3-14-51610/53 · 3-14-51610/53 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51610 Haldusasi PJ kaebus Tallinna Vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot Menetlusosalised Kaebaja – PJ Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna H...
Full Text of the Judgment · 3-14-51610/53
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51610 Haldusasi PJ kaebus Tallinna Vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot Menetlusosalised Kaebaja – PJ Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 16.01.2015 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus PJ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON Jätta PJ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.01.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-51610 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 15.06.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-14-51610 2(5) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kinnipeetav PJ-le saabus 29.04.2014 kiri MB advokaadibüroolt. Valvur SO andis P-Jile kirja üle avatuna. PJ keeldus kirja vastu võtmast ja märkis kirjavahetuse kaardile märke „Kiri oli avatud“. PJ ei võtnud kirja vastu ka 30.04.2014 ning Tallinna Vangla andis kirja Eesti Postile saatjale tagastamiseks. PJ esitas 05.05.2014 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju (500 eurot) hüvitamiseks seoses 29.04.2014 kirja avamisega. Tallinna Vangla PJ taotlusele tähtaegselt ei vastanud. 2. PJ esitas 29.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 eurot. 16.09.2014 avalduses suurendas kaebaja nõutavat summat 5000 eurole. Kaebaja leidis, et rikutud on tema õigust sõnumi saladusele. Ei saa olla kindel, et kaebajale saadetud kirja pole enne üleandmist loetud. Ei ole teada, kas kiri avati kambri juures või juba varem. Mittevaraline kahju väljendub solvumises ja nördimuses. 3. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. Valvur avas kirja PJ juuresolekul, arvates ekslikult, et tegemist on tavakirjaga, mitte kinnipeetava advokaadist esindajalt saabunud kirjaga. Eksimuse tingis asjaolu, et kiri oli tavalises valges kirjaümbrikus ja aadressiväljad käsikirjas pastapliiatsiga täidetud. Valvur ei jõudnud kirja ümbrikust välja võtta, sest PJ hakkas kohe valjuhäälselt protesteerima ning keeldus kirja vastu võtmast. Valvur vabandas kinnipeetava ees koheselt. Seega ei ole vaidlust selles, et vangla on kirja õigusvastaselt avanud, kuid kaebaja sõnumisaladus ei ole saanud rikutud ja mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõue on alusetu. 4. Tallinna Halduskohus jättis 16.01.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid alljärgnevad. 4.1. Vaidlust ei ole selles, et kiri anti kaebajale üle avatuna. Vangla sisekorraeeskirja § 50 lg 2 sätestab, et vangistusseaduse (VangS) § 29 lg-s 4 ja §-s 107 sätestatud isikutelt ja ametiasutustelt (sh advokaadist esindajalt) kinnipeetavale saabunud kiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus. Tallinna Vangla kodukorra p 15.1.1 kohaselt antakse kiri üle allkirja vastu. Vanglaametnik SO on 31.07.2014 seletuskirjas välja toonud, et avas kaebajale advokaadilt saabunud kirja kogemata, kuid kirja ta välja võtta ei jõudnud. Advokaat MB selgituse kohaselt avati kiri kleebise avamise teel. Seega ei vasta tõele kaebaja poolt istungil esitatud väide, et ümbrik oli küljelt lahti lõigatud. Ka SO on kinnitanud, et ümbriku avas ta kleebise lahtirebimise teel. Eesti Posti juhise kohaselt tuleb kirja saatja märkida ümbriku esiküljele ülemisse vasakusse nurka. Käesoleval juhul on saatja aadress kirjutatud ümbriku tagaküljele kleebise peale. Samas ei saanud saatja aadressi märkimise viis mõjutada seda, kas ametnik oleks pidanud kirja avades nägema, et see on saabunud advokaadibüroost. Kirjavahetuse kaart oli juba varasemalt täidetud ning sinna oli märgitud „MB advokaadibüroo“. Selle teksti oli kaebaja maja tõmmanud ning kirjutanud peale „Kiri oli avatud“. Seega oli eksimus ametnikule välditav ning kirja avamine oli õigusvastane. 4.2. Kaebaja ei nõua kirja avamise õigusvastasuse tuvastamist, vaid mittevaralise kahju hüvitamist. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas vangla rikkus ka sõnumisaladust.
3-14-51610 3(5) SO selgitas istungil, et kambri toiduluuk on umbes tunnistaja puldi barjääri kõrgune ja sellest on näha, kuidas ametnik kirja avab. SO leiab, et seega pidi kaebaja nägema, mida kirja üleandmiseks tehti. Kirja ümbrikust ta välja ei võtnud, sest talle meenus, et tegemist on advokaadi kirjaga. Kohtuistungil uuritud videosalvestuselt on näha üksnes see, et SO seisab pikemal ajaperioodil kambriluugi juures, kuid seda, mida ta täpsemalt teeb, sealt näha ei ole. Kaebaja on väitnud, et ta ei jälginud, mida SO tegelikult ukse juures tegi. Kaebaja tunnistas aga kohtuistungil, et SO seletas asja kambri juures ja vabandas koheselt ning tema ise lausus SO-le halvustavalt midagi „silmade volksutamisest“. Ei ole teada ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda tunnistaja SO väites, et ta avas kirja alles kambriluugi juures vahetult enne selle üleandmist, kuid ta ei jõudnud kirja ümbrikust välja võtta ega selle sisuga tutvuda. SO edasisele käitumisele ei ole alust teha etteheiteid: ta vabandas kaebaja ees, mida kaebaja ka ise istungil möönis ning sulges ümbriku avamise kohalt klambritega, lisades juurde sildi märkega, et kiri tuleb tagastada selle saatjale, kuna adressaat ei soovi seda vastu võtta. Teine vanglaametnik püüdis kirja 30.04.2014 uuesti üle anda, kuid teistkordsel keeldumisel saadeti kiri kohe saatjale tagasi. Advokaat MB on kinnitanud, et kiri jõudis talle tagasi. 4.3. Sõnumisaladuse rikkumisega ei ole tegemist, kui kinnipeetava kiri avatakse tema juuresolekul, vanglaametnik selle sisuga ei tutvunud ning edastab kirja kohe kinnipeetavale (Riigikohtu otsus nr 3-4-1-3-09, p 16). Kuna kohus ei tuvastanud kirja sisuga tutvumist, ei ole tegemist sõnumisaladuse rikkumise juhtumiga ning kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kaebaja ei ole näidanud, et kõnealune intsident oleks talle kaasa toonud mingeid raskeid tagajärgi. Kuigi post jäi saamata, oli kaebajal võimalik kiri vastu võtta. Kaebaja helistas advokaadile, kes teavitas teda kirja sisust. Kaebajal ei olnud võimalust ära hoida kirja avamist, ent tal oli võimalik vältida kirja jäämist ametniku kätte või selle tagasisaatmist. Kaebaja võis tunda suhtlemisel SO-ga nördimist ja ärritust, ent üldine põlgus vangla või süsteemi vastu ei õigust antud juhul kannatuste rahalist hüvitamist. Asjaolu, et vangla ei ole SO suhtes algatanud kriminaal- või distsiplinaarmenetlust, ei tähenda, et vangla oleks ametniku õigusvastase tegevuse heaks kiitnud. Arvestada tuleb, et tegemist ei olnud tahtliku rikkumisega ning ametnik on oma veast aru saanud ning vabandanud. 4.4. Kohtul ei ole HKMS § 41 lg 5 alusel alust eraldi tuvastada advokaadi kirja avamise õigusvastasust, kuna kaebaja ei ole sellist nõuet esitanud ning liiatigi on kaebaja ees juba vabandatud. Ei ole alust kahelda ametniku vabanduse siiruses. Vabandus on kõnealuse rikkumise heastamiseks piisav.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. PJ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 16.01.2015 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. 5.1. Kirja avamine Tallinna Vangla poolt võttis kaebajalt võimaluse veenduda sõnumisaladuse nõude täitmises, sest ümbriku terviklikkus oli rikutud. Kohatu on halduskohtu seisukoht nagu oleks kaebaja pidanud jälgima vanglaametniku tegevust kirja üleandmisel. Kaitsja kirja avamine kas kinnipeetava juuresolekul või muidu on vastuolus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-ga 8. 5.2. Halduskohus leidis, et kaebaja väited selle kohta, et lubamatult on avatud ka muid kirju, on liialdatud. Samas avas Tallinna Vangla ka nt kaebajale Harju Maakohtu poolt seoses kriminaalasjaga nr 1-13-10920 saadetud maksikirja, milles olid kaebajale tagastatud asitõendid.
3-14-51610 4(5) 5.3. Vastustaja on algusest peale püüdnud intsidenti summutada, keeldudes peakorrapidaja kutsumisest ning juhtumi nõuetekohasest dokumenteerimisest. Töötaja karistamise asemel vangla hoopis edutab teda, saates ta riigi kulul õppima. Vabandamine ei ole piisavaks hüvitiseks. Moraalse kahju puhul on status quo taastamine võimatu, seega on rahaline hüvitis kompensatsiooniks tekitatud stressi ja hingeliste kannatuste eest. Vabandus ei ole aktsepteeritav õiguskaitsevahend. Vastustaja õigusrikkumine on olnud vähemalt rakse hooletuse vormis ning kaebaja kohtlemine õigusteta isikuna on alandav, solvav ja nördima panev. 5.4. Kaebaja taotles halduskohtult videomaterjali läbivaatamisel suurenduse kasutamist, et tegevust kambri luugi juures paremini näha. Halduskohus keeldust taotluse rahuldamisest. Kaebaja taotles keeldumise kandmist protokolli, kuid halduskohus jättis 07.01.2015 määrusega taotluse rahuldamata kui ebaolulise. Halduskohus ei ole uurimiskohustust nõuetekohaselt täitnud. 6. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes halduskohtus esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes ei korda neid. 8. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et halduskohus on asja lahendamisel õigesti lähtunud sellest, kas sõnumisaladust ka faktiliselt rikuti või mitte. Asjas kogutud tõendeid hinnates on halduskohus jõudnud õigele järeldusele, et kirja ümbrikust välja ei võetud. Rahalise hüvitise väljamõistmine üksnes seetõttu, et kaebaja ei saanud olla kindel, et sõnumisaladus on kaitstud, ei ole käesolevas vaidluses põhjendatud. Kaebaja võis olla toimunu pärast nördinud, kuid vanglaametnik vabandas kaebaja ees koheselt. Usutav ei ole, et vangla eesmärgiks oli kaebajat mingil viisil solvata või alandada. Kaebaja enda selline emotsioon või arvamus ei ole piisav hüvitise maksmiseks. 9. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheited, et vangla ei tunnista oma eksimust, vaid hoopis edutab õigusvastaselt käitunud ametnikku. Samuti ei ole asjakohased viited teistele võimalikele juhtudele, mil kaebajale saadetud kirju on avatud. Kohtul ei ole võimalik käesoleva kohtuasja raames muid vangla toiminguid hinnata. 10. Halduskohus ei ole uurimispõhimõtet rikkunud, vaid kogunud kõik asjas olulised tõendid. Arvestades, et kaebaja kambri uks jäi ühest kaamerast üsna kaugele (kamber asus ühes koridori otsas) ning teise kaamera vaateväljast täiesti välja, pole alust arvata, et kaamerapildi suurendamine oleks andnud rohkem teavet, kui halduskohtul õnnestus välja selgitada. 11. Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2015 määruses oli märgitud, et kohus lahendab asja koosseisus Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets. Kohtunik Virgo Saarmets viibib perioodil 11.-15.05.2015 puhkusel ning Tallinna Ringkonnakohtu üldkogu poolt kinnitatud halduskolleegiumi tööjaotusplaani p 10 alusel asendab kohtunik Virgo Saarmetsa kohtunik Villem Lapimaa.
3-14-51610 5(5) /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa