1-15-330/9 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-330 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 20. aprilli 2015 määrus Juri Sulimovi karistuse muutmata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Juri Sulimov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 20. aprilli 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Juri Sulimov kannab karistust Kohtla-Järve Linnakohtu 26.02.1996 otsuse nr 1-261/95 alusel, millega teda karistati KrK § 140 lg 2 p-de 1, 3; § 141 lg 2 p-de 2, 3; § 144; § 101 p-de 1,8 järgi KrK § 40 alusel surmanuhtlusega. Isik kannab hetkel eluaegset vangistust.

2. 15.01.2015 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule KrMS § 431 lg 3 alusel J. Sulimovi andmed karistuse vähendamise või karistusest vabastamise otsustamiseks.

Maakohtu määrus

3. Viru Maakohtu 20. aprilli 2015 määrusega jäeti J. Sulimovile Kohtla-Järve Linnakohtu 26.02.1996 otsusega mõistetud liitkaristus muutmata. Kohus ei tuvastanud KarS § 5 lg-st 2 ning KrMS § 432 lg-test 34 ja 35 tulenevaid aluseid isiku karistusest vabastamiseks, tema karistuse vähendamiseks või uue liitkaristuse mõistmiseks.

3.1. J. Sulimov kannab eluaegset vangistust ning kõik temale muude kuritegude eest mõistetud karistused on loetud kaetuks eluaegse vangistusega. Seepärast ei oma karistuse pikkuse seisukohast tähtsust muud isikule mõistetud karistused isegi siis, kui mõni J. Sulimovile kriminaliseeritud tegu on dekriminaliseeritud või karistuse määr on vähendatud. Seega ei analüüsinud maakohus seda, kas teisi isikule mõistetud karistusi tuleks muuta.

3.2. Eluaegne vangistus on J. Sulimovile mõistetud KrK § 101 p-de 1, 8 järgi mõrva eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda omakasu motiivil. Nimetatud tegu on käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 114 lg 1 p-de 4, 5 järgi ja sanktsioon on jäänud samaks, sh on ette nähtud eluaegne vangistus.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Sulimov, kes palub tühistada Viru Maakohtu määrus tema karistuse muutmata jätmise kohta.

4.1. Esmalt märgib süüdimõistetu, et kuritegude toimepanemise ajal ei näinud seadus ette eluaegset vangistust, vaid sanktsioon oli 15 aastat vangistust või surmanuhtlus.

4.2. Samuti tuuakse määruskaebuses välja, et süüdimõistva otsuse teinud kohtunik mõisteti hiljem kriminaalkorras süüdi altkäemaksu võtmises, mistõttu tuleb suhtuda ka kohtuniku varasematesse otsustesse ettevaatusega.

4.3. J. Sulimov leiab, et kui kõik talle mõistetud karistused kokku liita, saaks ta siiski taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Praegu on süüdimõistetult aga mainitud võimalus ära võetud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 20.04.2015 määrus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Maakohus on õigesti tuvastanud, et isikule mõistetud karistus ei kuulu KarS § 5 lg 2 järgi ümbervaatamisele. J. Sulimovile mõistetud liitkaristus on kooskõlas ka alates 01.01.2015 kehtivate karistusseadustiku muudatustega, mistõttu ei ole põhjust isiku olukorra kergendamiseks.

6. Riigikogus 13. mail 1998 vastu võetud seadusemuudatusega tühistati kriminaalkoodeksi paragrahvid, mis nägid ette surmanuhtluse ning seega kaotati surmanuhtlus kui karistusliik Eesti õigusest. Kriminaalmenetluse koodeksi, kriminaalkoodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku, politseiseaduse, apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku, täitemenetluse seadustiku, jälitustegevuse seaduse ja tolliseaduse muutmise ja täiendamise seaduse (RT I 1998, 51, 756) §-ga 98 jäeti KrK § 101 sanktsioonist välja sõnad «või surmanuhtlusega». Nimetatud seaduse rakendussättes § 122 lg-s 6 nähti ette, et KrK § 101 järgi surmamõistetud isikute karistused viiakse vastavusse kriminaalkoodeksi sanktsioonidega, asendades karistusena mõistetud surmanuhtluse eluaegse vabadusekaotusega. Selles tulenevalt asendati ka J. Sulimovile Kohtla-Järve Linnakohtu 26.02.1996 otsusega mõistetud surmanuhtlus eluaegse vangistusega.

7. Maakohus on õigesti leidnud, et teod, mille eest J. Sulimov eluaegset vangistust kannab, on karistatavad KarS § 114 lg 1 p-de 4, 5 järgi. Sealjuures näeb ka nimetatud säte ette eluaegse vangistuse. Kuna kinnipeetav kannab liitkaristusena sisuliselt talle KrK § 101 p-de 1, 8 järgi mõistetud karistust ning nimetatud karistus mahub ka uue seaduse kohaselt sanktsiooniraamidesse, puudub alus KarS § 5 lg 2 järgi tema karistuse vähendamiseks. Seega on J. Sulimovi liitkaristus, s.o eluaegne vanglakaristus, kooskõlas ka alates 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku muudatustega.

8. Kohtule jääb arusaamatuks süüdimõistetu arutuskäik, mille kohaselt saaks ta karistuste liitmise korral vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist taotleda. J. Sulimovile mõistetud karistused liideti KrK § 40 alusel ja loeti kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, s.o surmanuhtlusega (eluaegse vangistusega). KrK § 43 lg 32 nägi sarnaselt KarS § 64 lg-ga 4 ette, et kui mõni liidetavatest karistustest on eluaegne vabadusekaotus, mõistab kohus lõpliku karistusena eluaegse vabadusekaotuse. KarS § 77 lg 1 kohaselt võib kohus eluaegse vangistusega karistatud isiku katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdlane on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kolmkümmend aastat.

9. Teise astme kohus ei pea käesoleva menetluse raames oluliseks J. Sulimovi väiteid süüdimõistva otsuse teinud kohtuniku hilisemast kriminaalkaristusest. Praeguse menetluse eesmärgiks on tuvastada, kas süüdimõistetu karistus vastab alates 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku muudatustele, mitte hinnata ümber süüdimõistva otsuse asjaolusid.

10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 20. aprilli 2015 määrus muutmata ja J. Sulimovi määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas