1-12-9546/550 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. mail 2015. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-9546 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör - Kriminaalasi

Süüdimõistetu H.D tingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega Süüdimõistetu H.D

isikukood: XXX; elukoht vabanemisel: XXXX; töökoht vabanemisel: XXXX (töösuhe hetkel peatatud). Kaitsja -

RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras:

Vabastada H.D temale Tartu Maakohtu 30.10.2013. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-12-9546 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilisele valvele allutamisega.

KarS § 76 lg 5 alusel määrata H.D-le katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 14.01.2017. a ning allutada ta käitumiskontrolli nõuetele kuni katseaja lõpuni. KarS § 78 p 2 tulenevalt hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.

Kohaldada H.D suhtes elektroonilist järelevalvet kestusega 3 (kolm) kuud alates elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest.

2 Katseajal on H.D kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p-de 4, 7, 9 alusel määrata H.D-le katseajaks järgmised kohustused:

1. asuda tööle või võtta end töötuna arvele hiljemalt ühe kuu jooksul vangistusest

ennetähtaegselt vabanemisest alates;

2. mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma

kriminaalhooldusametniku eelneva loata;

3.

alluda elektroonilisele valvele.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

H.D karistati Tartu Maakohtu 30.10.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- 12-9546 KarS § 202 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega, KarS § 212 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 344 lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 345 lg 1 ja § 280 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti H.D-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest kantuks eelvangistusaeg 01.02.2011. a – 03.02.2011. a, 06.11.2011. a – 27.11.2012. a, s.o 1 aasta 25 päeva. H.D poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 11 kuud 5 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega mõisteti H.D õigeks KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi tema teos

kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Tartu Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu 02.12.2014. a otsusega.

Tartu Maakohus vaatas läbi H.D-le Tartu Maakohtu 30.10.2013. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-12-9546 mõistetud karistused tulenevalt 1. jaanuaril 2015. a jõustunud karistusseadustiku muudatustest ning jättis need 03.03.2015. a määrusega muutmata.

Kinnipeetava karistusaeg algas 09.02.2015. a ja lõppeb 14.01.2017. a.

3

H.D

ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve kohaldamisega avanes 14.01.2014. a, olles ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

H.D on andnud nõusoleku tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel

elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla toetab H.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemisel on H.D olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele ning on olemas ka nõusolek elektroonilise

järelevalve seadme paigaldamiseks elamusse. H.D asub elama oma endisesse elukohta oma elukaaslase ja viimase lapse juurde. Tal on toetavad suhted lähedastega. Vanglast vabanemise korral on tal võimalus asuda tööle XXXX, kus personalijuhi väitel on tema töösuhe käesoleval ajal peatatud. Kohtutäiturite andmebaasi väljavõtte kohaselt on H.D vastu rahalisi nõudeid 5777,46 eurot.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Abiprokurör Jane Pajus esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles leiab, et H.D

vabastamine oleks ennatlik tulenevalt kuriteo toimepanemise asjaoludest ja süüdlase varasemast elukäigust. Oma süü eitamine ja ennastõigustav suhtumine ei ole märk sellest, et

isik oma ebaseaduslikku tegevust valeks peab. Samuti on ta varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid see oma mõju ei avaldanud ning isik pani toime uue kuriteo, jätkas suhtlemist oma mitmekordse kuriteokaaslase V.D..

Süüdimõistetu H.D kinnitas, et ta soovib vabaneda elektroonilise valve alla ja on valmis täitma talle määratavaid kohustusi. Ta kinnitas, et on aru saanud, et on toime pannud kuriteod ja soovib edaspidi elada normaalset elu. Talle koostati individuaalne täitmiskava 2 nädalat tagasi ning juulis peaks ta asuma karistust kandma avavanglas.

Kohtuniku seisukoht

H.D kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud,

ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega

H.D asus karistust kandma 09.02.2015. a. Samas avanes tal ennetähtaegse

vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve kohaldamisega juba 14.01.2014. a, kuna arvesse on võetud eelvangistuses viibitud aeg 1 aasta 25 päeva. Seega on H.D kandnud talle mõistetud 3 aasta pikkusest vangistusest käesolevaks ajaks ära 1 aasta 4 kuud ja 1 päeva vangistust, s.o üle ühe kolmandiku karistusajast. Samuti on H.D andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev

formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega.

4 Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja

järelevalve korra“ § 51

lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2)

elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete

paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus.

Kriminaalhooldaja hinnangul on H.D vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX

sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.

KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

H.D on varasemalt kriminaalkorras karistatud 3-l korral varavastaste kuritegue eest, kuid need karistused on käesolevaks ajaks kõik kustunud. Vangistuses viibib ta esimest

korda ja kannab karistust samuti varavastaste kuritegude eest –grupis toime pandud

kindlustuskelmuse, välismaalt varastatud sõiduki omandamise ja teise varastatud sõiduki omandamisele kaasaitamise eest, millele on lisandunud dokumentide võltsimine ja võltsitud dokumentide kasutamine ning ametiasutusele valeandmete esitamine.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et H.D on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel Võru Maakohtu 28.04.2003. a otsuse alusel, mille lõpetamise ettekande

kohaselt jättis H.D olulisemad katseajaks seatud eesmärgid täitmata ega muutnud märkimisväärselt oma käitumist. Samuti oli negatiivne asjaolu see, et katseajal pani isik toime

uue varavastase kuriteo ja püüdis katseaja tingimusi oma suva järgi tõlgendada.

Kriminaalhoolduse teostamist soodustas kontrollnõuete suhteliselt korralik ja hoolduskava eesmärkide osaline täitmine.

Positiivne on see, et H.D on käesolevas kriminaalasjas viibinud vahemikus 27.11.2012. a – 30.10.2013. a elektroonilise valve all ning nõuete täitmisega tal probleeme ei esinenud. Ka ei ole teda vangistuses viibitud aja jooksul distsiplinaarkorras karistatud.

Uute kuritegude toimepanemise risk ei ole kõrge. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 33% ning üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 14%.

H.D on vabaduses olemas tingimused, mis aitavad tal seaduskuulekalt elu. Tal on olemas kindel elukoht XXXX, kus elab tema elukaaslane koos oma alaealise pojaga. Samuti on tal vabanemisel olemas kindel töökoht XXXX, kus personalijuhi sõnul on töösuhted hetkel peatatud. Lisaks nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, et tal on toetavad suhted lähedastega, kes on avaldanud valmisolekut H.D igakülgselt toetada.

Vangla iseloomustuse kohaselt on tegemist isikuga, kes on püüdnud saada kiiret ja kerget tulu. Seda näitab ka toimepandud kuritegude iseloom – kindlustuskelmus ja varastatud sõidukite omandamine grupi poolt oli läbimõeldud ja planeeritud tegevus ning suunatud varalise kasu

5 kiirele saamisele. Uusi kuritegusid suudab H.D vältida juhul, kui ta on võimeline

endale tunnistama, et tema käitumine oli vale ja lubamatu ning sellisteks tegudeks ei ole õigustust. Iseloomustuse kohaselt näitab H.D üles motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks, kuna tahab rohkem koos olla oma perega. Seda kinnitas H.D ka kohtus.

Arvestades eeltoodut ning seda, et H.D kannab reaalset vangistust esimest korda, on alust arvata, et H.D on valmis oma käitumist muutma, mistõttu on võimalik ta vangistuse kandmiselt tingimisi vabastada koos allutamisega elektroonilisele valvele.

Selleks, et uute kuritegude toimepanemise riski veelgi maandada, tuleb H.D-le

määrata kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetud kohustused: asuda tööle või võtta end

töötuna arvele ühe kuu jooksul alates vabanemisest ning mitte suhelda kriminaalkorras

karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja sellekohase loata. Samuti tuleb ta allutada elektroonilisele valvele, vastava nõusoleku on ta andnud.

Kuna H.D on toime pannud tahtlikud teise astme kuriteod, on võimalik talle KarS § 751 lg 3 p 1 alusel määrata elektrooniline valve kestusega 1-6 kuud. Kohus leiab, et 3 kuud on selleks piisav aeg.

KarS § 76 lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. H.D karistuse kandmise aeg lõpeb 14.01.2017. a, mistõttu

tuleb katseaja lõpuks määrata nimetatud kuupäev, mis vastavalt KarS § 78 p-st 2 hakkab kulgema käesoleva kohtulahendi jõustumisest. KarS § 76 lg 5 teise lause kohaselt allutatakse

süüdlane katseajaks käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte

rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et H.D tuleb allutada

käitumiskontrollile kogu katseajaks, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest.

Ingeri Tamm Kohtunik