3-14-52801/18 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-52801 Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2015, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 23.01.2014 otsuse nr 12-6/103 ja 14.10.2014 vaideotsuse nr 12-4/14/317-4 osaliseks tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX, esindaja vandeadvokaat Katrina Juhkami; Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Resolutsioon

1. Jätta XXX kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 15. maist 2015 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 15. juunil 2015 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20.05.2013 esitas XXX „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ raames PRIA-le pindalatoetuste taotluse nr 11013570430, milles taotles muuhulgas poolloodusliku koosluse hooldamise toetust 30,32 ha-le.

2. 16.10.2013 viis Keskkonnaamet kaebaja majandusüksuses läbi poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohapealse kontrolli, mille tulemused on vormistatud kontrollaruandel nr 130416-57-0001 ning mille käigus tuvastati, et kaebaja majandusüksuses olev poolloodusliku koosluse nr 47254668771 ala nr 2 (23,12 ha) oli nõuetekohaselt hooldamata.

3. PRIA 23.01.2014 otsusega nr 12-6/103 määrati poolloodusliku koosluse hooldamise toetust osaliselt, vähendades taotletud toetust 57,2% ehk 3225,46 euro ulatuses, kuna poollooduslik kooslus oli 1. oktoobriks niitmata või piisava loomkoormusega karjatamata või oli niide koristamata või hekseldamata, ning 3% ehk 72,40 euro ulatuses nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu.

4. 20.02.2014 esitas kaebaja PRIA 23.01.2014 otsuse nr 12-6/103 peale vaide (tl 27-31), mille PRIA jättis 14.10.2014 vaideotsusega nr 12-4/14/317-4 rahuldamata (tl 9-12).

5. 13.11.2014 esitas XXX esindaja vandeadvokaat Katrina Juhkami Tartu Halduskohtusse kaebuse (tl 2-5).

6. Tartu Halduskohtu 14.11.2014 määrusega kohus võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 11.12.2014 saabus kohtule PRIA vastus koos lisadega (tl 16-75).

7. 08.01.2015 määrusega Tartu Halduskohus kaasas menetlusse Keskkonnaameti arvamuse andmiseks. 05.02.2015 saabus kohtule Keskkonnaameti arvamus (tl 81-83).

8. Tartu Halduskohtu 11.03.2015 määrusega kohus otsustas asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti. 31.03.2015 saabus kohtule kaebuse esitaja esindaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks (tl 90- 93). 15.04.2015 saabusid kohtule vastustaja täiendavad seisukohad kaebaja esindaja poolt 31.03.2015 esitatud seisukohtadele (tl 95-96).

KAEBAJA VÄITED

9. Kaebuses palutakse: 1) tühistada PRIA 14.10.2014 vaideotsus nr 12-4/14/317-4 osas, millega jäeti rahuldamata XXX poolt 19.02.2014 esitatud vaie PRIA 23.01.2014 otsuse nr 12-6/103 peale; 2) tühistada PRIA 23.01.2014 otsus nr 12-6/103 osas, millisega jäeti XXX taotlus poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse määramiseks osaliselt rahuldamata; 3) nõuda PRIA-lt välja Kase talu Margus Kask FIE, Üllar Neemrandi Farm FIE, Aare Kruusma FIE ja Enn Ranniku Veskimäe talu FIE suhtes koostatud poollooduslike koosluste toetuse nõuete kontrollaruanded; 4) jätta menetluskulud PRIA kanda. Käesoleval juhul puudub vaidlustatavas otsuses ning otsuses viidatud kontrollaktis nii haldusakti andmise faktiline kui ka õiguslik alus. Heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollaktist nähtuvalt on see koostatud poollooduslike koosluste toetuse nõuete kontrollaruande alusel. Seega faktiliselt ei ole PRIA heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollakti aluseks olevaid asjaolusid kontrollinud ega hinnanud ning akt tugineb vaid poollooduslike koosluste toetuse nõuete kontrollaruandel. Kaebuse esitaja seisukohal, et üks ja seesama faktiline asjaolu (väidetav mittenõuetekohane karjatamine) ei saa samaaegselt tähendada kahe erineva tingimuse rikkumist, mida seejuures kontrollivad erinevad asutused. Kaebuse esitaja leiab, et poollooduslike koosluste toetuse nõuete kontrollaruanded tuginevad kohustuse rikkumisele, mida Kaebuse esitaja suhtes ei eksisteeri. Käesoleval juhul teostas kaebuse esitaja maaüksusel kontrolli Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni maahoolduse spetsialist Mihkel Tiido, nagu nähtub poollooduslike koosluste toetuse nõuete kontrollaruandest, kuid kaebaja arvates ei ole Keskkonnaamet ELÜPS § 25 sätestatud kontrolli teostamiseks pädev isik. Lähtuvalt sellest ei ole PRIA`l võimalik arvestada Keskkonnaameti spetsialisti poolt koostatud kontrollaruandega, kuivõrd kontroll on teostatud ja aruanne koostatud selleks õigustamata isiku poolt.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

10. Vastustaja on seisukohal, et kaevatud otsused on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Kuna kontrolli tulemusel selgus, et XXX majandusüksuses olev poollooduslik kooslus oli tervikuna nõuetekohaselt hooldamata, s.t poolloodusliku koosluse nr 47254668771 ala nr 2 oli osaliselt alakarjatatud ning ülejäänud osas polnud karjatamist üldse toimunud, oli XXX rikkunud põllumajandusministri 08.03.2010. a määruse nr 19 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007-2013“ (edaspidi määrus nr 19; 2013. a toetuse taotlemisel kehtinud redaktsioon) §

4 lõikes 2 nimetatud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse baasnõuet, mille kohaselt on taotleja kohustuseks tagada, et poollooduslik kooslus, mille kohta toetust taotletakse, on niitmise või karjatamise teel hooldatud, ning head põllumajandusja keskkonnatingimust. Nimetatud nõude rikkumine nähtub ka Keskkonnaameti kontrollaktist. Muid rikkumisi kontrollaktis toodud ei ole. Kaebaja poolt taotletud poolloodusliku koosluse hooldamise toetust on vähendatud üksnes karjatamise nõude rikkumise tõttu. Asjaolu, et Keskkonnaamet on leiu kirjelduse lahtris märkinud, et ala pole madalamurune ning puuduvad karjatamise nähtavad tunnused nagu söödud rohi, tallamine, sõnnikuhunnikud, ei tähenda muud kui spetsialisti poolt koosluse alal eest leitud objektiivse faktilise seisukorra fikseerimist.

Keskkonnaametile, samuti PRIAle, ei ole ette kirjutatud, millises sõnastuses peab konkreetselt niitmise/karjatamise nõude rikkumise fikseerimine toimuma. Head põllumajandusja keskkonnatingimused on sätestatud ELÜPS § 23 lõike 4 alusel kehtestatud põllumajandusministri 17.02.2010. a määruses nr 11 “Head põllumajandusja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord” (määrus nr 11; 2013. a toetuste taotlemisel kehtinud redaktsioon), mille § 5 lg 2 sätestab:

„Enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaad on vähemalt üks kord enne 31. juulit niidetud või on seal karjatatud loomi.

31. juuliks on niide koristatud või hekseldatud. Karjamaana kasutatava rohumaa hooldamine tagatakse asjakohase loomkoormusega karjatades, kuid ebapiisava tulemuse korral niidetakse rohumaa üle. Nimetatud toimingute tegemist peab kogu taotlusel märgitud maa-alal olema võimalik visuaalselt tuvastada.“ Sama määruse § 5 lg 5 sätestab: „”Eesti maaelu arengukava 2007–2013” raames poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlemise korral on rohumaal, mille kohta toetust taotletakse, niitmise ja niite koristamise või loomade karjatamise tähtpäev 1. oktoober või kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud tähtpäev. /../” Heade põllumajandusja keskkonnatingimuste täitmist kontrollivad PRIA ning oma pädevuse piires ka Põllumajandusamet, Veterinaarja Toiduamet ja Keskkonnainspektsioon.

Juhul kui taotleja nõuetele vastavuse nõudeid ei täida otsustab PRIA toetuse vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise ELÜPS § 26 lõikes 1 sätestatust tulenevalt Nõukogu määruse (EÜ) 73/2009 artiklites 23-24 ning Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 51 sätestatud ulatuses ja alustel. ELÜPS § 26 lõike 2 kohaselt arvestatakse nõuetele vastavuse nõuete täitmise kohta otsuse tegemisel ka teavet, mida ELÜPS § 25 nimetatud asutused või teised kontrolliasutused võivad olla saanud muude kui ELÜPS § 25 alusel tehtud kontrollide käigus.

Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et kuna eelnimetatud normid näevad ette poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse osas vähendamised heade põllumajandusja keskkonnatingimuste rikkumise eest ja eraldiseisva vähendamise poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse osas baasnõude rikkumise eest, siis oli õiguspärane vähendada toetusaluse poolloodusliku koosluse alakarjatamise tõttu poolloodusliku koosluse hooldamise toetust ning õiguspärased on ka XXX suhtes kohaldatud vähendamised.

KESKKONNAAMETI ARVAMUS

11. Keskkonnaamet seisukohal, et kaebus on põhjendamata, mistõttu puudub alus selle rahuldamiseks. Keskkonnaamet nõustub PRIA 11.12.2014 kirjas nr 1-11/14/485-1 esitatud selgituste, vastuväidete ja viidetega õigusaktidele ning ei pea vajalikuks neid üle korrata. Keskkonnaamet juhib tähelepanu alljärgnevale: 1) Keskkonnaamet oli kaebaja deklareeritud poolloodusliku koosluse alal kontrolli teostamiseks pädev isik. 2) Olenemata sellest, et PRIA kohapealset kontrolli ei teostanud, oli PRIA õigustatud vähendama poolloodusliku koosluse hooldamise toetust Keskkonnaametist saadud teabe alusel. 3) Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuete rikkumine on tõendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

12. Vaidlus on selles, kas kaebaja poolt 17.05.2013 pindalatoetuse taotluses nr 11013570430 deklareeritud vaidlusalune poollooduslik kooslus nr 47254668771 asuval alal nr 2 23,12 ha oli nõuetekohaselt hooldatud või mitte.

13. Asja materjalidest nähtuvalt vähendas vastustaja vaidlustatud haldusaktiga kaebaja poolt taotletud toetust. Keskkonnaamet viis 16.10.2013 kaebaja majandusüksuses läbi poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohapealse kontrolli, mille käigus tuvastati, et kaebaja majandusüksuses olev poolloodusliku koosluse nr 47254668771 ala nr 2 (23,12 ha) ei olnud täies ulatuses nõuetekohaselt karjatatud ning mille tulemused vormistati kontrollaruandel nr 130416- 57-0001 (tl 23-24). Seega rikkus kaebaja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse baasnõuet, s.o määruse nr 19 § 4 lõikes 2 sätestatud nõuet, mille kohaselt pidi poollooduslik kooslus, mille kohta toetust taotleti, olema vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit niidetud või pidi seal olema karjatatud loomi, 1. oktoobriks pidi niide olema koristatud või hekseldatud. Nimetatud toimingute tegemist peab kogu taotlusel märgitud maa-alal olema võimalik visuaalselt tuvastada. Määruse nr 19 § 8 lg 3 p 6 kohaselt, kui kontrolli käigus on kindlaks tehtud, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud §-s 4 sätestatud nõudeid, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 18 kohaselt rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades, vähendades taotletud toetust kuni 99%, kui poollooduslikku kooslust ei ole vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit niidetud ja niidet ei ole koristatud või hekseldatud või kui seal ei ole vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit karjatatud loomi § 4 lõike 4 kohaselt täpsustatud loomkoormusega. Eelnimetatud rikkumine on kirjeldatud ning nõude rikkumisele on antud hinnang kontrollaruande nr 130416-57-0001 osaks olevas toetuse nõuete kontrollaktis.

Lisaks rikkus kaebaja ka heaks põllumajandusja keskkonnatingimuseks olevat nõuet, mille kohaselt peab poollooduslikel kooslustel olema rohumaa karjatatud või niidetud ja niide koristatud 1. oktoobriks, kui ei ole sätestatud teisti. Nimetatud rikkumist kirjeldati ning nõude rikkumisele anti hinnang kontrollaruande nr 130416-57-0001 juurde lisatud heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollaktis (tl 26). Hooldusnõuete rikkumine jäädvustati ka kohapealses kontrollis tehtud fotodel (tl 69-75), millega on tõendatud poolloodusliku koosluse hooldamata jätmine ja mis näitavad faktiliselt, millises seisukorras koosluse ala kontrollimisel oli. Kohtul ei ole alust fotode tõepärasuses ja nende alusel tehtud lõppjäreldustes kahelda. Head põllumajandusja keskkonnatingimused on sätestatud määruses nr 11, mille § 5 lg 2 sätestab: „Enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaad on vähemalt üks kord enne 31. juulit niidetud või on seal karjatatud loomi. 31. juuliks on niide koristatud või hekseldatud. Karjamaana kasutatava rohumaa hooldamine tagatakse asjakohase loomkoormusega karjatades, kuid ebapiisava tulemuse korral niidetakse rohumaa üle. Nimetatud toimingute tegemist peab kogu taotlusel märgitud maa-alal olema võimalik visuaalselt tuvastada.“ Määruse nr 11 § 5 lg 5 sätestab: „”Eesti maaelu arengukava 2007–2013” raames poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlemise korral on rohumaal, mille kohta toetust taotletakse, niitmise ja niite koristamise või loomade karjatamise tähtpäev 1. oktoober või kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud tähtpäev. /../“ Määruse nr 19 § 8 lõikest 2 tulenevalt otsustab PRIA juhul, kui kontrolli käigus on tehtud kindlaks, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud häid põllumajandusja keskkonnatingimusi, taotletud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 21 ja ELÜPS § 26 lõigete 1-3 ja § 61 lõike 2 kohaselt.

14. Kohus on seisukohal, et kaebaja rikkus nii määruse nr 19 § 4 lõikes 2 nimetatud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse baasnõuet kui ka nõuetele vastavuse tingimust, s.o määruse nr 11 § 5 lõigetes 2 ja 5 nimetatud head põllumajandusja keskkonnatingimust. Ala nr 2 ühel osal olid tuvastatavad karjatamise jäljed, ent karjatamine ei olnud taganud madalmurust taimkatet, mis oleks võimaldanud lugeda seda osa alast nõuetekohaselt hooldatuks. Ala nr 2 teisel osal puudusid üldse karjatamist tõendavad tunnused (sõnnikuhunnikud, loomade tallatud rajad, söödud taimestik). Seega oli määruse nr 19 § 4 lõikes 2 ning määruse nr 11 § 5 lõigetes 2 ja 5 nimetatud nõudeid rikutud alal nr 2 pinnal tervikuna. Nimetatud asjaolu ongi kohtu hinnangul toonud kaasa vaidlustatud haldusakti andmise ning kaebaja taotletud toetuse vähendamise.

15. Kaebaja märgib kaebuses, et kaebajaga on kokku lepitud üksnes loomühikute arvus karjatatavatel kooslustel, milline on kooskõlas määrusega nr 11 ning millist nõuet kaebaja väidetavalt ka täitis, mitte madalamurususe nõudes, mis õigusaktidest üldse ei tulenegi. Kohus nõustub vastustajaga, et olenemata sellest, millise loomkoormuse Keskkonnaamet karjatatavale kooslusele määranud on, lasub taotlejal kohustus täita nii kooslusele määratud loomkoormusega karjatamise nõuet kui ka poollooduslike koosluste alade nõuetekohase hooldamise nõudeid.

Õigusaktide kohaselt tuleb poollooduslikku kooslust, millele taotletakse poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, niitmise ja niite koristamise või loomade karjatamise teel hooldada 1. oktoobriks või kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud tähtpäevaks. Seega on poollooduslike koosluste hooldamiseks lubatav nii niitmine kui ka karjatamine. Poolloodusliku koosluse hooldamise puhul on oluline tagada alal loomade karjatamine vajalikust loomkoormusest lähtudes nii, et visuaalsel vaatlusel oleks võimalik tuvastada alade nõuetekohast hooldamist.

Juhul kui poolloodusliku koosluse ala nõuetekohast hooldamist ei ole ainult loomade karjatamisega võimalik tagada, tuleb taotlejal taotlusele märgitud maa-alad üle niita. Määruse nr 19 § 4 lõike 2 ning määruse nr 11 § 5 lõigete 2 ja 5 kohaselt peab niitmise või karjatamise teostamist olema kogu taotlusel märgitud maa-alal võimalik visuaalselt tuvastada. Juhul kui visuaalselt on võimalik tuvastada koosluse hooldamist karjatamise teel, on tuvastatav ka madalmurune taimkate, kuivõrd karjatamise tulemuseks peakski olema loomade poolt madalaks söödud niiduala, s.t madalmurune taimkate.

Ehkki karjatamise korral moodustuvad erineva rohu kõrgusega laigud, siis üldjoontes tagavad nii nõuetekohane karjatamine kui ka niitmine sarnase tulemuse. Selleks, et taolist sarnast tulemust saavutada, tuleb karjatamist teostada asjakohase loomade arvuga, mis võimaldab läbi karjatamise tagada madalmurust taimkatet ja mis oleks kohapeal ka visuaalselt tuvastatav. Seega tähendab madalmurusus sisuliselt seda, et karjatamiskoormus on olnud piisav ja visuaalsel vaatlusel saab ala lugeda karjatamise teel hooldatuks. See, et poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse raames hekseldamiseks loa andmise ning kohapealse kontrolli läbiviimise juhendis 2013 (tl 32- 61) on kirjeldatud, millist ala loetakse madalmuruseks alaks, ei tähenda, et nimetatud dokumendist tuleneksid kaebaja suhtes mingisugused nõuded või koguni täiendavad ja rangemad nõuded.

Asja materjalidest nähtuvalt hinnati kaebaja majandusüksuses poolloodusliku koosluse hooldamise nõuete täitmist vastavalt kehtivatele õigusaktidele, mitte Keskkonnaameti juhendi alusel, nagu püüab kaebaja väita. Keskkonnaameti juhendis on toodud pelgalt juhised kontrolli teostavatele ametnikele õigusaktides sätestatud nõuete täitmise hindamiseks ning juhend ja õigusaktid on omavahel kooskõlas. Asjaolu, et kaebaja soovis juhendiga tutvuda ning tutvus sellega peale karjatamisperioodi lõppu, ei tähenda samuti, et antud juhendiga oleks kehtestatud mingeid muid õigusaktidest erinevaid nõudeid, millest kaebaja midagi ei teadnud.

See, et toetuse nõuete kontrollaktil on läbiviidud kontrolli iseloomu ja ulatuse ja leiu kirjelduse lahtris märgitud muuhulgas, et „alal on karjatatud, kuid miinimum 30% alapõhine madalmurususe nõue pole täidetud“ tähendabki sisuliselt seda, et osal koosluse alal on loomad viibinud, kuid visuaalsel vaatlusel ei saanud koosluse ala lugeda karjatamise teel hooldatuks.

16. Usutav ei ole ka kohtule kaebaja väide, mille kohaselt ei ole kaebajale enne kontrolli läbiviimist selgitatud, mida madalmurusus tähendab. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja poolt 18.04.2013. a allkirjastatud Keskkonnaameti poolsel lisalehel pool-looduslike koosluste hooldamise kohta (tl 62-63) toodud välja see, et karjatamiskoormus peab olema piisav, nii et nõude täitmist on võimalik visuaalselt tuvastada kogu taotlusel märgitud alal (st ala peab olema madalmurune). Kuivõrd vaidlusaluse koosluse nr 47254668771 alal nr 2 esineb niidurüdi ja see on ka potentsiaalne tutkaala, oli lisalehel muuhulgas kirjas „Niidurüdile sobivatel aladel suurendada karjatamiskoormust tasemeni, mis tagaks vähemalt 75% madalmuruse rannaniidu (rohustu kõrgus 5-12 cm, lompide ja veesoonte ääres < 5 cm)…“ Nimetatud lisalehel oli märgitud, et karjatamiskoormus peab olema piisav, nii et nõude täitmist on võimalik visuaalselt tuvastada kogu taotlusel märgitud alal ja ka seda, et loomade liiga vähese arvu korral tuleb ala täiendavalt üle niita ja niide koristada.

17. Ka ei vasta tõele kaebaja väide, justkui oleks PRIA vaideotsuses selgitanud, et karjatamist on võimalik visuaalselt tuvastada vaid juhul, kui alast on minimaalselt 30% madalmurune. Kohtu arvates on vastustaja vaideotsuses selgitanud üksnes seda, et poolloodusliku koosluse hooldamise puhul on oluline tagada alal loomade karjatamine vajalikust loomkoormusest lähtudes nii, et visuaalsel vaatlusel oleks võimalik tuvastada alade nõuetekohast hooldamist.

18. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et kontrolli teostanud isik pidi välja selgitama konkreetselt selle ala suuruse, milline oli nõuetekohaselt karjatamata. Kohtu hinnangul luges vastustaja käesoleval juhul põhjendatult kogu poolloodusliku koosluse nr 47254668771 ala nr 2 (23,12 ha) mittenõuetekohaselt hooldatuks, kuivõrd toetuse nõuete kontrollakti nr 130416-57-0001 kohaselt on nõuet rikutud kogu koosluse ala ulatuses. Kohus nõustub vastustajaga, et nõuetekohaselt hooldamata alasid on võimalik tuvastada visuaalselt, mida Keskkonnaameti spetsialist käesoleval juhul ka tegi. Juhul kui visuaalsel vaatlusel tuvastatakse, et koosluse ala on nõuetekohaselt hooldamata, ei olegi võimalik nõuetekohaselt hooldatud ala pindala mõõta, kuna nõuetekohaselt hooldatud ala pind puudub. Antud juhul oli nõuetekohaselt hooldamata ala pindala 23,12 ha, mis moodustas rikkumise ulatuse 76,3% kogu taotletud poolloodusliku koosluse pindalast (23,12/30,32*100), kuid kaebajale määratavat toetust vähendati hooldamise nõude rikkumise eest vaid 57,2%, seega sai kaebaja toetust oluliselt suuremas ulatuses, kui oli hooldamata ala pindalale vastav osakaal.

19. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et Keskkonnaamet ei ole ELÜPS § 25 sätestatud kontrolli teostamiseks pädev isik, millest tulenevalt ei ole Keskkonnaametil pädevust kontrollida poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse baasnõudeid ega ka heade põllumajandusja keskkonnatingimuste täitmist ning PRIA ei saa tugineda Keskkonnaameti kontrolliaruannetele. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse baasnõuded on sätestatud määruse nr 19 §-s 4. Sama määruse § 7 lg 3 kohaselt teeb § 4 lg-s 2 sätestatud nõuete täitmise üle kontrolli Keskkonnaamet. Antud juhul kontrolliski Keskkonnaamet kaebaja deklareeritud poolloodusliku koosluse alal poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse baasnõuet. Vastavalt määruse nr 19 §

7 lg-le 3 on Keskkonnaametil selliseks tegevuseks volitus. Kontrolli käigus tuvastatu kohta koostati kontrollaruanne.

20. Asja materjalidest nähtuvalt on heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollakti (tl 26) koostanud ja kaebajale edastanud PRIA, mitte Keskkonnaamet. PRIA kohapealset kontrolli kaebaja majandusüksuses läbi viinud ei ole, vaid sai vastavasisulise teabe kontrollakti koostamiseks Keskkonnaameti poolt läbi viidud poollooduslike koosluste hooldamise toetuse nõuete täitmise kontrolli raames. Keskkonnaamet kontrollis kaebaja majandusüksuses muuhulgas määruse nr 19 § 4 lõikes 2 sätestatud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse baasnõude täitmist, mis on määruse nr 11 § 5 lõigete 2 ja 5 kohaselt ühtlasi ka üheks nõuetele vastavuse tingimuseks.

Kuigi ELÜPS § 25 kohaselt kontrollivad nõuetele vastavuse nõuete täitmist PRIA ning oma pädevuse piires Põllumajandusamet, Veterinaarja Toiduamet ning Keskkonnainspektsioon, tuleb ELÜPS § 26 lõike 2 kohaselt nõuetele vastavuse nõuete täitmise kohta otsuse tegemisel, millise otsuse tegemise pädevus on PRIA-l, arvestada ka teavet, mida ELÜPS § 25 nimetatud asutused või teised kontrolliasutused võivad olla saanud muude kui kõnealuse paragrahvi alusel tehtud kontrollide käigus. Vaatamata sellele, et PRIA antud juhul kohapealset kontrolli ei teostanud, oli kohtu arvates PRIA õigustatud tulenevalt ELÜPS § 26 lõikest 2 vähendama kaevatavaid toetusi nõuetele vastavuse nõuete rikkumise tõttu Keskkonnaametist saadud teabe alusel.

Nii ELÜPS seletuskirjas viidatud ELÜPS § 26 lõige 2 kui ka komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikkel 70 lõige 4 kohaselt loetakse nõuete rikkumised kindlaksmääratuks, kui need avastatakse käesoleva määrusega kooskõlas tehtud kontrolli käigus või kui pädev kontrolliasutus või asjakohastel juhtudel makseasutus on neist mõnel muul viisil teada saanud. Antud juhul kontrollis Keskkonnaamet kaebaja majandusüksuses poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse baasnõuet, mis on ka poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse osas kohalduv hea põllumajandusja keskkonnatingimus.

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et Keskkonnaamet ei ole ELÜPS § 25 sätestatud kontrolli teostamiseks pädev isik, just selles tähenduses, et Keskkonnaamet ei kontrollinudki kaebaja majandusüksuses nõuetele vastavuse nõudeid, vaid poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse nõudeid, milleks Keskkonnaametil oli pädevus. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et nii koostaski PRIA Keskkonnaameti kohapealse kontrolli käigus tuvastatud rikkumiste alusel, mis seisnes poolloodusliku koosluse ala alakarjatamises, pädeva kontrolliasutusena heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollakti, ning vähendas nõuetele vastavuse nõuete rikkumise tõttu kaevatavat toetust.

21. Kohus ei nõustu kaebaja etteheidetega haldusaktide ning heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollakti põhjendustele ega mittenõuetekohase kaalutlusõiguse teostamise kohta. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kaevatavates haldusaktides (tl 7-12) on märgitud, et selle tegemisel on arvesse võetud muuhulgas taotlejale kontrollaruannetes või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud tuvastatud rikkumised ning otsuse lisas esitatud põhjendused.

Kaevatava haldusakti andmise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid on üksikasjalikult käsitletud kaebajale teatavaks tehtud heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollaktil (tl 26). Muuhulgas on kõnealusel aktil nõude kirjelduse juures märgitud ka õiguslik alus viitega määrusele nr 11 paragrahvi täpsusega. Nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise konkreetset ja detailset sisu (rikutud nõue, poollooduslikud kooslused, millel nõude rikkumine tuvastati, hinnang rikkumisele jms) ei ole otstarbekas välja tuua haldusaktis endas, kuna kogu vastav informatsioon on esitatud kaevatavas haldusaktis viidatud kontrollaktis.

Heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollaktil on antud rikkumisele, selle tõsidusele, ulatusele ja püsivusele hinnang vastavalt hindamismaatriksis ettenähtud rikkumise hindamise juhistele. Kontrollaktist nähtub, et rikkumist on hinnatud kokku 6 punktiga, millele hindamismaatriksi kohaselt vastab toetuste vähendamine 3% ulatuses. Rikkumise kirjeldusest, rikkumise tõsidusele, ulatusele ja püsivusele antud hinnangutest ning hindamismaatriksist on seega nähtavad kaalutlused, millest PRIA on toetuste vähendamise ulatuse määramisel lähtunud.

Heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollaktist nähtub otseselt, et rikkumise hindamisel ja toetussumma vähendamise otsuse tegemisel on arvesse võetud, et nõude rikkumine tulenes poolloodusliku koosluse ala alakarjatamisest. Nimetatud asjaolu nähtub heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollaruandele lisatud leiu kirjeldusest kui ka hindamismaatriksis nõude rikkumise tõsidusele ja püsivusele antud hinnangutest. Seega on kaebaja etteheide kontrollakti motivatsiooni osas kohtu arvates asjakohatu. Kohus leiab, et heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollakti teatavakstegemisega on haldusmenetluse seaduse §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise nõuded täidetud.

Seega tagab heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollakt koostoimes kaevatavate haldusaktidega haldusaktide motiveerituse, nii faktilise kui ka õigusliku aluse ära toomist ning seeläbi kontrollitavuse nõude järgimise. Haldusakti motiveerimisel tuleb lähtuda otstarbekusest ning asjaolu, et kaevatavates haldusaktides oli viidatud kontrollaruandele, mis sisaldas informatsiooni nõuetele vastavuse nõuete tingimuste rikkumise kohta ja koosluse kohta, millisel mis laadi rikkumine tuvastati, ei saanud kohtu arvates raskendada kaebajal haldusaktide mõistmist.

22. Mis puutub kaebuses olevatesse etteheidetesse seoses kaevatavate otsuste tekstiosa kohta, kus on märgitud „Võttes aluseks eelnimetatud õigusaktid ja esitatud taotlused ning arvestades taotlejatele kontrollaruannetes või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud tuvastatud rikkumistega ja otsuse lisas esitatud põhjendustega“, on kohtu arvates paljasõnalised ja otsitud, sest tegelikult oli kaebajale teada, millistel asjaoludel ja kuidas on kujunenud toetuste vähendamine. Asjaolu, et kaebajale on saadetud kontrollakt nii PRIA kui Keskkonnaameti poolt, mistõttu ei saanud kaebaja väidetavalt aru, milline kaevatavas otsuses konkretiseerimata kontrollaruanne või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud rikkumine on konkreetselt kaebaja suhtes tehtud otsuse aluseks, ei ole siiski takistanud kaebajal oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsta ega muutnud otsust kontrollimatuks. Asja materjalidest nähtub, et kuna kaevatavate haldusaktide konkreetsete vähendamiste ja väljaarvamiste faktiliste asjaolude põhimotiivid ja õiguslikud alused olid muuhulgas välja toodud otsuste lisades esitatud tabeli vastavat vähendamist ja väljaarvamist kajastaval real, ka on kaebajale heade põllumajanduseja keskkonnatingimuste kontrollakt teatavaks tehtud, siis ei saanud see kaebajal raskendada mõistmast seda, et just need asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad kaasa vastavasisuliste haldusaktide andmise. Ka Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et haldusakti faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Lisaks eelnevale on Riigikohus pidanud oluliseks ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavahelist loogilist sidumist, mis peaksid haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise.

23. Põhjendamatu on ka kaebaja etteheide, mille kohaselt ei selgu vaidlustatud otsusest, milliseid majandamisnõuete rikkumisi kaebuse esitajale ette heidetakse. Kaebajale teadaolevalt koosneb nõuetele vastavus headest põllumajandusja keskkonnatingimustest ja kohustuslikest majandamisnõuetest. Kaevatavate haldusaktidega ei ole toetusi vähendatud kohustuslike majandamisnõuete rikkumise tõttu, kuivõrd kaebaja pole kohustuslikke majandamisnõudeid rikkunud, ka pole kaebajale vastavat kontrollakti edastatud. Antud juhul on kaebajale edastatud üksnes heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollakt, mille alusel on toetust vähendatud. Seega ei peagi kohtu arvates kaevatavatest otsustest selguma, milliseid majandamisnõudeid kaebaja rikkunud on.

24. Seoses põlluraamatu pidamise ja sellesse tehtud sissekannetega peab kohus vajalikuks märkida, et põlluraamatu pidamise kohustuslikkuse nõue ei tähenda, et sinna kantud andmed tuleb lugeda kahtlusteta tõeseks, samuti ei saa kohapealset kontrolli teostav inspektor lähtuda ainult põlluraamatu kannetest. Kohus on seisukohal, et põlluraamatuga ei saa tõendada karjatamise toimumist, kuna põlluraamatu koostab taotleja ise ning seda on võimalik igal ajal muuta, mistõttu ei ole tegelik objektiivne olukord põllul/kooslusel sõltuvuses põlluraamatu kannetest. Seega olenemata sellest, et 23 looma (põlluraamatus ei ole täpsustatud, milliste loomadega on tegemist) karjatamine oli ajavahemikul 01.06-29.09 põlluraamatus kirjas, ei oma see mingit tähtsust, kuna seda ei olnud võimalik visuaalselt 23,12 ha ulatuses tuvastada. Põlluraamatu pidamise kohustuslikkuse nõue ei tähenda, et sinna kantud andmed tuleb lugeda kahtlusteta tõeseks. Ka Tartu Ringkonnakohus on oma otsuses haldusasjas nr 3-07-2474 leidnud: „Arvestades kohapealse kontrolli iseloomu, ei saa see lähtuda vaid põlluraamatu kannetest, vaid vastavatel kannetel saab olla vaid abistav iseloom. /.../ Tegelik objektiivne olukord põldudel ei sõltu põlluraamatu kannetest.“ Seega selgub kohtu arvates asjaolu, kas kaebaja on täitnud temale pandud kohustust karjatada piisava loomkoormusega, kohapealses kontrollis, mitte põlluraamatu kannetest.

25. Vastustaja on pidanud vajalikuks kohtule lisada, et kuigi XXX põlluraamatust nähtub, et vaidlusalusel kooslusel on karjatatud 23 looma (põlluraamatust ei nähtu, kas need olid veised või lambad) alates 01.06.2013. a kuni 26.09.2013. a, on Keskkonnaameti spetsialisti sõnul vaidlusaluse koosluse nr 47254668771 puhul tegemist Enn Ranniku ja XXX ühiskarjamaaga, kuivõrd nimetatud kooslusel asuvate alade nr 1 ja nr 2 vahel vaheaed puudub, mistõttu saavad loomad liikuda mõlemal alal. 2013. a septembrikuu alguses peetud telefonikõnes väitsid Enne Rannik ja XXX Keskkonnaameti spetsialistile, et sellel alal on kokku 23 looma, mis olevat üldse Üllar Neemrand`i veised. Kuna vaidlusaluse koosluse puhul on tegemist Enn Ranniku (koosluse 47254668771 ala nr 1, 35,30 ha-t) ja XXX ühiskarjamaaga, siis ei olnudki võimalik sellise loomade arvuga poollooduslikku kooslust nõuetekohaselt karjatada. Samas on kohtule eeltoodust tulenevalt ilmne, miks vaidlusalusel kooslusel isegi minimaalset hooldamise taset ei saavutatud.

26. Arvestades eeltoodust asub kohus seisukohale, et kuna kaebaja ei ole millegagi tõendanud vaidlusaluse koosluse alal nõuetekohase karjatamise toimumist, siis on toetuse vähendamine vastustaja poolt sisuliselt õiguspärane ja kaalutud, järelikult vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks puudub alus ja kohus jätab XXX kaebuse rahuldamata.

27. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik