2-15-2047/16 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 15.mail 2015.a. Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-15-2047 Tsiviilasi

AA`i hagi EA`i vastu elatise suurendamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Hageja: AA, isikukood xxxxxxxx, elukoht xxx x xxxx xxxx xxxx xxxx Hageja seaduslik esindaja: KK, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxx x xxxx xxxx xxxx xxxx, e-post:x Kostja: EA, isikukood xxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxx, e-post:x Hagihind

316.98 eurot Kohtuistungi aeg 29.04.2015

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi .

2. Välja mõista EA`ilt AA`i ülalpidamiseks elatis igakuiselt alates 09.02.2015.a. 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.2xxxxa.

3. AA`i elatis kanda igakuuliselt KK arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxx märkides selgitusse „Elatis“.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue Vastavalt Pärnu Maakohtu 01.11.2007.a. määrusele on kinnitatud KK ja EA`i vahel sõlmitud

2-15-2047

kompromiss, mille kohaselt EA maksab igakuuliselt 2500 krooni elatist poeg AA ülalpidamiseks alates 01.novembrist 2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. Hagiavaldusest lähtuvalt on võrreldes eelpoolnimetatud kompromissi sõlmimise ajaga Perekonnaseadusega (PKS) sätestatud miinimumelatis tõusnud, laps käib koolis ja tema vajadused on suurenenud. Hageja palub kostjalt elatise suurendamist alates hagiavalduse esitamisest PKS §

101 lg-s 1 sätestatud määrani, mis hagiavalduse esitamise seisuga on 195 eurot kuus. Hageja esindaja on suuliselt eelnevalt korduvalt palunud kostjalt täiendava elatise tasumist, kuid tulemusteta. Ka on hageja avaldanud, et varem kokkulepitud elatise võlg on sundtäitmisel.

Kostja vastuväited Kostja leiab, et ei ole oma varandusliku seisundi tõttu suuteline tasuma hagejale elatist nõutud ulatuses. Ka seab nõude rahuldamine majanduslikult kehvemasse olukorda temaga kooselava teise lapse. Juba ainuüksi asjaolu, et kostja pole suutnud ka varasemat poolte poolt kokkulepitud elatist tasuda, annab tunnistust kostja võimetuses elatist nõutud ulatuses tasuda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisi. TsMS § 231 kohaselt vabastab tõendamise kohustusest teise poole omaksvõtt.

2. Pärnu Maakohtu 01.11.2007 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-40169 on kinnitatud KK ja E Ai vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt EA maksab KK iga kuu 2500 krooni elatist poeg A A ülalpidamiseks alates 01.novembrist 2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx (tl 5). Seega on 2007.a. kokkulepitud elatis isegi suurem, kui sellel ajal kehtinud pool kuupalga alamäärast (4350 Eesti krooni:2). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatise suurendamist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määrani, s.o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on hagiavalduse esitamise seisuga 195 eurot. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-78-13 p-st 15 tulenevalt ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid selles ulatuses tõendada, seega jätab kohus tähelepanuta ka kostja arvamuse lapse kulutuste põhjendatuse osas.

2. PKS § 102 on sätestanud kohustatud isiku varalise seisundi arvestamise ja näinud ette võimaluse elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kuigi kostja on väitnud, et tema sissetulekud ja kohustus oma teise lapse ees ei võimalda tal elatist nõutud ulatuses tasuda, ei ole kostja vastavad väited kohtu arvates tõsiseltvõetavad. Kostja kinnitusel on tema sissetulek võrreldes 2007.a. vähenenud, kuid tõendeid selle kinnituseks esitatud ei ole, kostja ei ole vaidlustanud hageja igakuulist sissetulekut. Esitatud tööleping (tl 24-25) ja konto väljavõte (tl 27) ei anna alust väita kostjal piisavate rahaliste vahendite puudumist oma seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks poolte ühise lapse ees. Kostjal on xx.xx.xxxx sündinud teine laps (tl 23), kuid ka hagejal on lisaks poolte ühisele lapsele veel kaks last, nendest noorim on sündinud xx.xx.xxxx ning kohtu arvates arvestades kostja sissetulekuid ei osutu kostjaga kooselav laps vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on väitnud, et hageja saab laste pealt täiendavat tulumaksu tagastust, kuid kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei ole elatis tuluks, millele kohaldub

2-15-2047

tulumaks ning seega ja saa sellelt ka tulumaksutagastust. Kostja on vaielnud elatise nõudele vastu veel seetõttu, et maksab eluasemelaenu endise pere tarbeks, kuid kohtuistungil poolte antud seletustest nähtub, et tegemist on kostjale kuuluva korteriga ning seega on kostjal kui omanikul õigus otsustada selle käsutamise üle sõltumata sellest, kas sellel on pangalaen või mitte. Poolte vahel puudub ka kokkulepe selle kohta, et pangalaenu tasumist arvestataks mingil moel elatise tasumisel. Kostjal on küll ka elatise võlg, kuid ta on töövõimeline ning peab tegema kõik endast oleneva, et töötada suurema koormusega ning otsida vajadusel tasuvamat tööd. Seega leiab kohus, et puuduvad seadusest tulenevalt põhjused, mis annaksid aluse kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Elatise suurus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras vastab igal juhul lapse vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur.

Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõude on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Menetluskulud Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis. TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt

Ingrid Niinemägi Kohtunik