1-15-2734/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U

M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mail 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-2734 Kohtukoosseis Urmas Reinola, Meelika Aava, Orvi Tali Kriminaalasi H.F-i (H.F)

121 199 lg 2 süüdistuses KarS § ja § p 8, 9

järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22. aprilli 2015 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav H.F , kaebus menetluskulude ja tsiviilhagide väljamõistmise osas

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 22. aprilli 2015 kohtuotsus H.F-ilt menetluskulude väljamõistmise osas apellatsioon rahuldamata. jätta muutmata ja süüdistatava

2. apellatsioon osas, milles vaidlustatakse H.F-ilt Jätta tsiviilhagide väljamõistmist, läbi vaatamata.

Edasikaebe kord M vahendusel esitada ääruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja määruskaebuse Riigikohtule

10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 22. aprilli 2015 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati H.F süüdi KarS § 121 itseeritav KarS § 12 ja § 199 lg 2 p

9 järgi ning (alates 01.01.2015 kvalif

1 lg 2 p 2) 8,

karistati vangistusega vastavalt 1 aasta ja 6 kuud. lugedes kergema karistuse KarS § 64 lg 1 alusel,

kaetuks raskeimaga, mõisteti KarS § 68 lg 1 alusel loeti liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

eelvangistuses viibitud aeg 24.06.-25.06.2014, s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks

2(4) kandmis

Karistusaja alguseks loeti ele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud 28 päeva vangistust. H.F-i kinnipidamine, s.o alates 28.10.2014.a.

KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti riigi kanda DNA-ekspertiisi kulud summas 399 eurot. H.F-ilt mõisteti menetluskuludena riigituludesse sundraha 585 eurot; koopiakulud summas 3 eurot ja kaitsjatasu summas 312 eurot, mis tuleb tasuda jooksul

30 päeva käesoleva kohtuotsuse jõustumise kohtuotsuses näidatud st arvates Maksuja Tolliameti kontole. Tsiviilhagid rahuldati -

TsMS § 440 lg st 1 tulenevalt täies ulatuses ja H.F-ilt mõisteti kannatanu AGB kasuks

300 eurot ja kannatanu kasuks 350 eurot. välja MS

2. H.F tunnistati tema,

KarS § 121 (alates 01.01.2015 § 121 lg 2 p 2) järgi süüdi selles, et

28.10.2014 kella 16.00 paiku kasutas aadressil XXXXXX XX-XX, Tallinn asuvas korteris füüsilist v

- ägivalda oma ema IM suhtes selliselt, et lõi IM le tapeedirulliga vastu pead ja näkku, tekitades kannatanule füüsil matoomi lõua vasakul ist valu ja tervisekahjustused - ninaluude murru ja he poolel; KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime selles, et pannud

vargusi, ajavahemikul 23.06.2014 kella 22.00 - 24.06.2014 kella 06.00, varastas kasutuses MS

olevast sõiduautost BMW reg/nr XXXXXX, mis oli pargitud aadressile XXXX X, Tallinn, kannatanule kuuluva automaki SONY maksumusega 100 eurot ning bassikõlari koos võimendiga

ALPINE kogumaksumusega 250 eurot. Kahju kokku 350 eurot. Samuti tema, 17.07.2014 kella

14.35 ja 22. AGB- kuuluvast

00 vahel püüdis varastada parempoolse esiukse klaasi lõhkumise teel le sõiduautost Seat Alhambra reg/nr XX-XXXXX, mis oli pargitud aadressil Tallinn, X -XXXXXX XX

XX asuvas EuroPark parklas, ruudulise mustriga kotti, milles olid kannatanu isiklikud asjad, taskulampi ja maniküürikomplekti koguväärtuses 50 eurot ning musta värvi fotokaamera kotti, milles oli fotoaparaat väärtuses 300 eurot. Autoklaasi lõhkumisega on tekitatud varalist kahju kokku

300 eurot. Esemete vargus jäi pooleli, kuna H.F-i nähti ja tunnistaja tegevust auto juures lähenemisel jooksis ta minema.

ESITATUD APELLATSIOON

3. Esitatud apellatsioonis vaidlustab H.F maakohtu otsuse temalt kannatanute kasuks üksnes tsiviilhagide väljamõistmise ning menetluskulude väljamõistmise osas. Süüdistatav on seisukohal, et kuna tal ei ole tööd ega sissetulekuid, samuti puudub tal muu vara, tuleb osa neist jätta riigi kanda. Samuti palub jätta riigi kanda osa määratud kaitsjale makstud tasust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, leiab, et H.F-i apellatsio menetluskulude, s.h on tsiviilhagisid puudutavas osas tuleb jätta läbi vaatamata, taotlus kaitsjatasu suuruse vaidlustamises aga rahuldamata.

5. Apellatsioon osas, milles süüdistatav vaidlustab kannatanute kasuks , tsiviilhagide hüvitamist

tulenevalt KrMS . Kui kohtunik asub seisukohale, et § 318 lg 4, läbivaatamisele ei kuulu kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi KrMS § 318 lg 4 rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § se lause, §

2 ja §

326 lg 2 1-

323 lg 2 p

lg 4 alusel läbi vaatamata. Sellesisulise suunise on andnud kohtutele Riigikohtu

kriminaalkolleegium oma 27. aprilli 2006 -1-1-38-06. Apellant ei osutanud määruses nr 3 apellatsioonis ühelegi teisele KrMS § 318 lg 4 nimetatud rikkumisele. htukolleegium märgib, et Ko

16.04.2015 süüdistatava, prokuröri ja süüdistatava kaitsja vahel toimunud läbirääkimiste tulemusena süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras ( 24). Nähtuvalt kokkuleppe sisust on H.F-ile selgitatud ka menetluskulude I kd, tl 21-

3(4)

ja sundraha tasumise kohustust, samuti ka seda, et kohtu poolt väljamõistetavad sundraha ja menetluskulud ei kuulu kokkuleppe sisusse. 22.04.2015 toimunud maakohtu istungil avaldas süüdistatav, et õigused ja kohustused on nõustub talle arusaadavad, kokkulepe on arusaadav, kokkuleppega. Tsiviilhagidest on teadlik, on nõus tasumisega (I kd, tl 15-17 Seega on kohtuotsus ). kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Kohtuistungil ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude jätmist osaliselt riigi kanda ega taotlenud nende hüvitamist ositi. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on antud juhul hagi õigeksvõtt kohtule siduv. Eeltoodut arvesse võttes rahuldas kohus kannatanu ja MS tsiviilhagi ng n d kuuluvad põhjendatult te AGB d täies ulatuses ni ee süüdistatavalt väljamõistmisele kannatanute kasuks.

6. Mis puudutab H.F-ilt kohtuotsusega

väljamõistetud menetluskulude (õigusabikulude)

vaidlustamist, siis kohtukolleegium peab esmalt vajalikuks viidata

- 189 lg 2, mis

KrMS § le

kehtestab, et kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt juhul, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, milles sätestatu näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Kuivõrd süüdistatav on oma kaebuses vaidlustanud temalt menetluskulude mise ega ole viidanud kriminaalmenetluse väljamõist seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, siis kuulub tema poolt esitatud taotlus lahendamisele kui määruskaebus, mida on võimalik esitada ka kokkuleppemenetluses ning milline menetlus ei too endaga kaasa süüdistatavale uusi menetluskulusid.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle

3 kohaselt jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Seega ei võimalda KrMS § 180 lg 3 jätta menetluskulusid täielikult ri Kohus pidas võimalikuks jätta riigi kanda DNA ekspertiisi kulud summas 399 igi kanda.

eurot, kuivõrd ekspertiisiga täiendavat tõenduslikku teavet ei saadud. Kohtukolleegium ei tuvastanud -s veelgi suuremas osas riigi KrMS § 180 lg

3 ettenähtud menetluskulude hüvitamise kanda jätmise seaduslikeks alusteks olevaid asjaolusid ei ole käsitletavad . Niisuguste alustena apellandi väited, et tal ei ole tööd ega sissetulekuid ning et tal puudub muu vara. Asjaolu, et H.F viibib vanglas, ei ole samuti aluseks tema lt välja mõistetud menetluskulude

riigi kanda jätmiseks, sest Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama.

VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium 7. detsembri 2012 lahendis nr 3-1-1-120-12 märkinud, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Riigikohus on selles lahendis märkinud, et juhul kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Seega on H.F võimalik töötada ka vangla tingimustes ning asuda hüvitama temalt välja mõistetud menetluskulusid. Kriminaaltoimiku materjalidest ega ka määruskaebusest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval kui töövõimelisel isikul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtukolleegium leiab, et rin menetluskulude osaliselt gkonnakohtule esitatud taotlus süüdistatavalt välja mõistetud riigi kanda jätmiseks rahuldamisele ei kuulu, sest selleks puudub seaduslik alus.

4(4) Kohtuk v olleegium märgib, et süüdistata on end ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega sellisesse olukorda asetanud. Kriminaalasja H.F-i on varem korduvalt materjalidest nähtub, et

kriminaalkorras karistatud. Vaatamata sellele ei ole karistused tema varasemalt mõistetud käitumisele mõju avaldanud kuritegude toimepanemise jätkamine Süüdistatav pidi , mida kinnitab .

seega möönma, et kuriteo menetlemisega kaasnevad kulud kuuluvad tasumisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. kriminaalmenetluse võimalikest k Seega oli apellant teadlik uludest ja hiljem asja

arutamisega kokkuleppemenetluses ei ole tegemist n.ö üllatusliku menetluskulude

väljamõistmisega. Kaitsjatasu suurus 312 eurot on vastavuses kriminaaltoimiku materjalidega ja puudub seadusest tulenev

alus jätta osa sellest riigi kanda.

7. Eeltoodu alusel ja juh

390 lg 1, 2, 3 22. indudes KrMS § jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu

aprilli 2015 otsuse H.F-ilt muutmata ja H.F-i menetluskulude väljamõistmise osas

määruskaebuse rahuldamata. Apellatsiooni osas, milles vaidlustatakse tsiviilhagide H.F-ilt väljamõistmist, jätab läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Reinola Meelika Aava Orvi Tali