1-15-2695/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated1-15-2695/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
14. mai 2015, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-15-2695 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava, Ivi Kesküla Kriminaalasi T.R-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p järgi 9
Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 02.04.2015. a otsus Apellant Süüdistatav T.R
elukoht XXXXXXXXX XXX XXX-XXX, XXXXXXX,
ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik,
XXXXXXXXXXX, ei tööta, varem korduvalt
kriminaalkorras karistatud, viimati 16.09.2014 Harju
Maakohtu poolt
25 lg 2-199 lg 2 p 9
KarS § järgi
liitkaristusega 5 kuud ja 27 päeva vangistust, vabanes 13.03.2015 use kandmist pärast karist
Prokurör Marina Kalistratova Kaitsja Riine Lumiste
RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 02.04.2015. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates
kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu 02.04.2015. a ots
199 lg 2 usega mõisteti T.R süüdi KarS § p -kuulise vangistusega.
9 järgi ja teda karistati 5 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus T.R-ile
mõistetud vangistust ühe kolmandiku võrra, s.o 3 kuu 10 päevani. T.R mõisteti süüdi selles, et ta, olles varguste eest 6 korral kriminaalkorras karistatud,
viimati Harju Maakohtu 16.09.2014 otsusega KarS § 25 lg 2 199 lg 2 p 9 järgi, võttis -
01.04.2015 kella 09:36 paiku Tallinnas, XXXXXXXX XXX XX asuva M kaupluse
müügisaalist se eesmärgil ebaseadusliku omastami S
- kuuluva 0,5 liitrise pudeli viina AS le
„Laua viin“ maksumusega 5,69 eurot ja pudeli limonaadi „Jaffa Palma“ maksumusega 0,85
eurot, tegi mõlemad pudelid müügisaalis lahti, jõi nendest ja seejärel möödus kassadest kauba eest tasumata. Vargusega tekitas ta S -le varalist kahju summas 6,54 eurot. AS
2. kriminaalasi Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav T.R, kes palus uuesti läbi vaadata. Süüdistatav väidab, et ta ei tea, kuidas ta viina ja limonaadi võttis, tal ei olnud tahtlust neid varastada. Ta tundis end väga kehvasti, kuna tal oli mürgistus. Ka kohtuistungi ajal tundis ta end väga kehvasti.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3.
Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust.
4. Esiteks tuleb märkida seda, et kriminaalasja läbivaatamisel ilmnes, et enne
apellatsiooniteate esitamist 07.04.2015 on T.R 02.04.2015. a apellatsiooniõigusest loobunud (toim.l. 53). Apellatsiooniõigusest loobumine tähendab seda, et isik kaotab õiguse
kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada (analoogset seisukohta on Riigikohus väljendanud
1. juuni 2005. nr 3-1-1- - a määruses väärteoasjas
60 05). Seda kinnitab ka asjaolu, et kui kõik
kohtumenetluse pooled loobuvad apellatsiooniõigusest, teebki maakohus KrMS § 315 lg 7 kohaselt ainult nn res
olutiivotsuse, s.t otsusele ei lisata põhiosa.
Riigikohus on asunud seisukohale, et kui ringkonnakohus on eelmenetluses jätnud
tähelepanuta, et apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole apellatsiooniõigust ning ringkonnakohtus on kriminaalasja kohtulik arutamine alanud, tuleb kohtulik arutamine läbi viia ja jätta KrMS § 337 lg 1 p st 1 lähtudes esimese astme kohtu otsus muutmata ja apellatsioon -
rahuldamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.02.2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-07). Seega tulek
s juba sel alusel jätta apellatsioon rahuldamata.
5. Ringkonnakohus märgib siiski, et ka apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Nimelt ei ole tõendeid, mis tõendaks, et T.R ei olnud oma terviseseisundist tulenevalt võimeline poest asju võttes oma tegevusest aru saama. Tunnistajana üle kuulatud turvatöötaja kirjeldab T.R-i tegevust selliselt, et sellest on võimalik järeldada, et tal ei olnud kavas võetud kauba eest tasuda: ta pani võetud viina ja limonaadi endale põue ja möödus nendega kassadest nende eest maksmata. T.R peeti kinni, tema kinnipidamise
protokollis ei ole kajastatud seda, et tema terviseseisund oleks olnud tähelepanu äratavalt häiritud (toim.l. 7, 8). Ta kuulati ka samal päeval, mõned tunnid pärast varguse toimepanemist
üle. Ülekuulamisprotokolli kohaselt on T.R andnud ütlused varguse toime panemise kohta, milles ta ise oma tegu kirjeldab. Muuhulgas selgitab ta seda, et kuna väljas oli külm, ei väljunud
ta kohe kauplusest ja jõi juba kaupluses võetud pudelitest (toim.l. 14). Seega näitavad ka T.R-i kahtlustatavana antud ütlused, et ta oli oma teost teadlik ja sai selle tähendusest aru. T.R-i sõnul oli tal veel järgmisel päeval toimunud maakohtu istungil väga halb olla. Ka
maakohtu istungi protokolli kohaselt on T.R märkinud, et ta on haige ja ta vajab arsti.
Samas nähtub istungiprotokollist, et T.R saab menetluse sisust ja tema menetluslikest
õigustest aru: ta on kinnitanud, et süüdistus on arusaadav, ta tunnistab oma süüd osaliselt ning nõustub lühimenetlusega. Ka on vastanud ta kaitsja küsimustele ning antud vastustest on näha, et ta on esitatud küsimustest aru saanud. Seega on T.R-i väited selle kohta, et ta ei olnud ei talle süüks pandava varguse ajal ega järgmisel päeval toimunud kohtuistungi ajal võimeline mürgistuse tõttu toimunust aru saama, paljasõnalised.
6. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus süüdistatava T.R-i apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
Sten Lind
Meelika Aava
Ivi Kesküla
/allkirjastanud digitaalselt/ /allkirjastanud digitaalselt/ /allkirjastanud digitaalselt/