lähtutud RHS §-st 21 ja rakendamisel lähtutakse hankedokumentide lisa 3 kohaselt esitatud

pakkumuste maksumusest.

11. Kohtu hinnangul on kaebajal eeldatava maksumuse vaidlustamiseks kaebeõigus, sest kui

vastustaja on määratud eeldatava maksumuse kindlaks ebaõigesti ja sellest tulenevalt esitatakse

pakkumused eeldatavast maksumusest kõrgema hinnaga, on vastustajal õigus RHS § 49 lg 1 p 1

alusel kõik pakkumused tagasi lükata. See toob kaebaja jaoks kaasa asjatud riigihankel

osalemise kulud. Pakkujal tuleb vaidlustada kõik väidetavalt õigusvastased ja tema õigusi

rikkuvad hankedokumendid ja hanketeade kohe, kui ta oma õiguste rikkumisest teada saab.

Jäädes ootama, kas hankija lükkab kõik pakkumused tagasi või mitte, laseb kaebaja mööda

hanketeate ja –dokumentide vaidlustamise tähtaja ega saa nende võimaliku õigusvastasuse

juurde enam hiljem tagasi tulla. Seega saab ta edaspidi küll vaidlustada tema pakkumuse

tagasilükkamist, mitte aga seda, et hanke eeldatav maksumus oli kindlaks määratud valesti.

12. Hanke eeldatavast maksumusest sõltub hankeliigi valik ja menetlusreeglite kohaldamine.

Kuna vastustaja määratud hanke eeldatav maksumus ületas rahvusvahelist piirmäära ja

vastustaja valis avatud hankemenetluse, mis on enim reguleeritud, siis ei mõjuta hanke

3-15-809

10(21)

eeldatava maksumuse võimalik õigusvastasus praegusel juhul hankeliigi valikut ega

menetlusreegleid.

13. RHS § 20 lg 1 p 1 järgi on riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta arvestatud

hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas

tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist.

RHS § 21 lg 2 järgi on asjade või teenuste hankelepingu, mis on oma olemuselt regulaarne või

mida kavatsetakse kindla tähtaja jooksul uuendada, eeldatav maksumus: 1) eelnenud 12 kuu või

eelmise majandus- või eelarveaasta vältel sõlmitud järjestikuste samalaadsete hankelepingute

kogumaksumus, võttes võimaluse korral arvesse ka eeldatavaid muutusi ostetavates või

tellitavates kogustes või hinnas järgmise perioodi vältel või 2) esimese hankelepingu

sõlmimisest arvates järgmise 12 kuu või majandus- või eelarveaasta jooksul sõlmitavate

järjestikuste samalaadsete hankelepingute eeldatav kogumaksumus.

RHS § 21 lg 6 p 2 järgi on teenuste hankelepingu, milles ei sätestata hankelepingu

kogumaksumust, eeldatav maksumus tähtajatu hankelepingu korral või hankelepingu korral,

mille tähtaeg on pikem kui 48 kuud, teenuste osutamise maksumus ühes kuus korrutatuna 48-ga.

14. Riigihanke nr 152134 hanketeate p-st II.3 nähtuvalt soovib vastustaja sõlmida

hankelepingu perioodiks 01.09.2015–31.08.2022, st 7 aastaks. Järelikult ei ole tegemist

lepinguga, mida regulaarselt teatud perioodide tagant uuesti sõlmitakse. Samuti sõlmis

vastustaja praegu kehtiva hankelepingu Tänavapuhastuse AS-ga perioodiks 16.11.2007–

31.08.2014, mitte ei sõlmitud selle 7-aastase perioodi jooksul teenuseosutajaga korduvalt uusi

hankelepinguid. Seetõttu ei saa käimasoleva hanke eeldatava maksumuse kindlaksmääramisel

lähtuda RHS § 21 lg-s 2 toodud eeldatava maksumuse määramise reeglitest. Vastustajal tulnuks

eeldatav maksumus kindlaks määrata RHS § 20 lg 1 p 1 järgi, näidates ära kogu 7-aastase

perioodi jooksul teenuse osutamise eest eelduslikult makstava kogusumma, või RHS § 21 lg 6

p 2 alusel, näidates ära teenuse osutamise maksumuse ühes kuus korrutatuna 48-ga. Järelikult

on kaebus põhjendatud osas, milles vaidlustatakse hanke eeldatava maksumuse õiguspärasust.

15. Riigihanke eeldatava maksumuse määramine põhineb tõenäosusel. RHS § 20 lg 2 järgi

peab riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel lähtuma hankemenetluse alustamise teate

registris avaldamise hetke keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest. Õiguskirjanduses

on avaldatud seisukohta, et töö või teenuse keskmise turuhinna määramisel võib aluseks võtta

nt varasemalt teostatud sarnaste tööde või teenuste maksumused. Hankija võib riigihanke

eeldatava maksumuse läbiviimiseks korraldada ka nn turu-uuringu, küsides mitmetelt tööde või

teenuste pakkujatelt ligikaudseid hinnapakkumisi, mille alusel riigihanke eeldatav maksumus

määrata.1 Antud juhul lähtus vastustaja hanke eeldatava maksumuse kindlaksmääramisel

praegu kehtiva hankelepingu maksumusest.

16. Vastuseks kohtunõudele esitas vastustaja Tallinna linna ja Tänavapuhastuse AS vahel

15.11.2007 sõlmitud töövõtulepingu nr KA 255 „Tallinna kesklinna piirkonna magistraalteede,

ühissõidukipeatuste ja teemaal asuvate haljasalade hooldus“ ja selle lisad ning hooldusteenuse

maksumust puudutavad dokumendid. Kuna kohus tunnistas 13.05.2015 määrusega menetluse

neid tõendeid puudutavas osas kinniseks, eemaldas kaebaja ja tema esindaja nende tõendite

uurimiselt ning keelas neil tutvuda nende tõenditega ja saada neist koopiaid, siis ei saa kohus

neid tõendeid otsuses üksikasjalikult kirjeldada. Küll aga saab kohus teha üldistatud järeldused,

vastamaks kaebaja tõstatatud probleemidele.

1 Vt Piia Kulm ja Diana Minumets. Riigihangete õigus, Tallinn 2014, lk 114.

3-15-809

11(21)

17. Kaebaja kahtles asjaolus, et vastustaja esitatud tabelis toodud näidisühikuhinnad vastavad

tegelikkusele. Kaebaja arvates jagas vastustaja suvaliselt leitud lepingu eeldatava maksumuse

lepingujärgsete mahtudega, mistõttu tekkisidki tabelisse põhjendamatult madalad ühikuhinnad.

Tutvunud töövõtulepingu nr KA 255 lisaga, milles on toodud alates 01.01.2014 kehtivad

ühikuhinnad, saab väita, et käimasoleva hanke eeldatava maksumuse arvestamise aluseks

olevas tabelis toodud ühikuhinnad on samas hinnaklassis praegu kehtivate ühikuhindadega.

Mõned ühikuhinnad on kõrgemad, mõned madalamad, kuid erinevused ei ole suured. Vastustaja

esitas ka 2012.–2014. a hankelepingu maksumuse andmed. Näha on iga-aastast lepingu

maksumuse kasvu. 2014. a hankelepingu aastamaksumus on samas suurusjärgus käimasoleva

hanke eeldatava maksumusega. Seega kui praegune teenuseosutaja suudab sarnaste hindadega

teenuseid osutada, ei saa hanke eeldatavat maksumust pidada põhjendamatult madalaks. Pole

usutav, et praegune teenuseosutaja osutab teenust kahjumlikult. Seda enam, et tegemist on

eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle aktsionäride ringi kuuluvad samuti eraõiguslikud isikud.

18. Märkimisväärne on, et praegu kehtiva lepingu 16.05.2014 lisast nähtuvalt on suvise

hoolduse alla käivaid sõiduteid 1 127 470 m2 ulatuses, vastustaja esitatud näidisühikuhindade

tabeli järgi aga 1 075 639 m2 ulatuses, praegu kehtiva lepingu 01.12.2014 lisast nähtuvalt on

talvise hoolduse alla käivaid tänavaid 1 164 604 m2, näidistabeli järgi on sõiduteid 1 010 133 m2.

Jääb arusaamatuks, kuidas saab kesklinnas sõiduteid sellises mahus juurde tekkida või ära

kaduda. Võimalik, et teede nö kadu on seletatav sellega, et osa teid on otsustatud anda

hooldamiseks Kesklinna Valitsusele.

19. Kehtiva ja kavandatava hankelepingu võrdlusest nähtub, et vastustaja on vähendanud

käimasolevas hankes suvise hoolduse läbiviimise perioodilisust. Kui kehtiva lepingu järgi tuleb

4. seisunditasemega tänavaid puhastada iga päev, siis Lepingu p 8.1.1.2.i järgi tuleb selliseid

tänavaid puhastada 3 korda nädalas. Kui kehtiva lepingu järgi tuleb 3. seisunditasemega

tänavaid puhastada 3 korda nädalas, siis Lepingu p 8.1.1.2.ii järgi tuleb neid tänavaid puhastada

1 kord nädalas. Kui kehtiva lepingu järgi tuleb 2. seisunditasemega tänavaid puhastada 1 kord

nädalas, siis Lepingu p 8.1.1.2.iii tuleb neid tänavaid puhastada 2 korda kuus.

1. seisunditasemega teid ei ole kehtivas lepingus ette nähtud. Lepingu p 8.1.1.2.iv järgi tuleb

neid tänavaid puhastada 1 kord kuus. Seega on vastustaja vähendanud teehooldusenõudeid, mis

peaks hoidma kokku lepingutäitja kulusid teenuse osutamisele.

20. Sügisesi ja kevadisi suurpuhastusi tuleb teha ka kehtiva hankelepingu järgi. Kehtiva

hankelepingu järgi tuleb kevadpuhastus teha üleminekul talvisest hooldusperioodist suvisesse

ja sügispuhastus suvisest hooldusperioodist talvisesse. Kehtiv hankeleping ei määratle, millise

hooldusperioodi hulka sügis- ja kevadpuhastuse kulud arvatakse. Lepingu p-dest 6.3.2 ja 6.3.7

nähtub, et edaspidi tuleb kevadpuhastus teha aprilli lõpuks, seega talve hooldusperioodil, ja

sügispuhastus novembri alguseks, seega suve hooldusperioodil. Lepingu p 6.3.1 järgi kestab

suvine hooldusperiood 01.05.–31.10. ja talvine hooldusperiood 01.11.–30.04. Kuigi mõlemad

on kulukad teenused, tuleb need arvestada ülejäänud teehoolduse ühikuhindade sisse, sest

tegemist on teehoolduse juurde kuuluva tavapärase teenusega.

21. Kaebaja leidis, et Põhja piirkonna hinnad on kesklinna piirkonna omadest kõrgemad, kuigi

vastustaja väitis, et just kesklinna piirkond on enam tasustatud.

Võrreldes Põhja ja kesklinna piirkondade ühikuhindade tabeleid nähtub, et suvises hoolduses

on 1. ja 2. seisunditasemega teede ühikuhinnad samad. Erinevalt kesklinna piirkonnast ei ole

Põhja piirkonnas 3. ja 4. seisunditasemega teid. Sama ühikuhind on ka kõvakattega

eraldusribadel, betoonplaatidel ja prügikastide tühjendamisel. Kesklinna piirkonnas on kallim

ühikuhind jalgratta- ja jalgteedel, parklatel, ühissõidukite hooldusaladel, haljastuse hooldusel.

Põõsasalade ja tänavapuude ühikuhinnaks on 0.

3-15-809

12(21)

Talvises hoolduses on kesklinna piirkonnas 2. ja 3. seisunditasemega teede ühikuhind kõrgem.

Põhja piirkonnas ei ole 4. seisunditasemega teid. Kesklinna piirkonnas on kallim ühikuhind ka

juurdesõiduteedel, jalgratta- ja jalgteedel, parklatel, silla ja viadukti kõnniteedel, kõnniteedel,

ühissõidukite ootealadel, haljastuse hooldusel. Põhja ja kesklinna piirkondades on sama

ühikuhind tõusudel, kõvakattega eraldusribadel, puistematerjali konteineritel, treppidel,

betoonplaatidel ja lumeveol. Ülekäiguradadel ja põõsasaladel on ühikuhinnaks 0. Eraldi

ühikuhinnad on vanalinna piirkonnal, millel on ka kesklinna piirkonnaga võrreldes kõrgemad

ühikuhinnad.

Eeltoodust nähtuvalt ei ole Põhja piirkonnas ühtegi ühikuhinda, mis oleks kesklinna

ühikuhindadega võrreldes kallim. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et Põhja piirkonnas on

hooldushinnad kõrgemad kui kesklinna piirkonnas.

22. See, et kesklinna piirkonnas on ühikuhinnad kõrgemad kui Põhja piirkonnas, ei saa kaebaja

õigusi kesklinna piirkonna hankes kuidagi rikkuda.

23. Vastustaja esitatud näidistabelist jääb arusaamatuks, mis põhjusel erinevad suvises

hoolduses erineva seisunditasemega tänavate puhastuse ühikuhinnad. Seejuures arvestab kohus

ühikuhinnana tabelis toodud ühikuhinna ja puhastuskordade arvu jagatisega, sest tabelist ei

nähtu, et sellist läbikorrutamist puhastuskordade arvuga oleks tehtud mujal (v.a läbikorrutus

kuude arvuga). Seega on 4. seisunditasemega sõidutee, mida tuleb puhastada 3 korda nädalas,

st 12 korda kuus, 1 m2 puhastuse hinnaks 0,0063 eurot (0,0755 / 12). 3. seisunditasemega

sõidutee, mida tuleb puhastada 1 kord nädalas, so 4 korda kuus, 1 m2 puhastuse hinnaks on

0,0143 eurot (0,0572 / 4). 2. seisunditasemega sõidutee, mida tuleb puhastada 2 korda kuus,

1 m2 puhastuse hinnaks on 0,018 eurot (0,036 / 2). 1. seisunditasemega tee, mida tuleb

puhastada 1 kord kuus, 1 m2 puhastuse hinnaks on 0,0221 eurot. Eeltoodu näitab, et mida

madalam on sõidutee seisunditase, seda kõrgem on tema puhastamise hind. Kohtule jääb selline

loogika mõistetamatuks. Olenemata tänava seisunditasemest, kulub tänava puhastusele sama

tööjõukulu, sama masina- ja kütusekulu. Olenemata puhastuskordade arvust ei tee hooldaja teel

täiendavaid toiminguid, st madalama seisunditasemega teel, mida puhastatakse harvem, ei

puhita teid kuidagi põhjalikumalt. Pakkuja võib küll selliste ühikuhindadega pakkumuse

esitada, ristsubsideerides niimoodi kulusid, mis jäävad mujal katmata. Vastustaja poolt on aga

selliste ühikuhindade esitamine kummaline ega ole millegagi põhjendatud. Sellised

ühikuhinnad võimaldavad vastustajal hiljem hankelepingu täitmise käigus tõsta tee

seisunditasemeid, nõudes täitjalt tee tihedamat puhastamist, mis toob kaasa suuremad kulud,

väiksema ühikuhinnaga. Kohtu hinnangul peaks vastustaja kaaluma, kas ta jääb seniste

ühikuhindade juurde või korrigeerib neid. Võimalikust korrigeerimisest sõltub ka hanke

eeldatav maksumus.

Samu põhimõtteid tuleks arvestada ka talvise hoolduse ühikuhindade kindlaksmääramisel.

Eeltoodu võib olla ka põhjuseks, miks on kaebaja arvutuste kohaselt Põhja piirkonnas tee

hoolduse hind kõrgem kui kesklinna piirkonnas. Põhja piirkonnas on madalama

seisunditasemega teed kui kesklinna piirkonnas.

24. Kaebaja tõi kaebuses välja mitmeid arvutuslikke näiteid, kus teenuse eest makstav hind ei

kata ära teenuse osutamise kulusid. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, kui suur tööjõu-,

masina- ja kütusekulu iga ruutmeetri tee või tänava puhastamiseks kulub, seetõttu ei saa kohus

kaebaja esitatud arvutusi kontrollida. Vastustaja ei ole neile arvutustele sõnaselgelt vastu

vaielnud, kuigi on enda sõnul tegelike kuludega üsna hästi kursis (vt haldusasjas nr 3-15-875

05.05.2015 toimunud kohtuistungi helisalvestist). Kohus nõustub kaebajaga, et hinnad peavad

katma ära nii tööjõukulu, masinate liisingu- või amortisatsioonikulu, kütusekulu kui ka

puistematerjalikulu. Kuna täitja osutab teenust oma majandustegevuse raames kasumi teenimise

3-15-809

13(21)

eesmärgil, mitte heategevuslikult, siis peab hankija täitja kulud katma. Seejuures tuleb arvestada

legaalsete kuludega, st arvestada ei saa töötajatele nn ümbrikupalga maksmise võimalusega.

Vastustajal tuleb vajadusel ühikuhindu vastavalt eeltoodule korrigeerida. Kuna praegune

teenuseosutaja osutab sama teenust sarnaste ühikuhindadega, siis ei ole ühikuhindade

korrigeerimine sellest aspektist lähtudes tõenäoline.

25. Vastustaja viitab sellele, et uutes hankedokumentides on kehtestatud eraldiseisvana

mitmete teenuste ühikumaksumused (nt tõusud, ülekäigud, tänavapuud, põõsasala). Tabelist

nähtub, et ülekäigud, tänavapuud ja põõsasalad on küll eraldi välja toodud, kuid teenustasuks

on 0 eurot. Seega ei ole mingit vahet, kas kajastada seda tabelis eraldi 0 eurot maksva teenusena

või mingi teise teenuse hinna sees. Tõusud on samuti ühikuhinnatabelis eraldi välja toodud.

Nende ühikuhind on sama mis 4. seisunditasemega sõiduteedel. Kuna enamik kesklinna

sõiduteid, kus tõusud asuvad, ei ole ise talvises hoolduses 4. seisunditasemega sõiduteeks, mille

puhastuse ühikuhind on kõrgem madalama seisunditasemega sõidutee ühikuhinnast, siis näitab

tõusude eraldi väljatoomine hankelepingu maksumuse tõusu praegu kehtiva lepinguga

võrreldes.

26. Kaebaja sõnul ei nähtu ühikuhindade tabelist osasid teenuseid või nõudeid, mille täitmist

vastustaja lepingutäitjalt nõuab. Lepingu p 6.4.1 järgi tuleb täitjal tagada ööpäevaringne 7 päeva

nädalas töötav valve- ja dispetšerteenistuse olemasolu, tagamaks kõigilt isikutelt linnapuhastust

puudutava informatsiooni vastuvõtmine, registreerimine ja edastamine puhastustööde

teostamiseks.

Lepingu

p

6.4.2

järgi

võimaldab

täitja

hankijale

veebipõhise

andmeedastusplatvormi teel ligipääsu andmetele, millest nähtub reaalajas ja kronoloogiliselt

hooldussõidukite ja käsitööbrigaadide sõidukite asukohad ja liikumismarsruudid. Lepingu p 9.4

järgi on täitja kohustatud osa võtma igakuiselt kuni 4 kontrollkäigust (igaühe kestus kuni

8 tundi), millest täitja on nõuetekohaselt teavitatud, et tagada fikseeritud mittevastavustest ühine

arusaamine ning korraldada mittevastavuste operatiivne kõrvaldamine. Hanketeate p III.2.3

alapunktide 12 ja 13 järgi tuleb tööde teostamisel kasutada valdavalt uuemaid ja kallimaid

sõidukeid ja seadmeid. Hanketeate p III.2.3 alapunktide 4-7 järgi peavad lepingu täitmist

koordineerima ja kontrollima kõrgepalgalised isikud. Hanketeate p III.2.3 alapunktide 9 ja 10

järgi peavad täitjal olema kulukad kvaliteedi tagamise meetmed ja keskkonnajuhtimise

meetmed. Hanketeate p III.2.3.14 järgi peab täitjal olema spetsiifiline suur keskus Tallinnas.

Lepingu p-de 1 ja 5.2.4 järgi peab täitja hankima 100 000 euro suuruse vastutuskindlustuse.

Hanketeate p III.2.2 järgi peavad pakkujal olemas olema hankelepingu täitmise tagamiseks

vajalikud rahalised vahendid vähemalt 200 000 eurot ja lisaks lepingu täitmise ajal

erandolukordades hankelepingu raames tellitavate tööde lühiajaliseks (kuni 1 aasta)

krediteerimiseks rahalisi vahendeid igakuiselt vähemalt 100 000 euro ulatuses.

26.1. Dispetšerteenuse ja andmeplatvormi tagamise nõuded ning vastutuskindlustuse

olemasolu kohustus on ka praegu kehtivas hankelepingus olemas, seega osutatakse neid

lepinguhinna raames.

26.2. Nö bürookulud sisalduvad alati teenuse hinnas ja selle eest ei maksta eraldi tasu ühegi

teenuse korral.

26.3. Kvaliteedi tagamise ja keskkonnajuhtimise meetmed on lepingutäitja enda kvaliteeti

näitavad tõendid ja nendega seotud kulud peavad jääma lepingutäitja enda investeeringukulude

hulka.

26.4. Kuna vastustaja soovib käimasoleva hanke raames osta tänavapuhastuse teenust

tervikuna, mitte palgata endale töötajaid, kelle tööd ta peaks hakkama ise korraldama, siis on

töö koordineerimine ja kontrollimine, sh koos vastustajaga, lepingutäitja kohustus. Tegemist on

tööga, mis on ülejäänud teenuse osutamisega lahutamatult seotud ja peab kajastuma ka selle

3-15-809

14(21)

hinnas. See, et kontrollijale ei saa maksta miinimumpalka, ei muuda teda kõrgepalgaliseks

töötajaks. Hanketeate p III.2.3 alapunktidest 4-7 nähtuvalt peab töödejuhataja/meister olema

vähemalt keskharidusega, seega ei nõuta kõrgharidusega isikute olemasolu. Varasema

töökogemuse olemasolu ei muuda töötajat veel kõrgepalgaliseks. Palga suurus sõltub mh

nõudluse ja pakkumise vahekorrast tööjõuturul.

26.5. Masinate ja seadmete mõistlikud kulud peavad igal juhul sisalduma teenuse hinnas, sest

on teenuse osutamisega lahutamatult seotud. Kuna kaebajal on võimalik osutada teede

hooldusteenust samaaegselt vastustajaga ka teistele isikutele (nt linnaosa valitsustele või teistele

kohalikele omavalitsustele), samuti jäävad masinad pärast lepingu lõppemist endiselt kaebaja

kasutusse, kes saab jätkata nendega teenuse osutamist, siis ei pea vastustaja poolt makstav hind

katma masinate kulu täielikult.

26.6. Lepingu täitmise tagamiseks täiendavate vahendite olemasolu kohustust praegu

kehtivast hankelepingust ei nähtu. Tegemist on märkimisväärse kohustusega, mis toob

eelduslikult lepingutäitjale kaasa teatavad kulud. Kohtul puudub info selle kohta, kuid suured

kulud võivad selle kohustusega kaasneda, seetõttu pole võimalik ka kontrollida, kas selline

täiendav kulu muudab vastustaja näidatud hanke eeldatava aastamaksumuse ebamõistlikult

madalaks. Kuna selline kohustus kehtib samaaegselt kõigi pakkujate suhtes, kes peavad selle

kuluga oma pakkumuse koostamisel arvestama, siis ei ole kaebaja teiste pakkujate võrreldes

ebasoodsamas olukorras.

27. Kaebaja on tõstatanud ka reserviga seotud küsimused. Vastustaja esitatud näidistabelist

nähtub, et kesklinna piirkonnas on reservi suuruseks 4%, so 164 549 eurot, Põhja piirkonnas

samuti 4%, so 51 029,52 eurot. Lõuna ja Ida piirkonna kohta ei ole vastustaja näidistabeleid

esitanud, seetõttu ei saa kohus nende võimalike reservidega arvestada. Vastustaja ei ole

selgitanud täpsemalt, millisel eesmärgil on reserv moodustatud ja milliseid kulusid reservi

arvelt kaetakse. Kord viitab ta võimalikele täiendavatele kuludele, kord hinnatõusule.

Vastustaja ei ole selgitanud reservi arvutamise tagamaid. Kui reserv peaks katma võimaliku

hinnatõusu, siis peaks 4% reservist piisama. Statistikaameti veebilehelt nähtub, et 2012. a

muutus maanteede hooldustööde hinnaindeks eelmise aastaga võrreldes 3,0%, 2013. a 2,3% ja

2014. a 4,1%. See, et arvestama peab just maanteede hooldustööde hinnaindeksi, mitte

tarbijahinnaindeksiga, nähtub nii hanketeate p-st III.1.2, hankedokumentide p-st 10.2 kui ka

Lepingu p-st 10.11. Kehtiva hankelepingu hindu on seevastu korrigeeritud tarbijahinnaindeksi

alusel. Kõigi käimasoleva hanke hankedokumentide viidatud punktide kohaselt korrigeeritakse

lepingu kehtivuse vältel pakkumuse ühikuhindu teenuse osutamise perioodil 1 kord aastas,

lähtuvalt eelneva kalendriaasta Eesti Statistikaameti poolt avalikustatava maanteede

hooldustööde hinnaindeksi muutusest, kuid mitte rohkem kui 2,5%. Seega on maksimaalne

hinnamuutus võimalik iga-aastaselt 2,5%. Kui vastustaja tellib täitjalt täiendavaid teenuseid,

mille hind ületab reservi, tuleb tal nende teenuste eest täiendavalt maksta. Kohtule jääb siiski

arusaamatuks, miks on kaebajale eeldatavas maksumuses ettenähtud reservi suurus nii oluline.

Reservi väike suurus ei tähenda, et kaebaja peaks hakkama osutama vastustajale teenuseid oma

kulul.

28. Kohus ei pea vajalikuks kontrollida, kas käimasolevas hankes on hankelepingu järgsete

tööde mahu tõstmise läbi eksitud hanke eeldatava maksumuse suuruse kindlaksmääramisel.

Kuna kehtiva hankelepingu järgsed hooldusmahud on suuremad kui käimasolevas hankes

näidatud hooldusmahud, hinnaklass on aga samas suurusjärgus, siis ei saa hanke eeldatav

aastamaksumus olla sellest tulenevalt ilmselgelt ebaõige.

3-15-809

15(21)

29. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse kesklinna piirkonna eeldatavat maksumust

puudutavas osas, tühistab vastavas osas VAKO otsuse ja kohustab vastustajat viima hanketeate

p II.2.1 ja hankedokumentide p 8.2 vastavusse õigusaktides ettenähtud nõuetega.

Tee hooldustsükli muutmise õigus

30. Kaebaja palus täiendada ja muuta VAKO 19.03.2015 otsuste nr 38-15/152134,

nr 41-15/152188 ja nr 42-15/152211 põhjendusi riigihangete nr 152134 (kesklinna piirkonna

hange), nr 152188 (Ida piirkonna hange) ja nr 152211 (Lõuna piirkonna hange)

hankedokumentide lisa 6 „Töövõtuleping“ p 7.1.1.2 õigusvastasuse osas.

31. Kohus leidis 08.04.2015 määruses kaebust menetlusse võttes, et reeglina ei ole võimalik

VAKO ega ka kohtulahendite põhjendusi vaidlustada ilma lahendi resolutsiooni peale

kaebamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 180 lg 1 ja § 211 lg 1 võimaldavad

seda vaid juhul, kui põhjendused omavad iseseisvat mõju menetlusosalise õigustele või

kohustustele. Kaebaja on põhjendanud VAKO otsuste nr 38-15/152134, nr 41-15/152188 ja

nr 42-15/152211 põhjenduste vaidlustamist riigihangete nr 152134, nr 152188 ja nr 152211

hankedokumentide lisa 6 p 7.1.1.2 osas sellega, et ta on pidanud hankedokumentide lisa 6

p 7.1.1.2 vaidlustama juba kolmandat korda, iga kord aga rahuldatakse tema vaidlustus vaid

ühel argumendil, teisi argumente arvestamata. See on aga toonud kaasa korduva vajaduse seda

hankedokumentide lisa 6 punkti uuesti vaidlustada, sest vastustaja ei ole seda korduvatele

vaidlustustele vaatamata kaebaja soovitud ulatuses muutnud.

Kohus nõustus kaebajaga, et oma eesmärgi saavutamiseks korduvate vaidlustuste esitamine ei

ole menetlusökonoomiaga kooskõlas ja venitab seejuures ka hankemenetluse läbiviimist.

Seetõttu pidas kohus erandkorras võimalikuks kaebuse esitamist VAKO otsuste

nr 38-15/152134, nr 41-15/152188 ja nr 42-15/152211 põhjenduste peale.

Eeltoodud seisukohta toetab ka Riigikohtu halduskolleegiumi 28.02.2014 otsus haldusasjas nr

3-3-1-3-14 (p 19), milles selgitati, et RHS § 127 lg 5 esimesest lausest tulenevalt on hankijale

täitmiseks kohustuslikud ka vaidluse eseme raamidesse jäävad vaidlustuskomisjoni otsuse

põhjendused. RHS § 127 lg 5 esimene lause sätestab erandi HMS § 60 lg 2 kolmandast lausest.

Vastasel korral ei oleks vaidlustusmenetlus tõhus ning RHS § 127 lg 5 teeniks oma eesmärki

piiratult.

Antud juhul vajab kaebaja lahendit, mis kinnitaks või lükkaks ümber tema seisukohad tee

hooldustsükli muutmise õiguse ja 20-minutilise hooldustsükli tegeliku täitmise võimalikkuse

osas. Sellisel lahendi saamisel ei oleks kaebajal vaja neid küsimusi uutes vaidlustustes enam

uuesti tõstatada.

32. Riigihangete nr 152134, nr 152188 ja nr 152211 hankedokumentide lisa 6 p 7.1.1.2 järgi

tuleb Lepingu lisas 6 loetletud tõusudel libedusetõrje teostada mitte hiljem kui 20 minuti jooksul

arvates lumesaju algusest või libeduse tekkest. Lumetõrje (lume- ja lörtsi eemaldamine) tuleb

teostada tõusudel 20 minuti jooksul arvates libedusetõrje teostamisest. Lumesaju või kestva

libeduse tingimustes peab sama perioodilisusega jätkuma hooldustsüklite täitmine.

Hooldustsükli lõppedes peab sõidutee teekate olema lume- ja jäävaba sõiduradade laiuses.

Libedusetõrje tuleb teostada kogu tõusu ulatuses vältimaks libeduse teket kogu lumesaju

jooksul.

33. Pooled vaidlevad selle üle, kas vastustajal on õigus lühendada Määruse nr 45 lisas 9 toodud

tee hooldustsükli aegu või mitte.

3-15-809

16(21)

34. Määruse nr 45 lisa 9 järgi tuleb lumi ja lörts eemaldada sõiduteelt 4. seisunditasemega teelt

2 tunni jooksul, 3. seisunditasemega teelt 5 tunni jooksul, 2. seisunditasemega teelt 12 tunni

jooksul, 1. seisunditasemega teelt 24 tunni jooksul. Nõutav haardetegur tuleb tagada

4. seisunditasemega teel 2 tunni jooksul, 3. seisunditasemega teel 4 tunni jooksul,

2. seisunditasemega teel 8 tunni jooksul, 1. seisunditasemega teel 12 tunni jooksul ning soola-

lume segu eemaldada 4. seisunditasemega teelt 4 tunni jooksul, 3. seisunditasemega teelt 8 tunni

jooksul. Tänava ohtlikes kohtades tuleb libedusetõrje teostada 4. seisunditasemega teel 1 tunni

jooksul, 3. seisunditasemega teel 2 tunni jooksul, 2. seisunditasemega teel 4 tunni jooksul,

1. seisunditasemega teel 6 tunni jooksul.

35. VAKO on varasemalt, nt 19.06.2014 otsuse nr 120-14/152134 p-s 13, 21.08.2014 otsuse

nr 191-14/152134 p-s 5 ja 28.08.2014 otsuse nr 188-14/152134 p-s 7, leidnud, et Määruse nr 45

kuni 29.01.2015 kehtinud redaktsiooni § 2 lg 2 ei anna hankijale õigust lühendada tee

hooldustsükleid, vaid hankija peab järgima lisas 9 toodud tsükliaegu. Vajadusel võib tõsta tee

seisunditaset, kuid mitte nõuda lühemat hooldustsüklit kui lisas 9 välja toodud.

36. Kohtu arvates on VAKO oma varasemates otsustes Määrust nr 45 valesti tõlgendanud ja

seetõttu teinud ka Lepingu p 7.1.1.2 osas ebaõiged otsused. Määrus nr 45 ei kaitse tee

hooldustöid tegeva isiku õigusi, vaid tee kasutaja õigust liigelda ohutult (vt Määruse nr 45 § 1

lg 2). Nii kuni 29.01.2015 kehtinud kui ka alates 30.01.2015 kehtivas redaktsioonis Määrus

nr 45 § 2 lg 2 paneb tee omanikule või teehoiu korraldamise eest vastutavaks määratud isikule

(vt TeeS § 10 lg 4) kohustuse hoida tee vähemalt õigusaktides ettenähtud korras. See tähendab,

et õigusnormid kehtestavad miinimumtaseme, millest allapoole ei saa enam minna. Ükski

õigusnorm ei keela aga tee omanikul olla oma kohustuste täitmisel usinam ja puhastada teid

tihedamini kui õigusaktid minimaalselt nõuavad. Vastupidine tõlgendus on vastuolus

mõistlikkuse põhimõttega ja on ebaloogiline. Seda enam, kui selline tihedam hooldus on

liiklusohutuse ning liiklejate elu ja tervise kaitse seisukohalt äärmiselt vajalik. Libeduseohu või

tiheda lumesaju tingimustes ei pea tee omanik jääma ära ootama, millal Määruse nr 45 lisas 9

märgitud hooldustsükkel läbi saab, et alustada uue tsükliga. Selline ootama jäämine võib

põhjustada tõsiseid liiklusõnnetusi, mis toovad tee omanikule kaasa kahju hüvitamise kohustuse

(TeeS § 37 lg 6). Tee omanikul on alati õigus otsustada lühendada tee hooldustsükleid, kuid ta

ei tohi pikendada hooldustsükleid, st jätta järgimata õigusaktidega kehtestatud miinimumi.

37. Majandus-

ja

taristuministri

22.01.2015

määruse

nr

„Majandus-

ja

kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2002. a määruse nr 45 „Tee seisundinõuded”

muutmine“ eelnõu seletuskirjast nähtub, et Määrust nr 45 otsustati muuta VAKO antud

tõlgenduse tõttu. Kohtu hinnangul ei keelanud Määruse nr 45 § 2 lg 2 ka enne muudatuse

tegemist hooldada teid tihedamini kui lisas 9 märgitud minimaalsed hooldustsüklid. Kuna

VAKO oli aga asunud Määrust nr 45 valesti tõlgendama, siis tuli vale õiguspraktika

lõpetamiseks Määrust nr 45 muuta selliselt, et sellest oleks selgelt näha tee omaniku õigus

vastavalt vajadusele rakendada tee seisundile täiendavad nõudeid või tõsta tee seisunditaset või

seisundinõuet, sh lühendada hooldustsükli aegu. Ministril puudus võimalus VAKO

tõlgendusele vastu vaielda ja juhtida tähelepanu määruse eesmärgi valele tõlgendusele. Ainus

võimalus olukorda parandada oli muuta määruse sõnastust.

38. Ebaõige on kaebaja väide, et vastustaja ei ole põhjendanud hooldustsükli lühendamist.

Vastustaja põhjendas seda liiklusohutuse tagamise ning liiklejate elu ja tervise kaitsmise

vajadusega. Tegemist on asjakohaste ja õigustatud argumentidega. Liiklejate ohutuse tagamine

linna teedel ja tänavatel on TeeS § 10 lg 1 järgi vastustaja kohustus ja see kaalub üles

hooldustsüklite lühendamisega kaasnevad täiendavad kulud. Sellised täiendavad kulud jäävad

aga vastustaja, mitte kaebaja kanda. Kaebaja peab pakkumuse koostamisel arvestama

lühendatud hooldustsüklist tulenevate täiendavate kuludega.

3-15-809

17(21)

39. Erinevalt VAKO-st leiab kohus, et vastustaja ei pea hooldustsüklite lühendamiseks võtma

vastu mingit täiendavat haldusakti. Haldusakt on suunatud haldusvälisele isikule talle õiguste

või kohustuste tekitamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Haldusakt ei ole mõeldud

haldusorganile endale õiguste või kohustuste tekitamiseks, st Tallinna Linnavalitsus ei saa ise

endale haldusaktiga panna kohustust oma teid tihedamini hooldada. Teede ja tänavate hoolduse

tihedus on hankelepingu ese ja see puudutab hankelepingu pooli, seetõttu määratakse see

kindlaks hankelepingus.

40. Hooldustsüklite tihedus puudutab hankelepingu eset, mille kindlaks määramise õigus on

hankijal. Pakkuja ei saa nõuda, et hankija ei hangiks sellist teenust, vaid hoopis teist. Kui hankija

soovib osta teenust teede ja tänavate puhastamiseks tihedama perioodilisusega kui minimaalselt

nõutakse, siis tal on õigus seda teha. Hooldustsüklite tihedusest sõltub aga teenuse hind, millega

hankija peab arvestama. On oluline vahe, kas lepingu täitja puhastab teid iga 20 minuti järel või

iga 2 tunni järel. Kui kaebaja ei ole valmis kas siis ebapiisava tööjõu või masinapargi tõttu

sellise perioodilisusega teenust osutama, siis ei saa ta hankel osaleda või peab leidma teise

pakkuja, kellega koos tegema ühispakkumuse või kasutama teda alltöövõtjana.

41. Kahjuks ei ole hankija VAKO otsuseid hooldustsükleid puudutavas osas kohtus

vaidlustatud või on menetlus selles osas lõpetatud (haldusasjas nr 3-14-51321). Seetõttu ei saa

kohus muuta vastustajale neist VAKO otsustest tulevaid kohustusi. Küll aga on vastustajal

Määruse nr 45 muutmise tõttu õigus ja kohustus lähtuda kehtivast õiguslikust regulatsioonist.

VAKO otsused, mis olid tehtud nüüdseks kehtetu regulatsiooni alusel, tuleb selles osas kõrvale

jätta.

42. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebus on tee hooldustsüklite muutmise õigust

puudutavas osas põhjendamatu ja tuleb jätta vastavas osas rahuldamata.

20-minutilise hooldustsükli võimalikkus

43. Kaebaja leiab, et hooldustsükli täitmine ei ole igal juhul võimalik ettenähtud 20+20 minuti

jooksul.

44. Vaatamata sellele, et vastustajal on õigus ja põhjendatud vajadus nõuda libeduse- ja

lumetõrje teostamist 20+20-minutilise hooldustsükli jooksul, nõustub kohus kaebajaga, et nii

lühikese hooldustsükli teostamine ei pruugi olla alati võimalik. Kaebaja esitas DVD-l video,

kus näitas, et hooldussõidukil kulus kesklinna piirkonnas Tartu mnt tõusu (Odra ja Pallasti tn

vaheline ala, pindala 13 766 m2) läbimiseks 42 minutit 20 sekundit ja Narva mnt tõusu (Oru tn

ja Mäe tn vaheline ala, pindala 13 444 m2) läbimiseks 28 minutit 20 sekundit. Hooldussõiduk

sõitis kaebaja kinnitusel hooldustööde tegemiseks vajaliku kiirusega, mis on aeglasem

ülejäänud liikluskiirusest. Sõiduk läbi ükshaaval kõik sõidurajad ja ühissõidukipeatused.

Tagasipöördeid tehti vastavalt liikluseeskirjadele. Proovisõidud tehti ajal, mil ei olnud tipptundi

ja sellest tingitud ummikuid. Eeltoodust järelduvalt ei ole üks hooldussõiduk võimeline Tartu

mnt ega Narva mnt tõuse 20 minuti jooksul läbima. Nõutava töö tegemiseks läheks vaja

vähemalt 2 hooldussõidukit.

45. Tartu mnt tõus on Lepingu lisa 6 järgi kesklinna piirkonnas üks suuremaid Pärnu mnt

viadukti kõrval. Teised lisas 6 nimetatud tõusud on väiksemad. Lõuna piirkonnas on üks suurem

tõus Ehitajate teel ning Ida piirkonnas kaks suuremat tõusu, üks Narva maanteel ja teine Smuuli

tee viaduktil.

Kesklinna piirkonnas on tõuse kokku 17 kogupindalaga 70 800 m2 ja riigihanke nr 152134

hanketeate

p

III.2.3.12

järgi

arvestab

vastustaja

nende

tõusude

puhastamiseks

3-15-809

18(21)

6 hooldussõidukiga. Lõuna piirkonnas on tõuse kokku 5 kogupindalaga 26 571 m2 ja riigihanke

nr 152211 hanketeate p III.2.3.12 järgi arvestab vastustaja nende tõusude puhastamiseks

3 hooldussõidukiga. Ida piirkonnas on tõuse kokku 26 kogupindalaga 112 380 m2 ja riigihanke

nr 152188 hanketeate p III.2.3.12 järgi arvestab vastustaja nende tõusude puhastamiseks

9 hooldussõidukiga.

46. Kuna libedusetõrjet tuleb alustada lumesaju algusest, siis peab arvestama ka

hooldussõiduki kohalejõudmiseks kuluva ajaga, mis vähendab 20-minutilise hoolduse

tegemiseks jäävat aega. Arvestamata ei saa jätta, et libeduse- ja lumetõrjetöid tuleb teinekord

teha tipptunnil tiheda liiklusega tingimustes. Lepingu p 7.1.1.2 järgi tuleb kestva lumesaju ja

kestva libeduse tingimustes jätkata hooldustsüklite täitmist sama perioodilisusega. Seega ei saa

tõusudel libeduse- ja lumetõrjet teostavad hooldussõidukid kestva libeduse ja lumesaju korral

hooldatavalt tõusult lahkuda, et minna muid kesklinna piirkonna tänavaid või teisi tõuse

puhastama, vaid peavad jääma tõusu(de)le hooldustöid tegema. See tähendab, et lisaks tõusudel

hooldustöid

tegevatele

hooldussõidukitele

on

vaja

lepingutäitjal

ka

hulka

teisi

hooldussõidukeid, mis teisi kesklinna tänavaid hooldavad.

Kohtu hinnangul ei saa tõusude arvu, nende kogupindalat, hooldustsükli lühikest aega ja

korduvust, samuti hooldusmasina kohale jõudmiseks kuluvat aega ja võimalikke

liiklusummikuid arvestades vastustaja poolt hanketeates näidatud tõusude hooldamiseks

arvestatud hooldussõidukite arv olla piisav (vähemalt mitte kesklinna ja Ida piirkonna

hangetes). Pakkujal ei ole küll keelatud kasutada rohkem masinaid, kuid suurema masinapargi

kasutamine toob kaasa suuremad kulud, millega vastustaja ei ole hanke eeldatava maksumuse

kindlaksmääramisel arvestanud.

Lepingu p 7.1.1.6 näeb küll ette täitja kohustuse kaasata raskete ilmastikuolude olukorraks

(intensiivne lumesadu, tuisk, jäide, torm) täiendavat hooldustehnikat. Eelduslikult peab

vastustaja silmas allhankijaid. Allhankijatest ei pruugi aga olla kasu nt liiklusummikute korral,

sest ka nemad peaksid liiklusummikus sõiduvõimalust ootama.

Hooldussõiduki kohalejõudmise aeg ja võimalik liiklustihedus võivad muuta 20-minutilise

libedusetõrje teostamise ka olenemata hooldussõidukite arvust praktiliselt võimatuks. Seetõttu

ei saa vaidlusalused hankelepingu tingimused olla kehtestatud sedavõrd jäigalt, vaid peavad

võimaldama liiklusoludega mõistlikult arvestada.

47. Vastustaja väide, et hooldussõiduk võiks kasutada tõusul hooldustöid tehes pikema

ulatusega puisturit, ei saa pidada paika päevasel ajal üldises liiklusvoos liikudes, sest see

takistaks teisi sõidukeid. Seda eriti nende tõusude puhul, kus on rohkem liiklejaid. Vastustaja

ei ole näinud ette, et hooldustööde tegemiseks ajaks liiklus suletakse, seetõttu peavad

hooldussõidukid arvestama ka teiste liiklejatega. Liiklusseaduse § 84 lg 4 järgi ei kehti

hooldussõidukitele kõik liikluseeskirjad ja liiklusmärgid. See aga ei anna hooldussõidukile

võimalust eirata tekkinud liiklusolukorda ja tekitada liiklusummikutes veel täiendavaid

liiklustakistusi, nt sõites vastassuunas ja pikema ulatusega puisturiga. Kui hooldussõiduki taga

sõitvad sõidukid saavad oma liikluskiirust vajadusel vastavalt hooldussõiduki kiirusele

kohandada, et puisturile mitte ette jääda, siis vastutulevatel sõidukitel selline võimalus puudub.

Samuti ei pruugi neil olla võimalust kõrvale põigata.

48. Kesklinna piirkonnas on kehtiva hankelepingu täitmisel arvestatud 6 hooldussõidukiga.

Tõuse on kokku 13, aga nende kogupind 75 009 m2 (käimasolevas kesklinna hankes on tõuse

17 ja kogupindala 70 800 m2). Kehtivast hankelepingust on näha, et neil tõusudel tuleb

libedusetõrje teha ennetavalt, kuid mitte hiljem kui 20 minuti jooksul arvates lumesaju algusest

või libeduse tekkest. Seega puudub kehtivas hankelepingus tingimus, et pärast libedusetõrje

teostamist tuleb 20 minuti jooksul teostada ka lumetõrje tööd. See vähendab hooldusmasina

3-15-809

19(21)

töökoormus konkreetsel tõusul ja võimaldab lühema aja jooksul järgmisele tõusule või muudele

teedele töid tegema minna. Vastustaja ei paista olevat arvestanud sellega, et tema kehtestatud

täiendav 20 minuti lumetõrje hooldustsükkel tõstab hooldusmasinate töökoormust ja nõuab

täitjalt suurema masinapargi olemasolu. Sellega tuleks ka hanke dokumentide koostamisel ja

hanke eeldatava maksumuse arvutamisel arvestada.

49. Vastustaja kinnitusel on praegune teenuseosutaja suutnud 20 minutiga tõusu ära hooldada.

Samas puuduvad andmed selle kohta, et vastustaja oleks tegelikult kontrollinud sellise

tingimuse täitmist iga tõusu juures.

50. Kohus ei pea vastustaja 20-minutilise lumetõrje nõuet iseenesest õigusvastaseks. Tõusudel

on lumi, ka osaliselt sulanud lumi, libeduse põhjustajaks ja sellest tulenevalt liiklusõnnetuste

tekitajaks. Vastustaja esitatud Soome teede talihoolduse juhendist (tõlge I kd tl 175p-181)

nähtub, et nii soolalahusel, kuival jämesoolal kui ka niisutatud jämesoolal on 15 minuti jooksul

mõju olemas. Sama kinnitab Euroopa Standardikomitee 2014. a detsembrist pärit tehnilise

spetsifikatsiooni eelnõu FprCEN/TS 16811-3 (tõlge II kd tl 2-22). Inzelli katse tulemused

näitavad, et nii peen-, jäme- kui ka eelniisutatud sool suudavad teatud tingimustel sulatada jääd

nii -2ºC kui -10ºC juures 10 minuti jooksul. Kui ka kogu jää ja lumi ei ole jõudnud selle aja

jooksul sulada, on vähemalt pealiskiht sulanud ja selle saab ära koristada, et pääseda ligi

alumisele kihile. Olukorras, kus libedusetõrjet tuleb teostada 20 minuti jooksul lumesaju

algusest või libeduse tekkest ja lumetõrjet 20 minuti jooksul libedusetõrje teostamisest, ei saagi

teedele tekkinud lume- ja jääkiht olla sellised, mida peaks hakkama mitu korda sulatama.

Tingimuse all, et hooldustsükli lõppedes peab sõidutee olema lume- ja jäävaba, ei ole mõeldud

seda, et teel ei tohi olla ühtegi lumehelvest. Seetõttu on kaebaja poolt VAKO-le esitatud Meeme

Põldme 09.0.2014 arvamus asjakohatu. Lume äralükkamine on kohtu hinnangul lumetõrje

teostamiseks efektiivsem kui soola puistamine ja ootama jäämine, millal lumi sulama hakkab.

Seetõttu on vastustaja 20-minutilise lumetõrje nõue põhjendatud.

51. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et 20+20-minutilise libeduse- ja lumetõrje

hooldustsükkel ei ole iseenesest õigusvastane, kuid selle täitmine võib tegelikke liiklusolusid

arvestades osutuda reaalselt võimatuks. Seetõttu peab vastustaja kavandatava hankelepingu

vaidlusalust punkti vastavalt muutma. Suurematel tõusudel tuleks arvestada mitme

hooldussõidukiga, mis tõstab oluliselt teehoolduse kulusid. Liiklusohutus ning liiklejate elu ja

tervise kaitse on alati kaalukamad võimalikest täiendavatest kuludest, kuid vastustaja peab

nende kuludega ka hanke eeldatava maksumuse arvutamisel arvestama.

Otsus ja menetluskulud

52. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt.

Kohus tühistab VAKO 19.03.2015 otsuse nr 38-15/152134 osas, millega jäeti kaebaja

vaidlustus riigihanke nr 152134 hanketeate p II.2.1 ja hankedokumentide p 8.2 peale hanke

eeldatavat maksumust puudutavas osas rahuldamata, ning kohustab vastustajat viima riigihanke

nr 152134 hanketeate p II.2.1 ja hankedokumentide p 8.2 hanke eeldatavat maksumust

puudutavas osas vastavusse õigusaktides ettenähtud nõuetega.

Samuti muudab kohus VAKO 19.03.2015 otsuste nr 38-15/152134, nr 41-15/152188 ja

nr 42-15/152211 põhjendusi riigihangete nr 152134, nr 152188 ja nr 152211 hankedokumentide

lisa 6 „Töövõtuleping“ p 7.1.1.2 osas. Kohus ei pea 20+20-minutilist libeduse- ja lumetõrje

hooldustsüklit õigusvastaseks, kuid sellega seonduvate tegelike kuludega tuleb arvestada ka

hanke eeldatava maksumuse kindlaksmääramisel. Kuna 20-minutilise libedusetõrje teostamine

3-15-809

20(21)

ei ole liiklusolude tõttu alati reaalselt võimalik, siis tuleb vastustajal kavandatava hankelepingu

vaidlusalust punkti vastavalt muuta.

53. Kuna kohus rahuldab kaebuse umbes 70% ulatuses, siis tuleb kaebaja menetluskulud samas

proportsioonis vastustajalt välja mõista (HKMS § 108 lg-d 1 ja 2).

53.1. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 3840 eurot (3 x 1280) (I kd tl 14).

Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks mõista välja riigilõiv 2688 eurot.

53.2. Kaebaja tasus riigihanke nr 152134 vaidlustusmenetluses riigilõivu 1280 eurot. VAKO

jättis seitsmest nõudest 1 läbi vaatamata, 4 nõude osas lõppes menetlus kompromissiga,

ülejäänud kahest nõudest ühe VAKO rahuldas ja teise jättis rahuldamata. Rahuldatud nõude

eest mõistis VAKO vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu 274,28 eurot. Kuna kohus

tühistab osaliselt VAKO 19.03.2015 otsuse, tuleb muuta ka vaidlustusmenetluses tasutud

riigilõivu

väljamõistmise

ulatust.

Kuna

kaebaja

tasus

riigilõivu

1280

eurot

ja

vaidlustusmenetluses oli kokku 7 nõuet, siis on iga nõude hinnaks 183 eurot. Järelikult tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista täiendav riigilõivu 183 eurot.

53.3. Kaebaja esitatud menetluskulu dokumentide (II kd tl 39-41) kohaselt kandis kaebaja

õigusabikulusid kokku summas 1873,2 eurot (sisaldab käibemaksu). Kaebaja esitas kulu

tõendamiseks OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid 15.04.2015 arve nr 2015051 summas

2559,2 eurot ja selle arve tasumist tõendava kontoväljavõtte. Arvestades asja mahtu ei saa

nimetatud kulu pidada põhjendamatuks ja see tuleb vastustajalt kaebaja kasuks 1131,24 euro

ulatuses välja mõista.

53.4. Vastustaja palub mõista kaebajalt menetluskuluna välja tõlkekulu summas 591,83 eurot

(II kd tl 52-53). Vastustaja esitas kulu tõendamiseks kohtule AD REM Tõlkebüroo OÜ

22.04.2015 arve nr 1529047, kuid ei ole esitanud kulu kandmist tõendavaid dokumente.

Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt peavad menetluskulud nende väljamõistmiseks

olema reaalselt kantud (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.06.2012 täiendav otsus haldusasjas nr

3-3-1-12-12, 03.03.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-64-13). Kuna vastustaja ei ole esitanud

kulude kandmist tõendavaid dokumente, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2015 otsuse

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Warren Safety apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 15. mai 2015. a otsuse haldusasjas nr 3-15-809

resolutsiooni punkt 7 ja sõnastada see järgmiselt:

3-15-809

21(21)

„7.

Mõista Tallinna Kommunaalametilt OÜ Warren Safety kasuks välja

kohtumenetluses kantud riigilõiv 2688 (kaks tuhat kuussada

kaheksakümmend kaheksa) eurot ja õigusabikulud 1311,24 eurot (üks tuhat

kolmsada üksteist eurot 24 senti).“

3. Ülejäänud osas jätta Tallinna Halduskohtu 15. mai 2015. a otsus haldusasjas nr 3-

15-809 muutmata.

4. Mõista Tallinna Kommunaalametilt OÜ Warren Safety kasuks välja

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 556,50 eurot (viissada

viiskümmend kuus eurot 50 senti). Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste

menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets