1-12-2391/69 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

15. mai 2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-2391 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Ain Tali Kaitsja Tõlk Priit Palmiste Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrejs Vikis vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu ANDREJS VIKIS, isikukood 36906170344, kannab karistust Viru vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistusaja algus 16.07.2011, karistusaja lõpp 11.02.2017.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 07.05.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON

Vabastada Andrejs Vikis tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 24.05.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmisest. Andrejs Vikis vabastada karistuse kandmisest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

KrMS § 426 lg 3 lähtudes ei kohaldata Andrejs Vikis suhtes käitumiskontrolli, seoses tema väljasaatmisega Eesti Vabariigist.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Andrejs Vikisile, kaitsjale, prokurörile ning Ida Prefektuuri kodakondsusja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talitusele Andrejs Vikis’e riigist väljasaatmise korraldamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

30.03.2015 saabusid Viru Maakohtule Viru Vangla materjalid kinnipeetava Andrejs Vikis vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Andrejs Vikis on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 24.05.2012 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 189 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.06.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat 9 kuud ja 26 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 6 kuud ja 26 päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestati alates 16.07.2011. Lisakaristusena KarS § 54 lg 1 alusel kohaldati Läti Vabariigi kodaniku Andrejs Vikise väljasaatmist koos sissesõidukeeluga Eesti Vabariiki 8 aastaks.

Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab teist reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras on isikut karistatud kahel korral. Mõlemad Eestis toime pandud kuriteod on seotud narkootilise aine valmistamisega. Kuriteod on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil ja omavad rahvusvahelist ulatust. Soodusteguriks on soov teenida kiiret tulu ning ühiskonnas kehtivate normide ja reeglite mitte tunnistamine.

Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

Kohtuistungil taotles Andrejs Vikis enda ennetähtaegset vabastamist. Isiku sõnul soovib ta vabaneda, et elada normaalset elu. Isik on vangistuses omandanud tisleri ja puidutööpingi eriala. Isiku sõnul võtab üks firma ta sadamasse tööle. Kinnipeetav tunnistab oma süüd ning kahetseb. Isiku sõnul on ta vanglas läbinud erinevaid programme ning on veendunud, et suudab seaduskuulekalt elada.

Prokurör toetas Andrejs Vikisi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Andrejs Vikis’e käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid: sotsiaalabiprogrammides aktiivne ja sõbralik osalemine, majandustöödel töötamine jm, mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise KarS §-s 76 lg 2 p 2 sätestatud formaalsed alused on täidetud. KrMS § 426 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda karistusseadustiku § 76 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Lähtudes mh asjaolust, et nimetatud vangistatu käesoleval ajal vabastamine lihtsustaks Andrejs Vikis’e väljasaatmisotsuse täitmist, toetab prokuratuur tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist KrMS § 426 lg 3 sätete kohaldamisega.

Kaitsja palus kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul on Andrejs Vikis täitnud täielikult individuaalse täitmiskava. Mh on Andrejs Vikis läbinud resotsialiseeruva iseloomuga sotsiaalsete oskuste treeningu, mille raames käitus väga aktiivselt ja sõbralikult ning õppis teadvustama enda valikuid ja vastutust ning kontrollima enda käitumist. Samuti läbis Andrejs Vikis sotsiaalprogrammi Õige hetk, mille raames õppis teadvustama tegusid ja nende tagajärgi. Lisaks kõikide vangla poolt võimaldatud sotsiaalprogrammide läbimisele ei keeldunud Andrejs Vikis ka vanglas töötamisest.

Ajavahemikul 2013-2014 töötas Andrejs Vikis vangla majandustöödel koristajana ning alates 2014 köögitöölisena. Seega omab ta pidevat tööharjumust vanglas ning mis veelgi olulisem, on ennast otsustavalt distantseerunud vangla subkultuurist, mis teadupärast taunib vangla heaks töötamist. See näitab Vikise tahet ja otsustavust käituda õiguskuulekatele isikutele omasel viisil. Andrejs Vikise tahet ja otsustavust käituda õiguskuulekatele isikutele omasel viisil kinnitab ka asjaolu, et vaatamata pikaajalisele vangistuses viibimisele (peaaegu 4 aastat), ei ole selle aja jooksul kordagi eksinud karistuse kandmise reeglite vastu ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused.

See näitab selgelt, et Andrejs Vikis suudab Ja tahab end kehtivatele ja ühiskonnas kokku lepitud reeglitele allutada, ning seda nii vanglas kui ka sellest johtuvalt vabaduses viibides. Viru Vangla taotluse kohaselt tuleks Andrejs Vikis vabastada KrMS § 426 lg 3 alusel ilma teda käitumiskontrollile allutamiseta, kuivõrd vabastamisel saadetaks ta Eesti Vabariigist välja. Eeltoodu põhjal saab asuda seisukohale, et käesolevaks ajaks on vangistuse täideviimise eesmärgid - kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine - Andrejs Vikise suhtes täidetud ning puudub objektiivne vajadus tema Jätkuvaks kinnipidamiseks vanglas.

Vastavalt Viru Vangla analüüsile puudub Andrejs Vikisel ohtlikkus kõigis hinnatud kategooriates - eluasemega, haridusega, majanduse ja tööga, suhetega, alkoholiga, hoiakutega, tervisega ja mõtlemisega seonduvalt. Sellest tulenevalt puuduvad takistused Andrejs Vikise edukaks taasühiskonnastamiseks. Andrejs Vikisel on ka vabaduses kindel elukoht, töökoht ning perekond -abikaasa ja 3 alaealist last. Kaasaegses kriminaaltäitevõiguses üldaktsepteeritult on kinnipeetava edukaks taasühiskonnastamiseks oluline kinnipeetava jaoks vanglavälise sotsiaalse sidususe olemasolu, mis peamiselt asetub teljel kodu (elukoht) - töö (töökoht) - suhtlusringkond.

Ka selles osas on Andrejs Vikise edukaks resotsialiseerumiseks kõik vajalikud tingimused täidetud. Seega on Andrejs Vikise edukas taasühiskonnastamine tõsikindlalt (resotsialiseerumine) võimalik.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Andrejs Vikisi saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Antud juhul on Andrejs Vikis ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku karistusajast, mistõttu esinevad formaalsed alused tema ennetähtaegseks vabastamiseks.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada. Vastavalt Viru Vangla analüüsile puudub Andrejs Vikisel ohtlikkus kõigis hinnatud kategooriates - eluasemega, haridusega, majanduse ja tööga, suhetega, alkoholiga, hoiakutega, tervisega ja mõtlemisega seonduvalt. Sellest tulenevalt puuduvad takistused Andrejs Vikise edukaks taasühiskonnastamiseks. Kinnipeetav on vangistuses läbinud erinevaid programme ning omandanud tisleri ja puidutööpingi erialad. Isik tunnistab oma süüd ning kahetseb tehtut. Samuti on antud kinnipeetava puhul positiivne see, et tal puuduvad vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Isikul on olemas vabanedes kindel eluja töökoht ning isik on motiveeritud vabaduses elama seaduskuulekat elu, mistõttu kohus leiab, et isik on võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada.

KrMS § 426 lg 3 kohaselt täitmiskohtunik võib määruses loobuda karistusseadustiku § 76, 761 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Kohus vabastab Andrejs Vikise tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 24.05.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmisest.

KrMS § 426 lg 3 lähtudes ei kohaldata Andrejs Vikis suhtes käitumiskontrolli, seoses tema väljasaatmisega Eesti Vabariigist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro kohtunik