3-14-437/49 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 15.05.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-437 Haldusasi TT kaebus Politseija Piirivalveameti peadirektori 26.05.2014 käskkirja nr 1.3-3/68d tühistamiseks, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – TT, volitatud esindaja adv Peep Rajavere Vastustaja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Sandra Raudsepp Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 14.11.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus TT apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kohtuistung 06.05.2015

RESOLUTSIOON 1. Jätta Tallinna Halduskohtu 14.11.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-437 muutmata ja TT apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.06.2015. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-14-437 2(8) menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politseija Piirivalveameti (PPA) peadirektor algatas 16.05.2014 käskkirjaga nr 1.3.- 3/65d distsiplinaarmenetluse vanemvalvepolitseinik TT suhtes. Käskkirja kohaselt kontrollisid PPA sisekontrollibüroo ametnikud 12.05.2014 kella 08.10 ajal Viljandimaal Abja vallas Veskimäe külas asuvas Eesti Vabariigi Presidendi residentsis töötavaid PPA Põhja prefektuuri valvebüroo Vabariigi Presidendi valveteenistuse politseiametnikke. 12.05.2014 kell 09.00 teenistust alustama pidanud vanemvalvepolitseinik TT suust oli kella 08.23 ajal tunda alkoholilõhna ja indikaatorvahendiga tuvastati, et tema väljahingatavas õhus on alkoholi kontsentratsiooni sisaldus 0,61 mg/l. TT tegevuses ilmnesid politseija piirivalve seaduse (PPVS) § 86 p-des 1 ja 3 sätestatud distsiplinaarsüütegude (teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine ja vääritu tegu) tunnused. TT-le anti võimalus esitada oma arvamus teenistusest distsiplinaarmenetluse ajaks kõrvaldamise kohta avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 78 lg 1 alusel, kuna juhtumi asjaolud on niivõrd tõsised ja olulised. 2. TT andis 20.05.2014 distsiplinaarmenetluse läbiviijale seletuse, milles ta vaidles vastu enda teenistusest kõrvaldamisele. Esiteks ei ole ta distsiplinaarsüütegu toime pannud. Teiseks ei ole etteheidetava rikkumise laadi või TT senise teenistuskäigu põhjal alust arvata, et ta jätkaks sarnaste süütegude toimepanemist või takistaks distsiplinaarmenetlust. 3. PPA peadirektor otsustas 26.05.2014 käskkirjaga nr 1.3-3/68d kõrvaldada TT distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks ATS § 78 lg 1 alusel teenistusest, makstes talle ATS § 78 lg 3 alusel ühes kuus 60% keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Käskkirja kohaselt on vajalik ametnik distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldada, kuna seletuses toodud asjaolud näitavad ametniku arusaamatust oma teo keelatusest. TT tegu on juba selles menetlusstaadiumis võimalik hinnata sedavõrd lubamatuks ja tõsiseks, mis annab aluse eeldada, et PPA peadirektor kavatseb määrata TT-le tema poolt toime pandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarkaristuseks politseiteenistusest vabastamise. 4. TT esitas 16.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 26.05.2014 käskkirja nr 1.3- 3/68d tühistamiseks. 4.1. Käskkiri ei sisalda andmeid kõigi selle andmise ajaks välja selgitatud faktiliste asjaolude kohta. Nii oli TT avaldanud PPA-le asjaolu, et joobe tunnused võisid tal tekkida ravimite tarvitamisest, juba 12.05.2014 ettekandes ja 20.05.2014 distsiplinaarmenetluses antud seletuses. Samuti oli TT esitanud 20.05.2014 seletusega andmed talle välja kirjutatud retseptiravimi Valocordin-Diazepam kohta, mis sisaldab suures mahus alkoholi. Samuti selgitas TT, et temal tuvastati ravimite tarvitamisest tingitud alkoholi tarvitamise tunnused teenistusvälisel ajal ning tema poolt kodus tehtud katsete kohaselt oleksid alkoholi tarvitamise tunnused enne teenistusvahetuse algust kadunud. Kui menetleja oli teenistusest kõrvaldamise otsustamise ajaks välja selgitanud asjaolud, mis võivad teos distsiplinaarsüüteo tunnused isegi välistada, siis tulnuks neid asjaolusid käskkirja faktilises aluses käsitleda. 4.2. Kuna teenistusest kõrvaldamise õigus sõltub ATS § 78 lg 1 kohaselt asjaolust, kas on alust eeldada ametniku karistusena teenistusest vabastamist, siis tulnuks käskkirjas analüüsida ATS § 75 lg-tes 4 ja 6 toodud aluste esinemist. Käskkirjas ei ole analüüsitud, kas TT väidetav süütegu on oluline või millised ATS § 75 lg 6 asjaolud selle oluliseks muudavad. 4.3. Käskkirjas puuduvad kaalutlused. Käskkirja kolmanda lõigu näol on tegu tüüpteksti ja loosungitega, kus kaebaja nime võib asendada ükskõik millise teise teenistujaga ükskõik

3-14-437 3(8) millises avaliku teenistuse liigis. Formaalsed loosungid ei asenda individuaalseid, konkreetse isiku ja konkreetse rikkumise kohta käivaid kaalutlusi. Puuduvad individuaalsed, kaebajat või tema väidetavat süütegu puudutavad kaalutlused. Käskkirjas esitatud väide, et otsuse tegija on tutvunud süüteo materjalidega, isiku seletuse ja ettekandega, on ülevaade kogutud materjali kohta, mitte aga kaalutlused TT isiku, tema süüteo raskuse ega ka teenistusest kõrvaldamise õigusliku aluse olemasolu kohta. Sellised kaalutlused ei vasta Riigikohtu lahendis 3-3-1-52- 02 antud juhisele, mis näeb ette, et diskretsiooni kohaldamine juhtudel, kui seadus selle ette näeb, pole mitte üksnes administratsiooni õigus, vaid ka kohustus. Diskretsiooni korras isiku jaoks negatiivse otsuse tegemine peab olema põhjalikult motiveeritud. Puuduolevaid kaalutlusi ei asenda ega täienda hilisemates dokumentides avaldatud asjaolud või vastustaja esindajate avaldused kohtuistungil, et PPA-s on juba mitu aastat nulltolerants igasuguste alkoholiga seotud süütegude suhtes. 4.4. Kuna TT oli oma 20.05.2014 seletuses põhjalikult ja motiveeritult vastanud, et ei pea teenistusest kõrvaldamist põhjendatuks, vajalikuks ega proportsionaalseks, siis tulnuks vastustajal TT-ga mittenõustumist käskkirjas põhjendada. Kui käskkirjas puuduvad põhjendused TT vastuväidete arvesse võtmata jätmise kohta, siis saab ja tuleb üheselt järeldada, et neid vastuväiteid ei ole üldse kaalutud. 4.5. Samuti on oluline, et käskkirjas ei ole isegi teo karistatavust eeldades kaalutud võimalikku karistust mõjutavaid asjaolusid – senise teenistuse pikaajaline kestus, varasemate distsiplinaarkaristuse puudumine, asjaolu, et alkoholi tarvitamise tunnused tuvastati väljaspool teenistusaega ehk ametniku vabal ajal, samuti tõenäolist võimalust, et alkoholi tarvitamise tunnused olid tingitud ravimite võtmisest. Neid asjaolusid tuli kaaluda (isegi süütegu eeldades) ATS § 78 lg 1 kohaldamise eelduse tuvastamiseks. Samuti tulnuks kaaluda, kas ravimite tarvitamisest tingitud alkoholi tarvitamise tunnustega teenistuskohas viibimine väljaspool teenistusaega on eeldatavalt nii oluline distsiplinaarsüütegu, et õigustab kõige raskema karistuse kohaldamist. 5. PPA palus jätta kaebuse rahuldamata. 5.1. PPA-l on õigus kõrvaldada ametnik ametist distsiplinaarmenetluse ajaks, kui süütegu algselt hinnates võib järeldada, et distsiplinaarmenetluse läbiviimise tulemusel vabastatakse ametnik teenistusest. Tegemist pole veel karistuse määramisega. Teenistusest kõrvaldamise otsustamisel ei ole nõutav tuua eraldi välja asjaolu, kas ja millisel moel on arvestatud kaebaja isikut, seda tuleb kajastada karistamise käskkirjas. Kaevatavas käskkirjas on ülevaatlikult selgitatud toimepandud rikkumise olemust ja selle tõsidust ning rikkumise tagajärjel määratava karistuse võimalikkust. ATS § 78 lg 1 ei näe ette muude kaalutluste kajastamist teenistusest kõrvaldamise käskkirjas. Seega on teenistusest kõrvaldamise käskkirjas täidetud kõik nii ATS-st kui ka haldusmenetluse seadusest (HMS) tulenevad nõuded. 5.2. Kaebaja pani toime rikkumise, mille tulemusena on ta riskinud nii iseenda kui ka kogu asutuse maine rikkumisega. Teenistusest kõrvaldamise käskkirjast nähtub, et otsuse tegemisel on lähtutud kõikidest menetluse käigus kogutud materjalidest, sh kaebaja esitatud ettekandest ja selgitusest. Samuti on käskkirjas välja toodud asjaolu, et kaebaja ei ole oma tegevuse keelatust mõistnud, mis annab alust arvata, et kaebaja võib analoogset tegu ka edaspidi korrata. Lisaks on käskkirjas toodud välja kirjeldus, miks peetakse rikkumist sedavõrd lubamatuks ja tõsiseks. 5.3. Kaebajat, kes viibis Vabariigi Presidendi residentsis politseiametnikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,61 mg/l kohta, ei saa pidada vastutusja kohusetundlikuks ametnikuks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-44-02 selgitanud, et avalikul teenistujal tuleb teenistusülesannete määratlemisel arvesse võtta ka teenistuskoha olemust. Kaebaja ei adunud endal lasuvat eriliselt kõrgendatud vastutustunde ja hoolsuskohustust.

3-14-437 4(8) Kaebaja tööks on valvata ja tagada Vabariigi Presidendi residentsi puutumatus ning reageerida viivitusteta võimalikele territooriumile ja/või hoonetesse sissetungijatele. 5.4. Eluliselt on usutav, et isik, kelle organismis on alkoholi sisaldus 0,61 mg/l, tajub, et tema reageerimisvõime ei ole kainele isikule sarnane, vaid see on raskendatud. Samuti on eelduslikult tähelepanuvõime alkoholist tingituna hajutatud. Politsei ülesannete iseloomu ja rolli tõttu ühiskonnas peavad politseiteenistuses olevad isikud tavakodanikest enam olema võimelised aru saama oma tegevuse või tegevusetuse laadist, tähendusest ja võimalikest tagajärgedest ning seda ka teenistusvälises olukorras. PPA on oma töötajate suhtes alkoholi osas kohaldanud juba üle 10 aasta nulltolerantsi. 5.5. Joobe tuvastamise hetkeks ei olnud kaebaja iseseisvalt pöördunud kellegi poole palvega vahetuse algust edasi lükata. Seega oleks kaebaja sisekontrolli töötajate sekkumiseta asunud teenistusse Vabariigi Presidendi residentsis. 6. Tallinna Halduskohus jättis 14.11.2014 otsusega TT kaebuse rahuldamata. 6.1. TT kõrvaldati politseiteenistusest tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks. See, kas isik on toime pannud distsiplinaarsüüteo, selgub alles distsiplinaarmenetluse käigus ja kohus sellekohaseid väiteid ei analüüsi. ATS § 78 lg 1 kohaldamiseks piisab distsiplinaarsüüteo esialgsest hindamisest tulenevast eeldusest, et distsiplinaarmenetluse tulemusel võidakse määrata ametnikule karistusena teenistusest vabastamine (mis praegusel juhul ka toimus). 6.2. TT distsiplinaarmenetluse ajaks ametist kõrvaldamist on kaevatavas käskkirjas kooskõlas HMS § 56 lg-tega 2 ja 3 piisavalt põhjendatud ja kaalutud. Teenistusest kõrvaldamise käskkirjas ei tule analüüsida ATS § 75 lg-tes 4 ja 6 sätestatud aluste olemasolu. Distsiplinaarasja menetluse ajaks teenistusest kõrvaldamise otsustamisel, esialgselt distsiplinaarsüütegu hinnates, piisab vaid eeldusest, et distsiplinaarmenetluse tulemusel võidakse määrata ametnikule karistusena teenistusest vabastamine. 6.3. Ekslik on väide, et kuna käskkirjas puuduvad põhjendused TT vastuväidete arvesse võtmata jätmise kohta, siis saab üheselt järeldada, et neid vastuväiteid ei ole üldse kaalutud. Kaevatavas käskkirjas on vastupidiselt kaebaja väidetule märgitud, et PPA peadirektor on tutvunud TT teenistusliku ettekande ja seletusega, seega ka arvestanud TT esitatud põhjenduste ja vastuväidetega. 6.4. Karistust mõjutavaid asjaolusid (senise teenistuse pikaajaline kestus; varasemate distsiplinaarkaristuse puudumine; joobe tunnused tuvastati väljaspool teenistusaega ehk ametniku vabal ajal; alkoholi tarvitamise tunnused olid tingitud ravimite võtmisest) tuleb analüüsida karistuse määramise käskkirjas, mitte teenistusest kõrvaldamise käskkirjas. 6.5. PPA on õigesti leidnud, et ametnikule esitatavaid ootusi muudab veelgi kõrgemaks asjaolu, milliseid teenistuskohustusi ja millisel valveobjektil tuli kaebajal täita, samas kaebaja selgitused andsid PPA peadirektorile aluse järeldada, et TT ei mõista oma tegevuse tõsidust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. TT palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus rikkus oluliselt menetlusnormi ja kohaldas valesti materiaalõigust, mis tõi kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse. 7.1. Vaidlustatud käskkirjas puuduvad igasugused sisulised motiivid ja põhjendused asjaolude kohta: kas kaebaja võetud ravimid võisid põhjustada lühiajalisi alkoholi tarvitamise tunnuseid; kas ravimite tarvitamisest tingitud lühiajalised alkoholi tarvitamise tunnused võisid mööduda teenistusvahetuse alguseni jäänud ajaga; kas alkoholi sisaldavate ravimite

3-14-437 5(8) tarvitamine on distsiplinaarsüüteo raskuse poolest võrdväärne alkoholi tarvitamisega. Käskkirjas tulnuks käsitleda kõiki selleks ajaks teada olevaid faktilisi asjaolusid, mitte kopeerida üksnes 10 päeva vanast distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjast menetluse algatamise ajendiks olevaid algseid asjaolusid, lisades lihtsalt juurde üldsõnalise märke selle kohta, et distsiplinaarvastutusele võetud ametnik on esitanud mingi seletuse, mille põhjendusi vastustaja ei usu. 7.2. Tulenevalt ATS § 78 ning § 75 lg-te 4 ja 6 sätetest nende koosmõjus peab haldusorgan ametist kõrvaldamise ajaks tuvastama asjaolud, mis tingivad ametnikule etteheidetava rikkumise olulisuse, sest kui rikkumine ei ole oluline, siis ei saa juba ette eeldada karistusena teenistusest vabastamise kohaldamist. Sellest tulenevalt peavad asjaolud, mis muudavad suvalise rikkumise kui distsiplinaarsüüteo oluliseks, sisalduma ka teenistusest kõrvaldamise käskkirjas, sest ilma nende asjaoludeta ei saa teenistusest vabastamist võimaliku karistusena ette näha. 7.3. Käskkirjas toodud kaks üldsõnalist ja loosunglikku lauset ei saa olla haldusorgani kaalutlused, mis õigustavad ametniku teenistusest kõrvaldamist distsiplinaarmenetluse ajaks. Riigikohus on lahendis 3-3-1-52-02 andnud juhise, et diskretsiooni kohaldamine juhtudel, kui seadus selle ette näeb, pole mitte üksnes administratsiooni õigus, vaid ka kohustus. Diskretsiooni korras isiku jaoks negatiivse otsuse tegemine peab olema põhjalikult motiveeritud. Kaalumine eeldab vastaspoole argumendi omaksvõttu või kummutamist. Kui haldusorgan kirjutab isiku vastuväidete kohta käskkirja pelgalt fraasi „olles tutvunud”, ei ole see hinnatav isiku väidete ja põhjenduste kaalumisena. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused kaebaja poolt oma kaebuses kaalutluste puudumise ja vajalikkuse kohta avaldatu kohta. 7.4. Vastustaja on kohtumenetluses teenistusest kõrvaldamise õigustuseks osundanud PPA-s väidetavalt valitsevale nulltolerantsile alkoholiga seotud rikkumiste eest, võimalikule PPA mainekahjule seoses TT rikkumisega, samuti TT eriti vastutusrikkale ametikohale ja tööülesannetele ning võimetusele alkoholi tarvitamise tunnuste tõttu neid ülesandeid nõuetekohaselt täita. Kohus on neid korranud ka kohtuotsuses oma põhjendustena, kuid kõik need kaalutlused on täiesti asjassepuutumatud, sest need ei sisaldunud vaidlustatud käskkirjas ning need ei ole ka tõendatud. Haldusakti õiguspära ja vastavust haldusaktile esitatud nõuetele saab hinnata üksnes haldusakti enda põhjenduste või äärmisel juhul selles viidatud lisa, mis on haldusakti adressaadile koos aktiga kättesaadavaks tehtud, põhjenduste järgi. 7.5. Kohus on otsuse põhjendustes avaldanud, et vaidlustatud teenistusest kõrvaldamise käskkirjas on ülevaatlikult selgitatud rikkumise olemust ja selle tõsidust ning selle eest määratava karistuse võimalikkust. See kohtu väide ei ole kooskõlas kogutud tõenditega ja on ebaõige, sest selliseid ülevaatlikke selgitusi vaidlustatud käskkirjas ei esine. Arusaamatu on, millist käskkirja osa peab kohus rikkumise olemust ja tõsidust käsitlevateks kaalutlusteks. 7.6. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et PPA peadirektor ei pidanudki oma käskkirjas kaaluma võimalikke karistust mõjutavaid asjaolusid. Asjaolu ning võimalus, et alkoholi tarvitamise tunnused on põhjustatud ravimi tarvitamisest, võib üldse välistada distsiplinaarsüüteo tunnused ja see asjaolu välistaks ka ametniku teenistusest kõrvaldamise ATS § 78 lg 1 alusel. Alkomeetri positiivse näidu põhjustamist kui ravimi Valocordin- Diazepam kõrvalmõju on käsitlenud Riigikohus 06.04.2005 lahendis 3-1-1-18-05, milles tühistati mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest mõistetud väärteokaristus just põhjusel, et joobe tunnused võisid olla põhjustatud mitte alkoholi, vaid ravimi Valocordin-Diazepam tarvitamisest. Sellest lahendist tuleneb abstraktne juhis, et arsti ettekirjutusega välja kirjutatud ravimi sihipärasest tarvitamisest tingitud joobe tunnused ei pruugi täita süüteokoosseisu tunnuseid.

3-14-437 6(8) 7.7. Kui distsiplinaarsüüteo esemeks on joobega seotud süütegu ning kui ametnik on enne teenistusest kõrvaldamise otsustamist joobe tuvastamise veenvalt vaidlustanud viisil, mida menetleja ei ole kummutanud, siis ei saa haldusorgan teha adressaadi suhtes HMS § 4 lg 2 alusel menetluse eesmärki ja osaliste huve arvestades negatiivset otsust, kõnealusel juhul otsust teenistusest kõrvaldamise kohta. 7.8. Otsustades ametniku ametist kõrvaldamist, peab haldusorgan kaaluma teenistusest vabastamise kui võimaliku karistuse mõistmise võimalust ja asuma seisukohale, et sellise karistuse mõistmine on pigem tõenäoline. Otsustus, et sellise süüteo eest konkreetse teenistuskäiguga ametniku teenistusest vabastamine on pigem tõenäoline, eeldab siiski ka ametniku isikust tulenevate asjaolude arvestamist: senine teenistuskäik, politseiteenistuse pikk staaž, distsiplinaarkaristuste puudumine ja suur võimalus, et alkoholi tarvitamise tunnused olid tingitud ravimite tarvitamisest, mitte mõnu pärast. Distsiplinaarmenetluses tuleb sarnaselt süüteomenetlusega tõendada isiku süü, mitte süü puudumine ja seetõttu on süü presumptsioonist lähtumine avalikus teenistuses toimuvas distsiplinaarmenetluses põhjendamatu ja vastuolus PS § 22 lg-ga 1. Riigikohus on 15.03.2013 otsuse nr 3-3-1-76-12 p-s 17 märkinud: „…kolleegium on 19. detsembri 2009. a haldusasja nr 3-3-1-38-09 otsuse ps 11 leidnud, et ka distsiplinaarsüüteo menetluses tagab seadus karistusõigusele omase isiku kõrgendatud kaitstuse ja süütuse presumptsiooni. Eeltoodust tulenevalt laienevad distsiplinaarmenetlusele ka kõrgendatud nõuded tõendite kogumisel ja asjaolude väljaselgitamisel. Haldusorgan peab asjaolude väljaselgitamisel põhjendama, kuidas on tõendite alusel jõutud oluliste asjaolude, st süütegude toimepanemise tuvastamiseni ning miks ta eelistab üht tõendit teisele.“ 7.9. Kui PPA on käskkirja välja andes arvestanud TT isikut iseloomustava negatiivse asjaoluna, et ta vaidleb distsiplinaarsüüdistusele vastu „ja pole saanud aru oma teo keelatusest” ning kõiki neid muid kohtumenetluses esitatud asjaolusid, kuid jätnud positiivsed asjaolud kõrvale, n.ö õiget aega ootama, siis ei ole distsiplinaarmenetlus olnud erapooletu ja seda läbi viies ning ametniku teenistusest kõrvaldamise otsustamisel on rikutud süütuse presumptsiooni. Nii on ka kohus, ilmselt põhjendamatult ja HKMS § 165 lg 1 nõuete vastaselt ühelt poolt lükanud tagasi kõik kaebaja esitatud asjaolud, mis välistaks distsiplinaarkaristuse mõistmise või õigustaks kergema distsiplinaarkaristuse mõistmise, kuid teisalt võtnud vastu kõik, mis näitab apellandi süüd suuremana, hoolimata isegi sellest, et neid asjaolusid ei olnud vaidlustatavas käskkirjas põhjenduste ega kaalutlustena kajastatud. 8. PPA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb halduskohtus esitatud vastuväidete juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. 10. ATS § 78 lg 1 sätestab: „Distsiplinaarkaristuse määramise õigust omaval isikul on õigus kõrvaldada ametnik teenistusest distsiplinaarmenetluse ajaks, kui distsiplinaarsüütegu esialgselt hinnates võib eeldada, et distsiplinaarmenetluse tulemusel määratakse ametnikule karistusena teenistusest vabastamine.“ 11. Ringkonnakohtu hinnangul annab ATS § 78 lg 1 haldusorganile kaalutlusõiguse, kas kõrvaldada ametnik distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest või mitte. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Ametist

3-14-437 7(8) kõrvaldamine tuleb kõne alla eeskätt juhtumil, kui on tuvastatud põhjendatud kahtlus distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta ning see kahtlus osutab asjaolule, et ametnikule ei ole enam võimalik usaldada avaliku võimu teostamise õigust (ATS § 83 p 6). Kuna süüteo toimepanemist saab tuvastada ainult korrakohase distsiplinaarmenetluse tulemusel karistuse määramisel, otsustatakse ametist kõrvaldamine paratamatult eelhinnangu alusel toimepandud distsiplinaarsüüteole ja ohule, mida tooks kaasa ametniku teenistuse jätkamine. Haldusorgan vastutab oma seadusest tulenevate ülesannete täitmise eest ning peab oma tegevuse, sh teenistussuhete korraldamisel arvestama, et tema nimel avalikku võimu teostavad ametnikud täidavad oma ülesandeid nõuetekohaselt. Ei ole nõutav ega eeldatav, et haldusorgan peaks distsiplinaarmenetluse algstaadiumis täpselt hindama, kas ametnikule etteheidetav õigusvastane tegu pandi toime ja kui suur on isiku süü. Piisab, kui ametiasutuse käsutuses on piisavalt andmeid, et toime võib olla pandud oluline rikkumine (ATS § 75 lg 4) ja asutuse praktikale tuginevalt võib sellelaadne distsiplinaarsüütegu, kui selle süüline toimepanemine tõendamist leiab, tuua kaasa distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamise. Eeltoodud põhjendustel on oluline jätta haldusorganile säärase prognoosotsuse tegemiseks ulatuslik kaalumisruum, mille üle kohtulik kontroll on piiratud (HKMS § 158 lg 3). 12. Apellant heidab PPA-le ette, et vaidlustatud käskkiri ei ole nõuetekohaselt motiveeritud. Ringkonnakohtu arvates ei anna käskkirja napp sõnastus praegusel juhul alust haldusakti tühistamiseks. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. See nõue on PPA 26.05.2014 käskkirjas täidetud – käskkirja esimene lõik kirjeldab, kuidas PPA sisekontrolli ametnikud tuvastasid 12.05.2014 Vabariigi Presidendi Viljandimaal asuvas residentsis viibinud TT joobeseisundi ning käskkirja teine ja viies lõik sisaldavad viiteid õigusnormidele ja PPA eeskirjadele. 13. Käskkirja kolmandas lõigus kirjutatakse TT seletuskirjadest, millest PPA peadirektor järeldas, et isik ei saa aru oma teo keelatusest. Samuti sisaldub siin lause, mille kohaselt hindab PPA peadirektor TT tegu juba selles menetlusstaadiumis „sedavõrd lubamatuks ja tõsiseks“, mis annab aluse arvata, et talle määratakse distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine. Need laused on käsitatavad selleks ajaks kogutud tõenditele antud esialgse hinnangu alusel tuvastatud põhjendatud kahtlusele, millega PPA peadirektor põhjendas ATS § 78 lg 1 rakendamist. Nendest lausetest on võimalik aru saada, mis olid haldusorgani kaalutlused TT teenistusest kõrvaldamisel (HMS § 56 lg 3). See, et kaebajat ei veena käskkirja põhjendused ja ta üritab neid kohtumenetluses ümber lükata, ei tähenda, et haldusakti põhjendus ei vastaks seadusega nõutud ja õiguste kaitsmiseks vajalikule miinimumstandardile. Kui haldusaktis on esitatud kaalukad põhimotiivid, mis võivad kaebaja väidetele vastamiseks vajada täiendamist ja täpsustamist kohtumenetluses, ei ole tegemist haldusakti tühistamist tingiva põhjendamisveaga (vrd Riigikohtu 25.10.2012 otsus asjas nr 3- 3-1-28-12, p 19 ja 20.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-87-13, p 16). Kaalutlused võinuks olla põhjalikumalt kirja pandud, kuid vorminõudena on põhjendamiskohustus täidetud, sest põhjendustest nähtuvad PPA põhikaalutlused, kaalutlused on jälgitavad ning kohtul on võimalik hinnata, kas need vastavad kaalumisreeglitele. Liialdatud on apellandi väide, et neid lauseid võib kasutada mistahes ametniku mistahes teo korral. 14. Õige on apellandi väide, et käskkirjas pole vastupidiselt halduskohtu otsuses väidetule eraldi motiveeritud, miks on TT tegu käsitatav olulise rikkumisena. See ei too siiski kaasa haldusakti tühistamist, kui rikutud teenistuskohustuse olemusest ja rikkumise laadist võib järeldada, et ametniku tegu tuleb käsitada olulise rikkumisena. Praegusel juhul oli PPA peadirektoril põhjendatud kahtlus, et relva kandev politseiametnik viibis riigipea ametlikus residentsis ca pool tundi enne teenistusülesannete täitmisele asumist joobeseisundis. Reeglina ei ole võimalik joobeseisundisse sattuda muul viisil kui tahtlikult, mistõttu võis PPA menetluse algstaadiumis sellisest eeldusest lähtuda. Kaebaja väide, et joobeseisund tuvastati

3-14-437 8(8) teenistusvälisel ajal, ei ole asjakohane, kuna see toimus vahetult enne vahetuse algust teenistuskoha territooriumil. Põhja prefekti 12.07.2010 käskkirjaga nr 123 kinnitatud Põhja Prefektuuri töökorra p 62 kohaselt on teenistujal keelatud viibida tööl, haldushoones või haldushoone territooriumil joobeseisundis. Kui sisekontrolli ametnikud poleks kaebaja joobeseisundit tuvastanud, asunuks ta oma teenistusülesandeid täitma, võinuks see kaasa tuua ohuolukordi, rääkimata võimalikust mainekahjust politseile ja riigile. 15. Apellant väidab, et PPA peadirektor pidanuks arvestama võimalusega, et TT joobeseisund oli tingitud ravimite tarvitamisest. Ringkonnakohus leiab, et joobeseisundi tekkimise põhjus ja TT süü suurus otsustatakse distsiplinaarmenetluse lõpus, mitte teenistusest kõrvaldamisel. Kaevatava käskkirja tegemise ajal oli PPA peadirektoril võimalik arvestada, et distsiplinaarmenetluse tulemusel võib selguda emma-kumma versiooni õigsus – kas joove tingituna ravimite tarvitamisest, nagu TT kinnitas oma seletuskirjas, või joove tingituna alkoholi tarvitamisest eelmisel õhtul, nagu TT kinnitas sisekontrolli ametnikele vahetult pärast joobe tuvastamist, kui ta ei maininud ravimite tarvitamist. Asjakohane on PPA kaalutlus, et isik võib jätkata samasuguste tegude toimepanemist, kuna ei mõista oma tegevuse keelatust. PPA peadirektori otsus mitte lubada sellises olukorras politseiametnikul jätkata avaliku võimu õiguste teostamist on arusaadav ja mõistlik, jäädes haldusorgani kaalutlusõiguse piiridesse. 16. Karistust mõjutavaid asjaolusid (senise teenistuse pikaajaline kestus; varasemate distsiplinaarkaristuse puudumine; joobe tekkimise põhjused) ei saa distsiplinaarmenetluse algstaadiumis analüüsida nii põhjalikult kui karistuse määramise käskkirjas. Nagu eespool kirjeldatud, on ametniku teenistusest kõrvaldamise eesmärgiks maandada asutuse ülesannete nõuetekohast täitmist ohustavad riskid, mitte uurida distsiplinaarsüüteo asjaolusid, ametniku võimaliku süü suurust ja karistuse proportsionaalsust. Seejuures on seadusandja eeldanud, et iga süüteokahtlus ei vii ega saagi vältimatult viia karistuse määramiseni, mistõttu on ebaõigluse vältimiseks ja ametniku huvide tasakaalustatud kaitseks ette nähtud palga säilitamise eriregulatsioon (ATS § 78 lg-d 3 ja 4). 17. Asjakohatu on viide Riigikohtu 06.04.2005 lahendile 3-1-1-18-05, kuna selles kaasuses manustas kiirabi isikule kõrge etanoolisisaldusega ravimit pärast isiku poolt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist, mis tekitas hiljem tõendusliku vaidluse, kas isikul oli joove ka enne tema sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist. Praegusel juhul pole algusest peale olnud mistahes vaidlust selles, et kaebaja oli kontrolli teostamise hetkel alkoholijoobes. 18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus jääb muutmata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks