2-06-9959/214 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2015.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-06-9959

Tsiviilasi

Vladimir Raštšektajevi hagi OÜ Narva Hambakliinik vastu

mittevaralise kahju ja tervisekahju hüvitamiseks

Vladimir Raštšektajevi ja OÜ Narva Hambakliinik

avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 04. veebruari 2015.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vladimir Raštšektajevi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Vladimir Raštšektajev

(isikukood: XXXX)

Kaebuse esitaja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat

Anti Aasmaa

Vastustaja (kostja): OÜ Narva Hambakliinik (registrikood:

10896747), esindaja vandeadvokaat Marko Kairjak

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 04. veebruari 2015. a määrus

osaliselt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja

teha selles osas uus määrus, millega määrata kindlaks

hageja menetluskulud summas 914,96 eurot, millest mõista

menetluskulu summas 247,66 eurot kostjalt hageja kasuks

välja ja menetluskulu summas 667,30 eurot mõista kostjalt

välja riigituludesse.

2. Menetluskulud tuleb tasuda riigituludesse pärast

käesoleva

määruse

jõustumist

eraldi

edastatavas

makseinfos toodud Rahandusministeeriumi pangakontole,

märkides makseinfos näidatud viitenumbri.

3. Saata käesolev määrus menetluskulu väljamõistmist

puudutavas osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Lugeda Viru Maakohtu 04. veebruari 2015. a määruse

resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

1.Rahuldada

Vladimir

Raštšektajev’i

avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

1.1. Mõista välja OÜ-lt Narva Hambakliinik 914

(üheksasada neliteist) eurot ja 96 senti Vladimir

Raštšektajev’i kasuks menetluskulude katteks, millest

mõista menetluskulu summas 247,66 eurot OÜ-lt Narva

Hambakliinik Vladimir Raštšektajev’i kasuks välja ja

menetluskulu summas 667,30 eurot mõista OÜ-lt Narva

Hambakliinik välja riigituludesse.

1.2. Välja mõista OÜ-lt Narva Hambakliinik viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

2.Rahuldada

OÜ

Narva

Hambakliinik

avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.1. Mõista välja Vladimir Raštšektajev’ilt 3786 (kolm

tuhat seitsesada kaheksakümmend kuus) eurot ja 20 senti

OÜ Narva Hambakliinik kasuks menetluskulude katteks.

2.2.Välja

mõista

Vladimir

Raštšektajev’ilt

viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

3. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulud tuleb

tasuda pärast käesoleva määruse jõustumist eraldi

edastatavas makseinfos toodud Rahandusministeeriumi

pangakontole, märkides makseinfos näidatud viitenumbri.

4. Saata käesolev määrus menetluskulu väljamõistmist

puudutavas osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta

määruskaebuse

menetlemisel

kantud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

2. Vabastada Vladimir Raštšektajev määruskaebuse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse

tasumise kohustusest täies ulatuses.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Tartu Ringkonnakohtu 09. oktoobri 2013. a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-9959 jäeti Viru

Maakohtu 28. septembri 2012. a otsus muutmata ja Vladimir Raštšektajevi apellatsioonkaebus

rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse menetluskulude jaotamise osas ja

tegi uue otsuse, mille jättis maakohtus kantud kulud 50% ulatuses Vladimir Raštšektajevi kanda

ja 50% ulatuses OÜ Narva Hambakliinik kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäeti

50% ulatuses Vladimir Raštšektajevi kanda ja 50% ulatuses OÜ Narva Hambakliinik kanda.

Riigikohus jättis 20. jaanuari 2014. a kohtumäärusega Vladimir Raštšektajevi kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud Vladimir Raštšektajevi kanda.

Kohtulahend jõustus 20. jaanuaril 2014. a.

2. OÜ Narva Hambakliinik (kostja) esitas 12. veebruaril 2014. a avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

Kostja palus määrata menetluskuludena kindlaks ja mõista hagejalt välja kokku 6400 eurot (koos

käibemaksuga). Kostja esindaja on väljastanud 09. augustil 2007. a arved nr 71089 ja 71090,

07. detsembril 2007. a arve nr 71611, 31. detsembril 2010. a arve nr 102084, 07. novembril 2011. a

arve nr 111513, 07. augustil 2012. a arve nr 121070, 29. augustil 2012. a arve nr 121175,

10. detsembril 2012. a arve nr 121834, 07. oktoobril 2013. a arve nr 131517 ja 27. detsembril

2013. a arve nr 132097.

Lähtudes Tartu Ringkonnakohtu 09. oktoobri 2013 otsuses ja Riigikohtu määruses olevast

menetluskulude jaotusest, kuuluvad hageja poolt hüvitamisele kostja menetluskulud summas

6650,81 eurot. Kostja lähtub menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamisel Vabariigi

Valitsuse 04. septembri 2008 määrusest nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääradest “, mille kohaselt tsiviilasjale hagi hinnaga 220 000

krooni (so 14 060,56 eurot) kohaldatakse piirmäära 6400 eurot.

OÜ Narva Hambakliinik kinnitas, et kandis kõik menetluskulud seoses tsiviilasjaga nr 2-06-9959

ja OÜ Narva Hambakliinik ei ole käibemaksukohustuslane.

3. Vladimir Raštšektajev (hageja) esitas 18. veebruaril 2014. a avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks. Hageja palus määrata tema menetluskuludena kindlaks ja mõista kostjalt

välja hageja kasuks menetluskulu 443,04 eurot ja riigi tuludesse 50% maa- ja ringkonnakohtu

menetluses riigi õigusabi korras määratud advokaadile välja makstud riigi õigusabi tasust ja kulude

hüvitisest.

Vladimir Raštšektajevile on antud riigi õigusabi ning Viru Maakohtu 29. oktoobri 2012.a

määrusega on esindajale määratud tasu 1060,59 eurot. Hageja palub temale määratud advokaadi

kulud 50% ulatuses välja mõista kostjalt. Hageja on huvitatud, et riigi õigusabi kulud jäetaks 50%

ulatuses kostja kanda, kuivõrd RÕS § 27 lg 1 p 1 kohaselt vabaneb hageja nende kandmisest kui

tema majanduslik seisund viie aasta jooksul RÕS § 28 lg 1 tähenduses paraneb.

Vladimir Raštšektajev kinnitas, et kandis kõik menetluskulud seoses tsiviilasjaga nr 2-06-9959 ja

Vladimir Raštšektajev ei ole käibemaksukohustuslane.

4. Vladimir Raštšektajev ei nõustunud OÜ Narva Hambakliinik menetluskulude määraga. Hageja

hinnangul kuulub kohaldamisele hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri

2005 määrus nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt

sissenõudmise piirmäärad“.

Kostja menetluskulud suurenesid kostja taotluse tõttu hageja teovõime kontrolliks ja käesolev

kohtumenetlus peatati hageja teovõime kontrolliks. Hageja ei nõustud kostja väitega, et on

kohtuasja venitanud. Hageja hinnangul on põhjendatud kostja lepingulise esindaja kulud summas

1757,57 eurot.

Vladimir Raštšektajevi taotluse kohaselt tuleb menetleda kostja menetluskulusid perioodil 2012. a

kuni 21. jaanuar 2014. a, sest maakohus hakkas asja lahendama sisuliselt alles 2012. a.

MAAKOHTU LAHEND

5. Viru Maakohtu 04. veebruari 2015. a määrusega rahuldati Vladimir Raštšektajev ja OÜ Narva

Hambakliinik avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. OÜ-lt Narva

Hambakliinik mõisteti Vladimir Raštšektajevi kasuks välja menetluskulude katteks 247,66 eurot,

millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Vladimir Raštšektajevilt mõisteti OÜ

Narva Hambakliinik kasuks välja menetluskulude katteks 3786,20 eurot, millele lisandub viivis

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Maakohus asus seisukohale, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 50% tasutud riigilõivudest ehk

247,66 eurot. Kostjalt ei kuulu hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis riigilõivude

pangaülekannete tasude eest summas 2,37 eurot.

Maakohus ei rahuldanud hageja taotlust mõista välja kostjalt hageja kasuks hüvitis õigusabi eest

summas 31,96 eurot (500 krooni), Juriidilise Büroo Aleksandr Gamazini kviitung-order nr. 159,

23. detsember 2004. a alusel. Hagiavaldus on kohtule esitatud 25. aprillil 2006. a. Õigusabi eest

on tasutud 2004. a. aastal, seega enne kohtumenetluse algust. Kohtueelses menetluses kantud

õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude

hüvitamise regulatsiooni alusel.

Maakohtu hinnangul ei kuulu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtule esitatud avalduste,

taotluste, kaebuste, vastuväidete ja tõendite tõlkimise kulud, kokku summas 309,46 eurot.

Maakohus märgib, et üheltki tõlketöödega seotud arvelt (V kd tl 170-175) ei nähtu, millise

kohtumenetluse jaoks on tõlketeenust osutatud, kuivõrd arvete väljastamise perioodil

2006-2010. a. oli hagejal kohtutes menetlemisel teinegi tsiviilasi (2-09-5695).

Maakohus ei rahuldanud hageja taotlust kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hagiavalduse

koostamise kulu summas 46,96 eurot. Nõude aluseks on AS Dialoog poolt väljastatud arved

nr. NA1368 ja NA1405 kokku summas 734,70 krooni ehk 46,96 eurot. Arvete sisuks on:

hagiavaldus ja selle tõlketöö. Hagiavaldus on allkirjastatud hageja enda poolt ja selle lõpus on

märge, et see on tõlgitud vene keelest eesti keelde Tõlkebüroos AS Dialoog (I kd tl 8), kuid puudub

märge, et dokument oleks samas ka koostatud.

Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse hagejale riigi poolt määratud advokaadi kulu 50%

ulatuses kostjalt välja mõistmiseks. Viru Maakohtu 07. aprilli 2011. a. määrusega on hagejale

antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Maakohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja nõue arvestada kostja menetluskulusid üksnes

perioodi 2012. a. -21. jaanuar 2014. a. eest. Hageja vaidlustas Tartu Ringkonnakohtu 09. oktoobri

2013. a. otsuse menetluskulude jaotuse osas, kuid Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmata. Seega on menetluskulude jaotuse osas jõustunud Tartu Ringkonnakohtu

otsus.

Maakohus asus seisukohale, et poolte vahel oli tegemist tsiviilkohtumenetluses keskmisest

keerukama tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tulenevate kahju hüvitamise nõuetega

ja maakohus arvestas 1 tunni menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta, seega on

kostjale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtutele esitamisel

31 tundi (31 lk x 1 h). Sellele lisandub kohtuistungitest osavõtu aeg 7,67 tundi. Maakohus arvestas

ka kohtuistungite ettevalmistamise ajaks 1,5 tundi iga istungi osas, kokku 6 tundi. Kostja

lepinguline esindaja Advokaadibüroost Paul Varul on tutvunud toimikuga ning tellinud toimiku

materjalidest koopiaid 2,17 euro (34 krooni) eest. Toimikuga tutvumise ajaks on esindaja

märkinud 2 tundi. Kohus loeb selle põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks olukorras, kus kostjal

eelnevalt lepingulist esindajat polnud ning toimiku materjalide maht oli 67 lk.

Maakohus luges kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 46,67 tundi.

Kostja lepingulise esindaja tunnitasu olnud vahemikus 93,81-121,43 eurot ilma käibemaksuta.

Maakohus arvestab tunnitasuks arvetel märgitud tasudest aritmeetilise keskmise 109,39 eurot ilma

käibemaksuta.

Maakohus luges põhjendatud ja vajalikuks kuluks kostja esindaja poolt toimiku materjalidest

koopiate saamise kulu summas 2,17 eurot.

Maakohus jättis kostja lepingulise esindaja kuluna arvestamata õigusabi kulu, mis oli seotud

menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse koostamise ning kohtule esitamisega. Maakohus

on seisukohal, et kuna Tartu Ringkonnakohus jättis 04. detsembri 2012. a. määrusega kostja

taotluse rahuldamata, siis kannab selle taotlusega seotud kulud kostja ise.

Kohtuistungi protokolli võimalike ebatäpsuste eest ei vastuta menetlusosaline, seega ei ole

kohtuistungite protokollide parandamistaotluste koostamise ja kohtule esitamise kulu põhjendatud

ja vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mida vastaspool peaks hüvitama.

Maakohus määras kindlaks kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus summas 6128,45 eurot

koos käibemaksuga, millest hageja peab vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitama 50% ehk

3064,23 eurot.

Vastavalt Riigikohtu 20. jaanuari 2014. a. määrusele kannab kassatsiooniastme menetluskulud

Vladimir Raštšektajev, seega tuleb hagejal kostjale hüvitada kostja poolt kassatsiooniastme kulu

721,97 eurot. Kokku on hageja poolt kostjale hüvitatavad menetluskulud 3786,20 eurot (3064,23

eurot menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus + 721,97 kassatsiooniastme lepingulise esindaja

kulud).

Maakohus märkis, et lepingulisele esindajale tehtud kulutused ei sõltu tsiviilasja hinnast ega

piirmääradest (RKTKo 3-2-1-153-13).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

6. Vladimir Raštšektajev esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse osaliselt tühistada

ja teha uus määrus, millega mõista Vladimir Raštšektajevi kasuks täiendavalt välja tõlkekulud,

vähendada OÜ Narva Hambakliinik kasuks välja mõistetud menetluskulusid ning mõista OÜ-lt

Narva Hambakliinik riigituludesse 50% Vladimir Raštšektajevi määratud esindajale maa- ja

ringkonnakohtu menetluses välja makstud riigi õigusabi tasu ja -kulud.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on maakohus rikkunud menetlusnormi;

2) saavad olla põhjendatud kostja kulud ainult perioodi 2012.a. kuni 21. jaanuari 2014. a eest;

3) kuulub asjas kohaldamisele hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri

2005.a määrusest nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt

sissenõudmise piirmäärad“. Vladimir Raštšektajevil oli hagi esitades õiguspärane ootus, et

osundatud regulatsiooni piirmäärad tema suhtes kehtivad. Piirmäärade tagantjärele kehtetuks

tunnistamine tekitab põhjustab õigusselgusetust ja pooled on menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise menetluses tuginenud sellele, et piirmäärad kehtisid;

4) ei nõustu kaebaja tõlkekulude summas 309,46 eurot menetluskuluna arvestamata jätmisega.

Tõlkimiskulu on käesoleval juhul käsitletav TsMS § 143 p 2 sätestatud dokumentaalse tõendi

saamise kuluna, kuivõrd dokumentaalsed tõendid tuleb kohtule esitada eestikeelsetena;

5) on Vladimir Raštšektajevile antud riigi õigusabi ning määratud esindajale määratud muuhulgas

29. oktoobril 2012. a. Viru Maakohtu määrusega tasu summas 1060,59 eurot. Hageja palub 50 %

ulatuses maa- ja ringkonnakohtus määratud esindaja tasu ja kulud välja mõista OÜ Narva

Hambakliinikult riigieelarvesse lähtudes TsMS § 190 lg 3.

7. Vastustaja palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Vastuväidete kohaselt:

1) puudub määruskaebuses igasugune põhjendus selle kohta, miks enne 2012 aastat tekkinud kulud

on põhjendamatud, arvestades et tsiviilasja menetlus algas aastal 2007;

2) on Viru Maakohus õigesti 04. veebruari 2015. a määruses märkinud, et hageja ei saa

menetluskulude kindlaksmääramise menetluse raames vaidlustada menetluskulude jaotust;

3) menetluse peatumisega ei tekkinud kummalegi poolele märkimisväärseid menetluskulusid, küll

aga tekkisid menetluskulud tulenevalt sellest, et hageja on kohtumenetluse jooksul esitanud

mitmeid määruskaebuseid, taotlenud korduvalt kohtuniku taandamist ning nõudnud asja arutamist

suulises menetluses, kuigi kostja taotles kulude vähendamise eesmärgil asja arutamise jätkamist

kirjalikus menetluses;

4) on Riigikohus selgitanud, et Riigikohtu Üldkogu lahendist 3-2-1-153-13 ei tulene, et lahend

omaks jõudu üksnes edasiulatuvalt. Riigikohus (RKTKo 3-2-1138-14 p 13 ja 14) on andnud selge

suunise menetluskulude väljamõistmisel lähtuda üksnes mõistlikkuse ja põhjendatuse

kriteeriumist isegi juhul, kui menetlus on alanud ajal, mil kehtis veel määrus nr 306. Kuna kohus

kontrollib igal juhul menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, ei too see endaga kaasa ka

õiguskindluse kahjustamist;

5) soovib hageja enda menetlusdokumentide tõlkimise kulu hüvitamist, mitte dokumentaalsete

tõendite kulude hüvitamist nagu on märgitud määruskaebuses. Selline kulu ei ole menetluskulusid

hüvitama pidava poole põhjustatud, mistõttu ei ole dokumentide tõlkimise kulu välja mõistmine

kostjalt vajalik ega põhjendatud;

6) on Viru Maakohus oma 04. veebruari 2015. a määrusega otsustanud jätta riigi õigusabi korras

määratud esindajale määratud tasu kostjalt välja nõudmata. Tulenevalt TsMS § 190 lg-le 7 on

kohtul õigus otsustada TsMS 190 lg-st 3 erinevalt. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas mõjutab

kohtu vastavasisuline otsustus hageja õigusi ning miks hageja sellise käsitlusega ei nõustu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 04. veebruari 2015. a määrus tuleb väljamõistetud

menetluskulude suuruse osas osaliselt tühistada ja teha selles osas uus määrus, millega määrata

kindlaks hageja menetluskulud summas 914,96 eurot, millest mõista menetluskulu summas 247,66

eurot kostjalt hageja kasuks välja ja menetluskulu summas 667,30 eurot mõista kostjalt välja

riigituludesse. Muutmata jääb maakohtu määrus osas, milles hagejalt kostja kasuks

menetluskulude katteks 3786,20 eurot välja mõisteti. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

9. Määruskaebuse esitaja on palunud tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega

mõista Vladimir Raštšektajevi kasuks täiendavalt välja tõlkekulud, vähendada OÜ Narva

Hambakliinik kasuks välja mõistetud menetluskulusid ning mõista OÜ-lt Narva Hambakliinik

riigituludesse 50% Vladimir Raštšektajevi määratud esindajale maa- ja ringkonnakohtu

menetluses välja makstud riigi õigusabi tasu ja –kulud.

Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ei ole põhjendatud hageja taotlus arvestada kostja

menetluskulusid üksnes perioodi 2012. a. - 21. jaanuar 2014. a. eest. Määruskaebuses ei ole

esitatud ka põhjendusi, miks ei tuleks enne 2012. a. tehtud kulutusi menetluskulude

kindlaksmääramisel arvestada. Määruskaebuse esitaja vaidlustas Tartu Ringkonnakohtu

09. oktoobri 2013. a. otsuse menetluskulude jaotuse osas, kuid Riigikohus jättis kaebaja

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega on menetluskulude jaotuse osas jõustunud Tartu

Ringkonnakohtu otsus.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja vastustaja seisukohaga, et menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramisel ei kuulu kohaldamisele hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi

Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Riigikohtu Üldkogu on 26. juuni 2014.a. määrusega

kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse nimetatud määruse, mis kehtis

1. jaanuarist 2006. a kuni 11. septembrini 2008. a, ning Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a.

määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise

piirmäärad“, põhiseadusega vastuolus olevaks. Seega on maakohus jätnud õigesti nimetatud

määrused kohaldamata.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtule esitatud avalduste, taotluste, kaebuste,

vastuväidete ja tõendite tõlkimise kulusid ei ole võimalik eraldi välja mõista. TsMS § 32 lg 1

kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. TsMS § 33 lg 1 kohaselt kui

menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab

kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde ning sama sätte teise lause kohaselt

võib kohus menetlusosaliselt nõuda dokumentaalse tõendi tõlkimist eesti keelde, kuid TsMS § 143

ei sätesta asja läbivaatamise kuluna avalduste, taotluste, kaebuste, vastuväidete ja tõendite

tõlkimise kulu.

Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja seisukoht, et tõlkimiskulu on käesolevas asjas käsitletav

TsMS § 143 p 2 sätestatud dokumentaalse tõendi saamise kuluna, kuivõrd dokumentaalsed tõendid

tuleb kohtule esitada eestikeelsetena. Dokumentaalse tõendi mõiste on kirjas TsMS § 272 lg-s 1,

mille kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või

elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu

sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja

mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Määruskaebuse esitaja poolt hagiavalduse

ning kohtumenetluse käigus esitatud vastuste ja seisukohtade tõlked, ei ole käsitletavad

dokumentaalsete tõenditena TsMS § 272 lg 1 tähenduses.

13. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et TsMS kohaselt kuuluvad

V. Raštšektajevile riigi õigusabi korras määratud advokaadi kulud 50 % ulatuses kostjalt

väljamõistmisele riigituludesse.

Tartu Ringkonnakohtu 09. oktoobri 2013. a otsusega jäeti maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud 50 % ulatuses Vladimir Raštšektajevi kanda ja 50 % ulatuses OÜ Narva

Hambakliinik kanda.

TsMS § 190 lg 3 kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud

või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse

võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude

kandmisel. Maakohtu määrus ei sisalda põhjendusi, mis võimaldaksid jätta riigi õigusabi kulud

kostjalt TsMS § 190 lg 7 alusel välja mõistmata. Seega on maakohus jätnud selle küsimuse

lahendamata.

Viru Maakohtu 29. oktoobri 2012. a kohtumäärusega (V kd tl 96-97) on määratud kindlaks riigi

õigusabi tasu 993,17 eurot ja riigi õigusabi osutamisega kaasnenud kulud 67,42 eurot ajavahemiku

04. mai 2011. a kuni 28. august 2012. a tehtud toimingute eest.

Viru Maakohtu 17. veebruari 2015. kohtumäärusega (VI kd tl 13-14) on rahuldatud riigiõigusabi

arvelt määratud esindaja taotlus osaliselt ja määratud kindlaks riigi õigusabi tasu 247 eurot ja riigi

õigusabi osutamisega kaasnenud kulud 27 eurot ajavahemiku 31. jaanuar 2014. a kuni 16. juuni

2014. a.

Määruskaebuse esitajale on osutatud õigusabi teenust riigi õigusabi korras summas 1240,17 euro

ulatuses. Riigi õigusabi teenuse osutamisega on kaasnenud kulud summas 94,42 eurot. Kokku on

määruskaebuse esitajale osutatud õigusabiteenust 1334,59 euro ulatuses.

Maakohus on riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise määrustes analüüsinud riigi õigusabi

tasu ja kulude põhjendatust ning ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega.

Ringkonnakohus on seisukohal, et lähtudes Tartu Ringkonnakohtu 09. oktoobri 2013. a otsusest

menetluskulude jaotuse osas, tuleb kostjalt 50 % hageja riigi õigusabi korras esindaja tasust ja

kuludest välja mõista riigieelarvesse 667,30 (1334,59 ÷ 2) eurot.

11. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud

määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega

kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebuse esitajale on Viru Maakohus 09. märtsi 2015. a määrusega andnud menetlusabi ja

vabastanud V. Raštšektajevi määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 50 eurot

tasumisest. Kuna ringkonnakohus rahuldab osaliselt määruskaebuse ning kohus on

V. Raštšektajevi varalise seisundi kontrollimisel leidnud, et esinevad alused isikule menetlusabi ja

riigi õigusabi andmiseks, peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada V. Raštšektajev TsMS

§ 190 lg 7 alusel täies ulatuses määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu

riigituludesse tasumise kohustusest.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/