1-14-5058/27 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-5058

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 17. aprilli 2015

määrus Elšad Mamedovile mõistetud karistuse

muutmata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Elšad Mamedov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 17. aprilli 2015 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu Elšad Mamedovi määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil

isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 26.06.2014 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Elšad

Mamedov süüdi KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 13.09.2012 otsuse järgi mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 8 aastat

27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 29.01.2012. Maakohtu määrus jõustus

edasikaebamata seaduses sätestatud korras 12.07.2014.

1.1. Viru Maakohtu 13.09.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-6740 tunnistati

E. Mamedov süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 8 aastast vangistust.

Sama otsusega tunnistati E. Mamedov süüdi KarS § 188 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks

5 aastat vangistust ning tunnistati süüdi ka KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 6

aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise teel,

mõisteti liitkaristuseks 8 aastat vangistust, millest KarS § 68 lg 1 arvati maha eelvangistuse

aeg, mõistes karistuseks 7 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega

arvestati alates 29.01.2012. Kohtuotsus jäeti ringkonnakohtu lahendiga muutmata ja jõustus

18.12.2012.

1.2. 02.01.2015 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule KrMS § 431 lg 3 alusel E. Mamedovi

andmed karistuse vähendamise või karistusest vabastamise otsustamiseks.

Maakohtu määrus

2. Viru Maakohtu 17.04.2015 määrusega jäeti muutmata E. Mamedovile Viru Maakohtu

26.06.2014 kohtuotsusega mõistetud karistus. Maakohtu seisukohad olid järgnevad.

2.1. Kuni 31.12.2014 kehtis KarS § 121 järgmine sõnastus: teise inimese tervise kahjustamise

eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest

karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Võrreldes varem kehtinud

redaktsiooniga on säte jagatud mitmeks lõikeks ning tekkisid juurde uued

kvalifitseerimistunnused. Peale selle on langetatud karistuse ülempiiri lõikes 1 ning tõstetud

karistuse ülempiiri lõikes 2. Süüdistusest nähtub, et E. Mamedovi tegu kvalifitseeruks

käeolevas redaktsioonis samuti KarS § 121 järgi ning temale mõistetud karistus ei ületa uue

seaduse redaktsiooniga ette nähtud karistuse ülempiiri. Seega ei kuulu maakohtu hinnangul

antud juhul E. Mamedovile KarS § 121 järgi mõistetud karistus vähendamisele.

2.2. Osa kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristusest, mida E. Mamedov kannab,

moodustab talle Viru Maakohtu 13.09.2012 kohtuotsusega nr 1-02-6740 KarS § 184 lg 2 p-de

1, 2 järgi mõistetud karistus 8 aastat vangistust, KarS § 188 lg 2 p 2 järgi – 5 aastat vangistust

ja KarS § 329 lg 2 p 2 järgi - 6 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, kergema karistuse

raskeimaga kaetuks lugemise teel, mõisteti liitkaristuseks 8 aastat vangistust, millest KarS §

68 lg 1 arvati maha eelvangistuse aeg, mõistes karistuseks 7 aastat 11 kuud 27 päeva

vangistust. KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja § 188 lg 2 p 2 osas asus maakohus seisukohale, et neid

pole ülalmainitud seadusega muudetud ning selle sätte järgi mõistetud karistuse

vähendamiseks või vabastamiseks puudub alus.

2.3. Maakohus toob välja, et alates 01.01.2015 on KarS § 392 kehtetu, kuid see ei tähenda, et

tegu on dekriminaliseeritud ning maakohus kontrollis, kas tegu vastab mõnele muule KarS

sättele. Süüdistusest nähtub, et E. Mamedov toimetas üle Euroopa Liidu piiri suures koguses

narkootilist ainet. E. Mamedov tegu on käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 184 lg 2 p 2

järgi ning karistatav kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Kuni 31.12.2014 kehtinud

KarS § 392 lg 2 nägi karistusena ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse. E. Mamedovile

mõisteti KarS § 392 lg 2 p 2 järgi 6 aastat vangistust. Peale seda KarS § 392 lg 2 p 2 järgi

mõistetud karistus on KarS § 64 alusel loetud kaetuks raskeima karistusega. Seega ei ole alust

ka selles osas karistust vähendada. Kuna puudub alus E. Mamedovile üksikkaristuste ja

otsustega mõistetud karistuste vähendamiseks ei ole alust ka liitkaristuse vähendamiseks.

Määruskaebus

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu E. Mamedov, kes palub tühistada

maakohtu määruse, lühendada talle kriminaalasjas nr 1-14-5058 mõistetud karistust, kuna

määrus on ühekülgne ja motiveerimata ning 01.01.2015 hakkas kehtima uus karistusseadustik.

Kaebuse esitaja toob välja, et alates 01.01.2015 jõustunud karistusseadustikus puudub KarS

§ 329. E. Mamedovile jääb arusaamatuks, kuidas saab kohus teha selliseid järeldusi, et KarS

§ 329 kvalifitseeritakse ümber KarS §-ks 184. Antud lause puudub karistusseadustikus,

mistõttu ei saa E. Mamedovit karistada KarS § 329 järgi. Kaebuse esitaja leiab, et kohus ei ole

antud küsimuste otsustamisel olnud objektiivne.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalidega, sh maakohtu määruse ja esitatud

määruskaebusega, leiab, et Viru Maakohtu 17.04.2015 määrus on seaduslik ning selle

muutmiseks puudub alus. Maakohus on õigesti tuvastanud, et isikule mõistetud liitkaristus ei

kuulu muutmisele. E. Mamedovile mõistetud karistus on kooskõlas ka alates 01.01.2015

kehtivate karistusseadustiku muudatustega, mistõttu ei ole põhjust isiku olukorra

kergendamiseks.

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja peab vajalikuks märkida vastuseks

kaebuse esitajale üksnes järgnevat.

5.1. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et alates 01.01.2015 kehtima hakanud

KarS-i muudatused ei mõjuta E. Mamedovile KarS § 121, § 184, § 188 ja § 392 järgi

mõistetud karistusi ega kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristust.

5.2. Kaebuse esitaja toob välja, et alates 01.01.2015 jõustunud KarS-ga tunnistati kehtetuks

KarS § 329 ja seaduses ei ole kirjas, et KarS § 329 on ümberkvalifitseeritav KarS §-ks 184.

Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et 13.09.2012 kohtuotsusega mõisteti

E. Mamedov süüdi KarS § 392 järgi, s.o keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku

sisse- ja väljaveo eest, mitte kaebuses viidatud KarS § 329 järgi, s.o karistuse kandmisest

kõrvalehoidumise eest. Kaebuses tervikuna kuid ka maakohtu määruse üksikutes kohtades on

ekslikult segi aetud paragrahvi numbrid 329 ja 392, mis ei ole kaasa toonud sisulisi eksimusi.

5.3. E. Mamedovi määruskaebuses väljatoodud asjaoludele on maakohus oma määruses juba

tähelepanu pööranud ning ringkonnakohus nõustub sellega ning leiab, et määruskaebuses

toodud asjaolud ei ole aluseks E. Mamedovile 26.06.2014 kohtuotsusega mõistetud

liitkaristuse muutmiseks. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks veelkord üle korrata, et

KarS-i revisjoni eesmärk ei olnud mõistetud karistuste sisuline üle vaatamine, vaid

sanktsioonide kooskõlla viimine hetkel kehtiva seaduse sanktsioonide ülemmääradega ning

just seetõttu tuleb jätta E. Mamedovi taotlus karistuse vähendamiseks rahuldamata.

Karistusõiguse revisjoni üheks eesmärgiks, millega tunnistati osad karistusseadustiku sätted

kehtetuks, oli topeltreguleerimise kaotamine seadustikust. Kuna alates 01.01.2015 reguleerib

KarS § 184 lg 2 p-ga 2 ka keelatud või eriluba nõudva kauba, s.o narkootilise aine, sisse- ja

väljavedu, siis puudub eraldi vajadus kvalifitseerimiseks KarS § 392 järgi. See ei tähenda, et

koosseisuline tegu iseenesest oleks ära kadunud ning tegu oleks dekriminaliseeritud, vaid

koosseis on paigutatud teise sätte koosseisu. Tegemist ei ole toimepandud teo

ümberkvalifitseerimisega, vaid karistuste üle vaatamise eesmärk on kontrollida, kas mõistetud

karistused oleksid kooskõlas ka hetkel kehtiva seadusega. Et KarS § 392 tegu vastab alates

01.01.2015 KarS § 184 lg 2 p-le 2, tuleb üle vaadata, kas 26.06.2014 otsusega mõistetud

karistus on kooskõlas KarS § 184 lg 2 p 2 karistusega. Kuna maakohus leidis ja

ringkonnakohus nõustub, et mõistetud karistus on kooskõlas hetkel kehtiva seadusega, siis

puudub alus E. Mamedovile mõistetud karistuse muutmiseks.

Lisaks on kriminaalasjas nr 1-12-6740 moodustatud KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus, lugedes

kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega. Raskeim karistus mõisteti KarS § 184

järgi ning sellega loeti kergemad karistused kaetuks. Ehk KarS § 64 lg 1 alusel loeti kaetuks

ka KarS § 392 järgi mõistetud karistus, mistõttu ei ole alust ka E. Mamedovile mõistetud

liitkaristuse vähendamiseks.

5.4. Samuti ei ole muutunud ka liitkaristuse mõistmise aluseks olnud KarS § 64 ja § 68

võrreldes kuni 31.12.2014 kehtinud KarS-ga. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on

põhjendatult jätnud E. Mamedovile mõistetud liitkaristuse muutmata.

6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta

Viru Maakohtu 17. aprilli 2015 määrus muutmata ja E. Mamedovi määruskaebus

rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Paavo Randma