3-14-52853/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-52853 Otsuse kuupäev

15. mai 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Janek Pallo kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 3500 eurot Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Janek Pallo Vastustaja – Tartu Vangla

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Tuvastada Tartu Vangla poolt Janek Pallo abiellumise kohta kolmandale isikule info edastamise õigusvastasus.

3. Välja mõista Tartu Vanglalt Janek Pallo kasuks menetluskulu summas 15 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 15. juuni 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla kinnipeetav Janek Pallo esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta nõudis hüvitist 3500 eurot, kuna Tartu Vangla ametnik Marika Lillepõld vestles Facebooki vahendusel J. Pallo abiellumisest tema abikaasa emaga. Tartu Vangla jättis 28.10.2014 otsusega nr 1-13/900-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

2. 20.11.2014 saabus Tartu Halduskohtusse J. Pallo kaebus, milles ta nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju eest hüvitist 3500 eurot. Ühtlasi taotles kaebaja enda riigilõivu tasumisest vabastamist.

3. Tartu Halduskohus esitas 09.12.2014 kohtunõude Tartu Vanglale, milles paluti väljastada J. Pallo vanglasisese isikuarve väljavõte. Tartu Vangla täitis kohtunõude järgmisel päeval.

4. Oma 17.12.2014 määrusega rahuldas Tartu Halduskohus kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osaliselt, jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu 20 eurot tasumiseks.

5. 23.12.2014 Tartu Halduskohtusse saabunud avalduses teatas J. Pallo riigilõivu tasumisest.

6. Tartu Halduskohus võttis 07.01.2015 kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.

7. Tartu Vangla palub oma 21.01.2015 kirjalikus vastuses kaebusele jätta see rahuldamata.

8. 27.01.2015 määras Tartu Halduskohus asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 15.04.2015 ning teatas, et kohtuotsus tehakse asjas teatavaks 15.05.2015.

Kaebuse põhjendused

9. Kaebaja selgitab, et Tartu Vangla ametnik M. Lillepõld vestles tema praeguse abikaasa emaga Facebookis tema abiellumisest, mis oli ametnikule teatavaks saanud seoses tööülesannete täitmisega. J. Pallo hinnangul sekkus ametnik oma tegevusega tema eraellu ning rikkus avaliku teenistuse seadust ja vanglateenistuse eetikakoodeksit. Pärast seda, kui ta teavitas vangla sisekontrolli, tekkis tal tüli ka abikaasa emaga, kuna ta oli esitanud kaebuse tema tuttava peale. See oleks olnud olemata, kui ametnik oleks käitunud seadusekuulekalt.

10. J. Pallo on seisukohal, et ei saa nõustuda sellega, et käesoleval juhul piisab vangla vabandusest. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on oma lahendites, kus on tuvastatud artikkel

8 riive, mõistnud automaatselt välja kahjutasu. EIK on ka selgitanud, et abiellumine on sedavõrd isiklikku laadi otsus, et sellesse ei või sekkuda isegi juhul, kui see ei tundu ühiskonnas üldaktsepteeritud normide kohane. M. Lillepõld levitas temalt või tema abikaasalt luba küsimata teavet tema peatse abiellumise kohta, kuid sellekohase teabe levitamiseks ametnikul õigust ei olnud. Ei oma tähtsust, kas isik, kellega M. Lillepõld vestles, teadis abiellumisest varem või mitte, sest see ei muuda tehtut olematuks.

Vastustaja vastuväited

11. Tartu Vangla märgib oma kirjalikus vastuses kaebusele, et asjas ei ole vaidlust, et Tartu Vangla inspektor-kontaktisik M. Lillepõld suhtles J. Pallo abikaasa emaga Facebooki vahendusel ning küsis J. Pallo ema käest tütre abiellumise kohta kinnipeetavaga. Vastustaja tunnistab, et M. Lillepõllu käitumine ei olnud õiguspärane ning kaebaja ees on kahel korral vabandatud. Kuigi vangla ei käitunud õiguspäraselt, ei rikutud kaebaja õigusi sellisel määral, mis õigustaks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõike 2 kohaselt mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Selleks, et oleks õigustatud rahalise hüvitise väljamõistmine, peab isiku õiguste rikkumine ületama teatud künnise ning saavutama teatud intensiivsusastme.

12. Vastustaja hinnangul ei olnud kaebaja huvi vältida oma peatse abiellumise ilmsikstulekut oma tulevase abikaasa ema ees kaalukas. On tavapärane, et abiellumisest teavitavad isikud ka oma lähedasi. J. Pallo tulevase abikaasa ema oli oma tütre peatsest abiellumisest kaebajaga juba teadlik. Seega ei ole kaebaja õigustesse intensiivselt sekkutud ega kaebaja erahuvi kahjustatud sellisel määral, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Kaebaja väited tema suhete halvenemisest abikaasa emaga on paljasõnalised ning kaebaja ei ole oma väidet kuidagi tõendanud.

Kohtu seisukoht

13. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

14. Kohtu hinnangul on asjas täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused, s.t Tartu Vangla on õigusvastase ja süülise tegevusega kaebaja eraelu puutumatust rikkunud. Asjas ei ole vaidlust, et Tartu Vangla inspektor-kontaktisik M. Lillepõld suhtles J. Pallo abikaasa emaga Facebooki vahendusel ning küsis J. Pallo ema käest tütre abiellumise kohta kinnipeetavaga. Vastustaja tunnistab, et M. Lillepõllu käitumine ei olnud õiguspärane ning kaebaja ees on kahel korral vabandatud. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 55 keelab ametnikul talle teenistuse tõttu teatavaks saanud teiste inimeste perekonnaja eraellu puutuvaid andmeid avaldada. Käesoleval juhul ei ole mingit vaidlust selle üle, et M. Lillepõld sai J. Pallo abiellumisest teada teenistuse tõttu ning nende andmete avaldamisega pani ta toime ATS § 55 rikkumise.

15. RVasts § 9 lõike 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Õigusrikkumiseks on käesoleval juhul Tartu Vangla ametniku poolt sotsiaalvõrgustikus Facebook J. Pallo perekonnaja eraelu kohta andmete avaldamine kolmandale isikule. Kuigi vangla ei käitunud õiguspäraselt, ei rikutud kaebaja õigusi sellisel määral, mis õigustaks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõike

2 kohaselt mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Selleks, et oleks õigustatud rahalise hüvitise väljamõistmine, peab isiku õiguste rikkumine ületama teatud künnise ning saavutama teatud intensiivsusastme.

16. Tartu Vangla ametnik ei tohtinud kinnipeetava kohta andmeid kolmandatele isikutele avaldada nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist talle teenistuse tõttu teatavaks saanud teiste inimeste perekonnaja eraelu puutuvaid andmeid. Kohus leiab, et vastustaja tekitas kaebajale küll õigusvastase tegevusega ebamugavusi, kuid samas ei tähenda rikkumise olemasolu automaatselt rahalise hüvitise väljamõistmist. Kohus tuvastas, küll et rikkumine leidis aset, kuid kohtu arvates kaebaja elukaaslase ema teavitamine tema tütre peatsest abiellumisest ei toonud enesega kaasa taolisi tagajärgi, mis tooksid kaasa rahalise hüvitise väljamõistmiste. Kaebaja tulevase abikaasa ema teadis sellel ajal juba oma tütre abiellumisest. Samuti on abiellumine ühiskonnas aktsepteeritud tegevus, millel ei ole iseenesest häbiväärset iseloomu. Abiellumisega soovis kaebaja oma suhetele elukaaslasega anda ise ametliku staatuse.

17. Kohus peab vangla õigusvastast tegevust kaebaja kodu ja eraelu puutumatusele raskuse minimaalset piiri ületavaks. Kohus ei pea õigusrikkumist samas seda piiri oluliselt ületavaks, kuna kaebajale ei ole saabunud märkimisväärne negatiivne tagajärg. Riigikohus asus otsuse asjas nr 3-3-1-80-09 punktis 12 seisukohale, et väheintensiivse õiguste rikkumise korral võib kahju lugeda hüvitatuks ka õigusvastasuse tuvastamisega. Kohtumenetlus ise ja kohtulahend käesolevas asjas on piisav selleks, et kaebaja saaks õiguskaitse ja sellega talle kompenseeritakse väikse intensiivsusega hingelisi üleelamisi. Samuti on kohus seisukohal, et osaliselt on kahju vangla poolt hüvitatud juba vabandamisega. Seega on kohus seisukohal, et rahalise hüvitise väljamõistmine summas 3500 eurot käesolevas asjas ei ole põhjendatud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse. Kohus rahuldab seega kaebuse osaliselt ning tuvastab Tartu Vangla poolt kaebaja abiellumise kohta andmete avaldamise õigusvastasuse.

18. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on tasunud asjas riigilõivu 20 eurot. Seejuures oleks ta pidanud tasuma vähemalt 15 eurot riigilõivu ka siis, kui ta oleks nõudnud oluliselt väiksemat hüvitist või vangla tegevuse õigusvastasuse hüvitamist. Ka Riigikohtu otsuse asjas nr 3-3-1-46-12 punktist 38 tuleneb, et kohustus kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulusid proportsionaalselt jagada ei ole absoluutne. Kohtu hinnangul on seega õiglane mõista asjas kaebaja kasuks välja menetluskulu summas 15 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik