4-15-2313/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2015.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-2313 Kohtunik Karin Olentšenko Kohtuistungi sekretär Maris Karna Väärteoasi

A.J kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Lilia Protsykova 05.03.2015 otsusele nr 2303,15,000171 Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: (isikukood XXX, A.J elukoht XXX)

Kohtuväline menetleja:

PPA Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139) Asja läbivaatamine Kohtuistungil 22.04.2015.a.

RESOLUTSIOON

1. V™S § 132 p 1 alusel jätta A.J kaebus rahuldamata ja Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Lilia Protsykova 05.03.2015 otsus nr 2303,15,000171 A.J karistamises LS § 205 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot – muutmata.

2. Täpsustada otsuse täitmise korda: KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et A.J-ile mõistetud rahatrahvi on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 10 kuu jooksul, tasudes

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a nr EE403300333416110002 Danske pangas või a/a EE701700017001577198 iga kuu 40 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220155039039.

Edasikaebamise kord

V™S § 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Asjaolud

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

väärteomenetleja Lilia Protsykova 05.03.2015 otsusega nr 2303,15,000171 karistati A.J LS § 205 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.

12.02.2015 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1244738 kohaselt 12.02.2015 kell 23:52 Lootsi tn 13

Tallinnas Uus-Sadama tn suunas juhtis A.J mootorsõidukit, millel puudusid riiklikud registreerimismärgid. Eeltoodust tulenevalt rikkus A.J LS § 76 lg 1 ja pani toime LS §

205 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse sisu

31.03.2015 esitas A.J Harju Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse ja palub määratud rahatrahvi asendmist hoiatusega või määrata rahatrahv, mis oleks proportsioonis menetlusaluse isiku poolt tekitatud olukorra ohtlikkusega (kaasliiklejate suhtes). Kaebuses väljatoodud asjaolude kohaselt menetlusalune isik tunnistab, et ta juhtis Tallinki laevalt väljudes sõiduautot Renault Kangoo, millel puudusid registreerimisnumbrid. Ta ei toimeta avariilisi sõidukeid

Soomest Eestisse igapäevaselt (millistelt reeglina – sõltumata avariist põhjustatud vigastuste suurusele/ohtlikkusele võetakse numbrimärgid ära, sest Soome Vabariigi vastavad õigusaktid erinevad oluliselt Eesti seadusandlusest. Seetõttu järeldas menetlusalune isik, et kinnisel territooriumil, milline on ühtlasi ka piiripunkt ehk siis kinnistul Lootsi 13, Tallinn (Tallinna Sadama D-terminal) kehtib riigipiiri seadus. Seega LS § 76 lg 1 ja antud rikkumise eest kohaldatav sanktsioon

LS § 205 järgi jõustuvad alles sõidukiga omal jõul (või mittenõuetekohase transpordivahendiga) piiripunkti ületamise järgselt. Piiripunkt (koos seal kehtiva piirirežiimiga) ja selle territoorium ongi rajatud eesmärgiga, et piiri ületaja saaks eri riikides kehtivad erinevad nõuded selle riigi, kuhu piiripunkti kaudu saabutakse, seadusaktidega kooskõlla viia (sooritada tollivormistused, tasuda võimalikud teemaksud jms, sh sõiduki, mis ei vasta liikluses osalemise nõuetele, piiripunkti territooriumil nõuetekohasele transpordivahendile paigutada, eesmärgiga see sõiduk transportida kohta, kus see nõuetele igati vastavaks muudetaks, st. remonditöökoja hoovi).

Ei saa üheselt järeldada, et piiri-ja tollikontrollirajatise territoorium oleks avalik tee. Antud juhul ohuolukord puudus – laeva sõitis ta (ja väljus sealt) kahe tuttava juhiga sõiduki vahel (olles keskmine sõiduk). Ka ei ole parvlaeval manööverdades tegelikkuses erilist võimalust suurte kahjudega avarii põhjustamiseks.

Kohtuistung 22.04.2015 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on väärteo toime pannud ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused V™S § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohtu hinnangul on A.J poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega:

- Tunnistaja Tauri Koppeli ütluste kohaselt täites tööülesandeid 12.02.2015 kell 23:52 Tallinnas peatas ta mootorsõiduki, mis liikus Lootsi 13 juurest Uus-Sadama tänava suunas. Ta peatas sõiduki, sest sõidukil puudusid riiklikud registreerimismärgid. Juht oli A.J. Sõiduk on Soome Vabariigi registris numbriga XXX, kuid nimetatud numbrid sõidukil puudusid.

- Väärteoprotokolli AB 1244738 fototabelist nähtub, et mootorsõidukil Renault Kangoo puuduvad riiklikud registreerimismärgid. Sõiduki registreerimisnumber on omakäeliselt kirjutatud.

Eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning A.J süü rikkumises on tõendatud

– menetlusalune isik A.J juhtis mootorsõidukit, millel puudusid riiklikud registreerimismärgid. Menetlusalune isik on kohtule ka ise avaldanud, et ta juhtis Tallinki laevalt väljudes sõiduautot Renault Kangoo, millel puudusid registreerimisnumbrid.

LS § 1 lg 1 sätestab, et liiklusseadus sätestab liikluskorralduse Eesti teedel, liiklusreeglid, liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded, mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite registreerimise ja neile esitatavad nõuded, juhtimisõiguse andmise,

mootorsõidukijuhi tööja puhkeaja ning liiklusregistri korraldamise ja pidamise nõuded ning vastutuse liiklusreeglite rikkumise eest. Sama sätte lõike 3 kohaselt laieneb liiklusseadus Eesti territooriumil viibivale välismaalasest liiklejale ja välismaal registreeritud sõidukile, kui rahvusvaheliste lepingutega ei ole ette nähtud teisiti. Riigipiiri seaduse (RiPS) § 10 lg 1 sätestab, et piiripunkt on rahvusvaheliseks liikluseks avatud maanteelõigu või veekogu, raudteevõi lennujaama, jõe-, järvevõi meresadama ehitise ja territooriumi piiratud ja tähistatud osa, kus toimub piirikontroll. TeeS § 2 p 1 kohaselt kuulub tee koosseisu ka teemaal asuv liiklemiseks kasutatav rajatis – piirikontrollija tollikontrollirajatis. Seega tee koosseisu kuulub ka piirikontrollirajatis. Eesti Vabariigi territooriumil Tallinna Sadamas Lootsi tn 13 juhtis A.J mootorsõidukit, millel puudusid riiklikud registreerimismärgid. Liiklusseadus laieneb muuhulgas ka Eesti territooriumil viibivale välismaal registreeritud sõidukile.

LS § 76 lg 1 esimene lause sätestab, et mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. LS § 205 sätestab, et riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

Kohtu hinnangul on A.Joimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud LS § 205 järgi ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud materjalidega, s.h A.J enda ütlustega selle kohta, et ta juhtis Tallinki laevalt väljudes sõiduautot Renault Kangoo, millel puudusid registreerimisnumbrid.

Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik A.J, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati A.J LS § 205 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse LS § 205 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Käesolevas asjas ei ole raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid tuvastatud. Põhikaristus on määratud LS § 205 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus on seisukohal, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Menetlusalune isik ei ole välja toonud asjaolusid, mis vähendaksid tema süü astet.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 1 jätab kohus kaebuse rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Lilia Protsykova 05.03.2015 otsuse nr 2303,15,000171 A.J karistamises LS § 205 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot – muutmata. Kohus täpsustab otsuse täitmise korda ja määrab KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahvi tasumise ositi 10 kuu jooksul.

Kohtu selgitused: Vastuseks menetlusalune isiku palvele asendada rahatrahv hoiatusega kohus selgitab, et käesoleval juhul ei ole võimalik rahatrahvi asendada hoiatusega ega hoiatustrahviga, sest

V™S § 54

sätestab kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamise regulatsiooni üksnes seaduses sätestatud juhtudel . kohtuvälise menetleja poolt Samuti vastuseks menetlusaluse isiku väitele, et RiPS § 8 lg 3, § 10 lg 4 viidatud Vabariigi Valituse määrusi ei ole kehtestatud selgitab kohus, et RiPS § 8 lg 3, § 10 lg 4 viidatud Vabariigi Valituse määrused on kehtestatud ja need on Riigi Teatajas kättesaadavad (vastavalt on kehtestatud määrused

– piirirežiimi eeskirja kinnitamine; piiripunktide töökorralduse täiustamine; rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid).

Karin Olentšenko kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt