3-13-2206/114 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 14.05.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-2206 Haldusasi EH kaebus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 06.01.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus EH 20.01.2014 määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta EH 20.01.2014 määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.01.2014 määruse haldusasjas nr 3-13-2206 resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus kohaldas 21.05.2010 määrusega nr 2-09-66820 EH suhtes sundtoomist eksperdi juurde ning paigutas ta selleks tahtevastaselt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikusse jälgimisele tähtajaga kuni üks kuu. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18.06.2010 määrusega Harju Maakohtu 21.05.2010 määruse. Harju Maakohtu 04.06.2010 määrusega nr 2-10-26582 anti luba kohaldada EH suhtes tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi alates 04.06.2010 kella 11.16-st kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kaks nädalat. Harju Maakohtu 16.06.2010 määrusega nr 2-10-26582 rahuldati Tallinna linna avaldus EH korduvaks psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ning paigutati EH tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kolmeks kuuks alates 18.06.2010, s.o kuni 18.09.2010. Tallinna Ringkonnakohtu 18.08.2010 määrusega nr 2-10-26582 rahuldati EH määruskaebused ning tühistati Harju Maakohtu 04.06.2010 ja 16.06.2010 määrused. 2. EH esitas 18.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 240 000 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 100 000 eurot. Samuti taotles EH 30 × 7 päevapalka vangistuses viibitud päevade eest. Kaebuse kohaselt on EH alusetult kinni peetud Harju Maakohtu 21.05.2010 määruse alusel 27.05.-03.06.2010 (8 päeva), 04.06.2010 määruse alusel 04.-

3-13-2206 2(4) 17.06.2010 (14 päeva) ning 16.06.2010 määruse alusel 18.-25.06.2010 (8 päeva). Varaline kahju seisneb selles, et EH kinnipidamise ajal sooviti kätte saada 100 000 eurot maksev korter Tallinnas XXXXXXX X-XX, mis müüdi TN firmale. Samal moel müüdi tagaselja ka ebaseadusliku hüpoteegi tõttu korter Tallinnas XXXXXX XXX XX-XX. Mittevaraline kahju seisneb EH ja tema lähedaste tervise rikkumises omakasu eesmärgil. 3. Tallinna Halduskohus jättis 03.12.2013 määrusega EH kaebuse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus palus EH-l muu hulgas selgitada asjaolusid seoses varalise kahju hüvitamise nõudega. 4. EH esitas 27.12.2013 kaebuse täpsustuse ning esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus arestida korter Tallinnas XXXXXXX XX X-XX ning keelata kohtutäitur Elin Vilippusel ja OÜ-l Kindlustusmaakler TN kõik toimingud nimetatud korteriga. 5. Tallinna Halduskohus tagastas 06.01.2014 määrusega EH kaebuse varalise kahju hüvitamise nõude osas (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas käiguta (resolutsiooni p 2) ning esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 4). Varalise kahju hüvitamise nõude osas kaebuse tagastamise põhjendused on järgmised. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Haldusorgani tegevuse peale esitatud hüvitamiskaebuse puhul tuleb kaebeõiguse olemasolu riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 tulenevalt eitada juhul, kui kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge. Näiteks pole tegemist avaliku võimu kandja tegevusega avalik-õiguslikus suhtes, avaliku võimu kandja tegevus ei saanud rikkuda nõude esitaja õigusi, puudub kahju või ei saa esineda põhjuslikku seost vaidlusaluse tegevuse ja kahju tekkimise vahel (Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2013 määrus nr 3-13-990, p 16). Kaebuse kohaselt on kaebajale tekitatud varalist kahju summas 240 000 eurot korterite aadressil XXXXXXX XX X-XX ja XXXXX XXX XX-XX müümisega. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt algatas Tallinna kohtutäitur E. Vilippus Swedbank AS avalduse alusel 20.04.2011 täiteasjas nr 022/2011/2828 täitemenetluse EH suhtes hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on Tallinna notarite 01.11.2005, 16.02.2002, 07.11.2006 ja 22.12.2008 notariaalsed dokumendid (tsiviilasi nr 2-13-9020). 26.02.2013 müüs kohtutäitur EH-le kuulunud korteriomandi XXXXXXX X-XXX kordusenampakkumisel 78 000 euroga (tsiviilasi nr 2-13-14485). Harju Maakohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-10-17484 OÜ S hagi EH vastu täitedokumendist tuleneva kinnistule sissenõude pööramise õiguse tuvastamiseks ning luges tuvastatuks, et 12.06.2008 Tallinna notar E. Paberiti koostatud ja tõestatud EH ja S OÜ vahel sõlmitud notariaalse korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel on OÜ-l S õigus sissenõue pöörata EH kinnistule XXXXX XXX XX-XX. Eeltoodust nähtuvalt on kaebajale kuulunud korterite müük toimunud erinevate eraõiguslike nõuete sissenõudmise tagajärjel. Kuna asjaoludest nähtuvalt ei ole avaliku võimu kandja avalik-õiguslikus suhtes kaebaja õigusi rikkunud, puudub tal varalise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb kaebajale tagastada. 6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.01.2014 määrusega EH 07.01.2014 määruskaebuse alusel halduskohtu 06.01.2014 määruse resolutsiooni p-i 4 ning tegi tühistatud osas uue määruse, millega jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 7. EH esitas 20.01.2014 Tallinna Halduskohtu 06.01.2014 määruse peale määruskaebuse.

3-13-2206 3(4) 8. Tallinna Halduskohus jättis 03.06.2014 määrusega EH kaebuse (mittevaralise kahju hüvitamise nõue) käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva. 9. Tallinna Halduskohus jättis 27.06.2014 määrusega EH taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks 20.01.2014 määruskaebuse esitamiselt rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis 20.01.2014 määruskaebuse käiguta (resolutsiooni p 2) ning andis puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks) 15-päevase tähtaja, arvates nimetatud määruse jõustumisest riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 3). 10. Tallinna Halduskohus tagastas 27.06.2014 määrusega EH kaebuse halduskohtu 03.06.2014 määruses märgitud puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise tõttu. 11. Tallinna Halduskohus tühistas 13.03.2015 määrusega oma 11.11.2014 määruse, millega halduskohus oli tagastanud EH 29.09.2014 määruskaebuse (resolutsiooni p 1), luges 29.09.2014 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 27.06.2014 määrustele esitatuks tähtaega rikkudes, jättis määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamata (resolutsiooni p 2) ning tagastas 29.09.2014 määruskaebuse (resolutsiooni p 3). 12. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.04.2015 määrusega EH 27.03.2015 määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 13.03.2015 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata. 13. EH tasus 07.05.2015 riigilõivu. Tallinna Halduskohus jättis EH 20.01.2014 määruskaebuse 12.05.2015 rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 14. EH palub 20.01.2014 määruskaebuses kohtul varalise kahju nõuet menetleda. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja taotluse nõuda välja kõik 2009 algatatud kohtuasjad, et näha joonist, kuidas alusetult algatatud lapse elukoha määramise vaidluse raames rünnati tegelikult lapse emale kuuluvat kinnisvara. Kohtutäiturid arestisid XXXXXXX XX X-XX korteri ebaseaduslikult, et takistada korteri vabatahtlikku müüki turuhinnaga. Pank lõpetas laenulepingu kaebaja ebaseadusliku kinnipidamise ajal ja rikkus kaebaja renomee laenajana Krediidiinfos, et takistada laenu refinantseerimist. Sundtäitmine ja ebaseaduslik enampakkumine toimusid võltsitud jõustumistempliga kohtumääruse alusel, kusjuures vargus pandi toime Tallinna Ringkonnakohtu referendi ebaseadusliku tegevuse kaudu. Ebaseaduslike politseioperatsioonide taga oli panga sisekontrolli juht. Korteri ostjad olid seotud lapsele riigi poolt määratud advokaadiga. XXXXX XXX XX-XX korteriga seonduvad ebaseaduslikud toimingud avalduvad kohtuasjade ajalisel järjestamisel. OÜ S laenuleping oli F OÜ-ga, kuid raha võeti seadusliku aluseta kaebaja korteri müügist ning kuu aega enne Riigikohtu lubava määruse tegemist. Järelikult dikteerivad laenufirmad Riigikohtu otsuseid. Seega on avaliku võimu kandjad kaebaja õigusi rikkunud ja kaebajal on varalise kahju hüvitamise nõude esitamiseks kaebeõigus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 15. Tallinna Ringkonnakohus lahendas 17.01.2014 määrusega EH 07.01.2014 määruskaebuse halduskohtu 06.01.2014 määruse resolutsiooni punkti 4 peale esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimuses. Käesoleva määrusega kontrollib ringkonnakohus EH 20.01.2014 määruskaebuse alusel halduskohtu sama määruse resolutsiooni punkti 1, millega tagastati EH kaebus varalise kahju hüvitamise nõude osas.

3-13-2206 4(4) 16. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on tagastanud kaebaja varalise kahju nõude 06.01.2014 määrusega seaduslikult ja põhjendatult. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes halduskohtu põhjendusi ei korda. 17. Eeltoodust tulenevalt jääb EH 20.01.2014 määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 06.01.2014 määruse haldusasjas nr 3-13-2206 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks