3-15-1132/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-1132 Haldusasi A.O.a kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses seadusandluse puudumisega Menetlustoiming Kaebuse tagastamine. RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus selle esitajale. 2. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. 30.04.2015 saabus Tallinna halduskohtule A.O.a kaebus, mille kohaselt on ta sunnitud iga päev elama hirmus ja oma elu pärast paludes, kuivõrd vangistusseadusega ega ühegi muu Eesti Vabariigi õigusaktiga ei ole reguleeritud kinnipeetavate olukorda sõjaajal. Kaebaja leiab, et praegustes oludes on võõrriigi rünnaku oht riigile tõsine ja riik ei ole võimeline ennastki kaitsma. Kaebaja märgib, et on sunnitud esitama Eesti Vabariigi vastu hagi, et saada valuraha elu ja tervise mittehoidmise eest summas 150 000 eurot. Kaebaja nõuab alternatiivselt enda riigist väljasaatmist, kuivõrd riik ei kaitse inimese huve. 2. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p-dest 1 ja 2 tulenevalt on kohtul võimalus tagastada kaebus, mille esitamiseks kaebajal puudub kaebeõigus või kui kaebusel puudub perspektiiv. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub kaebuse esitamiseks kaebeõigus. Haldusorgani tegevuse peale esitatud hüvitamiskaebuse korral puudub isikul HKMS § 121 lg 2 p 1 tähenduses kaebeõigus RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt ilmselgelt juhul, kui kahju hüvitamise nõude eelduste (nt Riigikohtu 26.04.2012 otsus nr 3-3-1-17-12, p-d 7-8) puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge. Halduskohtul ei ole kohustust võtta kaebust menetlusse olukorras, kus kohus ei kahtle kaebeõiguse puudumises ega pea vaidlusalust küsimust õiguslikult keerukaks (nt Riigikohtu 17.11.2011 määrus nr 3-3-1-64-11, p 7). 3. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks ning muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2).

2

4. Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Seejuures RvastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. 5. Kohus leiab, et käesoleval juhul on riigivastutuse seaduses sätestatud kahju hüvitamise nõude eeldused ilmselgelt täitmata. Esmalt ei tule Eesti Vabariigile ühestki õigusaktist kohustust reguleerida eraldi kinnipeetavate olukord sõjaajal. Seetõttu puudub antud juhul ühe olulise mittevaralise kahju nõude eeldusena avaliku võimu kandja õigusvastane tegu. Ka ei saa sellise regulatsiooni puudumine rikkuda mingil moel kaebaja subjektiivseid õiguseid, arvestades, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vastava regulatsiooni kehtestamist. Asjaolu, et kaebaja elab sõja hirmus, ei tähenda, et Eesti Vabariik peaks kaebajale selle eest hüvitist maksma. Antud juhul puudub seega nii avaliku võimu kandja õigusvastane tegu kui ka kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Samuti lisab kohus, et RVastS § 9 lg-s 1 on ammendavalt loetletud, millistel juhtudel on võimalik mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda ning ilmselgelt ei saa kaebaja hüpoteetilist hirmu sõja ees pidada rahaliselt hüvitatavaks mittevaraliseks kahjuks. 6. Kuna käesoleval juhul on kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine asjaoludest tulenevalt ilmselge, siis puudub A.O.al kaebeõigus hüvitamiskaebuse esitamiseks ning tema kaebus kuulub läbivaatamatult tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadriann Ikkonen kohtunik