2-14-58517/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2015, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-14-58517

Tsiviilasi

T.R. hagi OÜ Betoteam vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

1 565.45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja T.R., ik XXXX, elukoht XXXX;

kostja Betoteam OÜ, rk 12203211, asukoht Silvia 2,

Järveküla, Rae vald, Harjumaa, lepinguline esindaja vandeadv

Raul Ainla, e-post raul.ainla@eipre.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

30. aprill 2015

Istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

T.R. hagi rahuldada osaliselt.

1. Betoteam OÜ ja T.R. vahel oli sõlmitud tööleping ajavahemikus 23. aprill 2014 kuni 19.

juuni 2014.

2. Nimetatud tööleping lõpetati poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel 19. juunil 2014.

3. Välja mõista Betoteam OÜ-lt T.R. kasuks arvestamata ja saamata netotöötasu 95 eurot

ja kasutamata puhkuse hüvitis netotasuna 63.95 eurot, millele kuulub juurde

arvestamisele ja kinni pidamisele töötaja maksukohustus.

4. Välja mõista Betoteam OÜ-lt T.R. kasuks viivis saamata töötasult ja puhkusehüvitiselt

perioodi eest 20. juuni 2014 kuni 15. mai 2015 summas 11.65 eurot.

5. Jätta rahuldamata T.R. hagi Betoteam OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks, töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaja rikkumisest

tuleneva hüvitise väljamõistmiseks ja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisusest

tuleneva hüvitise väljamõistmiseks.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul,

kui

menetlusosaline

taotleb

menetlusabi,

peab

ta

esitama

tähtaja

kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja poolte seisukohad

T.R. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt on töötaja palunud tuvastada

tema töötamine 23.04.-18.06.2014 Betoteam OÜ-s töölepingu alusel, mitte sõlmitud

käsunduslepingu alusel; välja mõista saamata töötasu, kasutamata puhkuse hüvitis, hüvitis

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tõttu ja hüvitis töölepingu ülesütlemise

etteteatamise tähtaja rikkumise tõttu. Lisaks nõudis töötaja viivist rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise eest. Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni 26.08.2014 otsusega

avaldaja nõuded rahuldati: T.R. töötamine 23.04.2014-19.06.2014 loeti toimunuks

töölepingu alusel; tööleping loeti lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 19.06.2014; mõisteti

välja hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tõttu 425.60 eurot; hüvitis

etteteatamistähtaja mittejärgimise eest 288 eurot; kasutamata puhkuse kompensatsioon 5

kalendripäeva eest 112 eurot; vähem arvestatud ja makstud töötasu 634 eurot ning

viivitusintress 0,29 eurosenti päevas kuni kohase täitmiseni.

Betoteam OÜ pöördus kohtusse taotlusega kogu töövaidluse läbivaatamiseks

hagimenetluse korras. Tööandja ei nõustu töötaja ühegi nõudega. Poolte vahel oli

sõlmitud käsundusleping nr K049, milles lepiti kokku hageja poolt teostatavad tööd, mille

alla kuulus muuhulgas monoliitbetooni järeltööd ja sellega kaasnevad tööd: lihvimine ja

koristamine. Kuna hagejal puudusid töövahendid, lepiti kokku, et Betoteam OÜ rendib

talle töövahendid ja isikukaitsevahendid käsunduslepingu ajaks. Lisaks lepiti kokku, et

Betoteam OÜ esindaja annab hagejale juhiseid teenuse osutamiseks. Hagejaga ei olnud

kokku lepitud netotöötasu 4 eurot tunnis. Vastavalt sõlmitud käsunduslepingule oli

hagejal õigus nõuetekohase teenuse osutamise eest saada brutotasu 355 eurot kuus.

Hageja ei teinud töid nõuetekohaselt. Vaidlust ei ole teenuse osutamise perioodi üle, mis

oli 23.04.-18.06.2014. Selle aja eest maksti hageja pangakontole kokku 634 eurot.

Kokkulepitud nõuetekohast tööd hageja kostjale ei esitanudki, valetas pidevalt ning viibis

korduvalt vaatamata lepingu lõpetamise hoiatusele ebakaines olekus töömaal, mille tõttu

lepiti kokku, et käsundusleping lõpetatakse erakorraliselt vastavalt VÕS §-s 631

sätestatule. Kui kohus siiski leiab, et tegemist oli töölepinguga, on tegemist kokkuleppel

töösuhte lõpetamisega. Kui kohus leiab, et töölepingut ei lõpetatud poolte kokkuleppel,

siis on tegemist töölepingu erakorralise ülesütlemisega tööandja poolt töötajast

tulenevatel põhjustel ja tööandja ei pidanudki lepingu lõpetamisest ette teatama.

T.R. esitas kohtule kohtu nõudmisel hagiavalduse. Käsunduslepingu nr K049 p 1 kohaselt

pidi hageja osutama kostjale järgmisi teenuseid: r/b elementide montaaž ja kõik sellega

kaasnevad tööd; r/b monoliit tööd ja kõik sellega kaasnevad tööd; platsi heakord ja kõik

sellega kaasnevad tööd; jälgima head ehitustava ja töötama vastavalt. Lepingu punktis

5.1. kokkulepitud kuutöötasu 355 eurot oli fiktiivne, tegelikult lepiti kokku töötasus 4

eurot/tund. Poolte vahel sõlmitud käsundusleping on oma olemuselt tööleping. Kostja

kontrollis hageja tööülesannete täitmist, töö tegemine oli suunatud protsessile, mitte

kindla tulemuse saavutamisele. Lisaks kasutati lepingus terminit kuupalk ning seda

maksti perioodiliselt järgmise kuu 25. kuupäevaks. Samuti tegi hageja tööd 8 tundi

päevas, 40 tundi nädalas, so täistööajaga. On täidetud TLS §-s 5 nimetatud töötingimused

ja sellised tunnused on omased üksnes töölepingule. Lepingut ei lõpetatud kokkuleppel.

Kuigi tegemist ei olnud käsunduslepinguga, sätestab kohaldatud VÕS § 631

käsunduslepingu erakorralise ülesütlemise. Selleks alust ei olnud. Kostjal ei olnud

hagejale enam tööd pakkuda, mis on aga tööandja risk, mitte alus töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja palub kohtul tuvastada tema töötamine kostja

juures töölepingu alusel; välja mõista arvestamata ja saamata töötasu 646 eurot, lähtudes

antud töö eest tavaliselt makstavast tunnitasust 4 eurot; tuvastada töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisus; välja mõista hüvitis töölepingu ülesütlemise etteteatamisest puudu

jäänud aja, so 15 päeva eest 480 eurot; välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses, so 425.60 eurot ja kasutamata puhkuse hüvitis 5 päeva eest 160 eurot. Kogu

arvestus põhineb netotöötasul 4 eurot/ tund.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde ning kostja lepinguline esindaja ja

seaduslikud esindajad – vastuväidete juurde.

Kohus kuulas tunnistajana ära Betoteam OÜ objektijuhi M.E.. Tunnistaja ütluste kohaselt

töötas R. Tartu Ülikooli Kliinikumi objektil eelmise aasta kevadel mõned kuud.

Tunnistaja oli seal töödejuht, jälgis seda, mida keegi teeb, andis kätte tööülesandeid ja

töövahendeid, kui oli vaja. R. tegi põhiliselt koristustööd. Tema ülesandeks oli

koristamine, kui korrus sai koristatud, anti see üle. Raudbetoonelementide montaaži ta ei

teinud. Selleks olid teised töötajad. Kokkulepitud tööaeg oli 8-17. R. ei töötanud sellise

kokkuleppe järgi. Kaastöötajad märkasid, et ta tuli platsile hommikul, mingil ajal lahkus

ja tuli alles tagasi tööpäeva lõpus. Kui ta tagasi tuli, oli ta alkoholijoobes. Oli selline

juhtum, kus ta oli raskes joobes. Ühel korral saatis tunnistaja töötaja koju ning kandis

sellest ette oma vahetule ülemusele. T.R. tööaja fikseeris tunnistaja. Samas oli iga kord

raske kindlaks teha, millal töötaja tööpäeva keskel ära käis, sest objekt oli suur.

Tööajatabel on tunnistaja koostatud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

1. Töölepingu sõlmimine

Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 ja 2 kohaselt Töölepingu alusel teeb füüsiline isik

(töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja

maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib

vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga.

TLS § 4 lg 2 kohaselt Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka

juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada

üksnes tasu eest.

TLS § 1 lg 2 kohaselt kui isik teeb teisele isikule tööd tasu eest, siis eeldatakse, et

tegemist on töölepinguga. Vastupidist peab tõendama väidetav tööandja. Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 19. aprilli 2010 otsuse nr 3-2-1-26-10 p 11 kohaselt „… juhul, kui

poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega

reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt

määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte

sõlmitud leping lugeda töölepinguks.“

Kohus on seisukohal, et käsunduslepingu nr K049 allkirjastamisega 23.04.2014 sõlmisid

T.R. ja Betoteam OÜ tegelikult töölepingu. See on tõendatud tunnistaja M.E. ütlustega,

kes andis T.R. tööülesandeid, kontrollis tööajast kinnipidamist ja pidas tööaja arvestuse

tabelit (tl 18-20). Nähtuvalt tunnistaja ütlustest ei olnud T.R. õigust määrata kindlaks

teenuste osutamise korda ja viisi (lepingu p 3.2.2.), sest tööaeg pidi olema 8.00-17.00,

kuid T.R. lahkus töölt varem või ei olnud kogu tööpäeva kestel tööl. Seega allus T.R.

tööandja juhtimisele ja kontrollile, vastavalt TLS §-s 1 lg 1 esimeses lauses sätestatule.

Käsunduslepingu (tl 9-12) sisus on palju töösuhteid reguleerivaid kokkuleppeid, nt

„Teostatava Töö alla kuuluvad muuhulgas, aga mitte ainult: a) R/B elementide montaaž ja

kõik sellega kaasnevad tööd; b) R/B monoliit tööd ja kõik sellega kaasnevad tööd; c)

Platsi heakord ja kõik sellega kaasnevad tööd; d) Jälgima head ehitustava ja töötama

vastavalt.“ (p 1); „Käsundisaaja kohustub täitma töötervishoiu, tööohutuse, tuleohutuse,

töösisekorraeeskirjade jms nõudeid“ (p 3.1.7). Kohus nõustub hagis märgituga, et kokku

on lepitud tööprotsessis: tööülesannetes, nende täitmise viisis ja korras, mitte

saavutamisele kuuluvas eesmärgis, mille saavutamiseks valib aja ja vahendid

käsundisaaja. Kohtumenetluses ei väidetud ja ei esitatud tõendeid selle kohta, et tööandja

on rentinud töötajale töö- ja isikukaitsevahendid. Need anti tööandja poolt, seega on

tegemist töösuhte ühe tunnusega.

2. Töötasu suurus

Lepingu p 5.1. kohaselt oli kokku lepitud brutotöötasu 355 eurot kuus. Kostja seaduslike

esindajate selgituste kohaselt maksis Betoteam OÜ T.R. makstud tasust kõik töötajaga

seotud maksed ning pidas kinni ja kandis üle töötaja maksukohustuse. Seega maksis

kostja T.R. tasu vastavalt TLS §-s 1 lg 1 teises lauses ja §-s 29 lg 3 sätestatule, mis samuti

viitab töölepingulisele suhtele poolte vahel. Vaidlust ei ole töötatud aja üle, see oli 23.

aprill 2014 kuni 19. juuni 2014.

TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töölepingu sõlmimisel olema kokku lepitud muu hulgas

töö eest makstav tasu ja töötasu arvutamise viis. Hageja on väitnud, et käsunduslepingus

kokku lepitud brutotöötasu 355 eurot kuus oli fiktiivne. Tegelikult lepiti kokku

netotöötasus 4 eurot/tund. TLS § 29 lg 2 kohaselt kui kokkulepitud töötasu suurust ei

suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel

sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja tegelikult ei teostanud

raudbetoonelementide montaaži ja monolitiseerimist. 01.04.2015 kohtuistungil on hageja

avaldanud, et ta valas põrandaid, täitis vuuke, freesis ja muu hulgas ka koristas, sest

igaüks pidi enda järelt koristama. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pooled leppisid

käsunduslepingu punktis 1 kokku töötaja poolt tehtavad tööd, mis ei seisnenud kostja

esindajate poolt kohtuistungil väidetud koristustöödes korruste kaupa, on hageja nõue

alampalgast suurema töötasu saamiseks põhjendatud. Kostja poolt vormistatud leping

määrab oluliselt laiemad tööülesanded, millega on kooskõlas hageja väited, et ta pidi

tegema betoonitööde järgselt vajalikke järeltöid (freesimist, lihvimist ja vuukimist) ning

muu hulgas ka koristamist. Ilmselt nimetatud asjaolust tulenevalt on kostja arvestanud

hagejale tegelikult netotunnitasu 3 eurot aprillis ja 2.50 eurot mais ja juunis (tl 18-20).

Netotunnitasu 3 eurot annab töötaja brutokuutasuks näiteks aprillikuu 176 normtöötunni

korral 630 eurot (http://palk.crew.ee/2014/kalkulaator.html ).

Kohus on seisukohal, et netotöötasu 3 eurot/tund oli 2014. aasta suvel mõistlikus suuruses

töötasu, arvestades hageja poolt tehtud töö sisu. See on suurem töötasu kui

käsunduslepingus kokku lepitud 355 euro suurune kuupalk. Kirjalikult sõlmitud lepingus

saab teha kehtivalt muudatusi ka suulisel kokkuleppel (VÕS § 13 lg 3). Kohus on

seisukohal, et tööandja on hakanud tegelikult arvestama hageja töötasu tunnihinnaga 3

eurot ning seetõttu kuulub nimetatud tasumäär kohaldamisele kogu hageja töötamise ajal.

Hageja nõue saada 4 euro suurust tunnitasu tähendaks nt aprillikuu normtundide kohaselt

853 euro suurust brutokuutöötasu. Statistikaameti kodulehel ei ole veel andmeid 2014

aasta keskmise brutopalga kohta ehituses, kuid 2013 oli see 1003 eurot

(http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp). Hageja tegi lihtsamat ehitustööd,

mis ei nõua eelnevat väljaõpet ning keerukate mehhanismide käsitsemist, mistõttu üle 60

% keskmisest brutotöötasust ehituses on mõistlik ja põhjendatud. Hageja ei ole

tõendanud, et ca 800 euro suurune brutotöötasu vastab konkreetselt tema poolt tehtud

tööle.

Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja M.E. ütlustes selle kohta, et tema peetud tööaja

tabelid T.R. tööl oleku kohta on õiged ning et T.R. ei töötanud igal tööpäeval 8 tundi.

Töötasu arvestustabel tl 20 kajastab T.R. töötamist aprillis 2014. Selle kohaselt töötas

T.R. alates 23.04.2014 kokku 53 tundi, mille eest on arvestatud ja makstud netotöötasu

(3x53) 159 eurot. Kohus on seisukohal, et T.R. on 2014 aprillikuu eest arvestatud ja

makstud tasu õigesti.

2014 maikuus töötas hageja kokku 140 tundi, vastavalt tööaja tabelile. Tunnitasu on

millegipärast 2.50 eurot, mida kohus ei kohalda. Töötaja tööle asumisel hakkas kostja

maksma töötajale töötasu 3 eurot tund, mis kohtu poolt eespool toodud põhjendustel on

mõistlik tasu arvestades tehtud töö sisu. Hageja netotöötasu oleks pidanud maikuus olema

seega (3x140) 420 eurot. Kostja on maksnud 70 eurot vähem.

2014 juunis töötas hageja 50 tundi. Tunnistaja ütlustega ja tööaja arvestuse tabeliga on

tõendatud, et hageja lahkus korduvalt töölt enne tööaja lõppu või saadeti koju

alkoholijoobes tööl viibimise tõttu. Hagejal on õigus saada netotöötasu (3x50) 150 eurot,

kostja on maksnud 25 eurot vähem.

Kokku on tööandja jätnud hagejale arvestamata ja välja maksmata töötasu 95 eurot

netotöötasuna, mis tuleb tööandjalt välja mõista. Juurde tuleb arvestada töötaja

maksukohustus ning see kinni pidada.

3. Kasutamata puhkuse hüvitis

TLS § 71 kohaselt Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale

kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et

hagejal on saamata puhkusehüvitis 5 kalendripäeva eest, vastavalt töötatud ajale.

Keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra, kinnitatud VV määrusega nr 91,

11.06.2009 (edaspidi - Kord) , § 4 lg 1 sätestab: Keskmist kalendripäevatasu arvutatakse

eelkõige tööandja makstava haigushüvitise ja kalendripäevapõhiste puhkusetasude

maksmisel. Korra § 4 lg 3 kohaselt keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse

ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Hageja

arvutus tunnitasu pinnalt ei vasta seadusele.

Lähtuvalt töötasu arvestusest netotasuna määrab kohus kindlaks T.R. välja maksmisele

kuuluva puhkusehüvitise netotasuna, millele lisandub töötaja maksukohustus. Perioodis

23.04.2014 kuni 19.06.2014 on 57 kalendripäeva. Koos arvestamata ja saamata töötasuga

oli T.R. netotöötasu vastaval perioodil kokku (159+350+125+95) 729 eurot. Keskmine

kalendripäeva netotöötasu on (729:57) 12.79 eurot, viie kalendripäeva eest on hüvitis

63.95 eurot.

4. Hageja viivisenõue

T.R. on töövaidluskomisjonile esitatud avalduses nõudnud saamata rahasummadelt

viivist,

mis

on

komisjoni

otsusega

rahuldatud.

Tööandja

on

vaidlustanud

töövaidluskomisjoni otsuse terves ulatuses. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht töötaja

viivisenõudes. TLS § 84 lg 1 kohaselt Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest

tulenevad nõuded sissenõutavaks. VÕS § 113 lg 1 1. ja 2. lause kohaselt rahalise

kohustuse

täitmisega

viivitamise

korral

võib

võlausaldaja

nõuda

võlgnikult

viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

8 % aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav

intressimäär oli enne 1. juulit 2014 0,15 % ja enne 01.jaanuari 2015 – 0,05 %. Seega on

hagejal õigus saada alates 19.06.2014 saamata töötasult ja puhkusehüvitiselt, kokku

158.95 eurot, viivist kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 15. mai 2015 kaasa arvatud (8,15 %:

365 x 158.95 x 195 päeva + 8,05 %:365 x 158.95 x 135 päeva) 11.65 eurot. Kohtule ei

ole esitatud taotlust viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse

kohase täitmiseni (nn edasiulatuv viivis).

5. Töölepingu ülesütlemine

Poolte vahel sõlmitud käsundusleping on tl 15 oleva dokumendi kohaselt lõpetatud

järgmiselt: „Pooled lõpetavad nende vahel sõlmitud käsunduslepingu 19.06.2014.“,

„Käsunduslepingu peatamise alus: § 631. Käsunduslepingu erakorraline ülesütlemine.“

Dokument on allkirjastatud Betoteam OÜ juhatuse liikme T.S. ja T.R. poolt.

TLS § 79 kohaselt Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal

kokkuleppel lõpetada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 1 ja 2 kohaselt

Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisti. Otsene on

tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg.

Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja leppisid 19.06.2014 kokku töösuhte lõpetamises.

Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütlustes ja tööandja esitatud tööaja tabelites.

Nendest nähtub, et T.R. kaotas järk-järgult huvi töö tegemise vastu kostja juures. Hageja

on korduvalt rõhutanud, et töö oli füüsiliselt raske ja tolmune. Kui aprillis ja mais 2014

töötas hageja vähemalt 7 tundi päevas, siis juunis 2014 on ta tööl olnud 3-5 tundi päevas.

Hageja seletuse kohaselt 01.04.2014 kohtuistungil oli ta 18.06. tööl kella 14.-ni,

kinnitades sellega töölt lahkumist enne tööpäeva lõppu. Hageja tunnistab ka seda, et

16.06. oli ta tööl kuni 16.30-ni, tööaja arvestuse tabeli kohaselt küll ainult 3 tundi, sest

olevat olnud purjus ja saadeti koju.

Tl 15 olevas dokumendis olev märge käsunduslepingu peatamise aluse kohta ei oma

kohtu hinnangul tähtsust, sest lepingu peatamist ei ole soovinud kumbki pool ega ole

sellekohaseid tahteavaldusi esitanud. Ainuüksi viide käsunduslepingu erakorralisele

ülesütlemise paragrahvile võlaõigusseaduses ei tähenda seda, et poolte vahel sõlmitud

töösuhe lõpetati erakorralise ülesütlemisega kummaltki poolelt. TLS § 95 lg 1 kohaselt

Töölepingu

võib

üles

öelda

kirjalikku

taasesitamist

võimaldavas

vormis

ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on

tühine. Ei hageja ega ka kostja ei ole esitanud töösuhte teisele poolele töölepingu

erakorralise ülesütlemise avaldust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Käsunduslepingu lõpetamise dokumendis on fikseeritud see, et pooled lõpetavad nende

vahel sõlmitud (käsundus)lepingu.

6. Hüvitised seoses töölepingu lõpetamisega

Tulenevalt asjaolust, et tööleping/töösuhe lõpetati poolte kokkuleppel, ei pidanud kumbki

lepingupool teisele ette teatama töölepingu lõpetamisest. Töölepingu lõpetamise

kokkuleppe kehtivuse tõttu ei ole kohtul alust tuvastada töölepingu erakorralist

ülesütlemist, sellest tulenevat võimalikku ülesütlemise tühisust ja hüvitise väljamõistmise

asjaolusid. Hageja nõuded töölepingu ülesütlemisest etteteatamata jäänud aja eest hüvitise

ja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tõttu hüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud hagi osalisel rahuldamisel

poolte endi kanda.

Kohus on rahuldanud hageja nõuded osaliselt: tuvastatud on töösuhte olemasolu, osaliselt

on välja mõistetud arvestamata ja maksmata töötasu, kasutamata puhkuse hüvitis ning

viivis rahalistelt nõuetelt. Rahuldamata on jäänud töötaja nõuded saamata töötasu osas

osaliselt ning hüvitiste nõuded seoses töölepingu lõpetamisega.

Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud tuleb jätta hageja enda kanda ning kostja

menetluskulud – kostja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik