1-14-5663/9 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta

Kohus Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg

Kohtuistungi aeg ja koht

15. mai 2015.a.

15. mai 2015.a. Rapla

Kriminaalasja number 1-14-5663

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Indrek Saar

Aivi Meister Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Rein Merila erakorraline ettekanne.

Süüdimõistetu M.E

(isikukood XXX, elukoht xxxxxxx maakond xxxxxx vald xxxxx küla xxxxx keskus xxx) Kohaldatud menetlusnormid

KrMS §§ 387 lg 1, 428 ja 433 lg 3

RESOLUTSIOON

Mitte pöörata M.E-le Pärnu Maakohtu 12. septembri 2014.a. otsusega mõistetud vangistust täitmisele.

Määrus saata süüdimõistetule ja kriminaalhooldajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdimõistetu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu.

Asjaolud

M.E on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu poolt 12. septembril 2014.a. KarS §§ 121, 274 lg 1 ja 275 järgi vangistusega üks (1) üks aasta ja neli kuud. Kahtlustatavana kinnipidamisega loeti vangistusest kaheksa päeva kantuks ja vangistuse kandmata osaks jäi üks (1) aasta kolm (3) kuud ja kakskümmend kaks (22) päeva, milline asendati 954 tunni üldkasuliku tööga. Viimase tegemise tähtajaks määrati üks aasta ja kuus kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. Lisakohustustena kehtestati M.E kohustuseks mitte tarvitada kuni üldkasuliku töö tegemise lõpuni alkoholi ja narkootikume ega suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

20. aprillil 2015.a. esitatud erakorralise ettekande kohaselt ei ole M.E täitnud üldkasuliku töö tegemise ajakava, on rikkunud registreerimise kohustust ja on tarvitanud alkoholi. M.E peab tegema Valgu Põhikooli direktor Ants Riismaa juhendamisel heakorratöid. 13. veebruariks 2015.a. pidi ajavakava järgi olema tehtud 213 tundi, kuid tegelikult oli tehtud 87. Viimane töötamine oli

27.jaanuaril 2015.a. 13.veebruaril ka. tegi kriminaalhooldusametnik M.E-le kirjaliku hoiatuse ja selgitas veelkord üldkasuliku töö tegemise tingimusi. M.E andis korduvalt lubadusi korralikult töötada, kuid ei teinud seda. Lisaks on M.E kolmel korral (17. jaanuaril,

18. märtsil ning 06.aprillil 2015.a.) rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Teated rikkumiste kohta sai kriminaalhooldaja politseiasutusest ja prokurörilt. M.E on kahtlustatavaks 07. aprillil 2015.a. KarS § 121 ja § 266 lg 2 järgi alustatud kriminaalasjas. Kaks korda on M.E jätnud tulemnata kriminaalhooldaja juurde registreerimisele. Tal puudub kindel elukoht. Viimane on üldkasuliku töö tegemisel oluline. Neil põhjustel taotleb kriminaalhooldaja vangistuse täitmisele pööramist. Ka pärast erakorralise ettekande esitamist ei ole M.E üldkasulikku tööd teinud.

M.E võtab erakorralises ettekandes esitatu omaks ja tunnistab kohtu poolt pandud kohustuste rikkumist. Kohtuistungil antud seletustest nähtub, et töö tegemist takistas talvel tööriiete ja elukoha puudumine, sest ema viskas ta kodust välja. Pärast viimast kriminaalhooldaja juures käimist selgus võimalus Soome tööle asuda ja ta sõitis järgmisel päeval koos sõbraga Soome, kust saabus tagasi kohtuistungi päeval. Soomes oleks praegu võimalik tööd jätkata ja vahepeal käia Eesti üldkasulikku tööd tegemas. Kriminaalhooldaja poole Eestist lahkumiseks loa saamiseks ei jõudnud ta pöörduda.

Kohtu seisukoht

Erakorraline ettekanne on põhjendatud, sest M.E on kohtu poolt pandud kohustusi rikkunud.

Karistusseadustiku (KarS) § 69 lg 6 kohaselt võib kohus juhul, kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikele 2, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata vangistus täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramise tingimused on küll täidetud, kuid kohus ei pea seda veel vajalikuks, sest üldkasuliku töö tegemiseks on aega kuni 19. märtsini 2016.a. Kohus nõustub, et üldkasuliku töö ajava rikkumise üheks põhjuseks on elukoha puudumine ja raske materiaalne olukord. Olukorras, kus M.E on avanenud võimalus Soomes raha teenida ja selle kõrval üldkasuliku töö tegemiseks Eestis käia, ei oleks vangistuse täitmisele pööramine otstarbekas, sest pärast vangistuse kandmiselt vabanemist on elu korraldamine ilmselgelt raskem.

Kohus peab vajalikuks anda M.E-le võimaluse edaspidi õiguskuulekalt käituda ja kohtu poolt määratud kohustusi täita.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Kohtunik