1-14-4671/39 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-14-4671 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 15. aprilli 2015 määrus süüdimõistetu U.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu U.T, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 15. aprilli 2015 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu U.T määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 13.06.2014 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses mõisteti U.T süüdi:

- KarS § 263 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust;

- KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust;

- KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust;

- KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust;

- KarS § 346 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses, s.o summas 96 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti U.T-le liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust ja rahaline karistus summas 96 eurot. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu, Narva kohtumaja 24.09.2010 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra, s.o 11 kuud 29 päeva vangistust, ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 29 päeva vangistust ja rahaline karistus summas 96 eurot. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.07.2013. Vastavalt KarS § 64 lg 2 viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt. Karistusaja algus 08.07.2013 ja karistusaja lõpp 06.09.2015. Maakohtu määrus

2. Viru Maakohtu 15.04.2015 määrusega jäeti U.T vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

2.1. Maakohus asus seisukohale, et süüdimõistetu vabastamine käesoleval hetkel ei ole põhjendatud. U.T on kriminaalkorras karistatud 7 korda. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht, töökoht puudub. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 13. Kuriteo pani toime katseajal.

2.2. Maakohus leiab, et arvestades kuriteo raskust ja kinnipeetava käitumist, ei ole U.T ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebus

3. Viru Maakohtu 15.04.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes taotleb maakohu määruse tühistamist, kuna ta ei ole sellega rahul. Kaebuse esitaja toob välja, et ta jäeti vabastamata, kuna ta on ohtlik ühiskonnale ning tal on probleemid alkoholi ja narkootikumidega. U.T ei ole sellega nõus, sest tal olid varem probleemid, kuid nüüd on ta vangistuses ja sõltuvus on kadunud. Süüdimõistetu toob positiivsete asjaoludena välja, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi eluviisitreening, ta on omandanud riigikeele, õpib koolis ja ei ole kaasvangide suhtes olnud agressiivne. Samuti on U.T seisukohal, et psühholoogi õiend on asjakohatu, kuna tema ei ole psühholoogiga suhelnud, ta on paranenud ning vangla iseloomustus ja uue kuriteo toimepanemise võimalikud protsendid on asjakohatud, kuna selle genereerib arvuti. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et U.T vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu U.T määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja U.T ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta U.T enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud.

6. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et U.T on vabanedes olemas elukoht, ta on läbinud sotsiaalprogrammi, osalenud riigikeele koolitusel ja õpib, kuid KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et U.T vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud ja on ennatlik. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema käitumist vangistuses, enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks U.T vabaduses käituda õiguskuulekalt. Süüdimõistetut on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kuriteod on samalaadsed, muster on sama ning korduv. Lisaks on U.T vangistuses 13 distsiplinaarkaristust, mis näitavad, et süüdimõistetu isegi vanglas range järelevalve tingimustes ei ole suutnud käituda õiguskuulekalt. U.T väide nagu ta ei oleks agressiivne kaasvangide suhtes ei ole aluseks isiku tingimisi vangistusest vabastamiseks, sest süüdimõistetule on korduvalt vangistuse jooksul määratud distsiplinaarkaristusi, kuna ta ei ole allunud vanglateenistuse korraldustele või pole järginud vanglas kehtivat korda. Sellest on võimalik järeldada, et süüdimõistetu ei ole huvitatud järgima õiguskorras kehtivaid arusaamu ning väited, et ta on paranenud, ei ole asjakohased. Süüdimõistetu ei ole oma käitumisega näidanud üles motivatsiooni seadusekuulekaks eluks. Vaatamata asjaolule, et U.T on varasemalt korduvalt kandnud karistust vanglas, on süüdimõistetu jätkanud kuritegude toimepanemist vabanedes. Varasem kriminaalhooldus ei ole möödunud edukalt. Tulenevalt eelnevast puudub kohtukolleegiumil veendumus, et vabastades U.T, allutamisega käitumiskontrollile, suudaks süüdimõistetu täita kontrollnõudeid ning kriminaalhooldus mööduks edukalt. Nimetatud meetme kohaldamist ei toeta ka kaebuses väljatoodu.

7.1. Lisaks on U.T karistatud varavastaste kuritegude eest ning süüdimõistetul puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Süüdimõistetul on vangla iseloomustuse kohaselt madal haridustase, tal on vähene võimalus leida tööd, sest tal puudub kutse või omandanud eriala, mis on riskiks, et süüdimõistetu võib panna toime uue kuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil.

7.2. Vastuseks kaebuse esitaja väljatoodule märgib ringkonnakohus, et vangla iseloomustus ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsent ei ole pelgalt arvuti poolt genereeritud juhuslikult andmed, vaid on koostatud vastavalt arvestades süüdimõistetu isikut, tema poolt väljendatud seisukohti ning käitumist vangistuse jooksul.

8. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. U.T puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viidata ka määruskaebuses. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Veel peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. U.T vabastamine seda eesmärki ei täidaks.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 15. aprilli 2015 määrus muutmata ja süüdimõistetu U.T määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Mati Kartau