3-15-808/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-808 Otsuse kuupäev 14. mai 2015 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi OÜ Ekovir kaebus Tartu Linnavalitsuse 9. veebruari 2015 käskkirja nr 37 tühistamiseks Asja läbivaatamine 28. aprilli 2015 kohtuistungil Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – OÜ Ekovir Vastustaja – Tartu linn Kolmas isik I – Ragn-Sells AS Kolmas isik II – Eesti Keskkonnateenused AS 1. Jätta Ekovir OÜ kaebus rahuldamata. 2. Tühistada 1. aprilli 2015 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse. 3. Mõista OÜ-lt Ekovir AS Ragn-Sells kasuks menetluskulude katteks välja kaks tuhat seitsesada seitsekümmend (2770) eurot 74 senti. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 25. mai 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Linnavalitsuse 9. veebruari 2015 käskkirjaga nr 37 lükati tagasi OÜ Ekovir pakkumus riigihanke nr 153433 „Korraldatud jäätmevedu Tartus“ teises osas. OÜ Ekovir esitas käskirja peale riigihangete vaidlustuskomisjoni 19. veebruari 2015 vaidlustuse, mille riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 18. märtsil 2015 rahuldamata. 2. 30. märtsil 2015 esitas OÜ Ekovir Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse 9. veebruari 2015 käskkirja nr 37 tühistamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras hankijal kohtumenetluse vältel hankemenetluse jätkamise keelamist. 3. 1. aprilli 2015 määrusega võttis Tartu Halduskohus kaebuse menetlusse, kaasas menetlusse kolmandate isikutena Ragn-Sells AS-i ja Eesti Keskkonnateenused AS-i ning andis vastustajale ja kolmandatele isikutele tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks. Ühtlasi keelas kohus esialgse

2

õiguskaitse korras Tartu linnal hankemenetluse jätkamise riigihanke „Korraldatud jäätmevedu Tartus“ (nr 153433) teises osas. 4. 13. aprillil esitasid Tartu Linnavalitsus ning Ragn-Sells AS vastused kaebusele, milles paluti kaebus rahuldamata jätta. 5. Tartu Halduskohus määras 14. aprilli 2015 määrusega asja läbivaatamisele 28. aprilli 2015 kohtuistungil. 6. Asjas toimus 28. aprillil 2015 kohtuistung, millel osalesid OÜ Ekovir esindajad Viktoria Tsvetarnaja ja advokaat Kristo Kallas, Tartu linna esindajad Kadri Valdre ja Ülle Mauer ning Ragn- Sells AS-i esindajad Anne Jõesaar ja advokaat Kadri Suurkivi. Eesti Keskkonnateenused AS-i esindaja istungil ei osalenud. Kohus teatas, et otsus tehakse asjas teatavaks 14. mail 2015. 7. 4. mail 2015 esitasid nii OÜ Ekovir kui Ragn-Sells AS-i esindajad taotluse kohtuistungil osalemisega seotud menetluskulude välja mõistmiseks. Kaebuse põhjendused 8. Kaebaja selgitab, et hankija leidis käskkirjas, et kaebaja poolt pakutud madal käitluskulu põhineb eeldusel, et üleantavad segaolmejäätmed kaaluvad väga vähe (mahukoefitsient 0,055 t/m3), ent pidas seda põhjendamatult madalaks. Hankija on realistlikuks segaolmejäätmete mahukaaluks pidanud 0,08 t/m3. Kaebaja hinnangul ei ole selline järeldus kontrollitav ega arusaadav. Tegemist on hankija põhjendamatu arvamusega, mida ei saa arvestada kaalutlusotsuse tegemisel. Vaidluse all on ka see, kas pakkujatel oli õigus mahukaalu vastavalt oma kogemusele ja äranägemisele pakkumuse koostamisel muuta ja arvestada. Kaebaja rõhutab, et hankija ei ole mahukaalu kehtestanud. Hankelepingu projekti punktis 4.4.1 on segaolmejäätmete tihedusena toodud väärtus 0,13 t/m3, kuid seda üksnes tühisõidu hinna arvestamise puhul. See on aga arvestuslik number, mille puhul peaks olema selge, et sellest väärtusest kõrgem ei saa mahukaal mingil juhul olla. Ka vaidlustatud käskkirjas ei ole hankija väitnud, et oleks kehtestanud mahukaalu. Hankija märkis vaid, et kaebaja arvestatud segaolmejäätmete mahukaal 0,055 t/m3 on liiga väike ning seetõttu tuleb hinnata vaid seda, kas hankija kaalutlusotsus on tehtud õigesti või kaalutlusvigadega. 9. OÜ Ekovir märgib Riigikohtu otsuse asjas nr 3-3-1-87-10 punktile 19 tuginedes, et kui hankija ei ole segaolmejäätmete mahukaalu kindlaks määranud, siis võib iga pakkuja pakkumuse tegemisel aluseks võtta oletatava jäätmete keskmise mahukaalu. Vaidlus seisneb selles, kas kaebaja arvestatud mahukaal on realistlik ja kas selle alusel arvestatud tulu katab ära teenuse osutamiseks vajalikud kulud. Kaebaja on oma pakkumuse maksumuse kujunemist selgitanud ja põhjendanud ning hankijal ei ole veenvaid argumente kaebaja põhjenduste ümberlükkamiseks. Puudub igasugune loogika väitmaks, et kuivõrd vaidlustuskomisjonile esitatud mahukaalud on esitatud vaid 6 kuu kohta (märts–august), siis ei tõenda see keskmist segaolmejäätmete mahukaalu 0,055 t/m3 kogu aasta jooksul. Ka pikema perioodi keskmine mahukaal ei erineks sellest. 10. Samuti on kaebaja seisukohal, et hankija ja vaidlustuskomisjon on ebaõigesti leidnud, et kaebaja pakkumuse maksumuse puhul arvestatud tööjõukulud on põhjendamatult madalad. Tööjõukulude osa kaebaja pakkumuse maksumusest ja kaebaja kuludest on sedavõrd marginaalne, et see ei mõjuta oluliselt kogu maksumuse põhjendatust. Kaebaja lähtus tööjõukulude ja muude kulude arvutamisel sellest, et ta hakkab üheaegselt teenindama nii Tartu 1. kui ka 3. veopiirkonda, ning jagas tööjõukulud kahe erineva piirkonna vahel. Samuti ei ole kaebajal kohustust töötasu arvestamisel lähtuda töölepingulisest suhtest ning vastava töölõigu katmiseks võib kaebaja sõlmida ka teenuselepingu kolmanda isikuga ehk tellida vastava teenuse sisse. 11. 28. aprilli 2015 kohtuistungil selgitas kaebaja esindaja, et biojäätmete eraldi kogumise tõttu jääb olemjäätmeid vähemaks. Kaebaja arvestused on tehtud reaalsest kogemusest ning kui prügi kogus on teine, korraldab kaebaja logistika teisiti.

3

Vastustaja vastuväited 12. Oma kirjalikus vastuses kaebusele selgitab Tartu linn, et ei ole kaebajat kohustanud lähtuma konkreetsest mahukaalust pakkumuse esitamisel. Seega oli pakkujatel tõesti võimalik pakkumuse esitamisel ise määrata omapoolne jäätmete mahukaal, kuid see ei tähenda, et hankijal oleks kohustus igal juhul aktsepteerida esitatud andmeid, eriti olukorras, kus hankija on tõendanud hetkel Tartus kogutavate jäätmete mahukaalu. Hankija rõhutab, et pakkumuses pidid pakkujad esitama ühikhinnana ühe kuupmeetri jäätmete käitlemise maksumuse. Hankija ei nõudnud hinna esitamist ühe tonni kohta või konkreetse mahukaalu järgimist. Tartu linn märgib, et lähtudes riigihangete seaduse (RHS) § 48 lõikest 3 on hankijal õigus lükata tagasi põhjendamatult madala maksumusega pakkumus. Vastustaja selgitab, et hindas pakkumuse maksumuse põhjendamatult madalaks lähtudes hankelepingu eeldatavast maksumusest. Kolmandate isikute andmeid kasutas hankija võrdluseks täiendava analüüsi tegemisel. 13. Tartu linn on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjas on põhjendused reaalse mahukaalu kohta piisava põhjalikkusega esitatud. Kaebaja vastusest hankija järelepärimisele selgus, et kaebaja arvestas segaolmejäätmete käitluskuluna 101 082,96 eurot aastas. Vastustaja hinnangul kulub kaebajal segaolmejäätmete käitlemiseks tegelikkuses vähemalt 146 943 eurot aastas, s.o summa, mis tuleb maksta segaolmejäätmete üleandmisel Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses. Vaidlustuskomisjon on õigesti leidnud, et kuna käskkirja punktis 2.4 sisalduvad põhjused, miks peab hankija esitatud pakkumuse maksumust nimetatud kululiikide osas põhjendamatult madalaks, siis on hankija täitnud vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse tegemisel otsuse põhjendamiskohustuse. Hankija juhib tähelepanu ka pakkuja hoolsuskohustusele. Pakkuja hoolsuskohustus tähendab seda, et kui hankedokumentide tekstist jäi pakkujale midagi arusaamatuks, oleks ta pidanud selle asjaolu kohta küsima hankijalt hankija seisukohta või seletust. 14. Vastuseks kaebaja viitele Riigkohtu lahendile asjas nr 3-3-1-87-10 märgib Tartu linn, et viidatud Riigikohtu lahendis ei ole esimese ja teise astme kohus pidanud mitte 0,07 t/m3 segaolmejäätmete mahukaalu realistlikus, vaid on leidnud, et kaebaja ei olnud tõendanud, miks see ei ole realistlik. Täielikult arusaamatu on aga kaebaja väide seejuures, et kuna Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus on pidanud realistlikuks segaolmejäätmete mahukaaluks 0,07 t/m3, siis on järelikult võimalik ka segaolmejäätmete mahukaal 0,055 t/m3. Vastustaja hinnangul on ka kaebaja esitatud andmed Tallinna Kristiine linnaosa kohta paljasõnalised ja tõendamata. Ragn-Sells AS-i 4. novembri 2014 kirjaga nr 11-2.1.4/79 ja Eesti Keskkonnateenused AS-i 4. novembri 2014 kirjaga nr TRT-MK/19997 on tõendatud, et keskmine segaolmejäätmete mahukaal Tartu on 0,093 t/m3. Vastustaja on pidanud võimalikuks, et Tartu 3. piirkonnas on segaolmejäätmete mahukaal 0,08 t/m3. Vastustaja ei pea võimalikuks, et kui siiani on olnud segaolmejäätmete keskmine mahukaal Tartus 0,093 t/m3, siis peale vaidlusalust hanget muutuksid segaolmejäätmed ligi poole võrra kergemaks. 15. Seoses tööjõukuludega märgib vastustaja, et pakkumused tuli esitada iga hanke osa kohta eraldi ning sisuliselt oli tegu kahe erineva hankega, mis on liidetud ühte hankemenetlusse. Ristsubsideerimine hanke erinevate osade vahel on keelatud ning vastustaja hinnangul läheb ka vastuollu riigihangete üldise põhimõttega. Vaidlustuskomisjon on leidnud õigesti, et hankija ei ole tööjõukulude põhjendatuse hindamisel eksinud ning vastustaja jääb seisukohale, et ka kaebuses esitatud andmed ei anna alust muuta seisukohta tööjõukulude suuruse osas. 16. 28. aprilli 2015 kohtuistungil selgitas Tartu linna esindaja, et hankija eeldas tööde maksumuse kasvu, kuid kaebaja pakutud hinnad kolme aasta jooksul ei muutu. Kaebaja pakkumus moodustab vaid 54% riigihanke eeldatavast maksumusest. OÜ Ekovir pakkumus jääb tegelikult minimaalsetele kulutustele alla. Kaebaja pakutud mahukaaluga ei ole võimalik tööd ära teha. Kolmanda isiku Ragn-Sells AS-i seisukohad

4

17. Ragn-Sells AS on seisukohal, et vaidlustatud otsus on põhjendatud ja õiguspärane. Kolmas isik leiab, et hankija on korrektselt järginud RHS §-s 48 sätestatud menetlusreegleid ja põhjendamiskohustust pakkumuse tagasilükkamise otsuse tegemisel. Oma pakkumuse tõsiseltvõetavust peab tõendama esmajoones pakkuja ise. RHS § 48 lg 3 rakendamine ei eelda, et hankija peaks suutma ära näidata, et pakutud hinnaga ei ole hankelepingu täitmine objektiivselt võimalik, vaid hankija peab üksnes põhjendama, miks ta peab esitatud pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks ja miks pakkuja täiendavad selgitused ei ole piisavad, et õigustada tema pakkumuse madalat maksumust. Viidates täiendavate andmetele mahukaalu kohta Kristiine linnaosas Tallinnas ja täiendavatele arvutustele tööjõukulude osas märgib kolmas isik, et vastustaja, vaidlustuskomisjon ega kohus ei pea arvesse võtma seisukohti, arvamusi ja tõendeid, mida kaebaja võis kontrollimenetluse ajal esitada, aga ei esitanud. Hankija kahtlus kaebaja pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse osas oli täielikult põhjendatud, kuivõrd kogutulu ei kata isegi jäätmete käitlemise hinda ehk vastuvõtutasu Aardlapalus. 18. Kolmanda isiku hinnangul on õige vaidlustuskomisjoni seisukoht, et pakkujad pidid arvestama hankedokumendi punktis 8.3.1 toodud arvandmeid, mille kohaselt kujunes mahukaaluks 0,12. Kui kaebaja leidis, et mahukaal on Tartu jäätmeveo 3. piirkonnas midagi muud kui 0,12, siis oleks kaebaja pidanud seda vaidlustama. Kolmas isik leiab, et Tallinna vabaturu piirkondade mahukaaludest lähtumine Tartu jäätmeveo piirkonnas nr 3 on täielikult asjakohatu isegi juhul, kui lugeda kaebaja poolt toodud andmeid põhjendatuks ja tõendatuteks. Nimelt on kaebaja tuginenud Kristiine jäätmeveopiirkonnale, mis on vabaturu piirkond. See tähendab, et kaebaja enda valim ei saa kajastada kõiki jäätmevaldajaid Kristiine piirkonnas. Vabaturu andmed jäätmete mahu ja kaalu osas on ebausaldusväärsed, kuivõrd jäätmevedajad ei ole kohustatud andma kohalikule omavalitsusele mingit infot enda klientide, vastuvõetud jäätmete mahtude ega koguste kohta. Hankija sai teabepäringute põhjal info, et keskmine mahukaal Tartus on 0,093 t/m3. Konkreetselt käesoleva hanke osa ehk 3. piirkonna osas on keskmine mahukaal kolmanda isiku ehk piirkonna teenindaja andmetel 0,1 t/m3. Kaebaja väide, et jäätmete mahukaal oleks Tartus tema teenindamise puhul 0,055 ehk peaaegu poole väiksem, on väheusutav ja ebatõenäoline. 19. Tööjõukulude ristsubsideerimise kohta märgib Ragn-Sells AS, et hankemenetlus on jaotatud iseseisvateks osadeks ning kaebaja ei saanud arvestada, et ta võidab mõlemad piirkonnad. Samuti ei ole kaebajal kehtivaid piirkondi Tartus, mida ta hetkel teenindaks. Seega puudub piirkond, mille tuludega ristsubsideerida Tartu 3. piirkonna kulusid. Ristsubsideerimine on lubatud vaid siis, kui see pole hankedokumendi või seadusega keelatud. Kohtu põhjendused 20. Tartu Linnavalitsuse 9. veebruari 2015 käskkirjaga nr 37 lükati tagasi OÜ Ekovir pakkumus riigihanke nr 153433 „Korraldatud jäätmevedu Tartus“ teises osas (3. veopiirkond) jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg 5 ja riigihangete seaduse (RHS) § 48 lg 3 alusel, kuna ka pärast kaebajalt nõutud selgituste saamist leiab vastustaja, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Vastustaja arvutuste kohaselt laekub OÜ-le Ekovir hanke objektiks olevate tööde teostamise eest 3. veopiirkonnas 118 099,50 eurot aastas ja 354 299,51eurot lepinguperioodi jooksul kokku, mis moodustab 54 protsenti riigihanke eeldatavast maksumusest ja on vastuolu JäätS § 66 lg-ga 5, kuna ei kata Aardlapalu prügilas olmejäätmete üleandmise kulu. Lisaks ei ole pakkumuses tööjõukulu piisav kaebaja näidatud 0,8 töökoormusega töötajale miinimumpalga maksmiseks, kusjuures hankelepingu täitmine ühe 0,8 koormusega töötajaga on küsitav. 21. Kaebaja hinnangul ei ole pakkumuse hind põhjendamatult madal, kuna pakkumuse esitamisel on OÜ Ekovir õiguspäraselt lähtunud segaolmejäätmete mahukaalust 0,055 t/m3. Kaebajal oli õigus võtta aluseks segaolmejäätmete oletatav keskmine mahukaal, kuna hankedokumentides ei ole mahukaalu kindlaks määratud. Segaolmejäätmete mahukaal 0,055 t/m3 on kaebaja kogemustele tuginedes tegelik ja kaebaja on esitanud selle kohta võrdlusandmed Tallinna Kristiine piirkonnast.

5

22. Esmalt nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja pakkumuse vastavaks tunnistamine Tartu Linnavalitsuse 9. veebruari 2015 käskkirjaga nr 36 (tl 22) ei välista pakkumuse tagasilükkamist, olukorras, kus hankija leiab ka pärast pakkujalt selgituste saamist, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Riigihangete seaduse § 47 sätestab pakkumuste vastavuse kontrollimise korra ning ka alused hanketeates või hankedokumentides esitatud tingimustele mittevastavate pakkumuste tagasilükkamiseks. Pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamise ja põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamine on reguleeritud RHS §-s 48. Nimetatud sätetest ei tulene aga hankijale kohustust hinnata pakkumuse maksumuse põhjendatust pakkumuse vastavuse kontrollimisega samaaegselt ega keeldu lükata tagasi põhjendamatult madala maksumusega pakkumus, mis on juba vastavaks tunnistatud. 23. Hankedokumentides ei ole sätestatud pakkumuste maksumuse põhjendatuse hindamise ega põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste tagasilükkamise aluseid ja korda. Seega pidi vastustaja kaevatava haldusakti andmisel lähtuma eelkõige riigihangete seaduses sätestatust. Vastavalt RHS § 48 lg-le 1 kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikus vormis nõudma pakkujalt asjakohast kirjalikku selgitust. Pakkuja on kohustatud esitama kirjaliku selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. 24. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on pakkunud teenuse hinnaks segaolmejäätmete osas 4,70 eurot/m3. Hankedokumentide punktis 8.2.1. toodud mahutite koefitsiente ning hankedokumentide punktis 7.5. toodud segaolmejäätmete mahutite tühjenduste korda aastas arvestades leidis vastustaja, et kaebajale laekub jäätmevaldajatelt kokku 118 099,50 eurot aastas ja 354 299,51 eurot kogu lepinguperioodi jooksul (kaebaja ei näe ette teenuse kallinemist lepinguperioodi jooksul). Riigihangete vaidlustuskomisjonile esitatud vaidlustuses ega halduskohtumenetluses ei ole kaebaja seda kahtluse alla seadnud. Riigihanke eeldatav maksumus on aga 658 699,80 eurot, millest 215 533,25 eurot esimesel aastal. Sealjuures on segaolmejäätmete käitlemiskulu vähemalt 146 943 eurot aastas, mis juba iseenesest ületab kaebaja võimaliku tulu, kui millele lisandub veel tööjõukulu, veokulu ja muud kulud. 25. Selgituste saamiseks on vastustaja pöördunud OÜ Ekovir poole e-kirjaga kahel korral, 11. septembril (tl 23) ja 26. septembril 2014 (tl 24). 11. septembri 2014 on vastustaja selgitanud kaebajale, et pakkumuse maksumus ei kata JäätS § 66 lg-s 5 nimetatud kulusid ja palunud täpsemalt avada pakkumuse esitamisel arvesse võetud kulusid. 26. septembril 2014 on vastustaja veelkord juhtinud tähelepanu sellele, et kaebaja on esitanud andmed 1. ja 3. veopiirkonna kohta kokku, mis ei võimalda hinnata riigihanke kumbagi osa eraldi. Vastustaja on rõhutanud, et kaebaja on märkinud kahes piirkonnas kokku segaolmejäätmete koguseks aastas 8288 tonni. Samas hankedokumendi p 7.5 järgi segaolmejäätmete eeldatavaks koguseks 1. piirkonnas 9900 tonni ja 3. piirkonnas 4100 tonni aastas. Kaebajal tuli selgitada, miks ta hindas jäätmete kogust oluliselt väiksemaks hankedokumendis prognoositust. 26. OÜ Ekovir 18. septembril (tl 25) ja 2. oktoobril 2014 (tl 27) esitatud vastustest nähtub, et kaebaja on lähtunud hankedokumentide p-s 7.5 näidatud tühjenduste arvust aastas. Kogemused tiheasustusega aladel näitavad, et segaolmejäätmete tegelik tihesus (0,055 t/m3)on hankedokumentides arvestatust madalam, siis on ka jäätmete kogused tonnides väiksemad. Kaebaja on arvestanud biojäätmete kogumissüsteemi käivitumisega, mis samuti vähendab segaolmejäätmete hulka. 27. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja esitatud andmed Tallinna Kristiine piirkonna kohta ei ole asjakohased hindamaks jäätmete hulka ja mahukaalu Tartu

6

linna 3. piirkonnas. Kaebaja esitatud andmetel saab olla üksnes kaudne tähendus, need on saadud teises linnas vabaturu tingimustes jäätmeveo teenuse osutamisel. Seega kajastavad need olukorda konkreetses piirkonnas tingimustes, kus kaebaja kõrval osutavad samas piirkonnas teenust teised jäätmekäitlejad ja pole selge kaebaja andmete aluseks oleva valimi kujunemise alused. Lisaks vähendab esitatud andmete asjakohasust ka see, et vabaturu tingimustes tegutsedes ei ole kaebajal kohustust jäätmeveo andmeid kohalikule omavalitsusele esitada ning andmed ei ole seetõttu kontrollitavad. 28. Vastustaja järelepärimisele vastates (tl 41) on AS Ragn-Sells esitanud andmed korraldatud jäätmeveo kohta perioodil 1. novembrist 2013 kuni 31. oktoobrini 2014 Tartu 1. ja 3. piirkonnas. Neist nähtuvalt koguti 3. piirkonnas jäätmeid 36926 m3, kogutud jäätmete mass oli 3681,84 t. Jäätmete mahukaal oli seega 0,1 t/m3. Mahukaalu osas sarnased andmed nähtuvad ka andmetest 1. veopiirkonna kohta ja AS Eesti Keskkonnateenused 4. novembri 2014 vastusest (tl 43) vastustaja järelepärimisele. Kohtu hinnangul on vastustajale esitatud andmed asjakohased, kuna kajastavad jäätmete massi ja tühjendatud mahutite mahtu muu hulgas ka vaidlusaluses piirkonnas ning on saadud korraldatud jäätmeveo teostamisel, s.t hankelepinguga sarnastes oludes. 29. Andmetest ei saa teha järeldust, et 3. piirkonna jäätmete eeldatavaks mahukaaluks lepinguperioodil oleks kaebaja pakutud 0,055 t/m3. Andmed kinnitavad vastustaja seisukohta, et jäätmete tegelik mahukaal jääb 0,09 ja 0,1 vahele. 30. Käesoleval juhul ei ole vastustaja hankedokumentides määranud millisest mahukaalust tuleb pakkumuse esitamisel lähtuda. Riigikohus on selgitanud, et sellises olukorras hankedokumentide vaidlustamata jätmise tulemusena võis iga konkursil osaleja võtta pakkumise koostamisel aluseks oletatava jäätmete keskmise mahukaalu (RKHK 14. märtsi 2011 otsus asjas nr 3-3-1-87-10, p 19). Seega võis kaebaja tugineda tema hinnangul segaolmejäätmete oletatavale mahukaalule, kuid ei ole seda käesoleval juhul teinud, kuna pakkumuse esitamisel kasutatud väärtus ilmselt ei vasta oletatavale keskmisele mahukaalule. 31. Kohus peab siinjuures eriti oluliseks, et AS Ragn-Sells andmetel koguti 3. piirkonnas aasta jooksul segaolmejäätmeid kokku 3681,84 tonni. Kaebaja ei ole andmeid kahtluse alla seadnud ega esitanud tõendeid, millest nähtuks, et jäätmeid oli tegelikkuses vähem või, et jäätmete kogus lepingu perioodil eeldatavalt oluliselt väheneb. Samas saab asjaolust, et kaebaja on pakkumuse esitamisel lähtunud hankedokumentide p-s 8.1. toodud segaolmejäätmete mahust 35 745 m3 ja mahukaalust 0,055 t/m3, järeldada et kaebaja hindab kogutavate segaolmejäätmete hulgaks 1966 t. Kohus osutab siinjuures sellele, et jäätmete mass on tegelikkuses mõõdetav jäätmete üleandmisel ladustamiseks, samas kui jäätmete maht (ja vastavalt ka mahukaal) on üksnes hinnanguline väärtus, mis saadakse tühjendatud mahutite mahtude liitmisel. Seetõttu peavad pakkujal esinema kaalukad põhjused hankedokumendis esitatud jäätmete eeldatavast kogusest kõrvale kaldumiseks. Kaebaja ei ole jäätmete eeldatava koguse enam kui 50- protsendiliseks vähendamiseks alust andvaid asjaolusid esile toonud. 32. Kaebaja väitel on ta küll arvestanud asjaolu, et lepinguperioodil kavandatakse rakendada biojäätmete eraldi kogumine, mis eeldatavalt vähendab segaolmejäätmete mahukaalu ja kogust. Tuginedes Säästva Eesti Instituudi uuringule Tartu linna ja Tartu maakonna biogaasi tooraine kohta1 andmetele, mida kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud, ulatub biojäätmete osa Tartu segaolmejäätmetes ca 38 protsendini. Vastustaja kinnitusel eeldatakse, et biojäätmete liigiti kogumisel väheneb biojäätmete osa segaolmejäätmetes 30 protsendini.

1 Kättesaadav võrguleheküljel http://www.tartu.ee/data/Biogaasi%20toorme%20uuring%201-05-11.pdf

7

Hankedokumentide p 7.5 kohaselt on segaolmejäätmete eeldatav kogus 4100 t ja biojäätmete kogus 355 t. Viimasest näitajast on kaebaja pakkumuse tegemisel lähtunud. Ka juhul, kui jäätmete maht jääks samaks nagu AS Ragn-Sells esitatud andmetes näidatud, oleks kogutavate segaolmejäätmete kogus siiski enam kui 3300 t aastas. Kummalgi juhul ületaks segaolmejäätmete kogus oluliselt kaebaja arvestuste aluseks olnud koguse. 33. Pakkuse vastavaks tunnistamise protokolli lisa 2 (hanke 2. osa, 3. piirkond) (tl 49-50) kohaselt on vastustaja riigihanke eeldatava maksumuse määramisel lähtunud eeldusest, et segaolmejäätmete aastane maht on 35 473 m3 ja jäätmete mahukaal on biojäätmete eraldi kogumise tõttu vähenenud väärtuseni 0,08 t/m3. Sellisel juhul kogutakse aastas 2838 t segaolmejäätmeid, mille üleandmine Aardlapalu prügilas maksab 146 951,64 eurot2. Kohus osutab, et ka vastustaja ei ole põhjendanud, miks ta ei lähtu hankedokumentides toodud segaolmejäätmete eeldatavast kogusest. Käesoleval juhul on sellest aga kõrvale kaldutud kaebaja kasuks, mistõttu kohus kõrvalekaldumise põhjendatust ei analüüsi. Kuna ka sellest arvutuskäigust nähtub, et kaebaja eeldatav tulu ei kata segaolmejäätmete Aardlapalu prügilas ladestamise kulu, siis on vastustaja põhjendatult hinnanud OÜ Ekovir pakkumuse põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks. Jääts § 66 lg 5 järgi peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud. Kaebaja selgitustest (tl 25, 27) ei ilmne asjaolusid, mis kõrvaldaksid pakkumuse vastuolu JäätS § 66 lg-s 5 sätestatuga. 34. Olukorras, kus kaebaja pakkumus on ilmselt põhjendamatult madala maksumusega ainuüksi seetõttu, et see ei kata segaolmejäätmete ladustamise kulu, ei pea kohus täiendavalt vajalikuks analüüsida teenuse osutamisega kaasnevate muude kulude vastavust teenuse osutamisega tegelikult kaasnevatele väljaminekutele. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et tööjõukulu, veokulu ja üldkulud üksnes suurendavad vahet kaebaja pakkumuse maksumusega. Kuid eraldiseisvalt ei ole neil käesolevas asja määravat tähendust. 35. Riigihangete seaduse § 48 lg 3 kohaselt hankija võib pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata, kuid hankija ei ole kohustatud pakkumust tagasi lükkama. Seega on tegemist hankija kaalutlusotsusega. Käesoleval juhul oli vastustaja kaalutlusruum kohtu hinnangul aga sedavõrd ahenenud, et vastustajal puudus õiguspärane võimalus teistsuguse otsustuse tegemiseks. Seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt ei ole vastustaja õigustatud tunnistama edukaks pakkumist, mis on vastuolus seaduses otseselt sätestatud nõuetega, ega vastavalt ka kaebajaga hankelepingut sõlmima. Seetõttu ei olnud kaalutluste esitamine vaidlustatud käskkirjas nõutav ja nende puudumine ei tingi käskkirja õigusvastasust. 36. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tartu Linnavalitsuse 9. veebruari 2015 käskkiri nr 37 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 18. märtsi 2015 otsusega nr 33-15/153433 on põhjendatult jäetud rahuldamata OÜ Ekovir vaidlustus käskkirja tühistamiseks. Kaebus jääb rahuldamata. 37. 1. aprilli 2015 määrusega kohaldas kohus esialgset õiguskaitset ja keelas Tartu linnal hankemenetluse jätkamise riigihanke „Korrladatud jäätmevedu Tartus“ (nr 153433) teises osas. Vastavalt HKMS § 253 lg 3 ls-le 1 kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohtu hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise

2 8. detsember 2009 Tartu Linnavalitsuse korraldusega nr 1374 Aardlapalu prügila vastuvõtuhindade kehtestamine on segaolmejäätmete vastuvõtmise hinnaks määratud 51,78 eurot/tonn. Vastustaja on ekslikult märkinud 2838 t üleandmise hinnaks 146 943 eurot.

8

jätkamine põhjendatud ka sisuliselt, kuna OÜ Ekovir kaebuse eduväljavaated on vähesed (HKMS § 249 lg 3). Seetõttu kohus tühistab asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse. 38. Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Seega jäävad menetluskulud OÜ Ekovir kanda. Tartu linn ja Eesti Keskkonnateenused AS ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest nende kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad nende endi kanda. Ragn-Sells AS on 28. aprillil 2015 esitanud taotluse kaebajalt 2 490,54 euro õigusabikulu ja 4. mail 2015 täiendavalt kohtuistungil osalemisega seotud esindajakulu 456,87 euro väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul ei ole kolmanda isiku kulu osaliselt vajalik ega põhjendatud HKMS § 109 lg 6 tähenduses. Nimelt taotleb AS Ragn-Sells büroo üldkuluna 72,54 (60,45 eurot, millel lisandub käibemaks) euro ja menetluskulude nimekirja koostamisega seoses 117 (0,75*130 eurot, millele lisandub käibemaks) hüvitamist. Õigusabiteenuse osutaja büroo üldkulud, mis on väljendatud protsendina kliendile esitatava arve summast ei ole vahetult seostatavad õigusabiteenuse osutamisega käesolevas asjas, mistõttu ei ole kontrollitav nende vajalikkus. Võib eeldada, et õigusabiteenuse osutamisega seotud kulud kaetakse õigusabiteenuse hinna arvel. Üldkulude lisamisel õigusabiteenuse hinnale tuleks täiendavalt põhjendada kuidas need seonduvad kohtuasja menetlusega. Menetluskulude nimekirja koostamise kulu väljamõistmine kaebajalt oleks vastuolus põhimõttega, et menetluskulude sissenõudmine ei tohiks kaasa tuua uute menetluskulude tekkimist. Seetõttu jääb AS Ragn-Sells taotlus nimetatud positsioonides rahuldamata. Ülejäänud osas peab kohus kolmanda isiku menetluskulusid vajalikuks ja põhjendatuks arvestades menetluse keerukust ning asjaolu, et kolmas isik ei olnud kaasatud vaidlustusmenetlusse. Seetõttu tuleb OÜ-lt Ekovir kolmanda isiku kasuks menetluskulude katteks välja mõista 2 770,74 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik