2-14-56070/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Määruse tegemise aeg ja koht

14. mai 2014.a Tallinn Tsiviilasja number 2-14-56070 Tsiviilasi OÜ XXXhagi XXXvastu võlgnevuse 495 000 eurot, intresside 98 917.50 eurot ja viivise väljamõistmiseks Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine kirjalikus menetluses Menetlusosalised

hageja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper (Advokaadibüroo Sirel&Partnerid, e-post menetlus@sirel.ee) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), juhatuse liige XXX Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal (Advokaadibüroo Entsik&Partnerid, e-post tarmo.friedenthal@entsik.ee) RESOLUTSIOON

1. Keelduda OÜ XXX hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks menetlusse võtmisest.

2. Kõik menetluskulud jätta OÜ XXX kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

Asjaolud

18.08.2014 esitas OÜ XXX Harju Maakohtule hagi XXX vastu võlgnevuse 495 000 eurot, intresside 98 917.50 eurot ja viivise väljamõistmiseks.

Harju Maakohtu 22.08.2014 määrusega keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest. Kohus leidis, et hagi ei allu Eesti kohtule.

Hageja esitas 02.12.2014 määruskaebuse Harju Maakohtu 22.08.2014 määruse vaidlustamiseks.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16.12.2014 määrusega Harju Maakohtu 22.08.2014 määruse ning saatis asja tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus leidis, et kuna hagi menetlusse võtmisel tekkis küsimus, kas hagi allub Nõukogu määruse nr. 44/2001 järgi Eesti kohtule, oleks vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on kostjal võimalik avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Ringkonnakohus leidis, et kohus saab omal algatusel hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ja ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule.

05.01.2015 kirjaga küsis Harju Maakohus kostja seisukohta hagi alluvuse osas.

11.05.2015 esitas kostja oma seisukoha, milles märkis, et kostja on Soome Vabariigi kodanik, tema alaline elukoht on Soome Vabariigis ning avaldas, et vaidleb hagi kohtualluvusele Eestis vastu ja ei nõustu hagi menetlemisega Eesti kohtute poolt.

Maakohtu põhjendused

1. Vastavalt 22. detsembri 2000.a Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 („Kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades“) art 16 lg 2 kohaselt võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

Kohus selgitab, et ei juhindu käesoleval juhul 12. detsember 2012 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) nr 1215/2012 „Kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades“, kuna art 81 kohaselt kohaldatakse seda alates 10.01.2015

Käesolevaks ajaks on kostja kinnitanud, et tema alaliseks elukohaks on Soome Vabariik.

2. Ülaltoodud Nõukogu määruse art 17 p 3 kohaselt võib art 15 ja 16 sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega.

Kohus leiab, et hageja nõude aluseks oleva laenulepingu p-s 7.3 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei ole kooskõlas Eesti seadustega ning on TsMS § 106 lg 1 p 1 alusel tühine.

3. Nimelt võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 104 lg 1 järgi sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe vaidluse lahendamiseks vaid siis, vaidlus on seotud mõlema poole majandusvõi kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandusvõi kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik.

Hagiavaldusele lisatud laenulepingu nr 210408-1 p 7.3 teise lause kohaselt lahendab kokkuleppe mittesaavutamisel vaidluse Harju Maakohus. Antud juhul on lepingu poolteks juriidiline isik (hageja) ja füüsiline isik (kostja). Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks lepingu sõlminud oma majandusvõi kutsetegevuses. Kostja on oma 11.05.2015 vastuses kohtule kinnitanud, et ta pole sõlminud vaidluse esemeks olevat kokkulepet oma majandusja kutsetegevuses. Samuti ei väida seda hageja ise ka.

4. Erandi eelnimetatust kehtestab TsMS § 104 lg 3, mille kohaselt on kohtualluvuse kokkulepe lubatud ka juhul, kui selles on kokku lepitud pärast vaidluse tekkimist või kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui tema tegevus-, eluvõi asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada.

Hagile lisatud laenulepingust ei nähtu, et kohtualluvus oleks lepitud kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui tema tegevus-, eluvõi asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Seega ei ole see sõlmitud spetsiaalselt TsMS § 104 lg 3 p-s 2 nimetatud juhuks. Kuivõrd tegemist on tüüptingimusega, ei ole võlaõigusseaduse § 39 lg 2 järgi ka võimalik anda sellele tõlgendamisega sisu, mille kohaselt tingimus kehtib.

5. Vastavalt TsMS § 106 lg 1 p 1 on kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui see on vastuolus käesoleva seadustiku § 104 lõikes 1 sätestatuga. Eeltoodu alusel on poolte vahel sõlmitud kohtualluvuskokkulepe tühine ja asjas ei esine Nõukogu määruse art

17 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda art 16 regulatsioonist.

Seega ei allu asi Eesti kohtule.

6. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 2 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 372 lg 7 kohaselt, kui asi ei allu kohtule, kuhu hagi esitati, kohaldatakse menetlusse võtmisest keeldumisel käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatut. Vastavalt TsMS § 75 lg 2, kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

Kuna asi ei allu Eesti kohtule, siis tuleb hagiavalduse menetluse võtmisest keelduda.

Menetluskulud

7. Vastavalt TsMS § 168 lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. TsMS § 173 lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

8. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist andes selleks eelnevalt kostjalt tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ning hagejale vastuväidete esitamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik