1-15-1657/25 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

1-15-1657

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

15.05.2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number

1-15-1657 (14230110282)

Kohtukoosseis

kohtunik Ingrid Kullerkann rahvakohtunikud

Ly Kovanen ja Raili Särev

Kohtuistungi sekretärid

Marlee Kruusimäe, Liis Landsmann, Thca Tikerberg,

Maris Kärna, Triin Pilberg, Martina Kommel

Tõlk

Darja Kolodijeva, Marianna Sidorok

Prokurör

Anneli Lumiste

Kriminaalasi

Günther Ridbecki süüdistuses KarS § 113 ja KarS § 121

järgi (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 1, 3 ja KarS §

113 lg 1) ja Silver Bulak KarS § 113 järgi (alates

01.01.2015 KarS § 113 lg 1) üldmenetluses

Süüdistatav

Günther Ridbeck, isikukood 38803260340,

aadress XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus,

emakeel eesti keel, töökoht puudub

Kaitsja

Eva Tibar (kokkuleppel)

Kahtlustatavana kinnipidamine

23.10.2014

Tõkend

Vahistatud Harju Maakohtu 24.10.2014 määrusega

Süüdistatav

Silver Bulak, isikukood 38704130392, aadress XXX

Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel

eesti keel, töökoht enne kinnipidamist XXX

Kaitsja

Andrus Repnau (kokkuleppel)

Kahtlustatavana kinnipidamine

22.09.2014

Tõkend

Vahistatud Harju Maakohtu 23.09.2014 määrusega

RESOLUTSIOON

1.1 Günther Ridbeck süüdi tunnistada KarS § 121 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p

1, 3) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks)

kuud vangistust.

1.2 Günther Ridbeck süüdi tunnistada KarS § 113 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 113 lg 1)

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 10 (kümme) aastat

vangistust.

1.3 KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista Günther

Ridbeckile liitkaristuseks 10 (kümme) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

I

1.4 KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Günther Ridbecki karistusaja algust tema kinnipidamisest

s.o 23.10.2014,a.

1.5 Güntcr Ridbecki suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

2.1 Silver Bulak süüdi tunnistada KarS § 113 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 113 lg 1)

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 10 (kümme) aastat ja 6

(kuus) kuud vangistust.

2.2 KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda Harju Maakohtu 05.09.2014 otsusega

kriminaalasjas nr 1-14-7357 mõistetud kergem karistus (1 aasta) kaetuks käesoleva

kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega (10 aastat ja 6 kuud) ning lugeda Silver

Bulaki poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 10 aastat ja 6 kuud vangistust.

2.3 KarS § 65 lg 1 ls 2 alusel arvata karistusaja hulka Silver Bulaki eelvangistuses viibitud aeg

03.09.2014-05.09.2014, s.o 3 (kolm) päeva ning lugeda tema poolt kandmisele kuuluvaks

liitkaristuseks 10 (kümme) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

2.4 KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Silver Bulaki karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o

22.09.2014. a.

2.5 Silver Bulaki suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel,

3. Tsiviilhagi

Rahuldada M K tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks osaliselt. Välja mõista Günther

Ridbeckill kannatanu kasuks 5000,00 (viis tuhat) eurot.

4. Asitõendid ja muud äravõetud asjad

4.1 teabesalvestised 3 CD/DVD-1, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KrMS § 126 lg

3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde;

4.2 A U-le kuulunud esemed (rahakott, dokumendid, võti; mobiiltelefon Nokia Cl, imei-kood

xxxxxxxxxxxxxxx; SIM-kaart Tele2 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; spordijalatsid NIKE;

püksid, kampsun), mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (aadressil Rahumäe

tee 6, Tallinn), KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

4.3 sündmuskohalt võetud DNA-proovid, sündmuskoha jäljed, sündmuskohalt võetud esemed;

sõidukist Chrysler reg nr xxxxx võetud jäljed, proovid, esemed (klaasikillud, rahakott,

pudelid, nöör, sokid, konid, tikud, mündid, kõnekaart, pudelikorgid, ostutšekk, kilekott,

plastikdetail), mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (aadressil Rahumäe tee

6, Tallinn), KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

4.4 teksapüksid Subscribe, dressipüksid McKinley, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas (aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn), KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada

S N-le kohtuotsuse jõustumisel.

4.5 süüdistatava Silver Bulaki autost ja tema ülekuulamise käigus võetud esemed: sinised

lühikesed püksid Chapter, kummijalatsid, Adidas lühikesed pruunikad püksid, sinised

pikasäärega dressipüksid Slazenger, helesinised teksapüksid ONeill, mobiiltelefon

Samsung, Elisa SIM-kaart ja aku Samsung, kokku volditud müügileping, dressipluus

„Jack&Jones", T-särk „Area", teksapüksid „Chapter", jalanõud (tumepruuni värvi tennise

moodi), sokid, halli värvi dressipüksid „Move", mis asuvad PPA Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas (aadressil Rahumäe 6, Tallinn), KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Silver

Bulakile kohtuotsuse jõustumisel. 4.6 süüdistatava Günther Ridbecki ülekuulamise käigus ära

võetud ja tunnistaja L R poolt üle antud Günther Ridbeck esemed: halli värvi pusa, sinised

teksapüksid, dressipluus „Everlast", mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas

(aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn), KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Günther Ridbeck'iie

kohtuotsuse jõustumisel.

5. Kriminaalmenetluse kulud

5.1 Välja mõista Günther Ridbeckilt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:

-

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud lasu 528,00 eurot;

-

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel DNA ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr 14E-GE1176) 1168,50

eurot;

-

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel DNA ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr 14E-GE1239) 1197,00

eurot;

-

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtupsühhiaatria ekspertiisikulu 255,00 eurot;

-

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel surnu kohtuarstliku ekspertiisikulu 171,00 eurot;

-

KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia

tegemise kulu 1,00 euro.

-

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975,00 eurot.

5.2 Välja mõista Silver Bulakilt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:

-

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 172,80 eurot;

-

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel DNA ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr 14E-GE1176) 1168,50

eurot;

-

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel DNA ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr 14E-GE1239) 1197,00

eurot;

-

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtupsühhiaatria ekspertiisikulu 255,00 eurot;

-

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel surnu kohtuarstliku ekspertiisikulu 171,00 eurot;

-

KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia

tegemise kulu 1,00 euro.

-

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975,00 eurot.

6. Jätta rahuldamata Silver Bulaki taotlus valitud kaitsjale makstud tasu 4800,00 euro

hüvitamiseks.

7. Jätta DNA ekspertiisikulud kokku summas 6726,00 riigi kanda,

KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 2 kohaselt tuleb süüdistataval menetluskulud tasuda ühe kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis

(makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu

kättesaadavaks koos kohtuotsusega.

Edasikaebamise kord

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva

jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15. peatüki kohaselt määruskaebekorras. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumajale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada

või pidi teada saama,

1. Esitatud süüdistus ja poolte seisukohad

1.1. Günther Ridbecki süüdistatakse selles, et tema, 15.06.2013.a. ajavahemikus kell 22:00

kuni 23:00, Harjumaal, XXX talus, lõi M K'le rusikaga vastu nägu, vasakule poole sama-lõua

piirkonda nii tugevasti, et kannatanu saadud löögi tõttu kukkus ja kaotas lühikeseks ajaks

teadvuse. Oma tegevusega põhjustas Günther Ridbeck M K’le füüsilist valu ja tervisekahjustusi

näo-kolju piirkonnas - turse näo piirkonnas, suus limaskestal marrastus, verevalumid vasakul

silmal ja näol silma piirkonnas, silmalau ja silmaümbruse põrutuse, vasaku orbita põhja „blow-

out" murru, vasaku maksillaarsiinuse nivoovarju ja täpsustamata koljusisese vigastuse.

Samuti tema, 31.08.2013.a. kella 16:00 paiku, Harjumaal, XXX kaupluse ees, löi peale seda, kui

D M oli löönud R J-le lahtise käega vasakule poole oimu piirkonda, ühe korra rusikaga paremale

poole oimu piirkonda nii tugevasti, et kannatanu kukkus sellest löögist, peale seda lõi veel

maaslamavat kannatanut jalaga D M. Oma tegevusega põhjustas Günther Ridbeck koos D M-ga

kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - turse ninal, pea vasakul poolel ja paremal

põsesarnal, marrastused kõrvalesta piirkonnas.

Seega, Günther Ridbeck, lüües ja kahjustades teise inimese tervist, millega tekitas valu,

pani toime kehalise väärkohtlemise, s o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates

01.01.2015.a. on samad teod kuriteona kvalifitseeritavad KarS § 121 lg 2 p 1,3 järgi).

Günther Ridbecki kaitsja leiab, et 15.06.2013 episoodis on Günther Ridbecki süü tõendatud.

Kaitsja vaidleb vastu M K tsiviilhagile 20 000 euro mittevaralise kahju nõudes. Kaitsja leiab, et

31.08.2013. a episoodis ei ole Günther Ridbecki süü tõendamist leidnud. Günther Ridbeck

tunnistab, et viibis kannatanu, R J, juures, kuid eitab löömist. Günther Ridbeck tõukas

kannatanut ning lahkus koheselt.

1.2 Günther Ridbecki ja Silver Bulaki süüdistatakse selles, et nemad koos isikute grupis,

ajavahemikus 02.09.2014.a. kell 19:50 kuni 03.09.2014.a. kell 10:00, viibides Harju maakonnas,

XXX teel metsa ääres oleva nn istumiskoha juures, tungisid kallale A U-le, pekstes teda käte ja

jalgadega pea, kehatüve ja käte piirkonda, tekitades kannatanule tervisekahjustusi - aju-kolju

kinnise tömbi trauma ajukelmete aluste verevalumitega ja peaajupõrutusega, ninaluude

murruga, verevalumitega kõõlustanul ja mõlemas oimulihases, põrutushaavadega mõlema silma

ümbruses, mõlema kõrva taga ning ulaja alahuulel (kokku 10 haava), põrutushaavade ja

verevalumitega suu limaskestal ning hulgaliste nahaaluste verevalumite ja nahamarrastustega

pea piirkonnas. Lisaks tekitasid seejuures A U-le tervisekahjustusi - kehatüve ja kaela kinnise

tömbi trauma mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega mitmel keha anatoomilisel joonel (kokku

17 roidemurdu, s h viie roide kaksikmurd), kõrikõhrede murruga, verevalumitega roidemurdusid

ümbritsevates pehmetes kudedes, kaelalihastes, keelepäras, kõri ja neelu limaskestal, söögitoru

ülaosa limaskestal, mõlemas kopsus, mao väliskestal, peen-ja jämesoolekinnistil ning suurel

rasvikul ning hulgaliste nahaaluste verevalumite ja nahamarrastustega kehatüvel; vigastuste

tüsistusena tekkis peaajuturse, vere aspiratsioon hingamisteedesse, kopsuturse ning kujunes

•

•

välja traumaatiline šokk. A U suri sündmuskohal ning tema surma põhjuseks oli

eelpoolnimetatud aju-kolju kinnine tömp trauma.

Günther Ridbeck ja Silver Bulak pidid koos A U-le peksmise käigus selliseid tervisekahjustusi

tekitades teadma või vähemalt möönma, et selle tagajärjel saabub A U surm.

Seega, Günther Ridbeck ja Silver Bulak tappes teise inimese, panid toime tapmise, s o

KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015.a. on sama tegu kuriteona

kvalifitseeritav KarS § 113 lg 1 järgi).

Günther Ridbecki kaitsja leiab 02.09.2014 kell 19:50 kuni 03.09.2014 kell 10:00 episoodis,

et süüdistus on konkretiseerimata, esitatud sama süüdistus mõlemale, kohtualuste teod ei ole

isikute kaupa välja toodud. Süüdistuse kohaselt tegutsesid Silver Bulak ja Günther Ridbeck

koordineeritult koos ja ühtemoodi. Tõendamist on leidnud dokumentaalsete tõenditega A U

surma fakt ja põhjus, vigastuste laad, samuti Günther Ridbecki kokkupuude kannatanu DNA-ga.

Günther Ridbeck tunnistab oma süüd A U peksmises, kuid eitab tapmise tahtlust. Kaitsja leiab,

et Günther Ridbeck tegu tuleb kvalifitseerida KarS 119 lg 1 järgi.

Silver Bulaki kaitsja leiab 02.09.2014 kell 19:50 kuni 03.09.2014 kell 10:00 episoodis, et

Silver Bulaki süü esitatud süüdistuses ei ole tõendamist leidnud ja ta tuleb õigeks mõista. Silver

Bulak eitab A U löömist ja Günther Ridbeck ei lükka tema ütlusi ümber, kinnitades samuti, et

Silver Bulak ei ole A U-d löönud. DNA ekspertiisiga tuvastatu ei kinnita Silver Bulaki süüd.

2. Kohtus uuritud tõendid

15.06.2013 episood - kehaline väärkohtlemine kannatanu M K suhtes (Günther Ridbeck):

kannatanu M K ütlused (I kd tl 38-46), kannatanu M K poolt esitatud fotod (II kd tl 1-3),

ravidokumendid (II kd tl 4-9), süüdistatava Günther Ridbecki ütlused (I kd tl 113-113 pöördel).

31.08.2013 episood - kehaline väärkohtlemine kannatanu R J suhtes (Günther Ridbeck):

kannatanu R J ütlused (1 kd tl 47-51), isiku läbivaatuse protokoll, fototabel (II kd tl 10-14), K

G ütlused (I kd tl 51-53), tunnistaja S K ütlused (I kd tl 82-83), tunnistaja L V ütlused (I kd tl

70-71), tunnistaja M V ütlused (I kd tl 70-77), tunnistaja D M ütlused (I kd tl 57-60), süüdistatav

Günther Ridbeck ütlused (I kd tl 113 pöördel).

02.09.2013 kell 19.50 kuni 03.09.2014 kell 10.00 episood - A U tapmine (Günther Ridbeck ja

Silver Bulak): sündmuskoha vaatlusprotokoll, fototabel, skeem (II kd tl 18-107), surnu

sõrmejälje uuring (IV kd tl 43-45), surnu ekspertiisiakt, fotod, skeem (IV kd tl 47-82), DNA

ekspertiisiaktid (toimik nr 4, lk 83-115), teabesalvestise vaatluse protokoll, teabesalvestis (IV kd

tl 117-120, 36), tunnistaja S N ütlused (I kd tl 78-85), tunnistaja D M ütlused (I kd tl 61-70),

tunnistaja M V ütlused (I kd tl lk 70-77), sõiduki Chrysler reg.nr XXXXX vaatlusprotokoll,

fototabel (IV kd tl 121-165), tunnistaja A J ütlused (I kd tl 109 pöördel-111), süüdistatava Silver

Bulak ütlused (1 kd tl 115-118), fototabel Silver Bulak ülekuulamise protokolli juurde (IV kd tl

166-176), asitõendi vaatlusprotokoll, fototabel (Silver Bulaki riiete vaatlus) (III kd tl 1-31),

üleandmise-vastuvõtmise akt (III kd tl 32), asitõendi vaatlusprotokoll, fototabel (halli värvi

dressipükste vaatlus) (III kd tl 33-42), tunnistaja L R ütlused (I kd tl 118 pöördel-119), asitõendi

vaatlusprotokoll, fototabel, õiend, väljatrükk kõnekaardi andmete kohta (vaadeldud on

tunnistaja L R poolt üle antud riideid, mis kuuluvad süüdistatavale Günther Ridbeck ja telefoni)

(III kd tl 43-64), asitõendi vaatlusprotokoll, fototabel (vaadeldud on sündmuskoha vaatlusel

leitud telefoni SIM kaarti) (III kd tl 65-66), süüdistatava Günther Ridbeck ütlused (1 kd tl 111-

112; 113 pöördel-115), asitõendi vaatlusprotokoll, fototabel (vaadeldud on süüdistatava

Günther Ridbeck riideid (111 kd tl 67-75), ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktid

(Iil kd tl 76-81).

3. Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub järgmistele

seisukohtadele.

3.1 Günther Ridbecki süüdistus M K suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemine

Kannatanu M K ütluste kohaselt lõi 2013 aasta juunis Günther Ridbeck teda rusikaga näkku.

Sündmus toimus XXX külas talus, kus Ridbeck elab. Kannatanu sõnul tuli ta sel õhtul töölt ning

vastu tuli D M, kes pakkus välja, et võiks koos Güntheri juurde minna. Tema nõustus. Kui ta oli

olnud Güntheri juures umbes tund aega, siis viimane tuli ja lõi teda teadmata põhjusel. Eelnevalt

istus K koos sõbrannaga saunamajas ja rääkis juttu. S U ja T M tulid korraks sinna ning K lahkus

nende järel saunast. Teel tuli vastu Günther ja lõi näkku, ei öelnud sealjuures mitte midagi.

Löögist tundis ta valu ja silme eest läks mustaks, järgmine hetk tuli pilt ette ja siis oli juba pikali

maas. Algul tekkis löögi tagajärjel sinikas. Järgmine päev läks arsti juurde, röntgen näitas, et on

põsesarna luumurd. Teostati operatsioon põsesarna tagasi oma kohale panemiseks, see fikseeriti

titaanist plaadiga. Pärast operatsiooni oli veel neli kuud näha, et on lõigatud, õmmeldud ja

silmaümbrus oli väga pikalt verevalumiga.

Vigastuste esinemine nähtub fotodelt. Medicum Perearstikeskuse AS saatekirjast nähtub M K

suunamine röntgenisse ning näo-ja lõualuukirurgi vastuvõtule.

Günther Ridbecki sõnul lõi ta M K seetõttu, et ta tuli ilma luba küsimata tuppa, laps magas teises

toas. Kui tuldi ütlema, et K läks sauna, siis selle peale läks närvi. M K ei olnud ta enda juurde

kutsunud ning häiris, et ta tungib teise inimese tuppa ilma luba küsimata. Küsimusele, miks ta ei

öelnud K-le, et saunas ei tohi viibida, vastab Ridbeck: „Siis ütlesingi, lõin teda. Mõtlesin, et

saab aru sellest."

Teo toime panemise ajal kehtinud KarS § 121 nägi ette vastutuse teise inimese tervise

kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise

eest. Alates 01.01.2015 on tegu kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 1 järgi - teise inimese tervise

kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest kui sellega on tekitatud

tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat.

Tegu on toime pandud KarS § 16 lg 2 tähenduses kavatsetult. Günther Ridbeck on tema enda

ütlustest nähtuvalt seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning

teadnud, et see saabub või vähemalt pidanud seda võimalikuks.

KarS § 121 süüteokoosseis on täidetud.

I

•

Eeltoodust johtuvalt tuleb Günther Ridbecki tegevus kvalifitseerida KarS § 121 järgi (alates

01.01.2015KarS§1211g2pl).

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Günther Ridbeck on süüvõimeline ning

KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

3.2 Günther Ridbecki süüdistus R J suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemine

Kannatanu R J ütluste kohaselt tuli ta 31.08.2013 sõpradega X poe juurest mööda, kuna tahtis

minna poe taha jalgpalliplatsile. Poe juures oli Günther Ridbeck D-ga, teisi inimesi ta sealt ei

tundnud. D tuli juurde ja asus küsima, kas tegemist on E vennaga ning pärast ütles, et talle ei

meeldi R soeng ja riided. Seejärel lõi D talle lahtise käega vastu pead. J üritas eest ära joosta,

aga D sai ta kätte ja siis lõi veel ühe korra. Siis tuli korraga D tagant löök paremale ja ta kukkus

pikali. Peale seda lõi D veel jalaga. Löök näkku tuli D tagant nii, et J seda ei näinud. Arvab, et

lööja oli Günther, kuna pärast pikali olles nägi seal just Güntherit. Güntheri löök tabas teda oimu

kohta paremale näo poole. Löögist tundis valu. Ninast hakkas verd jooksma, siis tuli üks

naisterahvas vahele, et keegi edasi ei lööks ning viis ta poe kõrvale WC-sse.

Tunnistaja S K on R J koolikaaslane. Tunnistaja sõnul oli D poe nurga peal ning K kõndis sealt

koos J-ga mööda. J ja D hakkasid rääkima ja siis tuli mingi soengu teema, midagi nad seal

jagelesid ning pärast poest tagasitulekut nägi, kuidas D lükkas J rinnust ja siis lõi labakäega pähe

ka. Pärast tuli sinna veel üks mees ja lõi J parema käega paremale poole näkku. R kukkus maha

ja D lõi teda jalaga.

D M ütluste kohaselt viibis ta koos suurema seltskonnaga X poe juures, kus nad tarvitasid

alkoholi. R J tuli kaupluse juurde ja hakkas M-ga juttu rääkima. Sõber oli tal ka kaasas. Umbes

3-4 meetrit seltskonna istumiskohast eemal lõi M J. D M sõnab: „Ju ta siis ütles midagi, mis

mulle ei meeldinud. Siis lõingi teda." Kannatanu löömine toimus 3-4 m seltskonna

istumiskohast eemal. Günther Ridebcki poolt kannatanu löömise kohta ütleb M: „Minu arust ta

lõi mööda, aga ta lõi mööda nii palju, kui mina nägin. R kukkus pikali ja ega siis seal ei olnud

enam mingit löömist, siis me jooksime tema juurde ja ütlesime paar halba sõna." D M suhtes on

kriminaalasjast materjalid eraldatud ja tema suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud avaliku

menetlushuvi puudumise tõttu.

L V on andnud ütlused, mille kohaselt oli ta 31.08.2013 X kauplus juures, kus nad istusid ja

jõid. R-ga juhtus seal midagi, ta sai löögi vastu pead. Seltskond istus X poe juures kaare all ja

mingi hetk olid Günther ja D kadunud sealt. V läks Güntherit ja D otsima ning leidis nad maas

lamava R kõrvalt. R-l tuli kusagilt verd. Tunnistaja abistas R-i - tõi vere ära pühkimiseks

kõrvalasuvast WC-st paberit.

Kohtus kuulati üle R J ema K G. Tema nägi oma poega samal päeval mõned tunnid hiljem poes.

Ta märkas, et pojal oli ninast verd jooksnud, nina oli paistes ja ta näitas, et kuskil olid ka

marrastused. R ütles, et D ja Günther lõid teda. Teise isiku vahendusel saadud informatsioon on

KrMS § 66 lg 21 p 2 kohaselt lubatav tõend, kuivõrd

tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta

ning puudub alus arvata, et see isik moonutas tõde.

Günther Ridbeck end nimetatud episoodis süüdi ei tunnista. Ütluste kohaselt tõukas ta R J. Tahtis

talle öelda, et mingu minema, et mis ta siin tüli norib. Arvas, et J norib tuli, kuna kuulis, et

vaidles seal D-ga midagi.

R J isiku läbivaatuse protokolli kohaselt olid tal paremal pool nina ja parem põsesarn turses;

peas vasakul pool ja vasaku kõrvalesta taga punakad marrastused, vasak kõrvalest turses ja

tagune punaka hüübinud veretaolise vere määrdumisega.

Kohtu hinnangul on asjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud, et J lõi näkku just Günther

Ridbeck. Nii R J, L V kui ka D M ütlustega on tõendatud, et hetkel kui J lamas juba maas, oli

tema kõrval Günther Ridbeck. S K nägi, kuidas D M juurde tuli veel üks mees ning lõi

kannatanut paremale poole näkku. Ka kannatanu ise ütleb, et D tagant tulnud löök tabas näo

piirkonda paremale. Ridbecki end ütluste kohaselt oli ta kannatanuga füüsilises kontaktis.

Teo toime panemise ajal kehtinud KarS § 121 nägi ette vastutuse teise inimese tervise

kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise

eest. Alates 01.01.2015 on tegu kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi teise inimese tervise

kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest kui see on toime pandud

korduvalt.

Tegu on toime pandud KarS § 16 lg 2 tähenduses kavatsetult. Teo tehioludest nähtuvalt on

Günther Ridbeck seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning

teadnud, et see saabub või vähemalt pidanud seda võimalikuks.

KarS § 121 süüteokoosseis on täidetud.

Eeltoodust johtuvalt tuleb Günther Ridbecki tegevus kvalifitseerida KarS § 121 järgi (alates

01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi).

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Günther Ridbeck on süüvõimeline ning

KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

3.3 Günther Ridbecki ja Silver Bulalti süüdistus A U tapmises

3.3.1. 02.09.2014 suri kannatanu A U füüsilise vägivalla tagajärjel

Tunnistaja H J sõnul on tema tööks vallamaja ümbruse koristamine. Vallamaja lähedal on

istumiskoht, kus on pingid ja laud, 03.03.2014 hommikul nägi juba kaugelt, et seal on laip.

Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt saabus 03.09.2014 kell 10:14 numbrile 110 kõne, milles

end vallavanemana tutvustanud isik teatab, et X on vallamajast 200 meetri kaugusel metsas laip.

03.09.2014 sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt istumiskohast seitsme meetri kaugusel on

selili maas tundmatu meesterahva surunukeha. Näo peal on valget värvi verekahtlase

määrdumisega kampsun, mis katab näo ja pea vasaku poole. Laibal on haavad suu limaskestal

ning väiksemad haavad suu ümbruses, lihasrebendid kummagi silma kohal, hematoomid kaelal,

'

•

näol, rindkerel, jalgadel ja kätel. Selja peal on väiksemad haavad ja marrastused, pea on paistes.

Surnu sõrmejäljeuuringu kohaselt oli surnud isik A U.

Surnu ekspertiisiakti kohaselt oli A U surma põhjus aju-kolju kinnine tömp trauma ajukelmete

aluste verevalmitega ja peaajupõrutusega, ninaluude murruga, verevalumitega kõõlustanul ja

mõlemas oimulihases, põrutushaavadega mõlema silma ümbruses, mõlema kõrva taga ning üla-

ja alahuulel (kokku 10 haava), põrutushaavade ja verevalumitega suu limaskestal ning hulgaliste

nahaaluste verevalumitega ja nahamarrastustega pea piirkonnas ning kehatüve ja kaela tömp

kinnine trauma mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega (kokku 17 roidemurdu, sh viie roide

kaksikmurd).

A U surm võis saabuda 8-18 tundi enne laiba vaatlust sündmuskohal (vaatlus algas 03,03.2014

kell 12:20). Peale vigastuste tekitamist võis A U lühikest aega elada, ajavahemik ei ole

kohtumeditsiiniliste vahenditega täpselt määratav, kuid võib olla mõõdetav maksimaalselt 30-

60 minutiga.

Kõik vigastused on tekitatud suhteliselt lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese

ajavahemiku vältel tömbi vägivalla toimel. Eksperdi arvamuse kohaselt võivad vigastused olla

tekitatud arvukatest jõulistest löökidest rusikate, kängitsetud jalaga või mõne muu analoogilise

esemega, kusjuures ei saa välistada, et vigastused kaela ja kehatüve piirkonnas võivad olla

tekitatud ka kaela ja kehatüve eespinnale jalaga astumisest või hüppamisest. Osad

nahamarrastused võivad olla tekitatud selili lamava kannatanu lohistamisest kõval tömbil

ebatasasel pinnal. Vigastused jäsemetel võivad olla tekkinud korduvatest löökidest kõvade

tömpide piiratud esemetega, sealhulgas rusika või jalaga,

3.3.2 Süüdistatavad viibisid koos A U-ga tema surma eelsel ajal X kaupluse lähedal

istumispaiga juures

Erinevate tunnistajate ütluste kohaselt toimus 02.09.2014 X kaupluse juures asuva istumispaiga

juures jooming, kus õhtupoolsel ajal viibisid lisaks mõlemale süüdistatavale ja kannatanule D

M, S N ja M V. Kõik nad olid tarbinud alkoholi, kellest hommikul kella 10 alustanud S N kõige

rohkem. D M viibis istumiskohas vaid paar tundi ja jõi enda sõnul paar lonksu. Süüdistatavad

ning M V olid nende endi sõnul üsna purjus. Surnu ekspertiisiakti kohaselt kannatanu A U verest

leiti etanooli 3,05 mg/g kohta ja uriinist leiti etanooli 4,14 mg/g kohta.

Vägivalda asuti selles seltskonnas tarvitama juba õhtu alguses. S N ütluste kohaselt on üksteise

löömine X kombeks. Kakluste algatajaks on tema hinnangul alkohol.

Tõendite põhjal on tuvastatud 02.09.2014 õhtu järgnev sündmuste käik. S N ja M V ütluste

kohaselt käisid nad koos pealelõunasel ajal istumiskoha juurest ära ja tagasi jõudsid kella 16.00

paiku, D M läks enda sõnul istumiskoha juurde peale tööd, kell oli üle 18.00. Istumiskoha juures

olid siis M V, S N, süüdistatavad ja A U.

Kella 18:30 ajal sõitis X kaubikuga läbi R F ja istumiskoha juurest tervitas teda A U. Seal oli

päris mitu inimest, tunnistaja tundis ära veel S N. Natuke maad hiljem liikus istumiskoha poole

D nimeline noormees.

D M sõnul hakkasid S ja M omavahel kähmlema. M oli püsti tõusnud, S lõi teda ühe korra ja

M-l hakkas ninast verd tulema, M V ütluste

kohaselt oli tal N-ga mingi pisike tüli, S lõi teda ning ninast hakkas päris kõvasti verd

jooksma.

D M nägi, kuidas Günther lõi pärast seda S-i, S-il oli põsk paistes natukene. S käis mitu korda

ära ja tuli tagasi peale kaklust M-ga.

L O ütluste kohaselt läks ta 18.00-18.20 paiku rõdule suitsu tegema ja kuulis röökimist. Lapsed

jooksid tuppa ja teatasid, et Günther ja S N poe ees kähmlesid. Tunnistaja läks seejärel laua

juurest mööda. Laua ümber oli suur seltskond, kes sõnelesid omavahel.

Istumiskohast kõndisid umbes 50 meetri kauguselt mööda X soojatrasse paigaldanud A J ja V

S. Tunnistajad olid töölähetuses ja elasid ajutiselt lasteaias. A J ütluste kohaselt olid nad teel

vaatamisväärsustega tutvuma umbes kell 18.00. J sõnul kohtasid nad teel kohalikku

meesterahvast, kes oli purjus, ninaalune oli verine. Sama kinnitab tunnistaja S - neile tuli vastu

umbes 35 aastane mees, kellel oli näo peal kahjustused, tal oli verd jooksnud, nina oli verine.

Kohtu hinnangul on toimunu ajalise määratluse osas kõige täpsemad R F ütlused, kuna ta

seostab X jõudmise kellaaega 18:30 Tallinnas kaupluse sulgemise ajaga. Teiste tunnistajate

puhul on tegemist tavalise vaba õhtupoolikuga, kus kellaaeg nende jaoks olulist tähendust ei

omanud.

Samal ajal R F läbisõiduga X keskusest jõudis istumiskoha juurde D M. Viimase sõnul nägi ta

S ja M kähmluse algust. Seega kähmlus sai toimuda ajavahemikus 18.30 - 20.30. Seda kuulis

ja nägi L O. Peale kähmlust möödusid istumiskoha juurest S ja J. S N jõudis korduvalt koju

minna ja tagasi tulla.

D Mu ütluste kohaselt helises A U-l pidevalt telefon. Helistajaks oli tunnistajana üle kuulatud J

P, kes suhtles A U-ga telefoni teel pidevalt. Viimast korda suhtles ta A U-ga 02.09.2014 kella

19:30 paiku, tegi mitu kõnet, sest alguses ei võtnud U vastu. Kõne lõpus kuulis, kui A ütles ühele:

„Palun ära löö teda!" Kes keda sellel hetkel lüüa kavatses, ei ole tõendite pinnalt üheselt tuvastav.

Tõenäoliselt oli sellel hetkel laua juures uuesti S N, kes oli pärast V ründamist ja Ridbecki ründe

ohvriks sattumist mitmeid kordi koju läinud ja uuesti istumiskoha juurde tagasi tulnud.

Asitõendi vaatlusprotokolli (mobiiltelefon Nokia Cl-01) kohaselt toimus kõne tunnistaja P ja A

U vahel kell 19.46,

S N ütluste kohaselt jäid tema lahkudes istumiskoha juurde D, Silver ja M. D M ütluste kohaselt

jõudis ta koju tagasi pisut enne kella 20:00, kuna jõudis näha saate Reporter lõppu. Kohus loeb

KrMS § 60 lg 3 alusel üldtuntuks asjaolu, et Kanal 2 saade Reporter lõppeb kell 20.00. Viis

minutit enne M-i lahkus sündmuskohalt M V. Temast jäid istumiskohta süüdistatavad ja A U.

Ajaliselt on tuvastatav, et alates kell 20.00 jäid süüdistatavad ja A U istumiskoha juurde

kolmekesi.

'

3.3.3, Teo on toime pannud süüdistatavad

Ajavahemikust, mil süüdistatavad jäid koos A U-ga istumiskoha juurde, on tuvastatav ründe

oletatav algusaeg. Nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist (mobiiltelefon Nokia Cl-01) võttis A

U 02.09.2014 kell 20:13 vastu telefonikõne, mille kestvus oli 16 minutit ja 27 sekundit.

Telefonikõne pidamine ajal, mil isikut pekstakse, on eluliselt väheusutav. Rünne algas millalgi

kella 20:30 ja 21:45 vahel. Ligikaudu samal ajal ründe algusega möödusid istumiskohast 50

meetri kauguselt huviväärtuste vaatamiselt tagasi tulnud tunnistajad S ja J. A J tegi XX oma

telefoniga viimase foto kell 20:18 ning nähtuvalt sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevatelt

fotodelt on XX sündmuskohast ligikaudu 200 meetri kaugusel. Oma ajutiseks elukohaks olnud

lasteaia juurde jõudes kuulsid tunnistajad hääli ja vaatasid tagasi. V S ütluste kohaselt nägid nad,

et poe juures tekkis kolme inimese vahel kaklus. Keskel olevat inimest löödi jalgadega, ta kaitses

end, aga appi ei hüüdnud. A J ütluste kohaselt tagasi tulles kuulsid nad hüüdeid, naeru ja kaks

inimest narrisid ühte purjus inimest.

Kella 22.00 oli rünne lõppenud, sest sellel ajal nägi tunnistaja K J kuidas teeristis keegi kukkus

rattaga. Ligemale sõites selgus, et tegemist oli väga purjus Günther Ridbeckiga.

Teo toimepanemise ja ründe lõppemise järgse olukorra kohta on tõendite pinnalt tuvastatav

järgmine. Kannatanu aju-kolju tömp trauma võib olla tekitatud arvukatest (hulgalistest)

jõulistest löökidest peanahale, näkku, kaela piirkonda ja kehatüve piirkonda kõvade tömpide

esemetega sh rusikate või kängitsetud jalaga. Välistada ei saa, et vigastused kaela ja kehatüve

piirkonnas võivad olla tekitatud jalaga astumisest või hüppamisest. Vigastuse on elupuhused ja

tekitatud suhteliselt lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese ajavahemiku kestel.

On alust arvata, et kannatanu asend võis vigastuste tekitamise ajal muutuda, olles algselt püstine

või istuv, kuid vigastuste lõppfaasis võis see siiski olla valdavalt selili lamav. Reeglina tekivad

selliste peavigastuste korral teadvusehäired, mis arenevad sügava teadvusekaotuseni. Peale

vigastuste tekitamist võis A U elada maksimaalselt 30-60 minutit.

Osad nahamarrastused seljal võivad olla tekitatud selili lamava kannatanu lohistamisest kõval

tömbil ebatasasel pinnal. Kannatanu telefonist oli välja võetud STM-kaart, mis jäeti

sündmuskohta. Telefon leiti Günther Ridbecki kodust, kuhu oli istumiskoha juurest läinud ka

Silver Bulak.

Günther Ridbeck on andnud ütlused, mille kohaselt jäi ta koos Silver Bulaki ja A U-ga kolmekesi

istumiskoha juurde viina jooma. A U jutu peale vägistamissüüdistusest läks ta närvi ja lõi U-d.

Algul lõi üle laua ja pärast läks teisele poole lauda ja kakles U-ga. A löömise ajal Silver vist

magas. Algul lõi A-d kätega, pärast jalgadega. Mingil hetkel ärkas Silver, tuli kiskus Ridbecki

ära ja nad läksid koos koju. Silver ei löönud A-d mitte kordagi. Kohtuistungil avaldati

23.10.2014 kahtlustatavana antud ütlused: „kui mina lõin A-d, siis Silver istus pingil ja jõi viina,

ega sekkunud."

Teo toime panemine Günther Ridbecki poolt on lisaks tema end ütlustele tõendatud ka

ekspertiisiaktiga 14E-GE1239, mille kohaselt Günther Ridbecki ülekuulamise protokolli käigus

ära võetud dressipluusilt Evedast võetud proovide DNA analüüsi tulemusena ei saa välistada A

U-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist proovis. Tunnistaja L R ütluste kohaselt andis

ta eeluurimisel politseile üle mobiiltelefoni, pusa ja teksapüksid. Teksapüksid korjas ta pessu

Güntheri voodi eest, need olid kõvasti verised, sääred olid verd täis. Pusa oli Günther juba varem

musta pesu hulka viinud. DNA-ekspertiisiakti kohaselt A

U surnukeha sääre piirkonnast võetud proovilt ei saa välistada Günther Ridbecki bioloogilise

materjali sisaldumist.

Samuti on tõendatud teo toime panemine Silver Bulaki poolt.

Silver Bulak on andnud ütlused, mille kohaselt kolmekesi istumiskohta jäädes võtsid nad veel

kõvasti viina. Jutuks tuli mingi vanglateema, sai aru, et A hakkab norima. Seejärel jäi Bulak oma

sõnade kohaselt laua taha tukkuma ja Ridbecki esimest lööki A-le ta seetõttu ei näinud. Üles

ärgates nägi, et Günther teisel pool lauda nüpeldab kedagi. Bulak läks lähemale ja nägi, et see

on A. Samal hetkel hakkas Güntherit sealt ära kiskuma, et ta A-d maha ei lööks. A U vere

sattumist tema riietele selgitab ta sellega, et Günther oli A kõrval vasakul kükakil, poolkummargil.

Tema läks samuti vasakule, võttis Güntheril õlast ja tõmbas teda tagasi. Kui ta Güntherit tõmbas,

kukkus see selili, aga üks jalg jäi tema ühe käe alla. Samal ajal A ka vehkis kätega.

Nii Günther Ridbecki kui ka Silver Bulaki ütlused toimunud peksmise kohta ajas muutuvad.

Silver Bulak võtab omaks, et andis eeluurimisel ebaõigeid ütlusi. Nimetatud põhjendab ta

sellega, et teda süüdistati tapmises. 23.09.2014 ülekuulamisel ütles, et on toime pannud selle

kuriteo, kuid ei tahtnud tappa ega röövida. Seal oli väga suur segadus „See, et ma tahtsin talle

tappa anda, ütleme, et iga normaalne inimene tahaks nii teha. Kui inimene tuleb kelkima sellise

asjaga." Kohtuistungil mõnevõrra varem antud ütlustes väidab ta, et teadis seda, et A U on

vägistamise eest kinni istunud varem ja ta ei läinud selle (jutu) peale endast välja.

Mõlema süüdistatava ütluste kohaselt võtsid nad istumiskoha juurest lahkudes kogemata kaasa

A U telefoni. Bulaki sõnade kohaselt arvas ta alguses, et tegemist on tema telefoniga, kuna see

oli sarnane. Telefoni andis L R politseile üle. Sündmuskohalt leiti vaatlusprotokolli kohaselt

TELE2 SIM - kaart. Nimetatud asitõendi vaatlusprotokolli ja mobiiltelefon Nokia Cl-01 kui

asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on telefoni ja SIM-kaardi kontaktid kokkulangevad. EKEI

ekspertiisiakti nr 14E-GE1176 kohaselt mobiiltelefonilt võetud kolmandast proovist (SIM-

kaardi kinnitusplaadilt) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult.

Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Silver Bulaki DNA

profiiliga. Seega Silver Bulak võttis sündmuskohal A U telefonist välja SIM-kaardi. Günther

Ridbecki DNA profiil ei ole telefonilt saadud proovidest profiilidega seostatav.

Silver Bulaki ütluste kohaselt kandis ta 02.09.2014 kummijalanõusid, lühikesi pükse, valget

dressipluusi. Särki ei mäleta. Lühikesed püksid olid sinised ja alla põlve, kummijalanõud olid

musta värvi, Sõiduauto Chrysler vaatlusprotokolli kohaselt tagaistmel olevast musta värvi

seljakotist Haiti võeti sinist värvi lühikesed püksid Chapter XL verekahtlaste määrdumistega,

kust võeti puuteproovid. Seljakotis on ka T-särgid: valget värvi „Cropp", rohelist värvi

„Adidas" ja punast värvi „Stonc Coast". Tagaistme all põrandal olevad plätud vaadeldi

visuaalselt, paremal siseküljeserval avastati verekahtlane määrdumine ja võeti puuteproov.

Samast auto tagaistmelt leiti 01.09.2014 M V ja Silver Bulaki vahel sõlmitud sõiduauto

Chrysler ostu-müügileping.

Asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi Silver Bulaki sokke. Ühel sokkidest tuvastati visuaalselt

kannast kõrgemal osal verekahtlane määrdumine pritsmete kujul. Tetrabase indikaatorlahusega

testimine osutus vere suhtes positiivseks. EKEI ekspertiisiakti 14E-GE1176 kohaselt

04.09.2014 ülekuulamise protokolliga Silver Bulakilt võetud sokkidest saadud proovist saadi

DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on

•

eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev A U DNA profiiliga. EKEI ekspertiisiakti

nr 14E-GE1239 kohaselt lühikeste pükste „Chapter" esiküljel võetud proovist saadi DNA

analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev A U DNA profiiliga. Kummijalatsitelt võetud

proovidest saadi DNA analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nimetatud

proovides ei saa välistada või ei saa kindlalt välistada A U-lt pärineva bioloogilise materjali

sisaldumist selles segaproovis.

Süüdistatavate ütlused selle kohta, et Silver Bulak ei võtnud osa A U peksmisest, ei ole

usutavad. Need ütlused ajas muutuvad. Silver Bulak oma esialgset süüdi tunnistamist

arusaadavalt ei selgitanud, märkides, et kohtuistungil antud ütluste erinevus eeluurimisel antud

ütlustega on tingitud tema süüdistamine tapmises ja ta eeldas, et Ridbeck hakkab ise rääkima.

Tunnistajad J ja S nägid istumiskoha juures kahte meest ründamas kolmandat ning tõendite

eelneva analüüsiga on tuvastatud, et need kolm meest said olla vaid Ridbeck, Bulak ja U,

Olukorras, kus on alustatud rünnet teise isiku vastu, magamajäämine ei ole ka eluliselt usutav.

Bulak (koos Ridbeckiga) ründas A U-d jalgadega (tunnistaja S ütlused), A U vigastustest

arvestatav osa on tekitatud kõvade tömpide esemetega, sh kängitsetud jalaga, Bulaki sokkidel,

jalanõudel ja pükstel leidub U verd, pärast ründe lõppu on ta võtnud U telefonist välja SIM-

kaardi ja võtnud telefoni kaasa. Bulaki enda ütlused toimunu kohta on ebajärjekindlad, ütluste

muutmise põhjust ta arusaadavalt ei selgita. Nimetatud asjaolud kogumis lõid kohtus

siseveendumuse selles, et Silver Bulak võttis koos Günther Ridbeckiga osa A U peksmisest.

Kaitsjad heidavad süüdistusele ette konkretiseerimatust - ära ei ole näidatud kummagi isiku

teopanus.

Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-43-06 p 9 asunud seisukohale: Kui vähemalt kaks isikut panevad

süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (KarS § 21 lg 2 Is 1).

Kuigi KarS§ 21 lg 2 lause 1 näol on tegemist omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab

ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud, ei tähenda see, et kõigi teos

osalejate käsitlemine täideviijana võtaks kohtult kohustuse teha selgeks nende individuaalne

teopanus tagajärje saavutamisse. Seejuures ei seisne teopanuse olulisus automaatselt mingi

objektiivsesse koosseisu kuuluva tunnuse realiseerimises. Individuaalse teopanuse kaalukus

võib tuleneda ka süüteo ettevalmistavas staadiumis osutatud teopanustest. Teovalitsemise

teooriast lähtuvalt tuleb isiku käitumise kvalifitseerimisel kas täideviimise või osavõtuna

esmajoones tuvastada tema roll toimuvas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-

23-01 - RT III 2001, 8, 91), mis annab omakorda aluse karistuste individualiseerimiseks

täideviijate grupi raames. Võimaluse korral tuleb aga kindlaks teha, mil viisil ja millise

intensiivsusega keegi kaastäideviijatest teos osales. Kriminaalkolleegium märgib, et kuigi

asjaolul kas isik lõi grupiviisilises peksmises osaledes kannatanut ühel või näiteks kümnel

korral, ei ole kaastäideviimise aspektist tähendust, sest kaastäideviijatena vastutavad kõik

peksjad, on iga peksja teopanuse olulisusel ehk kaalukusel tähtsus karistuse mõistmisel.

Teo toime panemisel on osalenud mõlemad süüdistatavad. Günther Ridbeck on A U-d löönud

tema enda ütlustest nähtuvalt nii rusikaga kui ka jalgadega, Silver Bulak on A U-d löönud

vähemalt jalgadega. Kindlaks teha seda, millise intensiivsusega keegi teos osales, ei ole

võimalik.

Tegu on kaastäideviimise mõttes toime pandud ühiselt, kui kõik täideviijad valitsevad toimuvat

funktsionaalses tööjaotuslikus koostoimes. Objektiivselt on kaastäideviimisega tegemist siis,

kui iga kaastäideviija osalus süüteos täiendab teiste kaastäideviijate tegevust selliselt, et

tulemuseks on ühtne tervik (kaastäideviijate üksikute süüteopanuste vastastikuse liitmine)

(KarSKomm, Juura 2009, lk 123).

Kaastäideviimise subjektiivne eeldus on teatud liiki tahte formeerumine. Kaastäideviimisena

on vaadeldav üksnes süüteo selline toimepanemine, mille puhul on isikud süüteo

toimepanemisel käsitletavad võrdväärsete partneritena. (KarSKomm, Juura 2009, lk 125).

Eelkäsitletud ründe kohta teadaolevad asjaolud võimaldavad järeldada, et süüdistatavad

toimisid võrdväärsete partneritena.

Teo kooskõlastamine täideviijate vahel ei pea olema suuline, vaid seda on võimalik saavutada

ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus (Riigikohtu

lahendid 3-1-1-23-01; 34-1-97-04).

3.3.4 Teo kvalifikatsioon

Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-100-06 p 14 asunud seisukohale, et kaastäideviijate teod tuleb

üldjuhul kvalifitseerida karistusseaduse eriosa sama sätte järgi, v.a juhul, kui tegemist on ühe

kaastäideviija ekstsessiga. Kokku lepitud piiride ületamine ühe kaastäideviija poolt ei ole

käesoleval juhul tuvastatav.

KarS § 113 näeb ette vastutuse teise isiku tapmise eest. Tapmine on koosseisutüübilt

materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on inimese surm. Selline tagajärg on saabunud.

Süüteokoosseis on täidetud juhul, kui tegu on toime pandud tahtlikult, s.o kavatsetult, otsese

või kaudse tahtlusega. Asjas ei ole tuvastatud, et A U surm oleks olnud süüdistatavate eesmärgiks

või nad oleksid teadnud, et nende tegu põhjustab surma.

Tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt küll ei tea, kuid peab

võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning möönab seda. Kui toimepanija ei

mööna kannatu surma saabumist, vaid loodab seda vältida, on tegemist kergemeelsusega ja tegu

kuulub subsumeerimisele KarS § 117 järgi.

Isik möönab mistahes tagajärge, kui ta peksab kannatanut rusikate ja jalgadega valimatult keha

elutähtsatesse osadesse nagu pea, rindkere ja kõht (Riigikohtu lahendid III-1/1-72/95; 3-1-1-

107-96; 3-1-1-106-97)

Süüdistatavad peksid kannatanut rusikate ja jalgadega selliselt, et tekkis muuhulgas aju-kolju

tömp trauma, ninaluude murd, üla-ja alahuulel kokku 10 haava, kaela ja kehatüve tömp trauma

kokku 17 roidemurru, sh viie roide kaksikmurruga. Vigastused võisid olla tekitatud arvukatest

jõulistest löökidest rusikate, kängitsetud jalaga või mõne muu analoogilise esemega, kusjuures

ei saa välistada, et vigastused kaela ja kehatüve piirkonnas võivad olla tekitatud ka kaela ja

kehatüve eespinnale jalaga astumisest või hüppamisest.

Sellisel viisil A U-d pekstes pidasid süüdistavad võimalikuks tema surma saabumist ja möönsid

seda. Peksmise lõpetamise järel lohistati kannatanut eemale ja võeti ära tema mobiiltelefon.

Selliselt jäeti kannatanu ilma võimalusest endale abi kutsuda ka juhul kui tema tervislik seisund

oleks seda võimaldanud.

'

KarS § 113 süüteokoosseisu tunnused on täidetud.

Eeltoodust johtuvalt tuleb Günther Ridbecki ja Silver Bulaki tegevus kvalifitseerida KarS § 113

järgi (alates 01.01.2015 KarS § 113 lg 1 järgi).

Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktide nr 598 ja nr 599 kohaselt ei esinenud

Silver Bulaki ja Günther Ridbecki teo toimepanemise ajal psüühilise seisundi poolt piiranguid

oma tegude tähendusest ja tagajärgede mõistmiseks ning oma käitumise juhtimiseks. Mõlemad

süüdistatavad olid süüdivusseisundis. Eeltoodust johtuvalt teo õigusvastasust välistavaid

asjaolusid ei esine. Günther Ridbeck ja Silver Bulak on süüvõimelised ning KarS 2. ptk 3. jaos

sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

4. Karistus

KarS § 56 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süü suurusele hinnangut andes tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest,

mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki,

kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (3-1-1-113-12 p 9.1).

Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-82-14 p 10 asunud seisukohale: Kolleegium selgitab, et

kohtupraktikast tulenevalt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine müür. Lisaks tuvastatakse süüdistatavale konkreetse

karistuse valimiseks sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja

raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (nt süüdistatava teojärgne

käitumine, kannatanu käitumine jms). Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära

korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11. p 11;

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19).

Samas ei keela seadus karistuse mõistmist alla keskmise määra ja seejuures ei ole kohus

karistuse mõistmisel seotud prokuröri ega kaitsja seisukohtadega. Kohus lahendab selle

küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohtumenetluse poolte

karistustaotlustega on kohus seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-113-12. p 10;

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12, veebruari 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p

6.6).

KarS 9. peatükis kaitstavad õigushüved on inimese elu, tervis, vabadus ning au. Need on kõige

esmased inimõigused, mis tulenevad pelgast inimeseks olemise faktist.

Tegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 121 nägi karistusena ette rahalise karistuse või

kuni kolmeaastase vangistuse. Alates 01.01.2015 kehtiv KarS § 121 lg 2 näeb karistusena ette

rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel lähtub kohus teo

toimepanemise ajal kehtinud karistusest.

Günther Ridbecki poolt korduva kehalise väärkohtlemise toimepanemine, samuti tema teos

väljenduv ükskõiksus ja lugupidamatus õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate

põhiväärtuste suhtes, välistab preventiivsetel kaalutlustel kergemaliigilise karistuse mõistmise.

Seega tuleb teda karistada vangistusega.

KarS § 121 järgi kvalifitseeritavate tegude (15.06.2013 episood - kehaline väärkohtlemine

kannatanu M K suhtes; 31.08.2013 episood - kehaline väärkohtlemine kannatanu R J suhtes)

toimepanemises saab Günther Ridbecki süüd lugeda keskmisest suuremaks. Ridbeck ei pea

vajalikuks väljenda oma seisukohti verbaalselt või enne füüsilist kontakti üldse midagi

selgitada. Talle ebameeldivas (kannatanu viibib ebasobivas kohas 15.06.2013 episood) või

arusaamatus (kannatanu seletab midagi sõbraga 31.08.2013 episood) olukorras ründab ta

koheselt. Füüsiline rünne on tema jaoks arvestatav ja eelistatud alternatiiv olukordade

verbaalsele lahendamisele. M K episoodis oli rünne nii tugev, et kannatanu vajas operatsiooni ja

löögist põhjustatud tervisekahjustusest taastumine kestis mitmeid nädalaid. Eeltoodu näitab

Günther Ridbecki ükskõikset suhtumist inimese õigusesse isikupuutumatusele. Eeltoodust

johtuvalt on põhjendatud Günther Ridbecki karistada sanktsiooni keskmises määras.

Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust M K löömises (KarS

§ 57 lg 1 p 3). Raskendavad asjaolud puuduvad.

Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 113 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase

vangistuse. Seadusandja on KarS § 113 eest ette näinud ainsa karistusliigina vangistuse.

KarS § 113 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab nii Günther Ridbecki kui ka Silver

Bulaki süüd lugeda keskmiseks.

Günther Ridbecki puhul arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku

kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3), Karistust raskendava asjaoluna esineb süüteo toimepanemine

grupi poolt (KarS § 58 lg 1 p 10). Isikute grupina käsitletakse kaastäideviimist (eeltoodu

käsitluse põhjendused on esitatu otsuse p 3.3.3).

Eeltoodust johtuvalt on põhjendatud Günther Ridbecki karistada sanktsiooni keskmisest

mõnevõrra väiksemas määras.

Silver Bulaki puhul karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendava asjaoluna

esineb süüteo toimepanemine grupi poolt (KarS § 58 lg 1 p 10), Eeltoodust johtuvalt on

põhjendatud Silver Bulaki karistada sanktsiooni keskmises määras.

Eeltoodust johtuvalt kohus otsustas:

Günther Ridbeck süüdi tunnistada KarS § 121 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 1 s 3)

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud

vangistust.

Günther Ridbeck süüdi tunnistada KarS § 113 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 113 lg 1)

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima

karistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista Günther Ridbeckile

liitkaristuseks 10 (kümme) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Kohus suurendas raskeimat

karistust, kuni see vastab süü suurusele ja karistuse eesmärkidele.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Günther Ridbecki karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o

23.10.2014.a.

Silver Bulak süüdi tunnistada KarS § 113 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 113 lg 1) ettenähtud

kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 10 (kümme) aastat ja 6 (kuus) kuud

vangistust.

Silver Bulak on Harju Maakohtu 05.09.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7357 süüdi

mõistetud KarS § 424 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta. KarS § 68 lg 1 järgi on

eelvangistus viibitud aeg 3 päeva (so 03.09.-05.09.2014) arvatud vangistuse hulka ning

kandmata vangistus on 11 kuud ja 27 päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel on vangistus jäetud

täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga.

KarS § 64 lg 1 kohaselt kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et

süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus

käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt

ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda Harju Maakohtu 05.09.2014 otsusega kriminaalasjas

nr 1-14-7357 mõistetud kergem karistus (1 aasta) kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud

raskema karistusega (10 aastat ja 6 kuud) ning lugeda Silver Bulaki poolt ärakandmisele

kuuluvaks liitkaristuseks 10 aastat ja 6 kuud vangistust. Raskeim karistus on süü suurusele ja

karistuse eesmärkidele vastav.

KarS § 65 lg 1 Is 2 alusel arvata karistusaja hulka Silver Bulaki eelvangistuses viibitud aeg

03.09.2014-05.09.2014, s.o 3 (kolm) päeva ning lugeda tema poolt kandmisele kuuluvaks

liitkaristuseks 10 (kümme) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Silver Bulaki karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o

22.09.2014.a.

5. Tsiviilhagi

M K on esitanud tsiviilhagi moraalse (mittevaralise) kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot.

Esitatud hagiavalduse kohaselt tekitas Günther Ridbeck oma löögiga hagejale suurt valu. Löögi

tagajärjel sattus ta haiglasse, kus tehti 4 tundi kestnud operatsioon ning haiglas tuli viibida kaks

päeva. Operatsiooni käigus paigaldati põse piirkonda titaaniumplaat, mis jääb sinna kogu eluks.

Pärast operatsiooni oli raskendatud vasaku suupoolega tahkema toidu mälumine, sest hageja ei

tundnud vasakpoolseid ülemisi hambaid. Suu avamine tekitas valu põsenärvides. Esines pidev

põske, keelde ja ülahuulde tahtmatu hammustamine. 3-4 kuu kestel oli uni häiritud, kuna vasaku

näopooleega ei saanud tugeva valu tõttu padjale toetuda.

Trauma saamise hetkel oli hageja veel õpilane kutsekoolis ja tegemist oli viimase

suvevaheajaga.

Vigastus

piiras

oluliselt

puhkamisvõimalusi

võrreldes

kooli-

ja

kursusekaaslastega. Polnud võimalik käia ujumas ega ka taskuraha teenimiseks juhutöid

tegemas. Enamus ajast tuli veeta jahedas ja otsese päikesekiirguse eest varjatud ruumis, et

vältida operatsioonijärgse haava kahjustamist. Hageja töötab hetkel restoranis M kokana

ning ei saa teha tööd järjest kauem kui kolm tundi, kuna siis tekib vasaku põse piirkonda põletav

valu, mida peab jahutama veekotiga. Arsti sõnul ei tohiks ta töötada kuuma pliidi ääres, samuti

ei ole võimalik käia saunas. Pärast juhtumit esinevad tihedad ja katkendlikud peavalud, samuti

tekivad peavalud 15 kraadi külmaga.

Kostja Günther Ridbeck hagi ei tunnista. Kaitsja hinnangul ei ole hagi põhjendatud.

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele.

Riigikohus on kohtuasjas 3-2-1-80-13 p 15 märkinud mittevaralise kahju osas järgmist: Hageja

kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks saab esitatud asjaoludel olla esmalt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 jj. See võimaldab isikul nõuda teiselt isikult talle õigusvastaselt

(lepinguväliselt) tekitatud kahju hüvitamist, st esitada delikti üldkoosseisul põhineva nõude.

Selle nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostjate käitumise

õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende

eelduste tõendamisel vabanevad kostjad VÕS § 1050 lg 1 järgi vastutusest, kui nad tõendavad, et

ei esine ühtegi seaduses sätestatud (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1-4) sätestatud

õigusvastasust välistavat asjaolu või et nad ei ole kahju tekitamises süüdi (vt ka nt Riigikohtu

10. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p 15),

VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

Günther Ridbecki käitumine ja selle õigusvastasus ning hageja tervisekahjustused on tõendatud

kohtuotsuse p 3.1 käsitletuga.

Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi

ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta

poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit,

mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg

oleks ilma selleta saabunud (3-2-1-173-12 p 18). Seega, kui Günther Ridbeck ei oleks löönud

M K'le rusikaga vastu nägu, vasakule poole sarna-löua piirkonda, siis ei oleks viimasel tekkinud

näo-kolju piirkonnas - turse näo piirkonnas, suus limaskestal marrastus, verevalumid vasakul

silmal ja näol silma piirkonnas, silmalau ja silmaümbruse põrutuse, vasaku orbita põhja „blow-

out" murru, vasaku maksillaarsiinuse nivoovarju ja täpsustamata koljusisese vigastuse.

Eeltoodust johtuvalt esineb Günther Ridbecki teo ja M K tervisekahjustuse ning seega

mittevaralise kahju nõude vahal otsene põhjuslik seos.

Riigikohus märgib otsuses 3-2-1-18-13 p 22: Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et

mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu on mittevaralise kahju

hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus

mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

Kohtu hinnangul on eelkäsitletuga tõendamist leidnud mittevaralise kahju nõude hüvitamise

aluseks olevate asjaolude esinemine.

VÕS § 127 lg 6 ls 1 kohaselt Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust

ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju

korral, otsustab hüvitise suunise kohus. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest,

isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse

rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu

korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

Sama sätte lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust

ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

Riigikohus märgib lahendi 3-2-1-18-13 p 20 ja 21 järgmist: Tekkinud mittevaralise kahju suurust

ei saa rahaliselt mõõta ja selle hüvitamiseks raha väljamõistmisel saab kohus VÕS § 127 lg 6

ja TsMS § 233 lg 1 alusel hüvitise suuruse määrata diskretsiooniõiguse alusel asjaoludest

lähtudes, arvestades mh rikkumise intensiivsust ja kestust (vt ka nt Riigikohtu 21. detsembri

2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 25). Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju

hüvitised peavad aga vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise

võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel

võrreldavad (vt nt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13. p 26), VÕS §

127 lg 6 esimene lause sätestab kohtu diskretsiooniõiguse mittevaralise kahju eest rahalise

hüvitise suuruse määramisel Selle sätte järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju

tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas

mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Sama põhimõtte kehtestab ka

TsMS§ 233 lg 1, mille kohaselt juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju

täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste

raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise

kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid

arvestades. TsMS § 366 võimaldab mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise

summa märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel

Võttes arvesse M K-le põhjustatud tervisekahjustuse ulatust, sellest tingitud igapäeva elu

häiritust käesoleva ajani ja tulevikus, Günther Ridbecki käitumist (ta ei vabandanud kannatanu

ees) ning ühiskonna üldise heaolu taset on kohtu hinnangul mittevaralise kahju nõue põhjendatud

5000,00 euro ulatuses,

Eeltoodust johtuvalt kohus rahuldab M K tsiviilhagi osaliselt ja mõistab Günther Ridbeckilt

välja M K kasuks mittevaralise kahju hüvitise summas 5000,00 eurot.

6. Asitõendid ja muud äravõetud asjad

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse kuidas toimida

asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude

objektidega.

KrMS § 126 lg 3 p 1, 2, 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised

meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis

võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas

või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille

kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi,

piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud

objektidega otsustab kohus alljärgnevat:

- teabesalvestised 3 CD/DVD-1, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KrMS § 126

lg

3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde;

tl

-

A U-le kuulunud esemed (rahakott, dokumendid, võti; mobiiltelefon Nokia Cl, imei-kood

xxxxxxxxxxxxxxx; SIM-kaart Tele2 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ; spordijalatsid NIKE;

püksid, kampsun), mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (aadressil Rahumäe

tee 6, Tallinn), KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

-

sündmuskohalt võetud DNA-proovid, sündmuskoha jäljed, sündmuskohalt võetud esemed;

sõidukist Chrysler reg nr xxxxx võetud jäljed, proovid, esemed (klaasikillud, rahakott,

pudelid, nöör, sokid, konid, tikud, mündid, kõnekaart, pudelikorgid, ostutšekk, kilekott,

plastikdetail), mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (aadressil Rahumäe tee

6, Tallinn), KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

-

teksapüksid Subscribe, dressipüksid McKinley, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas (aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn), KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada

S N'le kohtuotsuse jõustumisel.

-

süüdistatava Silver Bulaki autost ja tema ülekuulamise käigus võetud esemed: sinised

lühikesed püksid Chapter, kummijalatsid, Adidas lühikesed pruunikad püksid, sinised

pikasäärega dressipüksid Slazenger, helesinised teksapüksid ONeill, mobiiltelefon

Samsung, Elisa SIM-kaart ja aku Samsung, kokku volditud müügileping, dressipluus

„Jack&Jones", T-särk „Areau, teksapüksid „Chapter", jalanõud (tumepruuni värvi tennise

moodi), sokid, halli värvi dressipüksid „Move'\ mis asuvad PPA Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas (aadressil Rahumäe 6, Tallinn), KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada

Silver BulakMle kohtuotsuse jõustumisel.

-

süüdistatava Günther Ridbecki ülekuulamise käigus ära võetud ja tunnistaja L R poolt üle

antud Günther Ridbeck esemed: halli värvi pusa, sinised teksapüksid, dressipluus „Everlast",

mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn),

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Günther Ridbeck'iie kohtuotsuse jõustumisel.

7. Kriminaalmenetluse kulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 1-5 ja 9 kohaselt menetluskulud on: 1) valitud kaitsjale või

esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on

tekkinud seoses kriminaalmenetlusega; 2) kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale

käesoleva seadustiku § 178 kohaselt makstavad summad, välja arvatud käesoleva seadustiku §

176 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud; 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või

juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud;

4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses;

5) käesoleva seadustiku § 224 lõike 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia

tegemise kulud riigilõivuseaduse § 61 lõikes 1 sätestatud määras; 9) süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega

kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga

alammäära.

Antud kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid:

1) DNA ekspertiis (ekspertiisiakt nr 14E-GE1176) maksumusega 7410,00 eurot;

2) DNA ekspertiis (ekspertiisiakt nr 14E-GE1239) maksumusega 5415,00 eurot;

3) Ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis (akt nr 598, Silver Bulak) maksumusega 255,00

eurot;

4) Ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis (akt nr 599 Günther Ridbeck) maksumusega

255,00 eurot;

5) Sumu kohtuarstliku ekspertiisikulu maksumusega (akt nr 14E-P5S0043/460) 342,00 eurot.

Nimetatud ekspertiisid on teostatud seoses A U tapmise episoodiga.

Ekspertiisiaktile nr 14E-GE1176 lisatud õiendi kohaselt ekspertiisimaksumus on 7410,00 eurot,

mis moodustub analüüsiobjektide arvu 130 ja ühiku hinna 57,00 eurot korrutisest. Nimetatud

ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi 130 reaktsiooni, mida käsitletakse

Õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna (IV kd tl 87). Ekspertiisiaktist

nähtub, et vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest võeti 53 proovi.

Ekspertiisiaktile nr 14E-GE1239 lisatud õiendi kohaselt ekspertiisimaksumus on 5415,00 eurot,

mis moodustub analüüsiobjektide arvu 95 ja ühiku hinna 57,00 eurot korrutisest. Nimetatud

ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi 95 reaktsiooni, mida käsitletakse

õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna (IV kd tl 104). Ekspertiisiaktist

nähtub, et vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest võeti 42 proovi.

KES

§

26'

kohaselt

on

ekspertiisiasutuses

tehtud

ekspertiisi

maksumuseks

kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud

ekspertiisiobjektide arvu ja Ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või

toksikoloogiaekspertiisi

käigus

kasutatud

metoodikate

maksumuse

summa

ja

ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe

analüüsiobjekti kohta 57 eurot, seega on tegemist objektipõhise hinnaga. KES § 26 lg 2 sätestab,

et ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev.

20.01.2010. a vastu võetud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku,

tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadusega

tunnistati Vabariigi Valitsuse 21.12.2001. a määrus nr 438 ^Riiklikes ekspertiisiasutustes

tehtavate ekspertiiside hinnakiri'1 kehtetuks ning kehtestati ekspertiiside hinnakirjad seadusega.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on ekspertiisiobjekt ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet

kandev või sisaldav asi, aine, jälg, sündmuskoha olustik või muu nähtus, mida ekspert uurib

ekspertiisi tegemisel. KrMS § 106 lõike 2 punkti 4 ja § 107 lõike 1 punkti 6 kohaselt esitatakse

ekspertiisiobjektide andmed ekspertiisimääruses ja -aktis. Konkreetse ekspertiisi maksumus

kujuneb uuritud objektide ja objekti hinna korrutisena või toksikoloogiaekspertiisi käigus

kasutatud metoodikate (näiteks aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine

gaasikromatograafi-massispektromeetriga) maksumuste summa, mida korrutatakse vastavate

metoodikatega uuritud ekspertiisiobjektide arvuga.

Tallinna Ringkonnakohus oma lahendis kriminaalasjas nr 1-14-4268 on sedastanud järgmist,

Arutataval juhul on ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandvaks jäljeks ekspertiisiks

esitatud materjalidelt võetud proovid, mis sisaldavad DNA-profiile. Seega on ringkonnakohtu

hinnangul käesoleval juhul DNA-ekspertiisi analüüsiobjektiks proovid, mida ekspertiisiakti

kohaselt oli 20. Märkimist väärib ka asjaolu, et ekspertiisiaktis on ekspertiisiobjektidena

loetletud just proove (tl 48). Reaktsioonid on ringkonnakohtu hinnangul käsitletavad

analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena.

Eeltoodust johtuvalt kohus leiab, et DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada summani, mis

vastab analüüsiobjektide arvule:

- DNA ekspertiisi nr 14E-GE1176 kulu summas 3021,00 eurot (53x57);

- DNA ekspertiisi nr 14E-GE1239 kulu summas 2394,00 eurot (42x57).

Kohus jätab DNA-ekspertiisi kulu summas 6042,00 eurot ((7410-3021 )+(5415-2394)) riigi

kanda

KES § 26 lg 5 kohaselt kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab

ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata

menetlusseadustes ettenähtud korras.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-121-13 sedastanud järgmist: Kriminaalmenetluse

seadustiku § 180 lg 1 esimese lause kohaselt peab süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitama

menetluskulud süüdimõistetu. Ekspertiisi kulu on KrMS § J 75 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks

menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et

KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda

tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse

isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele

tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel

muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui

ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3

kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui

ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab

tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

7. detsembri 2012, a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12,).

Ekspertiisiakti nr 14E-GE1176 kohaselt sündmuskohaproovide hulka kuuluvad proovid, mis on

võetud 05.09.2014 tunnistajalt S N ülekuulamise protokolliga võetud temale kuuluvatest

riideesemetest ja S N endalt (kokku 12 proovi). Eeltoodust johtuvalt tuleb ekspertiisi nr 14E-

GE1176 kulu summas 684,00 eurot (12x57) täiendavalt jätta riigi kanda, kuivõrd tunnistajalt S

N võetud proovide uurimine ei olnud otseselt vajalik Günther Ridbecki ja Silver Bulaki süü

tõendamiseks. Ekspertiis nimetatud osas ei olnud vajalik tõendamiseseme asjaolu tõendamiseks

KrMS § 62 mõttes. Süüdistatavatelt tuleb välja mõista DNA ekspertiisi nr 14E-GE1176 kulu

summas 2337,00 eurot (3021-684).

Günther Ridbeck ja Silver Bulaki süüdistatakse selles, et nemad koos isikute grupis tapsid A U.

KrMS § 180 lg 2 tulenevalt võib kohus ekspertiisikulude kindlaksmääramisel mitut süüdi

mõistetavat isikut kohelda erinevalt mitte lähtuvalt sellest, kas ja kui suures ulatuses leiti

ekspertiisi käigus konkreetsete isikute süüle viitavaid asjaolusid, vaid üksnes tulenevalt sellest,

kui suur on isikute süü KarS § 56 tähenduses ja milline on süüdi mõistetavate varaline seis.

Kaassüüdistatavad vastutavad nende vahel jagatava menetluskulude hüvitamiskohustuse

täitmise eest osavõlgnikena. Günther Ridbeck ja Silver Bulaki süü ei erine määral, mis tingiks

menetluskulude erineva jaotamise. Kriminaalasja materjalide hulgas puudub informatsioon,

mille alusel saaks nende varalist seisundit käsitleda oluliselt erinevana.

Eeltoodust johtuvalt on õige DNA ekspertiisikulud ja surnu kohtuarstliku ekspertiisikulu kokku

5073,00 eurot (vastavalt 2337+2394+342) jagada Günther Ridbecki ja Silver Bulaki vahel

võrdselt ning välja mõista kummaltki 2536,50 eurot.

Günter Ridbeckil tuleb hüvitada järgmised menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 528,00 eurot;

-

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel DNA ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr 14E-GE1176) 1168,50

eurot;

-

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel DNA ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr 14E-GE1239) 1197,00

eurot;

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtupsühhiaatria ekspertiisikulu 255,00 eurot;

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel surnu kohtuarstliku ekspertiisikulu 171,00 eurot;

-

KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia

tegemise kulu 1,00 euro.

-

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975,00 eurot.

Kokku 4295,50 eurot.

Silver Bulakil tuleb hüvitada järgmised menetluskulud:

-

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 172,80 eurot;

-

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel DNA ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr 14E-GE1176) 1168,50

eurot;

-

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel DNA ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr 14E-GE1239) 1197,00

eurot;

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtupsühhiaatria ekspertiisikulu 255,00 eurot;

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel surnu kohtuarstliku ekspertiisikulu 171,00 eurot;

-

KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia

tegemise kulu 1,00 euro.

-

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975,00 eurot.

Kokku 3940,30 eurot.

Silver Bulaki kaitsja esitas taotluse mõista Eesti Vabariigilt Silver Bulaki kasuks välja valitud

kaitsja tasu summas 4800,00 eurot. Kuivõrd kohus mõistab Silver Bulaki süüdi jäävad kõik

menetluskulud (s.h valitud kaitsjale makstud tasu) Silver Bulaki kanda.

KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 2 kohaselt tuleb süüdistataval menetluskulud tasuda ühe kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis

(makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu

kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne

tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega

nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine.

Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise

staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS §

423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või

ajatamist kuni ühe aasta võrra.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Ingrid Kullerkann

Ly Kovanen

Raili Särev

Kohtunik

rahvakohtunik

rahvakohtunik

DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT

ALLKIRJASTATUD FAILID ......... _______ ..........................

FAILINIMI

FAILI SUURUS

Otsus Ridbeck Bulak.docx

82 KB

ALLKIRJASTAJAD

ISIKUKOOD

Ingrid Kullerkann

47210230268

15.05.2015 13:50:57 +03:00

ALLKIRJAKEHTIVUS

ALLKIRI ON KEHTIV

ROLL/RESOLUTSIOON

kohtunik /

ÄLLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)

ÄLLKIRJASTAJASERTIFIKAADI SEERIANUMBER

146245640787414203602861099726312788390

SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA

VÄLJAAND JA VÕTME IDENTIFIKAATOR

ESTEID-SK2011

7B 6AF2 55 50 5C B8 D9 7A08 87 41 AE FAA2 2B 3D 5B 57 76

ALLKIRJASÖNUMILÜHEND

30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 74 CA1F B4 B3 5B OB 27 OC DO C6 76 D6 C2 9C 1B 4B D1 94 61 B6 58 74

15 1E DA83 60 28 C8 FF 53

ISIKUKOOD

Raili Särev

46203260352

15.05.201513:52:59+03:00

ALLKIRJAKEHTIVUS

ALLKIRI ON KEHTIV

ROLL/RESOLUTSIOON

rahvakohtunik /

ÄLLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)

Wi

ÄLLKIRJASTAJASERTIFIKAADI SEERIANUMBER

155062595681934702833334289780548780975

SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR

ESTEID-SK2011

7B 6AF2 55 50 5C B8 D9 7A08 87 41 AE FAA2 2B 3D 5B 57 76

ALLKIRJASÖNUMILÜHEND

30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 66 43 B9 28 43 17 26 AE 48 4C 98 4E D9 6AAE 37 D6 9A8C 43 AD 5B 98

GE3C53D0 7DF5C2AB22

_____ _____________________________________________________________________

Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.

MÄRKUSED

nr.

NIMI

AEG

AEG

nr. NIMI