3-15-226/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm

15. mai 2015, Jõhvi 3-15-226 Xxx kaebus Politseija Piirivalveameti peadirektori 15. oktoobri 2014. a käskkirja nr 1.3-3/126d õigusvastasuse tuvastamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise väljamõistmiseks Kaebaja – xxx Vastustaja - Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Agne Niido Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xxxkaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. juunil 2015.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-15-226

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) peadirektor määras 15. oktoobri 2014. a käskkirjaga nr 1.3-3/126d PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinikule vanemkonstaabel Xxx distsiplinaarsüütegude toimepanemise eest distsiplinaar-karistuseks teenistusest vabastamise (I kd, tl 6-8). PPA leidis, et Xxx pani toime järgmised distsiplinaarsüüteod:

1.1. Xxx teostades ajavahemikul 1. aprillist 2013 kuni 19. aprillini 2014 infosüsteem (IS) POLIS alamsüsteemis KAIRI päringud, ei omanud päringute tegemiseks teenistuskohustuste täitmisest tulenevat teadmisvajadust/õiguslikku alust, vaid päringud olid ajendatud isiklikust huvist. Sellega väärkasutas Xxx temale PPA poolt teenistuskohustuste täitmiseks antud juurdepääsu õigust infosüsteem POLIS alamsüsteemi KAIRI. Distsiplinaarmenetlusega leidis kinnitust 34 isiku ja 61 päringu osas IS KAIRI teostatud päringute mitteseotus Xxx teenistuskohustuste täitmisega. Oma tegevusega rikkus Xxx arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise korra p-s 4.2, Ida Prefektuuri töökorra p-s

72.6 sätestatut, millega ei järginud avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 51 lg-tes 1, 4 ja 5 sätestatud ametniku üldisi kohustusi, riivates samuti andmesubjektide Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 26 sätestatud põhiõigust, millega kogumis pani toime politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 86 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritavad distsiplinaarsüüteod – teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine ja vääritu tegu – s.o teenistuses toime pandud süüline tegu, mis on vastuolus ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega.

1.2. Lisaks tuvastati IS väärkasutuse menetluse kestel, et Xxx võttis 8. aprillil 2014 vastu leiu - Nikolay Krasnovi rahakoti koos dokumentidega, kuid ei vormistanud leiu vastuvõtmise akti ja leiu üleandmisel N. Krasnovi lapselapse V. Krasnovi naisele, ei fikseerinud leiu kättesaaja isiku eesja perekonnanime ning isikukoodi ega andmeid tema isikut tõendava dokumendi kohta, rikkudes asitõendite, teiste äravõetud esemete, konfiskeeritud vara, arestitud vara ning leidude käitlemise korra p 120 ja 143, millega pani toime PPVS § 86 p

1 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo - teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine.

1.3. Samuti leidis kinnitust, et Xxx on täiendanud väärteoasjades nr 2590,13,002853, nr 2590,13,003433, nr 2590,13,003692, nr 2590,13,003694, nr 2590,13,003721, nr 2590,13,004279 ja nr 2590,13,004278 peale menetlusalustele isikutele väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsuse koostamist, toimikus olevaid menetlusdokumente - tunnistajate ülekuulamise protokolle, kuna eelnevalt täitis tunnistaja ülekuulamise protokollid puudulikult, st jättis tunnistaja ülekuulamisel tunnistaja isikuandmed protokolli märkimata, mille lisas hiljem tunnistaja juuresolekuta. Sellega rikkus Xxx väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 49 lg-t 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 74 lg-t 1, pannes toime PPVS § 86 p 1 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo - teenistuskohustuste süüline mittenõuetekohane täitmine.

2. Xxx esitas vaide, milles taotles PPA peadirektori 15. oktoobri 2014. a käskkirja kehtetuks tunnistamist, enda teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest saamata jäänud töötasu hüvitamist (I kd, tl 9-10).

3. PPA peadirektor jättis 28. detsembri 2014. a vaideotsusega nr 1.3-3/166d Xxx vaide rahuldamata (I kd, tl 13-14).

4. Xxx esitas 28. jaanuaril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul tühistada talle PPA peadirektori 15. oktoobri 2014. a käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristused ja PPA peadirektori 28. detsembri 2014. a vaideotsuse, muuta ATS § 105 lg 1 alusel teenistusest vabastamise alust ja lugeda, et kaebaja on alates 17. oktoobrist 2014 teenistusest vabastatud

3-15-226

koondamise tõttu ATS § 90 lg 1 alusel, ning määrata kaebajale ATS §-de 101 ja 102 alusel hüvitis (I kd, tl 3-5).

5. Tartu Halduskohus jättis 9. veebruari 2015. a määrusega kaebuse käiguta (I kd, tl 36-37). Kohus tõlgendas kaebaja taotlust, tühistada PPA peadirektori 15. oktoobri 2014. a käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristused, taotlusena tühistada PPA peadirektori 15. oktoobri 2014. a käskkiri. Kohus märkis, et kuna kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, et ta vastab mõnele ATS § 105 lg-s 4 toodud tingimusele, on tal ATS § 105 lg 1 ls 1 kohaselt õigus nõuda üksnes PPA peadirektori 15. oktoobri 2014. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamist. Eeltoodust lähtuvalt palus kohus kaebajal kaaluda nimetatud käskkirja peale tühistamisnõude asemel tuvastamisnõude esitamist. Samuti palus kohus kaebajal selgitada, milline ATS § 90 lg-s 1 nimetatud koondamist võimaldav alus on esinenud.

6. Kaebaja esitas 13. veebruaril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse täpsustuse, milles märkis, et tema kaebuse taotlused on järgmised: tuvastada PPA peadirektori 15. oktoobri 2014. a käskkirja õigusvastasus; ATS § 105 lg 1 alusel muuta teenistusest vabastamise alust ja lugeda, et kaebaja on ATS § 87 lg 1 alusel teenistusest vabastatud kaebaja avalduse alusel alates

17. oktoobrist 2014; ATS § 105 lg 1 alusel määrata kaebajale õiglane hüvitis kuni tema kolme kuu keskmise palga ulatuses (keskmine ühe kuu palk on 825 eurot) (I kd, tl 40).

7. Tartu Halduskohus võttis 20. veebruari 2015. a määrusega menetlusse Xxx kaebuse PPA peadirektori 15. oktoobri 2014. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise väljamõistmiseks (I kd, tl 42-43).

8. Vastustaja palus 17. märtsi 2015. a vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata (I kd, tl 48-50).

9. Tartu Halduskohus otsustas 26. märtsi 2015. a määrusega haldusasja läbi vaadata kirjalikus menetluses (II kd, tl 1-3).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja taotleb PPA peadirektori 15. oktoobri 2014. a käskkirja nr 1.3-3/126d õigusvastasuse tuvastamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitise väljamõistmist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.

10.1. Kaebuse esitaja ei tunnista oma süüd. Kaebaja hinnangul on tema süü tõendamata. Isegi kui eeldada, et süü on leidnud kinnitust, ei ole määratud distsiplinaarkaristus õiguspärane.

10.2. Distsiplinaarmenetlus ei olnud objektiivne, see oli kallutatud ja kantud eesmärgist lõpetada teenistussuhe kaebajaga. PPA sisekontrollibüroo Ida sisekontrollitalituse juht Avo Karm tegi juba enne distsiplinaarmenetluse algust kaebajale ettepaneku teenistussuhte lõpetamiseks (14. juuli 2014. a vaideotsus nr 1.3-3/86d). Seega oli vastustajal veel enne distsiplinaarmenetluse alustamist teada lõplik eesmärk – lõpetada teenistussuhe kaebajaga.

10.3. Samas eirati igasuguseid tähtaegu, kaasaarvatud ameti enda poolt määratud menetluse läbiviimise tähtaegu ilma igasuguse põhjenduseta, mille tõttu ei olnud tegemist kiire vaid hoopis pikale veninud menetlusega.

10.4. Mistahes ajal ja mistahes isikute kohta tehtud päringud POLIS alamsüsteemis KAIRI on eranditult kõik olnud seotud ametikohustuste täitmisega ning saadud teavet ei ole kaebaja jaganud kolmandate isikutega ehk menetlusega mitteseotud isikutega. Saadud teavet on kaebaja hoidnud konfidentsiaalsena ning on välistatud mistahes PS §-s 26 sätestatud

3-15-226

põhiõiguste rikkumine. KAIRI infosüsteemi kasutamise vajadusteks on olnud väga erinevad ametialased põhjused, eelkõige menetlusosaliste protokolli kantud isikuandmete kontroll; süüteoteate vihje põhjendatuse kontroll eesmärgiga võimaliku süüteo toimepanemist ennetada; võimalike menetlusosaliste kontaktandmete otsing. Perioodil 2013 aprill kuni 2014 aprill on kaebajal olnud sadu väljakutseid ning need on olnud seotud väga suure arvu isikutega. Samuti on kaebajale teenistuses oldud aja jooksul laekunud sadu süüteoteate vihjeid, mis on vajanud kontrollimist. Arvestades inimvõimetega on ilmne, et kaebajal ei ole võimalik mäletada või meelde tuletada iga päringuga seotud detaili ja põhjust ning anda konkreetseid ja üheselt mõistetavaid selgitusi iga teostatud päringu kohta.

10.5. Menetluses ei ole kogutud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid kaebajale esitatud süüdistust selles, et ta oleks infosüsteemi POLIS alamsüsteemi KAIRI kasutanud isiklikes huvides.

10.6. Samuti tuleb tähelepanu juhtida käskkirjas esinevale vastuolule. Juba käskkirja tekstist tulenevalt (distsiplinaarsüüdistus 3) on paljud isikud olnud seotud mitmete menetlustega erinevates menetlusstaadiumites ning vaatamata sellele, on ikkagi ekslikult asutud seisukohale, et nende isikute kohta tehtud päringud ei ole olnud seotud teenistuskohustuste täitmisega (Näiteks Ants Gruno, Kaido Meelind, Peep Kukke, Hillart Paulus, Leili Kang, Ahti Naarits). Kaebusele on lisatud nimetatud isikute omakäeliselt koostatud ja allkirjastatud tõendid selle kohta, et nad on kaebajale andnud loa infosüsteemis KAIRI nende kohta kogutud andmete töötlemiseks (I kd, tl 15-20).

10.7. Kaebaja möönab, et tõesti ei vormistatud leiu vastuvõtmise akti. Leiu saamisel korrapidamise ruumides ja lähemalt uurides selgus, et kaotatud asja omanik N. Krasnov on kaebajale tuttav isik. Leiu saamisel on politsei kohustuseks tagada leiu säilimine ja selle võimalikult kiire ning efektiivne üle andmine omanikule. Kuna kaotatud asja omanik oli kaebajale tuttav isik, siis otsustatigi akti mitte koostada ja kaotatud asi tagastati omanikule orienteeruvalt ühe tunni jooksul ehk eesmärgipärane tulemus oli saavutatud. Selle kinnituseks on kaebusele lisatud vaie koos lisadega - asjaomaste isikute allkirjad.

10.8. Alusetu on väide, nagu kaebaja oleks parandanud või muutnud toimikus olevaid menetlusdokumente (tunnistajate ülekuulamise protokolle). Pärast protokolli koostamist ja enne menetlusdokumendi lisamist toimikusse, kontrollis kaebaja protokollis kajastuvate isikuandmete õigsust ning vajadusel oleks ta ka ütlusi andnud isiku juuresolekul teinud ekslikes kannetes muudatusi. Lisakontrolli vajaduse tingis eelkõige asjaolu, et esmaste ütluste protokollid koostatakse sündmuskohal kehva valgustusega politseiautos, millest tulenevalt võib eksida isikuandmete arvandmete lugemisega (näiteks ID-kaardil on isikukood väikeses kirjas).

10.9. Nii käskkirjast kui ka vaideotsusest ei tulene, et distsiplinaarkaristuse määramisel oleks arvesse võetud kaebaja teenistussuhte kestvust ega ka asjaolu, et tema teenistuse suhtes ei ole eelnevalt esitatud kaebusi ja pretensioone.

11. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. PPA selgitas, et on oma vastuväited ja seisukohad kaebaja vaides toodud argumentidele vaidemenetluses juba esitanud ning jääb nende juurde, samuti 14. juuli 2014. a vaideotsuses nr 1.3-3/86d (vastuse lisad 1.27 ja 2) toodud põhjenduste juurde, millele on viidatud 28. detsembri 2014. a vaideotsuses nr 1.3-3/166d (kaebuse lisa 3). Vastustaja ei hakka vaideotsuses toodud põhjendusi üle kordama, kuid kinnitab, et jääb nende juurde. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

11.1. Kaebaja vabastamine politseiteenistusest on seadusega kooskõlas ja kaebaja distsiplinaarsüütegusid silmas pidades, ainuvõimalik ja õiglane tagajärg.

11.2. Kaebaja ei mõista oma süüd ja rikkumiste raskust seetõttu, et ei suuda või ei soovi objektiivselt hinnata oma õiguste ja kohustuste ulatust ega nende piire, mida tõendavad ka kaebaja utreeritud ja ennastõigustavad põhjendused.

3-15-226

11.3. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja on pidanud üksinda reageerima sadadele süüteoteadetele või, et tema teenistusülesannete hulka kuulub menetluspaigas protokollitud andmete ja allkirjastatud dokumentide andmete süsteemne ülekontrollimine ja võrdlemine andmebaasidesse kantuga. Kui oletada, et kaebaja käitumine oli õiguspärane ja seadusega kooskõlas, siis tuleks süüdistada kõiki ülejäänud ametnikke, kellel olid kaebajaga sarnased teenistusülesanded, kuid kellest ükski ei ole sellisel hulgal, viisil ja põhjustel süstemaatiliselt politseiandmebaase kasutanud.

11.4. Kohtule esitatud kaebuses korratakse sõnasõnalt tema vabastamise käskkirja peale esitatud vaide väiteid, kuid nii 28. detsembri 2014, kui ka eelmise vaideotsuse põhjendused on kaebaja jätnud tähelepanuta. Kaebaja enda kinnitusel ei ole ta temale inkrimineeritud distsiplinaarsüütegusid toime pannud, samas esitab ta hulgaliselt põhjendusi selle kohta, miks tal oli vajadus korduvalt politseiandmebaasis päringuid teha või miks oli tarvis parandada ja täiendada juba allkirjastatud menetlusdokumente. Põhjendusi selle kohta, miks on jäetud täitmata politseiametniku kohustus fikseerida politseiasutusele üle antud leiu vastuvõtmine ja selle üleandmine (vastuse lisa 3 punktid 120 ja 143), s.o leiu üleandmise-vastuvõtmise akt on jäetud kirjalikult vormistada, distsiplinaarmenetluse käigus kaebaja ei esitanud.

11.5. Vale on kaebaja väide, et päringu tegemine iseenesest ei ole eelduslikult ebaseaduslik. Vastupidiselt tavaolukorrale on POLISE andmebaaside kasutamine eelduslikult ebaseaduslik. Selle kasutamine on lubatud üksnes teatud konkreetsetel tingimustel. Kaebaja ei ole suutnud kogu menetluse vältel nimetada põhjendusi selle kohta, milles seisnes seadusega pandud ülesannete täitmine oma kolleegide või abipolitseinike kohta päringute tegemisel. Teatavasti on kõiki selliseid andmeid võimalik saada isikute endi käest. Siinkohal jääb arusaamatuks, mida soovib kaebaja tõendada pärast tema teenistusest vabastamist kogutud kinnitustega selle kohta, et allkirjastaja on lubanud millalgi määratlemata ajal enda kohta päringuid teha. Isegi juhul, kui andmesubjektil endal ei ole midagi selle vastu, et tema kohta on tehtud päringuid, ei anna see kaebajale õigust nimetud päringuid teostada, sest sellist meelevaldset päringute tegemist keelab seadus.

11.6. Kuigi kaebajal samalaadset kehtivat distsiplinaarkaristust ei ole ja vaidlusaluse karistuse määramisel ei ole nimetatud distsiplinaarsüütegu arvesse võetud, ei saa väita, et ta samalaadset rikkumist ei ole varem toime pannud. 2. novembri 2006. a Ida Politseiprefektuuri Prefekti käskkirjaga nr 482t (vastuse lisa 4) on kaebajat karistatud noomitusega infosüsteemis KAIRI kahe isiku kohta päringu tegemise ja saadud informatsiooni kolmandale isikule edastamise eest. Seega oli kaebaja väga hästi teadlik oma tegevuse keelatusest.

11.7. Iga töötaja/teenistuja kohustus on tunda tema töövaldkonda puudutavaid õigusakte. Ilma väärteomenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku regulatsioone tundmata ei ole võimalik süüteomenetluse toiminguid läbi viia. Seadus näeb ette rida toiminguid, mille kohta vormistatakse dokumendid (menetlusprotokollid, kiirmenetluse otsus vms) kohapeal. Andmete õigsust nimetatud menetlusdokumentide vormistamisel kontrollitakse sealsamas kohapeal enne allkirjastamist („loe läbi ja kirjuta alla“). Selline andmete tagantjärele „kontrollimine“ ja puudulikult vormistatud menetlusdokumentide hilisem täiendamine, parandamine või muutmine on lubamatu ja vastuolus seadusega. Väited selle kohta, et politseisõidukis on vähe valgust või tekst on väikeses kirjas, ei ole tõsiseltvõetavad. Pimedal ajal tegutsemise tarbeks on iga patrullpolitseiniku varustuses olemas taskulamp, kui aga kaebaja väidab, et ta ID-kaardil olevat väikest kirja ei näe lugeda, siis on ametnik kohustatud kasutama nägemist korrigeerivad abivahendid või luupi.

11.8. Kaebaja vastuväited asitõendi vormistamata jätmise põhjendamiseks on samuti asjakohatud. Kaebaja esitab tõendeid selle kohta, et politseiasutusse toodud leid on tagastatud selle omanikule, kuid selle üle vaidlust ei ole. Kaebajat karistati selle eest, et ta on jätnud dokumendid vormistamata. Leiu üleandmine/vastuvõtmine pidi olema fikseeritud selle üleandmise-vastuvõtmise aktis. Asi antakse tagasi omanikule allkirja vastu vastavate

3-15-226

dokumentide esitamisel. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, kas ametnik on asja omanikuga isiklikult tuttav. Leiu tagastamisel selle omanikule või tema volitatud esindajale, tuleb leiu vastuvõtnud andmed aktis fikseerida. Vaide juurde esitatud kaks käsitsi kirjutatud ilma kuupäevata kirjutist ei tõenda ei asja üleandmist politseile (kes, millal, millistel asjaoludel üle andis) ega selle tagastamist õigele omanikule. Kui asja leidja soovib informatsiooni leiu „käekäigu“ kohta, siis ei ole politseiasutusel võimalik mingilgi moel tõendada, et asi asub selle seadusjärgse omaniku valduses. Ehk teisisõnu, dokumentide vormistamata jätmise tõttu on objektiivses mõttes tegemist politseile üleantud asja kaotsiminekuga.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Kaebaja esitas kohtule kaebuse PPA peadirektori 15. oktoobri 2014. a käskkirja nr 1.3- 3/126d õigusvastasuse tuvastamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise väljamõistmiseks.

13. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

14. Kaebaja hinnangul on tema süü tõendamata, ning isegi kui eeldada, et süü on leidnud kinnitust, ei ole määratud distsiplinaarkaristus õiguspärane. Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetlus ei olnud objektiivne, see oli kallutatud ja kantud eesmärgist lõpetada temaga teenistussuhe. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja vabastamine politseiteenistusest oli seadusega kooskõlas ja kaebaja distsiplinaarsüütegusid silmas pidades ainuvõimalik ja õiglane tagajärg.

15. Haldusorganil on distsiplinaarmenetluse läbiviimise otsustamisel ulatuslik kaalutlusõigus ja kohtulik kontroll selle üle on piiratud. Siiski peab distsiplinaarmenetluse läbiviimine olema alati eesmärgipärane. Seejuures tuleb arvestada konkreetse haldusmenetluse eriliigi (s.o distsiplinaarmenetluse) eesmärke. Kaalutlusõiguse teostamine ja haldusmenetluse läbiviimine on toimunud õiguspäraselt vaid juhul, kui järgitud on kaalutlusõiguse või vastava menetluse eesmärke (nt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 ja § 5 lg 2).

16. PPVS § 90 lg 1 kohaselt on distsiplinaarmenetluse eesmärk distsiplinaarsüüteo kiire ja täielik avastamine, süüdlase ja süüteo põhjuste väljaselgitamine. Õnnetuse või haigestumise korral on distsiplinaarmenetluse eesmärgiks õnnetuse või haigestumisega seotud asjaolude fikseerimine. Alates 1. aprillist 2013 kehtiva ATS § 71 kohaselt on distsiplinaarmenetluse eesmärk distsiplinaarsüüteo toimepanemisele viitavate asjaolude kiire ja täielik väljaselgitamine, võimaliku süüdlase tuvastamine ning distsiplinaarkaristuse õiglane määramine.

17. Kaebaja suhtes algatati distsiplinaarmenetlus PPA 29. aprilli 2014. a käskkirjaga nr 55d (I kd tl 89-90). Distsiplinaarmenetlus algatati põhjusel, et sisekontrollibüroos läbi viidud teenistusliku kontrolli tulemusel ilmnes, et kaebaja on teinud ajavahemikul 1. aprillist 2013 kuni 19. aprillini 2014 infosüsteem POLIS alamsüsteemis KAIRI isikute kohta päringuid, mis ei ole seotud tema teenistuskohustuste täitmisega. PPA 1. jaanuari 2010. a käskkirjaga nr 34 kinnitatud ja 26. septembri 2011 käskkirjaga nr 346 muudetud arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise korra p 4.2 sätestab, et andmebaaside kasutamine on lubatud ainult teenistuskohustuste täitmiseks. Kohtu hinnangul on eeltoodud asjaolude kontrollimiseks ja

3-15-226

igakülgseks väljaselgitamiseks distsiplinaarmenetluse algatamine ja läbiviimine eesmärgipärane.

18. Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetluses eirati igasuguseid tähtaegu, kaasaarvatud ameti enda poolt määratud menetluse läbiviimise tähtaegu ilma igasuguse põhjenduseta, mille tõttu ei olnud tegemist kiire vaid hoopis pikale veninud menetlusega.

18.1. Asja materjalidest nähtub, et distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtajaks oli esialgu määratud 7. oktoober 2014 ja distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte koostamise tähtajaks

14. juuli 2014 (I kd, tl 90).

18.2. PPA muutis 14. juuli 2014. a käskkirjaga nr 1.3-3/85d oma 29. aprilli 2014. a käskkirja ja määras distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte koostamise tähtajaks 19. septembri 2014 (I kd, tl 87-88). PPA selgitas, et distsiplinaarmenetluses on infosüsteemi väärkasutuse tegevuste kontrollimise ja kaebaja poolt neile antud selgituste kaudu ilmnenud kaebaja tegevuses uusi, otseselt infosüsteemi väärkasutamist mittepuudutavaid, rikkumisi. Seejuures viitas PPA leiu vastuvõtmise akti vormistamata jätmise episoodile, märkides, et sellises tegevuses ilmnevad PPA 2. juuni 2011. a käskkirjaga nr 225 kinnitatud asitõendite, teiste äravõetud esemete, konfiskeeritud vara, arestitud vara ning leidude käitlemise korras sätestatud leidude käitlemise nõuete rikkumised. Samuti viitas PPA sellele, et kaebaja on peale menetlusalustele isikutele väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsuse koostamist täiendanud toimikus olevat menetlusdokumenti, rikkudes sellega VTMS § 49 lg-t 2 ja KrMS § 74 lg-t 1. PPA selgitas, et rikkumised on küll iseseisvad, kuid ajaliselt seotud infosüsteemi väärkasutamise põhjustega, mistõttu on asjakohane otstarbekuse ja menetlusökonoomia põhimõtte kohaselt kõnealuseid uusi rikkumisi käsitleda samas, mitte eraldiseisvas distsiplinaarmenetluses.

18.3. PPA muutis 19. septembri 2014. a käskkirjaga nr 1.3-3/112d teist korda 29. aprilli 2014. a käskkirja nr 55d ja määras distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtajaks 20. oktoobri 2014 ning kokkuvõtte koostamise tähtajaks 3. oktoobri 2014 (I kd, tl 86).

18.4. PPVS § 90 lg 3 sätestab, et politseiametnikele distsiplinaarkaristuse määramise tähtaegadele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust. ATS § 72 lg 3 sätestab, et distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas või korralduses määratakse distsiplinaarmenetluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg, kirjeldatakse teadaolevaid asjaolusid ning nimetatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatav ametnik. Kohus märgib, et distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaega võib pikendada. ATS § 77 lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kahe aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub. Käesolevas asjas toimus väidetav distsiplinaarsüüteo toimepanemine ajavahemikul 1. aprill 2013 kuni 19. aprill 2014 (infosüsteem KAIRI päringud), 8. aprill 2014 (leiu vastuvõtmise ja leiu üleandmisega seonduv rikkumine) ja 8. august 2013 kuni 17. detsember 2013 (VTMS § 49 lg 2 ja KrMS § 74 lg 1 rikkumine), seega määrati distsiplinaarkaristus tähtaegselt. Mõistagi ei tohi distsiplinaarmenetluse läbiviimisega ebamõistlikult viivitada. Nagu kohus otsuse p-s 16 selgitas, on ATS § 71 kohaselt on distsiplinaarmenetluse eesmärk distsiplinaarsüüteo toimepanemisele viitavate asjaolude kiire ja täielik väljaselgitamine, võimaliku süüdlase tuvastamine ning distsiplinaarkaristuse õiglane määramine.

3-15-226

19. Kaebaja on taotlenud PPA peadirektori 15. oktoobri 2014. a käskkirja nr 1.3-3/126d õigusvastasuse tuvastamist. HMS § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse eeldused. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

20. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 15. oktoobri 2014. a käskkiri nr 1.3-3/126d on antud pädeva haldusorgani poolt.

21. Vaidlustatud käskkirja kohaselt pani kaebaja toime kolm distsiplinaarsüütegu.

21.1. Kaebaja teostas ajavahemikul 1. aprillist 2013 kuni 19. aprillini 2014 infosüsteem POLIS alamsüsteemis KAIRI päringuid, kuigi ta ei omanud päringute tegemiseks teenistuskohustuste täitmisest tulenevat teadmisvajadust/õiguslikku alust. PPA hinnangul olid päringud ajendatud isiklikust huvist. Sellega väärkasutas kaebaja temale PPA poolt teenistuskohustuste täitmiseks antud juurdepääsu õigust infosüsteem POLIS alamsüsteemi KAIRI. Distsiplinaarmenetlusega leidis kinnitust 34 isiku kohta tehtud 61 päringu mitteseotus kaebaja teenistuskohustuste täitmisega.

21.2. Lisaks tuvastati infosüsteem POLIS alamsüsteemis KAIRI väärkasutuse menetluse kestel, et kaebaja võttis 8. aprillil 2014 vastu leiu, N. Krasnovi rahakoti koos dokumentidega, kuid ei vormistanud leiu vastuvõtmise akti. Samuti ei fikseerinud ta leiu üleandmisel N. Krasnovi lapselapse V. Krasnovi naisele, kättesaaja isiku eesja perekonnanime ning isikukoodi ega andmeid tema isikut tõendava dokumendi kohta.

21.3. Samuti leidis kinnitust, et kaebaja on täiendanud väärteoasjades nr 2590,13,002853, nr 2590,13,003433, nr 2590,13,003692, nr 2590,13,003694, nr 2590,13,003721, nr 2590,13,004279 ja nr 2590,13,004278 peale menetlusalustele isikutele väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsuse koostamist toimikus olevaid menetlusdokumente - tunnistajate ülekuulamise protokolle, kuna eelnevalt täitis tunnistaja ülekuulamise protokollid puudulikult, st jättis tunnistaja ülekuulamisel tunnistaja isikuandmed protokolli märkimata, mille lisas hiljem tunnistaja juuresolekuta.

22. PPVS § 86 kohaselt on politseiametniku distsiplinaarsüütegudeks: 1) teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine; 2) ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine; 3) vääritu tegu – süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust.

23. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt pani kaebaja toime PPVS § 86 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritavad süüteod (infosüsteem KAIRI päringud), PPVS § 86 p 1 järgi kvalifitseeritava süüteo (leiu vastuvõtmise ja leiu üleandmisega seonduv rikkumine) ja PPVS §

86 p 1 järgi kvalifitseeritava süüteo (VTMS § 49 lg 2 ja KrMS § 74 lg 1 rikkumine).

24. PPA peadirektor selgitas distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas, et kaebaja väärkasutas temale PPA poolt teenistuskohustuste täitmiseks antud juurdepääsu õigust infosüsteem POLIS alamsüsteemis KAIRI, rikkudes oma tegevusega arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise korra p-s 4.2 ja Ida prefektuuri töökorra p-s 72.6 sätestatut.

24.1. PPVS § 8 lg 1 sätestab, et Siseministeerium asutab andmekogu korrakaitse ja süüteomenetluslike ülesannetega seotud toimingute ja menetlustega seotud andmete kogumiseks korrakaitse ja kriminaalpolitsei ülesannete efektiivseks ja kiireks täitmiseks ning tõhusa järelevalve teostamiseks. PPVS § 8 lg 2 kohaselt on andmekogu ametlik

3-15-226

nimetus „infosüsteem POLIS“ (edaspidi politsei andmekogu). PPVS § 13 lg 1 alusel kehtestatud politsei andmekogu pidamise põhimääruse § 3 lg 2 kohaselt on vaidlusalune infosüsteem piiratud juurdepääsuga ja infosüsteemi andmed on ainult ametialaseks kasutamiseks, kui nimetatud määruses ei ole sätestatud teisiti. Põhimääruse § 19 lg 2 p 1 kohaselt on PPA-l infosüsteemist õigus saada andmeid kõigist infosüsteemi andmestikest üksnes politseile seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

24.2. 3. oktoobri 2014. a distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohaselt on kaebaja ajavahemikul

1. aprillist 2013 kuni 19. aprillini 2014 teinud infosüsteem POLIS alamsüsteemis KAIRI 34 isiku kohta päringuid, mis ei ole seotud tema teenistuskohustuste täitmisega (I kd, tl 65- 78).Teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine seisneb selles, et kaebaja ei järginud seadusest tulenevaid ja asutuses kehtivaid sisemisi norme seoses infosüsteemi kasutamise ja isikuandmete töötlemisega. Vääritu tegu seisneb selles, et kaebaja kasutas oma ametiseisundit (teenistusalane õigus teha infosüsteem POLIS alamsüsteemis KAIRI päringuid) korduvalt isiklikes huvides, käitudes mitte-eetiliselt. Päringute tegemise motiivi distsiplinaarmenetluse käigus ei tuvastatud, kuna kaebaja enda süüd ei tunnista ja leiab, et kõik temale süüks arvatavad päringud olid seotud teenistuskohustuste täitmisel tekkinud teadmisvajadusega.

24.3. Kohtu hinnangul on süüteo toimepanek usaldusväärselt tõendatud. Distsiplinaarsüüteo toimepanemist saab tõendada distsiplinaarmenetluse raames kogutud tõenditega. Distsiplinaarmenetluse käigus leidis kinnitust ainult ühe isiku osas preventiivsel eesmärgil teostatud päringud. Ülejäänud isikute osas, kaebaja põhjendused, et ta teostas päringuid preventiivsel eesmärgil, kinnitust ei leidnud. Ametnikele infosüsteem POLIS alamsüsteemi KAIRI kasutamiseks antud juurdepääsuõiguse peamiseks eesmärgiks on juhtumite vältimine, et haldusorgani ametnik ei sekkuks meelevaldselt kolmandate isikute põhiõigustesse. Pika teenistuse tõttu pidi kaebaja kogenud politseiametnikuna olema hästi kursis teenistust puudutava regulatsiooniga.

24.4. Kohtule jääb arusaamatuks, mida soovib kaebaja tõendada pärast tema teenistusest vabastamist kogutud kinnitustega selle kohta, et allkirjastaja on lubanud millalgi määratlemata ajal enda kohta päringuid teha (I kd, tl 16-20). Isegi juhul, kui andmesubjektil endal ei ole midagi selle vastu, et tema kohta on tehtud päringuid, ei anna see kaebajale õigust nimetud päringuid teostada, sest sellist meelevaldset päringute tegemist keelab seadus.

25. Distsiplinaarmenetluse käigus ei esitanud kaebaja põhjendusi selle kohta, miks ta jättis täitmata politseiametniku kohustuse fikseerida politseiasutusele üle antud leiu vastuvõtmine ja selle üleandmine. Kohtumenetluses on kaebaja tunnistanud, et ta ei vormistatud leiu vastuvõtmise akti. Kaebaja esitas kohtule tõendi selle kohta, et politseiasutusse toodud leid on tagastatud selle omanikule (I kd, tl 11), kuid selle üle pooltel vaidlust ei ole. Kaebajat karistati dokumentide vormistamata jätmise eest.

25.1. PPA peadirektor kinnitas 2. juuni 2011. a käskkirjaga nr 225 „Asitõendite, teiste äravõetud esemete, konfiskeeritud vara, arestitud vara ning leidude käitlemise korra“, mille p 120 sätestab, et leiu vastuvõtmisel vormistab leidu vastu võttev ametnik (vastuvõtja) leiu vastuvõtmise akti kahes eksemplaris, millest üks eksemplar antakse üleandjale, teine eksemplar säilitatakse leiu juures (I kd, tl 60). Sama korra p 143 kohaselt fikseeritakse leiu väljastamine vastavasisulise kirjega esmasele leiu üleandmise-vastuvõtmise aktile, kuhu märgitakse lisaks kättesaaja eesja perekonnanimi ning isikukood ning tema isikut tõendava dokumendi andmed (I kd, tl 61p).

25.2. Kohus nõustub vastustajaga, et asjaolu, kas ametnik on asja omanikuga isiklikult tuttav või mitte, ei oma tähtsust. Leiu tagastamisel selle omanikule või tema volitatud esindajale, tuleb leiu vastuvõtnud andmed aktis fikseerida. Kui asja leidja soovib informatsiooni leiu

3-15-226

„käekäigu“ kohta, siis ei ole politseiasutusel võimalik mingilgi moel tõendada, et asi asub selle seadusjärgse omaniku valduses.

26. Kaebaja peab alusetuks seda, et parandas või muutis toimikus olevaid menetlusdokumente (tunnistajate ülekuulamise protokolle). Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Juba kaebaja selgitusest, et pärast protokolli koostamist ja enne menetlusdokumendi lisamist toimikusse, kontrollis kaebaja protokollis kajastuvate isikuandmete õigsust ning vajadusel oleks ta ka ütlusi andnud isiku juuresolekul teinud ekslikes kannetes muudatusi, nähtub, et kaebaja peab võimalikuks protokollis muudatuste tegemist. Lisaks selgitas kaebaja distsiplinaarasjas kahtlustatavana ülekuulamisel 31. juulil 2014 (I kd, tl 92-93), et tegelikkuses toimub asi nii, et ka kõik teised kolleegid täiendavad tunnistaja ülekuulamise protokolle tagantjärgi.

26.1. Kohus nõustub vastustajaga, et seadus näeb ette rida toiminguid, mille kohta vormistatakse dokumendid (menetlusprotokollid, kiirmenetluse otsus vms) kohapeal. Andmete õigsust nimetatud menetlusdokumentide vormistamisel kontrollitakse sealsamas kohapeal enne allkirjastamist. Andmete tagantjärele kontrollimine ja puudulikult vormistatud menetlusdokumentide hilisem täiendamine, parandamine või muutmine on lubamatu ja vastuolus seadusega. VTMS § 49 lg-s 2 on ära toodud kohustuslikud andmed, mis peavad kajastuma menetlustoimingu protokollis. KrMS § 74 lg-s 1 sätestatakse, millised andmed kantakse ülekuulamise protokolli.

26.2. Asja materjalidest nähtub, et väärteoasjas nr 2590,13,002853 on kaebaja 8. augustil 2013 vormistanud kiirmenetluse otsuse ja väärteoasja materjali kohaselt on ajavahemikul 12.50-13.00 toimunud tunnistaja ülekuulamine (I kd, tl 132-133, 141-142). Kaebaja ei täitnud ülekuulamise protokollis kõiki tunnistaja isikuandmeid, vaid tegi seda alles kell 17.28.

26.3. Väärteoasjas nr 2590,13,003433 on 26. septembril 2013 kaebaja vormistanud kiirmenetluse otsuse kella 16.40 ajal toime pandud rikkumise kohta ja väärteoasja materjalide kohaselt on kell 16.45-16.55 toimunud tunnistaja ülekuulamine (I kd, tl 134, 143-144). Kaebaja ei täitnud ülekuulamisel protokollis kõiki tunnistaja isikuandmeid, vaid tegi seda tagantjärele, tunnistaja juuresolekuta 30. septembril 2013 kell 01.17.

26.4. Väärteoasjas nr 2590,13,003692 on kaebaja 10. oktoobril 2013 vormistanud kiirmenetluse otsuse (I kd, tl 145-146). Väärteoasja materjalide kohaselt on kell 13.00-13.20 toimunud tunnistaja ülekuulamine (I kd, tl 135). Kaebaja sõnul ei kuulanud ta kohe

10. oktoobril 2013 tunnistajat üle, vaid vormistas 18. oktoobril 2013 tunnistaja ülekuulamise protokolli tagantjärele tunnistaja juuresolekuta, märkides tunnistaja isikuandmed 18. oktoobril 2013 kella 09.25 ajal infosüsteemist KAIRI saadud andmetel ja märkides menetlustoimingu teostamiseks tegelikkusele mittevastava aja, s.o 10. oktoobri 2013 kella 13.00-13.20, mille tunnistaja allkirjastas, kui tööle tuli, s.t tema graafikujärgne vahetus algas 18. oktoobril 2013 kell 20.00.

26.5. Väärteoasjas nr 2590,13,003694 on kaebaja 18. oktoobril 2013 vormistanud kiirmenetluse otsuse (I kd, tl 149-150). Väärteoasja materjalide kohaselt on kell 18.10-18.20 toimunud tunnistaja ülekuulamine (I kd, tl 136). Kaebaja ei täitnud ülekuulamisel protokollis kõiki tunnistaja isikuandmeid, vaid tegi seda tagantjärele tunnistaja juuresolekuta 19. oktoobril 2013 kella 10.24 ajal infosüsteemist KAIRI saadud andmetel.

26.6. Väärteoasjas nr 2590,13,003721 on kaebaja vormistanud 24. oktoobril 2013 väärteoprotokolli ja 20. novembril 2013 otsuse väärteoasjas. Väärteoasja materjalide kohaselt on kell 00.05-00.15 toimunud tunnistaja ülekuulamine, kuid kaebaja ei täitnud kohe ülekuulamisel protokollis kõiki tunnistaja isikuandmeid, vaid tegi seda hiljem tagantjärele ehk kella 00.55 ajal infosüsteemist KAIRI saadud andmetel (I kd, tl 137, 140).

26.7. Väärteoasjas nr 2590,13,004279 on kaebaja 13. detsembril 2013 vormistanud kiirmenetluse otsuse (I kd, tl 151-152). Väärteoasja materjalide kohaselt on kell 17.10-17.20

3-15-226

toimunud tunnistaja ülekuulamine, kuid kaebaja ei täitnud kohe ülekuulamisel protokollis kõiki tunnistaja isikuandmeid, vaid tegi seda tagantjärele tunnistaja juuresolekuta

17. detsembril 2013 kell 17.36 (I kd, tl 138).

26.8. Väärteoasjas nr 2590,13,004278 on kaebaja 17. detsembril 2013 vormistanud kiirmenetluse otsuse (I kd, tl 153-154). Väärteoasja materjalide kohaselt on kell 17.00-17.10 toimunud tunnistaja ülekuulamine (I kd, tl 139). Kaebaja ei täitnud kohe ülekuulamisel protokollis kõiki tunnistaja isikuandmeid, vaid tegi seda hiljem tagantjärele kella 17.37 ajal infosüsteemist KAIRI saadud andmetel.

26.9. Väited selle kohta, et politseisõidukis on vähe valgust või tekst on väikeses kirjas, ei ole tõsiseltvõetavad. Pimedal ajal tegutsemise tarbeks on iga patrullpolitseiniku varustuses olemas taskulamp, kui aga kaebaja väidab, et ta ID-kaardil olevat väikest kirja ei näe lugeda, siis on ametnik kohustatud kasutama nägemist korrigeerivad abivahendid või luupi.

27. Kaebaja leiab, et isegi kui eeldada, et süü on leidnud kinnitust, ei ole määratud distsiplinaarkaristus õiguspärane. Kohus sellega ei nõustu.

28. Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas on järjekindlalt leitud, et teenistusest vabastamist kui rangeima distsiplinaarkaristuse määramist tuleb alati väga hoolikalt põhjendada ja see ei ole automaatne tagajärg ka juhtudel, mil avaliku teenistuse seadus näeb ette põhimõttelise võimaluse distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamise (vt nt 13. juuni 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-35-02; 24. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-96-10; 18. mai 2011. a otsus asjas nr 3- 3-1-13-11, p 10). Distsiplinaarkaristuse määramisel ja karistuse valikul on pädeval ametiisikul väga ulatuslik kaalumisruum ning karistuse määramise õigust omav ametiisik on kohustatud igal üksikjuhtumil arvestama rikkumisega seonduvaid asjaolusid ja neid vajalikul määral kaaluma, arvestades seejuures ka teenistuja varasemat käitumist.

29. Kohtu hinnangul sisalduvad vaidlustatud käskkirjas põhjendused karistuse valiku osas. Kohus leiab, et PPA on kaebaja teenistusest vabastamist väga hoolikalt põhjendanud ning on arvestanud nii rikkumisega seonduvaid asjaolusid ja ka kaebaja varasemat käitumist. Kohus nõustub alljärgnevate vastustajate seisukohtadega.

29.1. Infosüsteem KAIRI päringutega seoses on PPA arvesse võtnud rikkumise asjaolusid kogumis, sh väärkasutuse lubamatut suurt hulka (34 isiku suhtes teostatud 61 päringut). Samuti seda, et puuduvad süütegude toimepanemist soodustanud ja süüd kergendavad ning karistust välistavad asjaolud. Kuna kaebaja pani teo toime tahtlikult, on ta kaotanud ametnikuna igasuguse usalduse. Neil põhjustel ei pidanud PPA kaebajaga koostöö jätkamist võimalikuks, kuigi tema iseloomustus ning eelnev teenistus oli positiivne.

29.2. Leiu vastuvõtmise ja leiu üleandmisega seonduva rikkumise eest on PPA kohaldanud kaebaja suhtes kergeimat distsiplinaarkaristuse liiki – noomitust. PPA kaalutlused on järgmised: puuduvad süüteo toimepanemist soodustanud ja süüd kergendavad ning karistust välistavad asjaolud; kaebaja pani leiu nõuetele mittevastava menetlemise toime hooletusest; kaebajale on antud positiivne iseloomustus; kaebajal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused; ametniku enda selgitus juhtunule; leidude menetlemine ja käitlemine vastavalt kehtestatud nõuetele peab tagama eesmärgi, et asutusel on ülevaade ja kontroll võõra ehk leitud vara kohta, mille vastutavaks valdajaks leiu vastuvõtjana politseiasutus läbi ametniku muutub.

29.3. VTMS § 49 lg 2 ja KrMS § 74 lg 1 rikkumise eest on kaebajat samuti karistatud noomitusega. PPA võttis karistuse kohaldamisel arvesse järgmisi asjaolusid: puuduvad süüteo toimepanemist soodustanud ja isiku süüd kergendavad ning karistust välistavad asjaolud; kaebaja pani menetlusdokumentide mittenõuetekohase vormistamise toime

3-15-226

raskest hooletusest; kaebajale on antud positiivne iseloomustus; kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad; ametniku enda selgitus juhtunule; menetlusdokumentide seaduses ettenähtud nõuetele vormistamise kohustuse eesmärgiks on tagada ameti poolt läbi viidud menetluse läbipaistvus ja objektiivsus, mis omakorda kätkeb ausa menetluse eesmärki.

29.4. PPA on kaebajale selgitanud, et ATS § 75 lg-te 4-6 kohaselt võib distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline, s.t kui 1) rikkumine on toime pandud tahtlikult; 2) ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus ning selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumine on vältav või selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumisega samalaadne rikkumine on korduv; 3) rikkumine on tekitanud ametiasutusele olulise varalise kahju; 4) rikkumine on oluliselt kahjustanud ametiasutuse mainet; 5) rikkumine on tekitanud ametiasutuse teistele ametnikele, töötajatele või kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile olulise kahju. Teenistuskohustuste rikkumine on oluline, kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist.

29.5. Eelkõige infosüsteem POLIS alamsüsteemi KAIRI väärkasutamise tõttu on kaebaja kaotanud tööandja usalduse ja tööandjal puudub kindlus, et kaebaja ei pane edaspidi toime samalaadseid rikkumisi. Seepärast ei ole võimalik ametniku teenistuses jätkamine. PPA selgitas, et politseiametniku ametikohal töötamine eeldab teistele eeskujuks olemist ning oma ametikoha tõttu peab politseiametnik üheselt aru saama oma tegevuse laadist, tähendusest ning võimalikest tagajärgedest ja selle eest vastutust kandma. Ka kaebaja suhtes tehtava karistusotsusega kujundatakse asutuse distsiplinaarkaristuspraktikat, üldist tolerantsi taset ning töömoraali infosüsteemide kasutamisel. Seetõttu ei saa distsiplinaarkaristuse liigi valikul kaaluda muid karistusliike, kui ainult rangeimat distsiplinaarkaristust.

30. Eeltoodust tulenevalt on PPA 15. oktoobri 2014. a käskkiri nr 1.3-1/126d õiguspärane. Seetõttu jääb rahuldamata ka Xxx kaebus PPA peadirektori 15. oktoobri 2014. a käskkirja nr 1.3-3/126d õigusvastasuse tuvastamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise väljamõistmiseks.

31. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtul enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS §

109 lg 1). Kuna vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik