3-15-669/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-669

Haldusasi

Stemco OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 05.12.2014

maksuotsuse nr 12.2-3/012607-24 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Stemco OÜ, esindaja advokaat Henrik Kirsimäe

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Anneli

Metsalu

RESOLUTSIOON

1. Lugeda Stemco OÜ kaebus mittetähtaegselt esitatuks.

2. Lõpetada haldusasja menetlus.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

4. Tagastada advokaadibüroole Legalia OÜ tema poolt

tasutud

riigilõiv

eurot

arveldusarvele

nr

EE311010002028275009 AS-is SEB Pank ja M. H.le tema

poolt tasutud riigilõiv 735 eurot arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 – 3 peale on õigus esitada

määruskaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule

Tallinna

Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 05.12.2014 Stemco OÜ suhtes maksuotsuse nr 12.2-

3/012607-24. Maksuotsusele esitatud vaide jättis MTA 09.02.2015 vaideotsusega nr 6-1/2551-

2 rahuldamata.

2. Stemco OÜ esitas 17.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 05.12.2014

maksuotsuse nr 12.2-3/012607-24 tühistamiseks.

3. Kohus jättis 19.03.2015 määrusega kaebuse käiguta, andes tähtaja täiendava riigilõivu

tasumiseks, vaidemenetluse materjalide esitamiseks ning võimaluse korral MTA vaideotsuse

kättetoimetamise aja kohta tõendite esitamiseks. Kaebaja tasus täiendava riigilõivu ning esitas

kohtule vaidemenetluse materjalid. Kohus võttis kaebuse 27.03.2015 määrusega menetlusse,

kohustas MTA-d kaebusele vastama ning muuhulgas esitama ka tõendid kaebajale vaideotsuse

kättetoimetamise kohta.

4. MTA leidis 24.04.2015 vastuses, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja palus

menetluse lõpetada. MTA 09.02.2015 vaideotsus on kaebajale elektrooniliselt „E-

maksuamet/e-toll“ (e-maksuamet) kaudu kätte toimetatud 12.02.2015. Maksukorralduse

seaduse (MKS) § 54 lg 3 kohaselt loetakse e-maksuametisse üleslaaditud dokument

kättetoimetatuks selle avamisel, dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem

automaatselt. Vastustaja selgitas välja, et vaideotsuse võttis 12.02.2015 kell 11:53:02 vastu M.

H. Kaebaja juhatuse liikme Andrei Hmelnitski 14.01.2013 seletuste kohaselt on tema abikaasa

M. H. Stemco OÜ-s büroojuht, kes tegeleb paberitega. Seega on vaideotsuse vastu võtnud

kaebaja juhatuse liikmega isiklikult ja juriidilise isiku töötajana seotud isiku volituse alusel, kes

oleks pidanud kaebajale vastava otsuse koheselt edastama. Juriidilise isiku kohustus on

hoolitseda posti pideva vastuvõtmise eest, see tähendab kohustust tagada posti kättesaamine

igapäevaselt postiasutuse või e-kanali kaudu. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid oma väite

kinnitamiseks, et ta sai vaideotsuse kätte 15.02.2015. Eeltoodut arvestades oli kaebuse

esitamise tähtpäevaks 16.03.2015, kuid kaebus on kohtule edastatud 17.03.2015.

5. Kohus koostas 28.04.2015 kaebajale kohtunõude, milles palus esitada põhjendused ja

tõendid kaebuse tähtaegsuse kinnitamiseks või esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.

6. Kaebaja esitas 05.05.2015 seisukoha, milles leidis, et ei ole kaebetähtaega rikkunud.

M. H. ei ole kaebaja juhatuse liige ning seetõttu ei ole tema poolt e-maksuametist vaideotsuse

digitaalsel kujul allalaadimine käsitatav vaideotsuse kättetoimetamisena Stemco OÜ-le. Stemco

OÜ juhatuse liige sai vaideotsuse kätte alles 15.02.2015. E-maksuameti süsteemist

elektroonilise dokumendi allalaadimine (kasutaja arvutisüsteemi salvestamine) ei ole samuti

tõlgendatav menetlusdokumendi kättetoimetamisena. E-maksuameti süsteemi üleslaaditud

dokumenti ei avata e-maksusüsteemis, vaid kättetoimetamiseks üleslaetud dokument laetakse

alla kasutaja arvutisüsteemi. Kuna MKS § 54 lg 3 seob kättetoimetamise allalaetud

elektroonilise dokumendi avamisega, siis saab dokumendi lugeda kättetoimetatuks, kui selle

adressaat (äriühingu juhatuse liige) dokumendi oma arvutisüsteemis avab. Teatavasti on

allalaetav dokument digitaalkonteineris .pdf (või muus) formaadis. Sellise elektroonilise

dokumendi avamine toimub alles vastava arvutiprogrammi abil ning avatud on see alles siis,

kui see on adressaadile loetav. Kas e-maksuameti infosüsteem saab üldse dokumendi

kättetoimetamist registreerida automaatselt, on tehniliselt küsitav, kuna sellel puudub

juurdepääs kasutaja/adressaadi arvutisüsteemile. Põhjus, miks kättetoimetamine on seaduses

seotud

elektroonilise

dokumendi

avamise

ja

mitte

allalaadimisega,

on

see,

et

menetlusdokumentide saatmine adressaadile toimuks teatud kindlaid formaliseeritud reegleid

järgides viisil, mis võimaldab menetlusdokumendi kätte toimetada ja üle anda selliselt, et saajal

oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda.

Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja seaduslik esindaja avas 12.02.2015 vaideotsuse.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus on seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja kuna kaebaja ei ole

tähtaja ennistamist taotlenud, tuleb menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152

lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetada.

8. MKS § 151 lg-st 2 tuleneb, et maksukohustuslasel, kelle vaie jäi rahuldamata, on õigus

pöörduda HKMS-s sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. HKMS § 47 lg

2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib

kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks

kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebaja on MTA 05.12.2014

maksuotsuse vaidlustamiseks läbinud vaidemenetluse maksuhalduri juures. Seega tuli kaebajal

halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavakstegemisest.

9. MKS § 149 lg 1 lause 2 sätestab, et vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte MKS

4. peatükis sätestatud korras. Selles peatükis paiknev MKS § 54 lg 1 p 1 näeb ette, et dokumendi

elektroonilise kättetoimetamisena käsitatakse muu hulgas dokumendi üleslaadimist Maksu- ja

Tolliameti e-teenuse keskkonda „e-maksuamet/e-toll” (edaspidi e-maksuamet) tingimusel, et

dokumendi adressaat on e-maksuameti kasutaja ja ta on teatanud maksuhaldurile oma

elektronposti aadressi või mobiiltelefoni numbri. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

saadetakse dokumendi e-maksuametis kättesaadavaks tegemise kohta dokumendi adressaadile

sellekohane teade tema elektronposti aadressil või lühisõnumiga mobiiltelefoni numbril. MKS

§ 54 lg 3 teine lause sätestab, et e-maksuametisse üleslaaditud dokument loetakse

kättetoimetatuks selle avamisel, dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem

automaatselt.

MTA esitas halduskohtule tõendina väljavõtte e-maksuametist (kd I tl 53), millest nähtub, et

Stemco OÜ (reg kood 12118296) vaideotsus nr 6-1/2551-2 on saadetud e-maksuametisse

09.02.2015 kell 13:43:03 ning selle kättetoimetamise ajaks on 12.02.2015 kell 00:00:00. Samuti

on esitatud konkreetsemad andmed, et vaideotsuse avas 12.02.2015 kell 11:53:02 H. M.,

isikukoodiga XXXXXXXXXX (kd I tl 54), ning et nimetatud isik on alates 13.06.2011 Stemco

OÜ volitatud isikuks (kd I tl 55).

10. Kaebaja leiab esiteks, et M. H. kaudu ei saa dokumenti kaebajale kättetoimetatuks

lugeda, kuna viimane ei ole kaebaja juhatuse liige, ning teiseks, et e-maksuamet võib küll

näidata dokumendi allalaadimist e-maksuametist, kuid sellega ei ole täidetud MKS § 54 lg 3

tingimus, mille kohaselt loetakse dokument kättetoimetatuks selle avamisel.

11. MKS § 54 lg-st 3 tuleneb, et e-maksuametisse üles laetud dokumendi avamine on

võrdsustatav selle kättetoimetamisega ning kättetoimetamise registreerib infosüsteem

automaatselt. Kaebaja seisukohtadest lähtuvalt on küsimus selles, mida tähendab dokumendi

„avamine“ MKS § 54 lg 3 mõttes.

MKS-i muudatus, millega anti maksuhaldurile võimalus toimetada isikutele dokumente kätte

e-maksuameti teel, jõustus 01.07.2013 maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse jõustumisega. Nimetatud seaduse eelnõu (414 SE) seletuskirjas on MKS § 54 lg 3 kohta

selgitatud:

„E-maksuameti

keskkonnas

dokumendi

avamisel

registreerib

keskkond

automaatselt kättetoimetamise kinnituse ning seetõttu ei tule maksukohustuslasel eraldi

dokumendi kättesaamise kinnitust maksuhaldurile edastada.“ Ka MKS §-s 451 ja § 63 lg-s 4

(enne 01.07.2013 MKS § 54 lg-s 3 ja § 63 lg-s 4) viidatud rahandusministri 19.12.2002 määruse

nr 149 „Maksuhaldurile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide formaadi- ja allkirjanõuded

ning muud elektroonilisele teabevahetusele esitatavad nõuded maksumenetluses ja riigi-, valla-

ning linnaasutuste poolt elektroonilisel teel esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide

nimekiri“ muutmise määruse eelnõu seletuskirjas (kättesaadav http://eelnoud.valitsus.ee) on

käsitletud MKS-is 01.07.2013 jõustuvaid muudatusi. Seletuskirjas selgitati MKS § 54 kohta

järgmist: „Maksuhalduri töötaja koostab süsteemi abil dokumendi (eelnevalt haldusakti

andmise õiguspärasust ja otstarbekust hinnates) ning digiallkirjastab selle. Kui dokumendi

adressaat omab e-maksuameti/e-tolli kontot, siis teeb süsteem dokumendi kättesaadavaks selles

keskkonnas ning saadab isiku meiliaadressile teate (meiliaadressi puudumisel mobiiltelefonile

SMSi). E-maksuametisse/e-tolli on üles pandud isikut puudutav dokument – palun minge seda

vaatama. Kui isik läheb e-maksuametisse/e-tolli, siis ilmub talle kõigepealt ekraanile kõnealuse

dokumendi manus ja ta ei saa e-maksuametis/e-tollis kuhugi mujale minna enne, kui on sellele

manusele klikanud, misjärel manus avaneb. Süsteem registreerib manuse avamise kuupäeva ja

kellaaja, millisest hetkest loetakse dokument kättetoimetatuks.“

Kohus mõistab eeltoodud seletusi selliselt, et e-maksuameti infosüsteem saab registreerida

ainult e-maksuameti keskkonnas teostatud toimingu, s.o digitaalselt allkirjastatud dokumendile

klikkamise ja sellele järgneva digitaalkonteineri avanemise ning MKS § 54 lg-s 3 ei ole silmas

peetud konteineris sisalduva .pdf (või muus) formaadis dokumendi avamist isiku arvutis

vastava programmiga. Nagu kaebaja ise vihjas, siis seda, kuidas isik e-maksuametis avatud

konteineri sisuga edasi tegutseb, MTA enam kontrollida ei saa. Seega ei saa MKS § 54 lg-t 3

tõlgendada viisil, mille kohaselt seob säte dokumendi kättetoimetatuks lugemise tingimusega,

mida e-maksuameti infosüsteemil polegi võimalik fikseerida (arvutis dokumendi avamisega).

Kui e-maksuameti infosüsteem on käesoleval juhul registreerinud, et vaideotsus on 12.02.2015

kaebajale M. H. kaudu kätte toimetatud, siis järelikult M. H. vajutas 12.02.2015 e-maksuametis

vaideotsusele ning konteiner avanes. Kui kaebaja väidab, et M. H. ei avanud konteineris

(ümbriku sisus) vaideotsuse faili, vaid valis variandi „Salvesta“, misjärel laeti dokument .ddoc

(või .bdoc) kujul arvutisse ega avatud selles sisalduvat faili, siis see enam kättetoimetamise

fakti ei mõjuta. Seega on kohus vastupidiselt kaebajale seisukohal, et asjaolu, kas isik e-

maksuametis dokumendile vajutamise järel dokumendi oma arvutis ka tegelikult avas ja selle

sisuga tutvus, ei ole MKS § 54 lg 3 kohaselt kättetoimetatuks lugemisel oluline. Kohus tugineb

selles osas ka Riigikohtu praktikale seoses juriidilisele isikule dokumentide kättetoimetamisega

posti teel. Riigikohus on 20.05.2003 määruses haldusasjas nr 3-3-1-37-03 (p 11) leidnud, et

juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle

üleandmise hetkest või, kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tähtkirja

saabumise kohta teate jätmise hetkest. See, kas adressaat tegelikult haldusakti kätte sai, ei ole

oluline. Oma 03.03.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-10-04 (p 13) märkis Riigikohus, et

teatavakstegemisel ei ole alati oluline, et adressaat haldusakti sisuga ka tegelikult tutvuks.

Vastasel juhul oleks asutustel väga raske haldusaktide teatavakstegemist korraldada. Haldusakti

sisuga tutvumine eeldab teatud ulatuses ka menetlusosalise aktiivset käitumist. Kohus leiab, et

kui MTA peaks igal juhtumil kontrollima, kas isik on e-maksuametis vastu võetud dokumendi

oma arvutis loetaval kujul ka tegelikult avanud (kui selline kontroll võimalik oleks), siis

muudaks see MKS § 54 lg-st 3 tuleneva automaatse kättetoimetamise kinnituse saamise

regulatsiooni mõttetuks.

Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebaja väited ei lükka ümber e-maksuameti

väljavõttest nähtuvat järeldust, et vaideotsus on 12.02.2015 kaebajale kätte toimetatud.

12. Kohus leiab, et MTA 09.02.2015 vaideotsuse saab kaebajale M. H. kaudu

kättetoimetatuks lugeda 12.02.2015.

MKS § 54 lg-st 3 ei tulene, et juriidilisele isikule dokumendi kättetoimetatuks lugemiseks peab

dokumendi tingimata avama äriühingu juhatuse liige. Halduskohus tugineb lisaks Riigikohtu

praktikale seoses posti vastuvõtmisega juriidilise isiku registrijärgsel aadressil. Riigikohus on

selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti

vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt (10.03.2011 otsus nr 3-3-1-100-

10, p 16). Seega võib juriidilise isiku posti registrijärgsel aadressil vastu võtta nii juhatuse liige

kui teised selleks volitatud isikud. Kohtu hinnangul saab ka e-maksuametis dokumendi

kättetoimetatuks lugeda, kui selle on avanud volitatud isik, mitte tingimata juhatuse liige. MTA

esitas kohtule tõendi, et M. H. on e-maksuametis Stemco OÜ volitatud isikuks Andrei

Hmelnitski ja Olga Kuruse kõrval (kd I tl 55) ning et M. H. töötab samuti ettevõttes ning on

Stemco OÜ büroojuht (kd I tl 170 p). Kuna kaebaja seaduslik esindaja A. Hmelnitski on

volitanud M. H. e-teenuseid kasutama, siis sellega on ta aktsepteerinud tema poolt toimingute

tegemist e-maksuametis kaebaja nimel. Järelikult vaideotsuse avamine volitatud isiku poolt on

omistatav kaebajale.

13. Kuna vaideotsus oli kaebajale teatavaks tehtud 12.02.2015, hakkas 30-päevane kohtusse

pöördumise tähtaeg kulgema 13.02.2015 ning möödus 14.03.2015, mis oli laupäev. Seega oli

viimaseks kaebuse esitamise päevaks esmaspäev, s.o 16.03.2015 (HKMS § 67 lg 4). Kuna

kaebaja esitas kaebuse 17.03.2015, on kaebetähtaega rikutud.

14. Kaebaja ei ole kohtule esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust, kuigi kohus selgitas

seda võimalust oma 28.04.2015 kohtunõudes. Seega ei saa kohus hinnata, kas tähtaja

möödalaskmiseks esinesid mõjuvad põhjused, ega ka kaebetähtaega ennistada.

15. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja

ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab

määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele. Arvestades eeltoodud põhjendusi tuleb asja menetlus seega lõpetada. Kohus

selgitab, et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal

alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

16. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja eest tasus riigilõivu 15 eurot advokaadibüroo

Legalia OÜ (kd I tl 19) ning 735 eurot M. H. (kd I tl 31). Need summad tuleb menetluse

lõpetamise tõttu isikutele tagastada.

17. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise

ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja ei ole

esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente. Arvestades asjaoluga, et

vastustajat esindas kohtumenetluses tema töötaja, siis ei ole vastustajal tõenäoliselt tekkinud

menetluskulusid, mida tuleks kaebajalt välja mõista. Seetõttu jätab kohus vastustajale

täiendavat tähtaega andmata poolte menetluskulud poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit