3-13-1930/79 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-1930 Haldusasi G.B.e kaebus kohustada Tallinna Vanglat teda tööle ennistama Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus G.B.ele. 2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri teadmiseks kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.B. esitas 13.09.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes taastada enda töökoht Tallinna Vangla katlamajas, kohustada Tallinna Vanglat täitma oma otseseid kohustusi vastavalt seadusele, vaadata läbi kaebaja kaebus Tallinna Vangla direktorile vangla töötajate kuritarvituste kohta ja kohustada Tallinna Vanglat võtma tarvitusele distsiplinaarmeetmed vangla töötajate seas selliste rikkumiste kõrvaldamiseks. Kaebaja selgitas, et ta esitas 08.07.2013 Tallinna Vangla direktorile kaebuse vangla töötajate tegevuse peale. Kaebus seisnes selles, et vanglatöötajad sundisid kaebajat täitma tööülesandeid, mida pidanuks tegema vangla palgaline lukksepp. Tallinna Vangla pole kaebusele vastanud. Samuti esitas kaebaja 31.07.2013 kaebuse Tallinna Vangla direktorile selle peale, et vangla ametnikud kuritarvitavad oma ametiseisundit. Kaebaja pole Tallinna Vanglalt ka teisele kaebusele tagasisidet saanud. Kaebaja kontaktisik Marju Kuuse takistab vangla direktoril kaebuste läbivaatamist ning kaebuste pärast tagandati kaebaja töölt, samuti algatati kaebaja suhtes distsiplinaarasi. 2. G.B. esitas 24.09.2013 halduskohtule kaebuse, milles palub kohut läbi vaadata kaebaja kaebused vanglaametniku M. Kuuse kuritarvitamiste ja takistuste tekitamise faktis ja kohustada M. Kuuset täitma oma kohustusi ning mitte tekitama kaebajale kahju. Kaebaja palus kohtul läbi vaadata ka kaebaja teine kaebus vangla töötajate A. Rudsiti ja L. Butkuse poolsete kuritarvituste osas ning ebaõiglase kaebaja töölt kõrvaldamise kohta. Samuti palub kaebaja kohustada Tallinna Vanglat kõrvaldama kõik kuritarvitused ning ennistada kaebaja tööle ning mõista välja töötasu aja eest, mil kaebaja oli mitte enda süül sunnitud töölt puuduma.

2

3. Tallinna Halduskohus jättis 27.09.2013 määrusega G.B.e kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb kohtule esitada selge nõue, mida kaebaja kaebusega saavutada soovib. Kui kaebaja soovib esitada kaebuses mitu nõuet, tuleb jälgida, et kaebajal oleks kohtueelne menetlus iga eraldi nõude osas läbitud. Kohtule ei nähtu kaebusest, et kaebaja oleks läbinud kohtueelse menetluse. Lisaks märkis kohus, et kaebuselt tuleb tasuda riigilõiv või taotleda selle tasumisest vabastamist. 4. G.B. esitas 11.10.2013 vastuse kohtunõudele. Tallinna Halduskohus jättis 17.10.2013 määrusega kaebaja kaebuse uuesti käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kohus selgitas veelkord, et kaebajal tuleb esitada kohtule selge nõue ning selgitada, mida ta kaebuse esitamisega saavutada soovib. 5. G.B. esitas 06.11.2013 vastuse, milles märkis, et ta soovib esitada kohtule kaebuse nõudega Tallinna Vangla direktori kohustamiseks vaadata kaebaja poolt 08.07.2013 ja 31.07.2013 Tallinna Vangla direktorile esitatud (ning Tallinna Vangla ametniku M. Kuuse poolt kaebajale tõlkimiseks tagastatud) kaebused läbi. Kui kohus ei ole rahul kaebaja vastusega, siis kaebaja palub kohtul määrata talle riigi õigusabi korras esindaja, kuna kaebajal puuduvad õigusalased teadmised. 6. Justiitsministeerium teatas 10.12.2013 vastuses kohtunõudele, et pole kaebaja nõudes vaidemenetlust läbi viinud. Tallinna Vangla ei ole G.B.e vaiet Tallinna Vangla direktori kohustamiseks vaadata läbi kaebaja poolt 08.07.2013 ja 31.07.2013 Tallinna Vangla direktorile esitatud kaebused Justiitsministeeriumile edastanud ja kinnipeetav ei ole Justiitsministeeriumi poole vaidega ka otse pöördunud. 7. Tallinna Halduskohus tagastas 18.12.2013 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Kuna kaebajal ei ole läbitud Tallinna Vangla direktori kohustamiseks esitatud kaebuse – vaadata läbi kaebaja poolt 08.07.2013 ja 31.07.2013 Tallinna Vangla direktorile esitatud (ning Tallinna Vangla ametniku M. Kuuse poolt kaebajale tõlkimiseks tagastatud) kaebused – osas kohustuslikku kohtueelset menetlust, siis ei ole kohtul võimalik kaebust menetlusse võtta ning kaebus tuleb selle esitajale tagastada. 8. Kaebaja esitas 18.12.2013 määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 28.02.2014 määrusega osas, millega tagastati kaebaja kaebus tema tööle ennistamise nõudes. Asi saadeti selles osas Tallinna Halduskohtule edasiseks menetlemiseks. 9. Tallinna Halduskohus võttis 01.12.2014 määrusega G.B.e kaebuse menetlusse 31.07.2013 avalduse (vaide) alusel tööle ennistamise nõude osas (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse 08.07.2013 pöördumise osas (resolutsiooni p 2) ning peatas menetluse kuni haldusasjas nr 3- 13-1883 tehtud kohtuotsuse jõustumiseni (resolutsiooni p 3). 10. Kohus leidis pärast kaebaja 08.07.2013 avaldusega põhjalikku tutvumist, et selles ei ole esitatud tööle ennistamise nõuet ja tegemist on sisuliselt märgukirjaga. Vangla on nimetatud märgukirja õiguspäraselt tagastanud ja andnud kaebajale võimaluse võõrkeelse pöördumise tõlkimise korraldamiseks, sest see ei vasta märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 9 p 5 nõuetele (ei ole esitatud eesti keeles ja märgukirja esitaja ei ole esitanud tõlget). Lisaks ei ole nimetatud pöördumine käsitatav tööle ennistamise taotlusena ja seda ei oleks selle pöördumise alusel olnud ka võimalik teha ja kaebajat tema soovitud tööle katlamajas ennistada, sest kaebajat ei olnud töölt kõrvaldatud, vaid nähtuvalt 04.01.2013 Tallinna Vangla peaspetsialist-üksuse juhi käskkirjast nr 9 oli kaebaja rakendatud abitöödele 07.01.2013 kuni 06.07.2013 ehk tema pöördumise aluseks olnud ja selles kirjeldatud töödele rakendamise aeg oli lihtsalt lõppenud. Uuesti rakendati kaebaja tööle alates 07.07.2013 abitöölisena

3

majandustöödele 27.06.2013 käskkirja nr 407 alusel. 08.07.2013 märgukirja esitamise ajal teda selle käskkirja alusel määratud töölt kõrvaldatud ei olnud. Samuti puudus kaebajal õigus valida oma töökohta majandustöödel rakendamise korral tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 39 lg-st 3, mis tähendab, et tal puudus subjektiivne õigus nõuda töökohaks katlamaja. Seetõttu ei ole võimalik nimetatud avaldust käsitada vaidena ja vangla on selle õiguspäraselt tagastanud tõlkimiseks. Selles osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. 11. Kuna nimetatud tööle ennistamise nõude rahuldamine on otseselt seotud kaebaja töölt kõrvaldamise käskkirja õiguspärasusega ja viimase õiguspärasuse kontroll toimub hetkel menetluses olevas haldusasjas nr 3-13-1883, peatab kohus menetluse kuni otsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-13-1883 vastavalt HKMS § 95 lg-le 1. Kaebaja oli 27.06.2013 käskkirjaga nr 407 rakendatud tööle tähtajaliselt 07.07.2013-06.01.2014, mistõttu oleks kaebajal ilmselt otstarbekas kaebuse rahuldamise korral haldusasjas nr 3-13-1883 esitada vanglale nõue töölt õigusvastase kõrvaldamisega seotud kahju hüvitamiseks ja kui seda ei rahuldata, siis muuta käesoleva kaebuse nõude kahju hüvitamise kaebuseks. Samuti on kohtu hinnangul võimalik sellisel juhul sõlmida käesoleva kaebuse raames uutest asjaoludest tulenevalt pooli rahuldav kompromiss. 12. G.B. esitas 19.12.2014 (täiendatud 12.01.2015) määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 13. 23.02.2015 määrusega (koos 24.03.2015 parandamise määrusega) otsustas Tallinna Ringkonnakohus: 1) jätta Tallinna Halduskohtu 01.12.2014 määruse haldusasjas 3-13-1930 p 2 muutmata. 2) Tühistada Tallinna Halduskohtu 01.12.2014 määruse haldusasjas 3-13-1930 p 3. 14. Ühtlasi selgitas Tallinna Ringkonnakohus, et kohus tuvastas õigesti, et G.B. esitas kohtueelselt vanglale tööle ennistamise nõude 31.07.2013 pöördumises vangla direktorile. Pöördumise lõpulause „Palun ennistada mind tööle või viia üle teise kohta“ tähendab ringkonnakohtu arvates avalduse konteksti arvestades seda, et avaldaja soovis enda ennistamist pesumajja või muule tööle. Katlamaja polnud siin eraldi välja toodud ilmselt sellepärast, et suvisel ajal katlamajas tööd ei olnud või oli vähem, mida kinnitab G.B.e enda 17.10.2013 avaldus vangla direktorile, milles ta palub ennast ennistada tööle katlamajja, kust ta oma sõnutsi 2013. aasta juulis „koondati kuni küttehooaja alguseni“ (I kd, lk 75, 89). Vaieldamatult oli 31.07.2013 avaldus reaktsiooniks kaebaja suhtes pesumajas töötamise ajal algatatud distsiplinaarmenetlusele (vt avalduse esimene lause). G.B.e tööle rakendamise käskkirjade kohaselt täitis ta majandustööde abitöölise ülesandeid ajavahemikus 07.12.2012-06.01.2014 (II kd, lk 34-36). Menetluse peatamise määruse tegemise ajal ei olnud kaebaja tööle ennistamine nendes käskkirjades ettenähtud töö tegemiseks enam faktiliselt võimalik. Seega tulnuks nõue tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna muutunud asjaolude tõttu pole kaebuse eesmärgi saavutamine enam võimalik. Tuvastamisnõudele ülemineku soovitamiseks puudub alus, kuna tuvastamisnõue on juba menetluses haldusasjas nr 3-13-1883. Järelikult ei ole õige halduskohtu seisukoht, et tööle ennistamise nõude rahuldamine on otseselt seotud töölt kõrvaldamise käskkirja (30.07.2013 nr 458) õiguspärasusega, mille kaebaja on vaidlustanud haldusasjas nr 3-13-1883. Sellest, kas 30.07.2013 käskkiri nr 458 tunnistatakse õigusvastaseks või mitte, ei olene muutunud asjaolude tõttu tööle ennistamise nõude lahendus. Menetluse peatamiseks ei anna alust ka võimalus, et kaebaja võib pärast haldusasjas nr 3-13-1883 kohtuotsuse jõustumist täiendada kaebust saamata jäänud töötasuga seotult kahju hüvitamise nõudega. Seega puudus tööle ennistamise nõude osas HKMS § 95 lg-s 1 sätestatud alus menetluse peatamiseks ning määrus tuleb selles osas tühistada.

4

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 15. Halduskohtumenetlus seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg 2 sätestatud asjaolud.

HKMS § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Kohus, analüüsides kaebuse asjaolusid ning võttes arvesse Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2015 määruses nr 3-13-1930 märgitut, on seisukohal, et käesolevas asjas menetluses oleva kaebusega ei ole võimalik saavutada esitatud kaebuse eesmärki, millest tulenevalt tuleb kaebus jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ning § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

15.1. Tallinna Ringkonnakohus märkis oma 23.02.2015 määruses, et G.B. täitis oma tööle rakendamise käskkirjade kohaselt majandustööde abitöölise ülesandeid ajavahemikus 07.12.2012-06.01.2014 (II kd, lk 34-36). Kuivõrd käesoleval ajal ei ole kaebaja tööle ennistamine nendes käskkirjades ettenähtud töö tegemiseks enam faktiliselt võimalik, sest käskkirjade kehtivus on lõppenud, siis ei ole kohtul tulenevalt muutunud asjaoludest võimalik ka kohustada vanglat kaebajat tööle ennistama.

15.2. Sisuliselt taotleb kaebaja oma kaebusega vastustaja toimingu sooritamiseks kohustamist. Kohus selgitab, et sellise kaebuse saaks rahuldada üksnes juhul, kui vastustaja on kohustatud sooritama toimingu, kui kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt, kui toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud või kui ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust. Käesoleval juhul tulenes kaebajale õigus nõuda toimingu sooritamist kaebaja tööle rakendamise käskkirjadest (vt II kd, lk 34-36). Kõigi viidatud käskkirjade puhul oli tegemist tähtajaliste käskkirjadega ja tänaseks on vastavate käskkirjade kehtivus lõppenud. Järelikult puudub kehtiv haldusakt, millel kaebaja nõue (õigus) tugineb ja seetõttu ei ole võimalik ka kohustamiskaebust rahuldada ja see tuleb vastavalt seadusele tagastada läbi vaatamata. Seadusest kaebajale õigust igal juhul kinnipidamisasutuses tööd saada tulenevalt vangistusseaduse § 38 lg 1 ja 21 ei tulene.

16. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik