1-14-9065/128 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

Kriminaalasi nr 1-14-9065

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2015, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-14-9065 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi

Viru Vangla materjalid V A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

V A, isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 6 klassi, elukoht xxxx

Kaitsja Karistuse kandmise algus 15.01.2015 ja lõpp 08.11.2015

v.-adv. Rainer Objartel

RESOLUTSIOON

Vabastada V A temale Harju Maakohtu 15.01.2015 stuse otsusega mõistetud kari kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg p 2 määrata katseaeg alates käesoleva kohtumää 5, 78 V A ruse jõustumisest 6 kuud.

Kohustada V At

-

katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, t - öö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada V At katse 2,2 ajal järgima KarS § 75 lg 2 p 1

,4,7 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- otsima endale töökoha või asuma õppima üldhariduse või eriala omandamiseks 2 (kahe) nädala jooksul alates vabanemisest;

- mitte viibima sainete tarvitamisega seotud paikades ega suhtlema sõltuvu kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a , sh P U, A V ning R M. lähisugulased)

Määrata V A kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse (noorteüksuse) juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada V A karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid (asukoht Riia 4, 51004 Tartu) kasuks 93 (üheksakümmend kolm eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 15,50 eurot) eurot v. adv. Rainer Objarteli poolt määratud korras - süüdimõistetu kaitsjana osutatud õigusabi eest. V A

KrMS

§ 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 93 eurot riigi kanda.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 1 päeva jooksul, 5 alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.04.2015 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava V A id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Harju Maakohtu 15.01.2015 otsusega tunnistati V A p 7, süüdi KarS § 199 lg 2 9 järgi ja karist

aasta 10 kuud vangistust, samuti tunnistati V A useks mõisteti talle 1 (üks) ja (kümme) süüdi KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud vangistust ning KarS § 136 lg 1 järgi ja mõisteti (üks) st. KarS § 64 lg 1 alusel, karistuseks 1 kuu vangistu

üksikkaristu est raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 2 st (kaks) aastat

vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (8 kuu vangistuse) võrra ja seks mõisteti (üks) kandmisele kuuluvaks karistu 1 aasta 4 (neli) ja

kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 6 kuud

ja 6 päeva ning kanda jäi 9 (üheksa (kakskümmend neli) päeva

) kuud 24 ja

vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15.01.2015.

3 V A on kriminaalkorras karistatud l korral, vanglakaristust kannab esmakordselt. Praegune ühe kuritegu on süstemaatilised vargused grupis, võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine, teiselt inimeselt aluseta vabaduse võtmine. Kuritegude soodusteguriks on majandusliku kasu saamine, seiklushimu ning grupi mõju. Kuriteod on toime pandud paljude kannatanute suhtes

ning neile on tekitatud materiaalset kahju. V A jätkas kuritegude toimepanemist

kriminaalmene ste ajal. Turvalisuseriskiks on enesekahjustamise oht. Alates 06.01.2015 tlu

õpib Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kinnipeetav xxxx. kandnud 4 kuud 5 kuud vangistust. ning kanda jääb tal veel enam kui

Kinnipeetav puuduvad distsiplinaarkaristus vangistuse jooksul. al ed

V A perekond elab ema T A xxxx. Korter on le kuuluvas ühetoalises korteris aadressil rahuldavas seisukorras, kinnipeetaval on olemas oma magamiskoht, õppimiseks kõik vajalik. Antud elamispinnal elab kinnipeetava ema ning vend M Z Kinnipeetava suhted emaga on . head. Ema toetab poega. Kinnipeetaval isa M A peamiselt suhted puuduvad. Isa otsib kontakti

pojaga perioodiliselt. Isa on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tarvitab alkoholi ning on käitunud perekonna suhtes vägivaldselt on õpilane ning ülalpeetav. Perekonna . Kinnipeetav

majanduslik olukord on rahuldav. Ema sotsiaalosakonnast saadakse toiduabi. Kuriteod töötab,

on .-6. V G.P. toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. 1 klassini õppis Õpinguid jätkas jäid pooleli. ik xxxx, kuid need is Kinnipeetaval on olnud koolis probleeme

juba algkoolist peale. Koolis oli isikul motivatsioon ning tema nõrk õppimisvõime ja käitumine oli vastutustundetu. Kinnipeetav suitsetas ning rikkus kooli sisekorraeeskirju. V Al puudus teadmine edasise elukutse valiku osas.

V A kaaslased on kriminaalkorras karistatud. Ta on nimetanud oma kaaslasi "vendadeks", mis näitab, et välja on kujunenud kindel ja tugev sõpruskond, kus seaduserikkumised on normiks. Isik võib olla mõjutatav, kuid ta ise ei saa sellest aru ning peab oma sõpruskonda ja reegleid

normaalseteks. Hobisid isikul ei ole, puudub oskus kasutada vaba aega sihtotstarbeliselt. Kinnipeetav on tunnistanud, et esimest korda proovis alkoholi 9-aastaselt ning 13-aastaselt ta

oli haig . Peale seda otsustas isik lkoholi laravil alkoholimürgituse tõttu vähendada a tarvitamist. Enne vangistust tarvitas isik

Kinnipeetav alkoholi kord nädalas koos sõpradega.

on tunnistanud, et tal esineb alkoholi kuritarvitamisega probleeme, alkoholisõltuvust eitab.

Karistusregistri andmetel ei ole fikseeritud AS ja NPALS rikkumisi, kuid kuriteo on isik toime pannud alkoholijoobes. Esimest korda proovis isik narkootikume 9-aastaselt (kanepit), 16-aastaselt proovis LSD (seened), amfetamiini ja ecstasy. isik tegude Joobes olles ei mõtle

tagajärgedele ning võib jätkata kuritegude toimepanemist. Viimast korda on isik tarvitanud kanepit 09.10.2012 ja amfetamiini 15.11.2014. Vangistuses on diagnoositud sõltuvus. 2014.a augustis esines isikul tujulangust ja septembris olid enesevigastamise mõtted. Enesehinnang tundub kinnipeetaval olevat keskmisest madalam. Kinnipeetav on mõjutatav kaaslaste poolt, vajades nende tunnustust. V A Ta o eeluuritav ning pani kuritegusid toime süstemaatiliselt. li peale vabastamist jätkas kuritegude toimepanem on ära kandnud ist. V A pool karistusest ja kuna on tegemist automaatse tingimisi enne tähtaega vabanemise menetlusega, siis tulenevalt

eeltoodust toetab vangla kinnipeetava vabanemist ning teeb ettepaneku määrata

kinnipeetavale tumiskontrolli ajaks on katseaeg ning käitumiskontroll kuni 08.11.2015. Käi vangla hinnangul 2,2 otstarbekas määrata KarS § 75 lg 2 p 1,4,7 sätestatud lisakohustused.

Kriminaalhooldusametnik , et V A helistab koj oma arvamuses märgib u paaril korral nädalas.

T A , , kes töötab xxxx toetab vabanemisel oma poega, kuid on arvamusel, et jätkates vabaduses suhtlemist endiste kaaslastega (P. U), võib poeg jätkata oma endist käitumist. Ema sõnul vabaduses olles sõltuvusaineid ei tarvitanud, kuid vangistuses viib V A imise ajal on V

4

A tunnistanud, et tarvitas kanepit 3-4 korda päevas. Vahi alt vabastades jätkas kinnipeetav

kuritegude toimepane ei teinud vangistuses viibimise ajal vastavaid mist, mis näitab, et ta

järeldusi ning ei olnud valmis oma käitumist positiivses suunas muutma. V A suhtes on menetluses veel teisi kriminaalasju. Kuna perekond elab 1-toalises korteris ning kinnipeetaval

puudub oma tuba, võib viimane privaatsuse puudumisel otsida tegevust väljaspool kodu.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb

kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata le katseaeg ning käitumiskontroll kuni V A 08.11.2015. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas riskide maandamiseks määrata KarS § 75

lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud lisakohustused.

V A kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest on tingimisi enne tähtaega vabaneda ning nõus täitma kontrollnõudeid ja . Kinnipeetava väitel on kohustusi, mis kohus talle paneb tema suhtes menetluses veel kriminaalasju seoses auto ärandamisega. Vanglas olles hetkel xxxx ta

e abanedes plaanib uuesti Endiste i õpi, katkestas õpingud, kuid v õppima asuda.

kuriteokaaslastega on , olles veendunud, et suudab nendega mitte ta suhtlemise lõpetanud suhelda.

Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi v V A tingi õtta osa misi enne tähtaega

vangistusest

atamisest. Kuna nimetatud kinnipeetav kannab vabastamise küsimuse läbiva Harju Maakohtu 15.01.2015 kohtuotsusega KarS § 64 lg 1 alusel (KrMS § 238 lg 2, KarS §

68 lg 1 sätete kohaldamisega) KarS § 199 lg 2 p 7,9; § 215 lg 2 p 1,2 ja § 136 lg 1 järgi mõistetud liitkaristust (9 k ja 24 p vangistust) II astme tahtlike kuritegude toimepanemise eest,

kohaldatakse tema puhul KarS §-i 761

lg 2 sätestatud kuriteo alaealisena toime pandud

süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse kohustusliku vabastamise nõuet. Lähtudes

eeltoodust toetab prokuratuur V A

tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta.

Kaitsja märkis kohtuistungil, et V A on noor inimene, kes on kuriteod toime pannud

alaealisena. Praegu on ta xxxx ja kannab oma esimest vangistust. Teda on 1-l korral

kriminaalkorras karistatud. V A on karistuse kandmisel käitunud positiivselt, distsiplinaarkaristusi talle määratud ei ole. Ilmselgelt on tegemist isikuga, kes on veel noor,

kelle väärtushinnangud ei ole veel välja kujunenud ja kes olnud mõjutatav. on Kriminaalhoolduslike V At. Kaitsja leiab, et meetmetega on praegu kohane aidata mõjutada kuna isik on kuriteo toime pannud alaealisena, siis KarS § 761 lg 2 kohaselt tuleb isik, kes on kuriteo toime pannud nooremana kui 18-aastaselt, vangistusest vabastada. V Al on vabaduses olemas kõik tingimused elamiseks, ema peab teda üleval. Kaitsealusel on eesmärk siiski ka kooli minna. Kaitsja leiab, et oluline on hoiduda isikutest, kes negatiivselt mõjuvad talle, kes on nimeliselt välja toodud vangla iseloomustuses ja kellega suhtlemisele tuleks seada keeld.

Kuivõrd use, mõjutatavuse ja uue kuriteo toimepanemise riskid seotud just noor on

seiklushimuga, siis seades tema suhtes kriminaalhooldaja arvamuses väljatoodud kohustusi, on võimalik t mõjutada positiivselt. V A Kaitsja palub kohtul V A vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastada ja allutada ta käitumiskontrolli alla. Kuivõrd V A on alaealine, kellel iseseisev sissetulek puudub, keda hakkab ülal pidama ema, kelle ülalpidamisel on veel 1 väike

laps, siis palub kaitsja V A kohtul KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades ühtlasi ka

resotsialiseerumise väljavaateid, jätta menetluskulud täies ulatuses riigi kanda. Kui kohus otsustab mingi osa välja mõista, siis võimaldada tasuda see ositi võimalikult pika palub kaitsja aja jooksul, mis on üks aasta.

5

Karistusseadustiku (KarS) § 761

lg 2 kohaselt kohus vabastab katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

KarS § 761

lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja

kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 76 sätestatut. -

KarS § 76 lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte

lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumisko i kahekümne neljaks kuuks. ntrollile, kuid mitte rohkem ku

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et V A tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest KarS § 761 lg-s 2 toodud eeldused selleks V A on alaealine. Toimepandud on täidetud.

tegude puhul on tegemist teise astme kuritegudega. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud vaid 1-l korral (käesolev karistus), vanglas viibib ta samuti esimest

korda, mist

õttu võib vangistuse mõju olla potentsiaalselt tugev tema edasise käitumise kujundamisele. Kinnipeetaval on vabanedes kindel alaline elukoht ema juures, samuti on tal ema näol tegemist teda nii moraalselt kui ka võimaluste piires materiaalselt toetava isikuga.

Vangistuse jooksul isikul distsiplinaarkaristused puuduvad. Isikul on küll diagnoositud narkosõltuvus ning tal on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, kuid katseajaks KarS § 75

lg 2 p 2,21

,4,7 sätestatud lisakohustuste panemine aitab kohtu hinnangul sõltuvusainete tarvitamisest hoiduda ja uute kuritegude toimepanemist vältida. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel.

Kohtuistungil osales kinnipeetava kaitsjana v.-adv. Rainer Objartel, kellel kulus õigusabi osutamiseks 93 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta kaitsjatasu riigi kanda.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 761

, 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik