Legislator Case Law & Legislation
1-15-3134/10 AI generated

1-15-3134/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-15-3134/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1(3)

Legislator headnote

AI generated
1-15-3134/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 1(3) «tunnistati Harju Maakohtu 28.04.2015. a otsusega ja süüdi KarS § 424 ja § 329 põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti vangistus 10 kuuks. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.08.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (tegemata 1306 tundi üldkasulikku tööd) 1 aasta 9 kuu ja 18 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat 7 kuud ja 18 päeva KarS § . 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse alguseks loeti 11.12.2014. a.»

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(3)

1-15-3134

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 14.mai 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-3134 Kohtukoosseis Meelika Aava, ja Sten Lind Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28.aprill 2015. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S .G (ik. )

U XXX üüdimõistetu , määruskaebus

RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 28. aprilli 2015. a otsus, U.G-lt (U.G) menetluskulude väljamõistmise osas ätta , j muutmata. 2 . . Määruskaebus jätta rahuldamata

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 ast päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatav kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. U.G

tunnistati Harju Maakohtu 28.04.2015. a otsusega ja süüdi KarS § 424 ja § 329 põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti vangistus 10 kuuks. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.08.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (tegemata 1306 tundi üldkasulikku tööd) 1 aasta 9 kuu ja 18 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat 7 kuud ja 18 päeva KarS § . 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse alguseks loeti 11.12.2014. a.

2. .G-lt

U Sama otsusega mõisteti välja kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot, kaitsjatasu 192 eurot ning ekspertiisitasu 14 eurot. Kokku menetluskulud 791 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määras kohus, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Määruskaebus 3.

U.G esitas maakohtu otsuse peale menetluskulude väljamõistmise osas määruskaebuse, paludes enetluskulud osaliselt riigi kanda. jätta m

2(3)

Kaebuse põhjendustes märgib U.G , et kannab pikaajalist vangistust ning tal ei ole vanglas töökohta. Seega puudub tal tänase päeva seisuga igasugune sissetulek mis võimaldaks temale määratud kohtukulude tasumise. Kodus on elukaaslane väikese lapsega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Kohtukolleegium , maakohtu otsuse ja toimiku materjalidega, leiab, , tutvunud määruskaebuse et vaidlustatava kohtulahendi menetluskulude osas puudub alus. tühistamiseks väljamõistmise

16.04 sundraha, kaitsjatasu .2015. a sõlmitud kokkuleppes on välja toodud kohtuotsusega kaasnev ja ekspertiisikulu. Maakohtu 28.04.2015. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt, taotles U.

G kaitsja Jugans Grossmann seoses .G ees ootava pikema vangistuse ja tema koduse seisuga U menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ning ülejäänud menetluskulude tasumiseks maksimaalse tähtaja andmist. Maakohus ei jätnud menetluskulusid osaliselt riigi kanda, kuid andis võimaluse menetluskulude tasumiseks maksimaalse Kohtukolleegiumi hinnangul, on seega tähtaja jooksul. maakohus arvestanud isiku varalist seisu ja resotsialiseerumisväljavaateid ning andnud võimaluse

tasuda menetluskulud 12 kuu jooksu

alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ringkonnakohtule esitatud kaebuses taotleb süüdimõistetu menetluskulude osaliselt või täielikult riigi kanda jätmist. KrMS § 180 lg 3 teise lause kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui nende hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut KrMS § 180 lg s 3 sätestatut arvestades hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, - jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda. Maakohus jättis menetluskulud süüdimõistetu kanda, kuid andis võimaluse tasuda need 12 kuu jooksul. Kohtukolleegium leiab, et maakohus, mõistes sama otsusega U.G-le vangistuse, arvestas ka sellega, et .G U viibib vangistuses. Seega on maakohus eelnimetatud sätte põhimõttega arvestanud ning selliseid erakordsed asjaolud, mis tingiks süüdimõistetult välja mõistetud menetluskulude vähendamise ja riigi kanda jätmise, ei ole tuvastatavad. Kohtukolleegium seadusest tulenevate menetluskulude suuruse juhib kaebaja tähelepanu sellele, et vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Süüdimõistetu ei ole enda maksejõuetust kuidagi tõendanud. Ainuüksi väide, et süüdimõis oma käesoleval ajal tetu viibib vangistuses ning ei mingit sissetulekut Kohtukolleegium osundab, et , ei tõenda veel tema maksejõuetest. süüdimõistetul on kohtuotsuse jõustumisest alates võimalik tasuda menetluskulusid 12 kuu jooksul ning vajadusel on võimalik taotleda ka tasumise pikendamist. Täiendavalt märgib kohtukolleegium, et süüdimõistetul on võimalik vangistuses samuti töötada ning teenitud rahast tasuda temalt välja mõistetud rahalised nõuded. Vastavalt VangS § 37 lõikele 1 on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. Erandid töökohustusest on sätestatud VangS § 37 lõikes 2 (pensioniealised, tervislikud põhjused, üldhariduskoolis õppimine jne). VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Seega on kinnipeetav Eesti Vabariigis kohustatud töötama, kui vanglal on kinnipeetavale pakkuda talle füüsiliste ja vaimsete võimete poolest sobivat tööd ja seadus ei sätesta konkreetse isiku osas erandit. Süüdimõistetu ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta kuuluks VangS sätestatud erandite hulka ning seega puudub igasugune põhjendatud alus arvamuseks, et süüdimõistetu ei ole võimeline töötama ja menetluskulusid tasuma.

3(3)

Eeltoodut arvestades, leiab kohtukolleegium, et .G U maakohus on põhjendatult jätnud menetluskulud tema enda kanda ning täielikult määruskaebuses esitatu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks menetluskulude väljamõistmise osas.

Kohtukolleegium selgitab, et tegemist on täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaga. Kui nimetatud kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

5.

Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § jätab -dest 180; 337 lg 1 p 1 390, ja ringkonnakohus Harju Maakohtu 28.04.2015. a otsuse muutmata ning menetluskulude väljamõistmise osas määruskaebuse rahuldamata.

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Sten Lind /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/