4-14-8229/42 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.04.2015, Rakvere kohtumajas Väärteoasja number 4-14-8229 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Ammer Sekretär Kätlin Koidumäe Kohtuväline menetleja Ida Prefektuur Rakve i re politseijaoskond, esindaja Aulis Vahula Kaitsja Epp Landberg Kohtuasi

P.M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 04.09.2014 otsuse pea 2590,14,002444 le väärteoasjas nr

Kaebuse esita

ja

Menetlusalune isik , isikukood xxx, P.M elukoht xxxx, varem väärteokorras karistatud Asja läbivaatamise kuupäev 24.03.2015 Otsuse õiguslik alus KOHTUOTSUSE LÕPPOSA

VTMS § 132 p 2; § 134 lg 3; § 135 ja § 155,

1. P.M kaebus rahuldada osaliselt.

2. , s.o Politsei- ja Piirivalveameti Ida

Tühistada osaliselt karistuse mõistmise osas

Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 04.09.2014 otsus väärteoasjas nr

2590,14,002444, millega P.M tunnistati üüdi liiklusseaduse § 2 lg 2 järgi s 27 ja karistati juhtimisõiguse äravõtmisega 4 (neljaks) kuuks.

3. Teha uus otsus, millega süüdi tunnistada liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi

P.M kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja karistuseks mõista juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks.

4. viie tööpäeva jooksul Vastavalt liiklusseaduse § 127 kohustada P.M kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule

7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

advokaadi vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 21.04.2015 kell 16.00.

Kohtuotsus on Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis menetlusosalistele tut .05.2015. vumiseks kättesaadavaks tehtud 14

I TUVASTATUD ASJAOLUD

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Pefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere

politseijaoskonna 04.09 590,14,002444 karistati P.M .2014 otsusega väärteoasjas nr 2 liiklusseaduse (LS) § 227 lg alusel juhtimisõiguse äravõtmisega

2 4 kuuks selle eest, et tema 14.08.2014 kell 09.52 3.km, suunaga poole, juhtis autot kiirusega xxxx xxxx 89 - 7 km/h , kus lubatud kiirus on kuni 5 +/ teelõigul 0 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 32 km/h.

Otsuse kohaselt on menetlusalusele isikule süüks arvatud LS § nõuete 50 lg 5 p 3 rikkumine. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega, s.o

menetlusaluse isiku ütluste ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga ga , mis on kombineeritud videosalvestusega.

on arvestatud, et menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt tunnistas süüd ja kahetses juhtunut.

P.M esitas 01.10.2014 Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles V™S

§ 29 lg 1 p 1 alusel tühistada kohtuvälise menetleja otsus tema suhtes menetletud

väärteoasjas seoses väärteo tunnuste puudumisega või alternatiivselt, kui kohus loeb

rikkumise tuvastatuks, vähendada temale mõistetud karistust või asendada mõistetud karistus

- rahatrahviga. – juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks

24.03.2015 kohtuistungil rikkumist ei tunnistanud, ülekuulatud P.M

seletades, et töötab autojuhina ja viidatud teel sõidab 5 õitis -6 korda kuus. 14.08.2014 s

koormaga läbi xxxx. Ta ei nõustunud sellega, et politseinik võttis kiiruse ristis. Kui anti peatumismärguanne, siis ta enda sõnul alles lähenes rist . Vilkurid töötasid juba enne mikule risti Selgitas vastuolu tema varem antud ütlustega, et menetlusaluse isikuna ülekuulamisel

politseinik täitis dokumendid ja tema pani sinna vaid allkirja alla. Kohati lasi vaid need

laused silmadega üle mida ta kirjutas. Veoauto oli täiskoormaga, et sõita , xxxx. Täiskoormaga 44 tonnist masinat ei saa pidama sellise vahemaaga. Vahemaa ei saa olla nii

väike, et masin jääks peale peatumismärguannet. Tööta vaid 300 meetriga seisma b autojuhina ja juhtimisõiguse äravõtmise korral kaota a oma töökoha. b t

Tunnistaja Toomas Kivilo seletas kohtuistungil, et liikluspolitseinikuna teostas

14.08.2014 levalvet, liikudes mootorrattal tavapärast liiklusjäre xxxx ristmiku lähedal. Seletas, et oma tööd tehes kasutab ta videokaamerat. Kunda poolt tuli vastu veoauto kohas,

kus mõlemalt poolt li näha, et veoautojuht ei valinud kii oli kiirusepiirang 50 km/h. O rust

vastavalt liiklusmärkidele ei 70 km/h ega 50 km/h märgi mõjualas

, vaid tuli nn maanteekiirusega. See oli ei saa olla, et fikseeriti ainuke sõiduk, mis vastu tuli ning seega

mõne teise sõiduki kiirus. Veoauto kiiruse fikseeris kahe bussipeatuse vahe

ta l xxxx ristmikul, mis on 50 km/h piirangu ala keskkoht. Just bussipeatus on see, mille jaoks see kiirusepiirang sinna kehtestatud on. Ristmik on ristmik, ja see asukoht ei muutu. Tegemist

oli 3. kilomeetriga ja rikkumine oli ilmselgelt toime pandud 50 km/h piirangu alas.

S

vastavasse alvestiselt näha, kus ta kiiruse fikseeris ja see fikseerimine läheb salvestisel

aknasse. Andis

sõidukile peatumismärguande juba vasta tulles, lülitades

peatamismärguande sisse ja keerates ennast seejärel ärsku ringi. to pidurdas j Au

peatus ja kohas, kus 50 km/h piirangu nud tema hinnangul ala lõppes. Selles ei saa küsimust olla, et see rikkumine oleks toimunud mingis teises kiirusepiirangu alas. Juht ei kommenteerinud o tegevust,

, ei eitanud rikkumist, vaid oli sellega ma oli väga vähese jutuga ja napisõnaline

nõus. , kus autojuht töötab väga hästi, et Kuna firma xxxx , asub , siis teavad juhid xxxx

millised piirangud seal piirkonnas kehtivad. Autojuhid kasutavad seda aga ära, et selles kohas on politsei levalvet teost autoga keeruline liiklusjäre ada, kuna autot on kaugele näha ja seda nad kasutavadki

Enda asukoha

ära, sõites sealt läbi täiskiirusega. määramiseks jälgib ta kilomeetriposte. Radar võtab välja kuni 3 km. Dopleriefekt on lähenedes alati kõrgenev. Seletas samuti, et dopleriefekti ja helisignaali ei tasu omavahel segi ajada. Helisignaal on

ühtlane. Kuulis seda helisignaali, mis on tugev, aga kuna kaamera on kiivri peal ja tuul vihises, siis see salvestiselt suunas ja on kindel, et ei kosta. Nägi neid 50 km/h märke xxxx seal on 50 km/h ala.

Kaitsja leidis kohtuistungil, et tegu ei ole tõsikindlalt tõenditega tõestatud. Ei ole

tõendatud see, et kiirusemõõtmine toimus seal, kus oli 50 km/h kiirusepiirangu ala, just

nimelt peab olema tõendatud, et ta asus 2,69 - 2,26 km, sest just seal oli 50 km/h

kiirusepiirang Lisaks ei ole kooskõlas tunnistaja ütlused ja salvestus. Väärteo

toimepanemise tõendamiseks vajalik tuvastada täpne asukoht, kus sõiduki kiiruse on

ületamine fikseeriti, kuna ka maanteeameti vastus kiiruspiirangute olemasolu kohta kinnitab, et vähem kui 2 km jooksul on seal 3 erinevat kiiruspiirangut 50 km/h, 70 km/h , 90 km/h. Tunnistaja Toomas Kivilo seletas, et fikseeris kiiruse just ristmikul, salvestusest nähtuvalt toimus see kui sõiduk jõudis ristmikule. kaitsja hinnangul oluliselt varem, Seega on tunnistaja ütlustes vastuolu. Salvestuselt pole kuulda Dolperi helisignaali. Tunnistaja ise väitis, et kiirust saab mõõta 3 km ette ja kui antud teelõigul muutusid kiirusepiirangud iga 50 m järel, siis praegu ei saa väita, et menetlusalune isik asus just sellel alal, kui tema kiirus fikseeriti. Kaitsja leidis

, et KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava

või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. tõendite alusel ei saa Esitatud isikut . väärteos süüdi mõista Väärteootsuses on märgitud rikkumise kohaks 3.km, puuduvad

andmed, et tegemist oli ristmikuga. Taotles otsus xxxx tühistada ja lõpetada menetlus väärteoasjas uhul, kui kohus leiab, et P.M on väärteo . Samas j siiski toime pannud, taotles , alternatiivselt muuta määratud karistust vähenda juhtimisõiguse äravõtmist või des asendada see rahatrahviga. Tegemist on autojuhiga, kes teenib sellega oma igapäevast sissetulekut ning juhtimisõiguse äravõtmine toob endaga kaasa negatiivsed tagajärjed.

Kohtuistungil leidis e menetleja esindaja kohtuvälis , et väärtegu on tõendamist

leidnud ja määratud karistus on põhjendatud. Kiiruse fikseerimine toimus 50 km/h

kiirusepiirangu alas, mida on näha ka videosalvestuse pealt. S on mõle elles kohas mas

suunas bussipeatused ning sõiduk möödus bussipeatusest muidu ei oleks saanud jääda -

bussipeatuse varju ja kiirus fikseeriti ristmiku peal. Rikkumise fikseerimine o li täpselt

toimunud ja see on ka väärteoprotokollis täpselt kirjas. Kõigest sellest tulenevalt, et väärteootsuses on teo toimepanemise kohaks märgitud 3.km, taotles kohtuvälise menetleja esindaja selles osas otsuse muutmist ja 3.km juurde palus lisada ristmik. määratluse xxxx Karistuse osas leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et karistus on õiglaselt määratud, kuna isik omab kehtivaid väärteokaristusi. Kui isik paneb toime rikkumise, siis ta peab arvestama asjaoluga, et töö autojuhina see on tema leib. Veoautojuhid ületavad seal väga palju kiirust

ja sellel võivad olla väga tõsised tagajärjed. Taotles siiski kohtul teha uus otsus, kus

kirjeldada täpsustava karistuse osas jätta l asukohta 3.km.-l, s.o ristmikul, kuid t xxxx muutmata, kuna tegemist on korduva samalaadse rikkumisega, mistõttu tuleb P.M suhtes kohaldada juhtimisõiguse ä avõtmist põhikaristusena. r

II UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED

VTMS § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. See nõue sisaldab muuhulgas tulenevalt VTMS § 133 p 6 kohtu kohustust otsustada, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust.

Liikluspolitseinik Toomas Kivilo poolt 14.08.2014 koostatud väärteoprotokolli AB 1410563 kohaselt , 14.08.2014 kell 09.52 3.km, suunaga poole, P.M xxxx xxxx juhtis autot kiirusega 89 - 7 km/h , kus lubatud kiirus on kuni 50 km/h, seega +/ teelõigul ületas lubatud kiirust mitte vähem kui km/h, rikkudes LS § nõudeid, 32 50 lg 5 p 3 pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi 21/. /tl

Kohus uuris väärteoasjas olevaid kirjalike tõendeid:

- kiirusmõõteseadme Stalker DSR2X nr DP009666, esimene antenn KC030769 kasutamise protokoll 14.08.2014 22 /tl /; - Stalker DSR2X

kiirusmõõteseadme mõõtevahendi siseriiklik tüübikinnitustunnistus /tl 67-68/;

- Patrullileht, mille kohaselt T.Kivilole on 14.08.2014 väljastatud alkomeeter 111149, kaamera Midland ja Stalker DSR2X nr DP009666 66 /tl /;

- mille kohaselt asub Maanteeameti vastus kohtuvälise menetleja teabenõudele, xxxx

ristmik, Riigimaantee 20 ja riigimaantee 17167 ristmik asub riigimaantee 20

xxxx xxxx xxxx kilomeetril 2,46 ning kehtivad suurimad lubatud sõidukiirused on sellel ristmikul alljärgnevad:

xxxx m 2,33 km 2,72 kiirus 70 km/h kella 19.00-st kuni kella 7.00-ni, sõidusuunal k – kiirus 50 km/h kella 7.00-st kuni kella 19.00-ni.

xxxx m 2,33 km 2,72 kiirus 70 km/h kella 19.00-st kuni kella 7.00-ni, sõidusuunal k – kiirus 50 km/h kella 7.00-st kuni kella 19.00-ni 44/; /tl

-

ja kiiruse

videosalvestist, millel on nähtav vastutuleva veoauto kiiruse mõõtmine fikseerimine 89 km /h ristmikul, on 50 km/h piirangu ala keskkoht. xxxx mis

LS § kohaselt, mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse, 50 lg 5 p 3 ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 227 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juh poolt lubatud sõidukiiruse ületamise

i eest 21-40 kilomeetrit tunnis, mille eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja esindaja ning uurinud

vahetult asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, on seisukohal, et P.M

kaebus . on põhjendatud osaliselt Esialgsel menetlusaluse isikuna ülekuulamisel P.M

tunnistas seletades, et ei väärteo toimepanemist jälginud oma sõidukiirust ja kogemata ületas lubatud 50 km/h piirangut ning kahetses juhtunut. Kohtuistungil muutis ta oma seisukohta, väites, et politseinik ei fikseerinud tema kiirust teeristis. Kui anti peatumismärguanne, siis ta alles lähenes ristile.

P.M poolt juhitud mootorsõiduki kiirus mõõdeti kiirusmõõteseadmega Stalker

DSR2X nr DP009666, mille kasutamine on fikseeritud liikluspolitseinik Toomas Kivilo poolt

kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis, mille kohaselt mõõtmine teostati 14.08.2014 kell

09.52 sel teel, valgel ajal tee 3. kilomeetril ristmikul. hea nähtavusega asulavälise xxxx xxxx Protokolli kohaselt ületas mootorsõiduk mõõdetaval teelõigul sõidukiirust mitt xxxx xxxx reg nr

e

vähem kui Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kirjeldatut kinnitab üheselt 32 km/h. videosalvestus, mille kohalselt kiiruse ületamine, s.o sõidukiirus 89 km/h +/- 7 km fikseeriti

xxxx rismikul.

Maanteeameti poolt esitatud teatise kohaselt asub ristmik riigimaantee 20

xxxx xxxx

kilomeetril 2,46, s.o 3.kilomeetril, kus ajavahemikus kella 7.00-st kuni kella 19.00-ni kehtib suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h.

Kohtuvälise menetleja taotlus kirjeldada täpsustavalt rikkumise toimepanemise asukohta

3.km.-l, s.o xxxx ristmikul, on põhjendatud, sest see asukoht on tõsikindlalt tuvastatud nii kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kui ka videosalvestusega.

P.M poolt väärteo toimepanemine on seega tõendatud väärteo

protokollis esitatud

tõenditega, P.M, 14.08.2014 kell 09.52 ning on tuvastatud, et xxxx 3.kilomeetril, suunaga poole, ristmikul, juhtis autot kiirusega 89 - 7 km/h , kus lubatud xxxx xxxx +/ teelõigul kiirus on kuni 5 32 50 lg 0 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui km/h, rikkudes LS § 5 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et rikkus liiklus . P.M nõudeid tahtlikult Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt P.M on varem korduvalt karistatud

väärtegude toimepa liiklusseaduse § lg 2 järgi nemise eest, sealhulgas kahel korral 227 , milles

määratud rahatrahvid on küll tasutud, kuid millised karistused ei ole mõjutanud teda liikluses seaduskuulekalt käituma / . 71-72/. tl

Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, s.o Ida Politseiprefektuuri

Rakvere politseijaoskonna poolt. K on oma otsuses aristuse mõistmisel kohtuväline menetleja arvestanud

jaoluna sellega, tunnistas oma süüd ja kahetses. süüd kergendava as et P.M

Süü hilisemat eitamist käsitleb kohus menetlusaluse isiku püüdena vabaneda tema poolt vastutusest.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. ja tasutud

Määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud P.M õiguskuulekalt käituma. Temal on kolm kehtivat väärteokaristust, millest kaks on seotud kiiruse

ületamisega. Seega tuleb pidada põhjendatuks karistada teda põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid siiski mitte sellises määras nagu kohtuväline menetleja vajalikuks on pidanud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja põhjendustega P.M-ile määratava karistusliigi, s.o

juhtimisõiguse äravõtmise põhjenduste osas ja ei pea neid vajalikuks siin korrata, kuid kuna

v juhtimisõiguse äravõtmisega karistatud arem ei ole P.M , siis peab kohus nimetatud

karistusliigi kohaldamisel põhikaristusena põhjendatuks esmakordselt kohaldada seda

minimaalmääras, s.o juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks, pidades seda piisavaks, et

mõjutada isikut edaspidi liikluses õiguskuulekalt käituma. Menetlusaluse isiku töötamine

autojuhina ei ole karistusliigi määramisel argumendiks, kuna isik, kes teab, et juhtimisõigusest

sõltub tema elatise teenimine, peab erilise hoolikusega suhtuma liiklusnõuete korrektsesse

täitmisesse, et vältida enda jaoks ebasobivate tagajärgede saabumine.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus P.M kaebuse osalis , tühistades kohtuvälise elt

menetleja otsuse osaliselt, s.o karistuse m , tehes uue otsuse, millega

õistmise osas P.M

süüdi tunnistada liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, mis

seisnes selles, et tema 14.08.2014 kell 09.52 3.kilomeetril, suunaga poole, xxxx xxxx xxxx ristmikul, juhtis autot kiirusega 89 - 7 km/h , kus lubatud kiirus on kuni 50 km/h, seega +/ teelõigul ületas lubatud kiirust mitte vähem kui km/h, rikkudes LS § nõudeid, pannes toime 32 50 lg 5 p 3

väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi ja mõista karistuseks juhtimisõiguse

äravõtmine 1 (üheks) kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik