1-12-10224/111 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19.03 2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-

10224 , üldmenetlus Kohtunik Rahvakohtunikud Tiit Kullerkupp Tiiu Pilt, Inge Liivak Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Prokurör Kaitsjad Sirje Merilo Anti Aasmaa, Matti Reinsalu, Arri Tooming, Argo Küünemäe, Mihkel Gaver Kriminaalasi D.O süüdistustes KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 8 ja § 307 lg 1 järgi D.O süüdistuses KarS § 307 lg 1 järgi Taivo Veergi süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 8 ja § 113 järgi T.O süüdistuses KarS § KarS § 200 lg 2 p 4, 5, 7, 8 ja § 113 järgi Karl Eelmaa süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 8 ja § 113 järgi Süüdistatavad

D.O , isikukood elukohtxxxx, EV 39505254716, kodanik, emakeel-

eesti keel, ei tööta. Karistatus: 04.04.2011 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS §

121 järgi 2 k vangistust tingimisi 18 k katseajaga; 30.05.2012 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS §

199 lg 2 p 7,8,9, § 215 lg 2 p 1,2 järgi 360 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 18 kuud, 01.07.2013 kohtumäärusega pöörati täitmisele kandmata karistus 3 kuud 7 päeva vangistust algusega 17.08.2013. 08.12.2014 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 1572 järgi KarS § 64 lg 1 sätteid kohaldades 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust 30.05.2012 mõistetud karistuse 6 kuud vangistust võrra, mis loeti ärakantuks ja arvati liitkaristusest maha lõplikuks karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust, mida KarS §

74 lg 1 ja 3 alusel ei pööratud täitmisele 2 aastase katseajaga. 31.05.2010 ja 31.10.2011 on D.O

suhtes kriminaalmenetlused lõpetatud KrMS § 201 alusel ja materjalid saadetud alaealiste komisjonile (lapseealise kannatanu peksmine 06.05.2010 ja mobiiltelefoni vargus 09.06.2011). Väärtegude eest karistatud 4 korda.

D.O , isikukood elukohtxxxx, EV xxx, kodanik, emakeel-

- xxxx. Kriminaalkorras eesti keel, töökoht karistamata, väärtegude eest karistatud 2 korda; 20.04.2010 ja 05.08.2010 kriminaalmenetlused D.O suhtes lõpetatud KrMS § 201 alusel ja materjalid saadetud alaealiste komisjonile (lapseealiste peksmised 25.09.2009 ja 06.04.2010;

Taivo Veerg,

isikukood elukoht- 38209195254, xxxx, kannab karistust Viru Vanglas alates 01.10.2012, karistuse lõpp 29.10.2015, EV kodanik, emakeeleesti keel. Kriminaalkorras karistatud: 25.06.2007 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS §

199 lg 2 p 7,8 järgi 2 k vangistust tingimisi 18 k katseajaga; 17.10.2008 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS §

199 lg 2 p 4,7,8 järgi 360 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 11 kuud; 17.09.2009 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS §

424 järgi 5 k vangistust tingimisi 18 k katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks; 12.11.2009 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS §

329 järgi rahaline karistus 8000 krooni, milline 18.04.2011 asendati 106 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 3 kuud; 30.05.2012 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS §

199 lg 2 p 7,8,9, § 215 lg 2 p 1,2, järgi 7 kuud vangistust tingimisi 18 kuulise katseajaga; 23.08.2012 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS §

121 ja § 118 p 1 järgi 3 a 28 p vangistust, millist karistust kannab Viru Vanglas alates 01.10.2012; Taivo Veerule on esitatud kahtlustused veel kohtueelses menetluses olevates kriminaalasjades nr 10240106268 ja11240103373 KarS § 199 lg 2 p 7,8 ja § 121 järgi (3 varguse-episoodi sept nov 2010 ja peksmine 09.07.2011); – väärtegude eest karistatud 9 korda.

T.O , isikukood , elukohtxxxx, EV XXX kodanik, emakeel-

- xxxx. Karistatus: eesti keel, töökoht 18.03.1999 - Viljandi Maakohtu poolt KrK § 140 lg 1 § 15 lg

2 järgi rahatrahv 750 krooni;

26.10.1999 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1,3,4 §

15 lg 2 järgi 3 a 6 k vabadusekaotust; T.O-le on esitatud kahtlustus veel kohtueelses menetluses olevas kriminaalasjas nr 10240106268 KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi (3 varguse-episoodi sept-nov 2010); väärtegude eest karistatud 11 korda.

Karl Eelmaa,

isikukood , 39206195219 elukohtxxxx, asukoht- Viru Vangla, Ev kodanik, emakeeleesti keel. Karistatus: 17.10.2008 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS §

263 p 4 ja § 266 lg 2 p 1,3 järgi 6 k vangistust tingimisi 1 a 9 k katseajaga; 16.12.2010 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS §

266 lg 2 p 1 järgi 4 k 29 p vangistust tingimisi 22 k katseajaga, millist katseaega pikendati 09.09.2011 kohtumäärusega 4 kuu võrra; Karl Eelmaale on esitatud kahtlustus veel kohtueelses menetluses olevas kriminaalasjas nr 10240106268 KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 (2 varguse-episoodi sept-nov 2010); väärtegude eest karistatud 10 korda.

RESOLUTSIOON:

D.O süüdistuses KarS § 307 lg 1 järgi (kannatanu M episood) süüdi tunnistada ja mõista karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. D.O süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 8 järgi õigeks mõista. (kannatanu M episood)

D.O süüdi tunnistada KarS § 306 lg 1 järgi (kannatanu M episood) ja karistuseks mõista

2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 29.-31.05.2012 karistusaja hulka, karistust jääb kanda 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda käesoleva karistusega kaetuks Viru Maakohtu

8.12.2014 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 1572 järgi mõistetud karistus 7 kuud vangistust ja KarS § 65 lg 3 alusel määrata, et lõplik karistus 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust ei pöörata KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täitmisele, kui D.O ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel pandud kontrollnõudeid ja - kohustusi. Määrata D.O katseajaks Viru Vangla Kriminaalholdusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida KarS § s 75 lg 1 sätestatud - kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada D.O käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

D.O süüdistuses KarS § 307 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata 2 aastase katseajaga.

Taivo Veerg süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 8 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista

7 aastat vangistust. Taivo Veerg süüdistuses KarS § 113 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista 12 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel 13 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liita karistusele 23.08.2012.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 121 ja § 118 p 1 järgi mõistetud karistus 3 aastat 28 päeva vangistust ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga mõista liitkaristuseks 13 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 01.10.2012.

T.O süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi õigeks mõista. T.O süüdistuses KarS § 113 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista 7 aastat vangistust. Karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel, karistuse kandmise aja alguseks lugeda T.O kinnipidamiskohta saabumise aeg.

Karl Eelmaa süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 8 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista

6 aastat vangistust. Karl Eelmaa süüdistuses KarS § 113 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista 7 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel 8 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja alguseks lugeda 15.12.2014.

Välja mõista Karl Eelmaalt ja Taivo Veergilt solidaarvastutuse korras kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks tsiviilhagi katteks M M (Ü M a/a xxxx) kasuks 262.04 eurot.

Asitõendid – sündmuskoha vaatlusel 01.1 külas karjääris olnud

1.2010 xxxx vallas xxxx sõiduki lähedusest avastatud villane sõrmkinnas (pakend nr 1), salongist xxxx reg nr xxxx avastatud ZENi laadimiskaart (pakend nr 4), limonaadipudel „Kelluke“ verekahtlase määrdumisega (pakend nr särk verekahtlaste klompidega 12), pagasiruumist avastatud T- (pakend nr 14), verekahtlase määrdumisega metallist laager (pakend nr 16), karjäärist avastatud plastiku taolisest materjalist detail (pakend nr 20), sõrmejälje ekspertiisist (akt nr SS-0345-10/4316 – I köide tl. 155) tagastatud kannatanu M. M ning tunnistajate Ü

M, M M, R , R ning O H xxxx reg nr xxxx polstritelt Õ Õ võrdlusjälgede kaardid, 08.06.2012 s/a avastatud verekahtlastest

määrdumistest võetud ja Tetrabase meetodil töödeldud proovid

(tampoonid) pakendites nr 1, 4, 7, 10 ja 14; T. Veeru poolt politseile üle antud elektriline pump (pakend nr 21) ja metallist kang (pakend nr 22), Paide politsei poolt väljastatud metallist kurikas (pakend nr 23)- asuvad oiuruumis-

Rakvere PJ asitõendite h hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista välja D.O lt menetluskulu riigituludesse kokku summas - 2081.80 eurot (sh., osa tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 268.80 eurot, osa tasu õigusabi eest kohtumenetluses 1813.00 eurot). Ülejäänud menetluskulu 2081.80 jätta riigi kanda. D.O

tasuda menetluskulud päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011 või Swedbank arveldusarvele nr EE932200221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: nimi, nr 1-12- 10224 menetluskulu/sundraha. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista välja D.O lt menetluskulu riigituludesse kokku summas - 2786.89 eurot (sh., osa tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 288.85 eurot, osa tasu õigusabi eest kohtumenetluses 1913.04 eurot, sundraha summas 585.00 eurot). Ülejäänud menetluskulu 2201.89 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi, kohustades D.O , kohtuotsuse jõustumise järgsel kuul tasuma 256.89 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt vähemalt 232.00 eurot. D.O tasuda menetluskulu tähtaegselt Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011 või Swedbank arveldusarvele nr EE932200221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: nimi, nr 1-12-10224 menetluskulu/sundraha. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista välja Taivo Veergilt menetluskulu riigituludesse kokku summas 3065.58 eurot (sh. , 30.50 eurot tasu õigusabi eest kohtumenetluses 3019.20 eurot kohtuarstliku ekspertiisi tasu (M episoodis), 5.88 eurot kannatanu kohtusse ilmumise kulu). Taivo Veergil tasuda menetluskulud 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011 või Swedbank arveldusarvele nr EE932200221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: nimi, nr 1-12- 10224 menetluskulu/sundraha. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista välja T.O-lt menetluskulu riigituludesse kokku summas 2787.60 eurot (sh osa tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 174.60 eurot, osa tasu õigusabi eest kohtumenetluses 1638.00 eurot sundraha summas 975.00 eurot). , Ülejäänud menetluskulu 1812.60 eurot jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. T.O-l tasuda menetluskulud 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011 või Swedbank arveldusarvele nr EE932200221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: nimi, nr 1-12- 10224 menetluskulu/sundraha. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista välja Karl Eelmaalt menetluskulu riigituludesse kokku summas 3304.58 eurot (sh. sundraha summas 975.00 tasu õigusabi eest kohtumenetluses 2293.20 eurot, eurot, 30.50 eurot kohtuarstliku ekspertiisi tasu (M episoodis), 5.88 eurot kannatanu kohtusse ilmumise kulu). Karl Eelmaal tasuda menetluskulud

30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011 või Swedbank arveldusarvele nr EE932200221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: nimi, nr 1-12- 10224 menetluskulu/sundraha. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

DNA ekspertiiside maksumus kokku 7068.00 eurot, lastekaitsespetsialisti menetluses osalemise tasu 8.63 eurot ja sõrmejäljeekspertiisi maksumus 663.00 eurot jätta riigi kanda.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates 19. märtsist 2015 (seega hiljemalt

26. märtsiks 2015). Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 9. aprillil 2015. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 24. aprillil 2015.

Kannatanu M M episood.

1.

Süüdistus

1.1

D.O anti kohtu alla süüdistatavana selles, et tema koos T.O , Taivo Veergi ja Karl Eelmaaga ööl vastu 01.11.2010 Lääne küla

-Virumaal Rakvere vallas xxxx s, peale seda, kui K. Eelmaa oli löönud M rauast kangiga kuklasse, hõivas teadvuse kaotanud M kannatanu autost xxxx reg nr xxxx automaki Vitac (puldiga) koos kõlaritega maksumusega

127.82 € (2000 kr), 10 erinevat CD plaati koguväärtusega 51.13 € (800 kr), rehvi elektrilise pumba väärtusega 12.78 € (200 kr), tulekustuti Nordic väärtusega 19.17 € (300 kr), tungraua väärtusega 12.78 € (200 kr), kaks auto päikesekatet koguväärtusega 6.39 € (100 kr), rehvivõtme väärtusega 6.39 € (100 kr), ohukolmnurga väärtusega 6.39 € (100 kr) ja kahed päikeseprillid väärtusega 19.17 € (300 kr), tekitades varalist kahju kokku 262.02 € (4100 kr). Seejärel tõsteti teadvusetu M. M oma auto rooli ja lükat karjääri kallakust alla

i auto xxxx imiteerimaks autoõnnetust. Kohtuarstliku ekspertiisiga tuvastati M. M kuklaluu ja vasaku oimuluu püramiidi joonmurrud, vasakpoolne kõvakelmealune verevalum, peaajupõrutus põrutuskolletega vasakus otsmikuoimusagaras, traumaatiline ämblikvõrkkestaalune verevalum ja haav juustega kaetud peanahal kukla piirkonnas. Vigastuste tüsistusena tekkis kannatanul kõnehäire – sensoorne afaasia (võimetus kõnest aru saada). Esinenud kehavigastused tekkinud tüsistuste tõttu põhjustavad raske kehalise haiguse kestusega kauem kui 4 kuud. Seega D.O võttes isikute grupis ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, relvana kasutatava esemega ja raske tervisekahjutuse tekitamisega, pani toime KarS

§ 200 lg 2 p 5, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo

1.2 Taivo Veergi selles, et tema süüdistatakse koos T.O , D.O ja Karl Eelmaaga ööl vastu 01.11.2010 Lääne külas, peale seda, kui K.

-Virumaal Rakvere vallas xxxx Eelmaa oli löönud M rauast kangiga kuklasse, hõivas teadvuse kaotanud kannatanu autost M xxxx reg nr xxxx automaki Vitac (puldiga) koos kõlaritega maksumusega 127.82 € (2000 kr),

10 erinevat CD plaati koguväärtusega 51.13 € (800 kr), rehvi elektrilise pumba väärtusega

12.78 € (200 kr), tulekustuti Nordic väärtusega 19.17 € (300 kr), tungraua väärtusega 12.78 € (200 kr), kaks auto päikesekatet koguväärtusega 6.39 € (100 kr), rehvivõtme väärtusega 6.39 € (100 kr), ohukolmnurga väärtusega 6.39 € (100 kr) ja kahed päikeseprillid väärtusega 19.17 € (300 kr), tekitades varalist kahju kokku 262.02 € (4100 kr). Seejärel tõsteti teadvusetu M. M oma auto rooli ja lükati auto karjääri kallakust alla imiteerimaks autoõnnetust. xxxx Kohtuarstliku ekspertiisiga tuvastati M. M kuklaluu ja vasaku oimuluu püramiidi joonmurrud, vasakpoolne kõvakelmealune verevalum, peaajupõrutus põrutuskolletega vasakus otsmikuoimusagaras, traumaatiline ämblikvõrkkestaalune verevalum ja haav juustega kaetud peanahal kukla pii sensoorne rkonnas. Vigastuste tüsistusena tekkis kannatanul kõnehäire – afaasia (võimetus kõnest aru saada). Esinenud kehavigastused tekkinud tüsistuste tõttu põhjustavad raske kehalise haiguse kestusega kauem kui 4 kuud. Seega Taivo Veerg võttes isikute grupis ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, relvana kasutatava esemega ja raske tervisekahjutuse tekitamisega, pani toime KarS § 200 lg

2 p 5, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.3 T.O-d süüdistatakse elles, et tema KarS § 200 lg 2 p 4 tähendatud isikuna s koos Taivo Veeru (Veerg), D.O ja Karl Eelmaaga ööl vastu 01.11.2010 Lääne

-Virumaal Rakvere vallas xxxx M rauast kangiga külas, peale seda, kui K. Eelmaa oli löönud M kuklasse, hõivas teadvuse kaotanud kannatanu autost xxxx reg nr xxxx automaki Vitac (puldiga) koos kõlaritega maksumusega 127.82 € (2000 kr), 10 erinevat CD plaati koguväärtusega 51.13 € (800 kr), rehvi elektrilise pumba väärtusega 12.78 € (200 kr), tulekustuti Nordic väärtusega 19.17 € (300 kr), tungraua väärtusega 12.78 € (200 kr), kaks auto päikesekatet koguväärtusega 6.39 € (100 kr), rehvivõtme väärtusega 6.39 € (100 kr), ohukolmnurga väärtusega 6.39 € (100 kr) ja kahed päikeseprillid väärtusega 19.17 € (300 kr), tekitades varalist kahju kokku 262.02 € (4100 kr). Seejärel tõsteti teadvusetu M. M oma auto rooli ja lükati auto karjääri kallakust alla imiteerimaks autoõnnetust. Kohtuarstliku xxxx ekspertiisiga tuvastati M. M kuklaluu ja vasaku oimuluu püramiidi joonmurrud, vasakpoolne kõvakelmealune verevalum, peaajupõrutus põrutuskolletega vasakus otsmikuoimusagaras, traumaatiline ämblikvõrkkestaalune verevalum ja haav juustega kaetud peanahal kukla piirkonnas. Vigastuste tüsistusena tekkis kannatanul kõnehäire – sensoorne afaasia (võimetus kõnest aru saada). Esinenud kehavigastused tekkinud tüsistuste tõttu põhjustavad raske kehalise haiguse kestusega kauem kui 4 kuud. Seega T.O KarS § 200 lg 2 p 4 tähendatud isikuna võttes isikute grupis ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, relvana kasutatava esemega ja raske tervisekahjutuse tekitamisega, pani toime KarS § 200 lg 2 p 4, 5, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.4 Karl Eelmaad s selles, et tema üüdistatakse koos Taivo Veeru (Veerg), D.O ja T.O-ga tungis ööl vastu 01.11.2010 Lääne

-Virumaal Rakvere vallas xxxx

külas kallale M M lüües teda rauast kangiga kuklasse ning hõivas teadvuse kaotanud kannatanu autost xxxx reg nr xxxx automaki Vitac (puldiga) koos kõlaritega maksumusega 127.82 € (2000 kr), 10 erinevat CD plaati koguväärtusega 51.13 € (800 kr), rehvi elektrilise pumba väärtusega 12.78 € (200 kr), tulekustuti Nordic väärtusega 19.17 € (300 kr), tungraua väärtusega 12.78 € (200 kr), kaks auto päikesekatet koguväärtusega 6.39 € (100 kr), rehvivõtme väärtusega 6.39 € (100 kr), ohukolmnurga väärtusega 6.39 € (100 kr) ja kahed päikeseprillid väärtusega 19.17 € (300 kr), tekitades varalist kahju kokku 262.0

2 € (4100 kr). Seejärel tõsteti teadvusetu M. M oma auto rooli ja lükati auto karjääri kallakust alla imiteerimaks autoõnnetust. xxxx Kohtuarstliku ekspertiisiga tuvastati M. M kuklaluu ja vasaku oimuluu püramiidi joonmurrud, vasakpoolne kõvakelmealune verevalum, peaajupõrutus põrutuskolletega vasakus

otsmikuoimusagaras, traumaatiline ämblikvõrkkestaalune verevalum ja haav juustega kaetud peanahal kukla piirkonnas. Vigastuste tüsistusena tekkis kannatanul kõnehäire – sensoorne afaasia (võimetus kõnest aru saada). Esinenud kehavigastused tekkinud tüsistuste tõttu põhjustavad raske kehalise haiguse kestusega kauem kui 4 kuud. Seega Karl Eelmaa võttes isikute grupis ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, relvana kasutatava esemega ja raske tervisekahjutuse tekitamisega, pani toime KarS § 200 lg

2 p 5, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.

Tõendid

2.1

. Tema kohtus antud Süüdistatav ennast röövimises süüdi ei tunnistanud D.O ütlustest nähtub, (ei mäleta täpselt, et oli tookord koos Karl Eelmaa, Taivo Veergiga ja E M kas T.O oli või mitte, võimalik, et polnud) just tulnud kella 10 paiku õhtul prantslaste juurest vargilt koos varastatud Renualt. Nemad M sõiduautoga sõitsid Renault’ga ees ja Veerg koos Eelmaaga tulid bussiga Veergi maja s

järgi. Umbes 30 meetrit enne õitsid mööda teel seisvast M. Veerg pidas M juures bussi kinni, hiljem tuli bussiga maja juurde ja ütles, et oli küsinud ise käis ka M M suitsu, kuid M ei andnud. Ta tundis M kui isa tuttavat, ta juures tööl. eerg käskis tal sõita M auto juurde, et saaks selle panna käima akult akule. V

Tema nii tegigi, sõiti , tõmbas kapoti lahti, et saaks autolt autole s sinna voolu panna. Ka Veerg ja Eelmaa liikusid tagasi M auto juu i, et

autode rde, näg Eelmaal on käes kang. Veerg ühendas juhtmed ära ja siis t Eelmaa, käes kang, ja lõi sellega ühe korra uli kusagilt Renaulti tagant M kuklasse. Tema ise istus sel ajal autos, sest aimas juba, et mingi jama tuleb, kui Eelmaa käes kangi nägi. M kukkus pikali. Edasi peksid Eelmaa ja Veerg teda rusikate ja jalgadega. Veerg, M, Eelmaa hakkasid M autost asj ema ehmatas ja ema, Veerg u võtma, t sõitis sealt kohe min jooksis talle järele ja ütles, et kui ta sellest kellelegi räägib, siis on tal endal kang kuklas, ning ta tuli M auto juurde tagasi. Varastatud asjad pandi Renaulti tagaistmele makki, maki

– nägi pulti, kõlareid. Veerg, Eelmaa ja tõstsid M M pagasnikusse ja Veerg ja Eelmaa arutasid omavahel, et auto tuleks karjäärist alla lükata, et oleks nagu õnnetus. Veerg istus M auto rooli ja sõidetigi karjääri. Veerg käskis tal järele sõita, et siis Renault’ga saavad nad sealt ära tulla. Eelmaa ja Veerg olid M autos ja tema ja M M maha ja Ranault’s. Karjääri juures laskis ta sõitis ise edasi, käskis veidi eemal oodata, et kui nad karjuvad või vilistavad, siis läheb M nendele järele. Ühekorra kuulis ta kolinat ja siis nad juba tulidki tema poole ja siis ta sõitis neile vastu. Edasi sõideti Veergi elukohta, kus Veerg ütles, et kui nad kellelegi räägivad, siis läheb neil samamoodi. Seal läks ka varastatud asjade jagamiseks. Kõik võtsid, mida tahtsid, ainul M

Veergiga omavahel t tema ei võtnud. võttis mingi pumba ja läks hiljem selle pärast riidu. K Eelmaa juures ja õlareid ja makki nägi hiljem Eelmaa ütles, et ta müüb need maha. Mingil ajal tulid M M naine ja tütar küsima, et kas nad ei tea midagi, ja tema siis ütleski välja, et kus M on. 2.2 Taivo Veerg

tunnistas end Süüdistatav röövimises süüdi. Tema kohtus antud ütlustest nähtub sel õhtul tuli parajasti vargilt koos Eelmaa, T.O ja vendade D.O ga, kui - , et kohtasid xxxx stis xxxx omanikku, kes oli purjus ja palus ri autole voolu anda, et auto ei lähe käima. Võtsidki garaažist „krokodillid“ ja andsid voolu , auto läks käima. Äkki nägi, et xxxx xxxx

omanik kukkus vastu autot ja hakkas rögisema. Sai aru, et Eelmaa oli teda löönud kangiga,

ja arvab, et oli sellega nõus. Siis ta koos Eelmaaga tõmbas mehe auto külje peale, et möödasõitjad ei näeks, sinna ta jäigi lamama. Seejärel varastasid autost niipalju kui said. Tema ise võttis pagasnikust rattavõtme ja tungraua, nägi, kui Eelmaa sikutas kõlareid, Rait võttis ka midagi autost seest võttis midagi pagasnikust. , M Varastatud asjad viskasid Renault’sse. Nägi, et seal Renault’s olid veel automakk, kõlarid, CD plaadid, mingid prillid, ohukolmnurk, rattavõtmed. et kõik võtsid asju, ainult D.O istus sel ajal kapoti Arvab,

peal. Siis tema, Eelmaa ja T.O panid autojuhi xxxx pagasnikusse, tema oli roolis, Eelmaa oli ka samas autos ja viisid mehe xxxx-xxxx risti, kus tema ja Eelmaa tõstsid ta pagasnikust välja, panid rooli istuma ja lasid auto vabakäiguga mäest alla sõita. Tahtsid jätta mulje, et toimunud t veel edasi, a on avarii. Pärast lükkasid auto utot karjääri lükata aitasid kõik. Tagasi xxxx jõudes jagati varastatud asjad ära. Tema sai rattavõtme ja tungraua. Nägi, et Eelmaa võttis kõlari ja maki. On täiesti kindel, et ka D.O ja T.O osalesid selles sündmuses. 2.3 Karl Eelmaa

tunnistas end Süüdistatav röövimises süüdi. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et tol päeval tulid nad – erg, D.O ja tema, Ve M - prantslaste juurest vargilt, kust muuhulgas olid ära võtnud ka valge sõiduauto Renault. T.O-d ja D.O sel korral kindlasti ei olnud. T.O on korra küll käinud nendega prantslaste juures vargil, kuid sel korral kindlasti teda polnud (uurijale rääkis, et T.O oli ka, aga ajas vist korrad sassi). xxxx sõites nägid nad tee ääres autot ja selle juures üht vanemat meesterahvast. Kuna sel mehel ei läinud auto käima, siis otsustati teda aidata. Veerg võttis kaasa juhtmed ja tema kangi, kangi Veerg käskis võtta . Sai kohe aru, et Veerg tahab, et ta meest lööks sellega, kuna Veerg on vägivaldne. Oli selle mõttega nõus, kuna kartis Veergi. Seisis ohvri selja taga ja kui Veerg andis peaga märku, siis lõi meest kangiga kuklasse, mees kukkus autode vahele maha. Väidab, et D.O le ja M see löömine üllatusena, et nne löömist -

tuli e otsest asjade äravõtmise mõtet ei olnudki, kuid peale löömist hakati mehe autost asju võtma. Tema võttis automaki ja kõlarid. Seda ei näinud, mida pagasnikust võeti, aga nägi, kui Veerg ja M asju Renault’sse panid, ei näinud, et D.O oleks midagi pannud.

Toimetasid seal kohapeal umbes 15- agasnikusse, tema, Veerg ja M

30 minutit, seejärel pandi mees p tõstsid. Veerg käskis D.O sõita Reanult’ga nende taga. Veerg ise oli ohvri xxxx roolis ja tema istus kõrval. Veerg jäi seisma kusagil tee ääres, kus teisel pool ägi, teine auto jäi eemale

oli m ootama. Veerg tuli mõttele, et tõstame ohvri rooli ja lükkame auto mäest alla, et lavastada autoõnnetus. Tegidki nii. Veerg pani veel käigu sisse ja auto lihtsalt veeres alla otsaga vastu puud õrnalt. Lootis, et keegi näeb seal kannatanut, kuna maantee oli sealsamas. Siis sõitsid D.O ja M neile järgi, võtsid peale ja koos sõideti tagasi Veergi juurde. Varastatud kraam võeti tuppa ja jagati ära. Tema sai endale automaki ja kõlarid, millised müüs maha I R. 2.4 T.O

end Süüdistatav röövimises süüdi ei tunnistanud, tema kohtus antud ütlustest näht prantslaste juures ta kunagi vargil pole käinud ja 31.10.2010 ta Veergi, ub, et, M ja D.O ga koos ei olnud. -

2.5 M M Kannatanu

31.10.2010

kohtus antud ütlustest nähtub, et päevast enne mäletab seda, et oli tööl kuni kell 4-5-

ni, töömees tõi ta koju. Kodus tegi süüa, vaatas telerit, jõi ära pooleliitrise õlle. Mõne tunni pärast tuli suitsuisu ja helistas kella 7 8 paiku ämmale Õ - G, et kas tal on suitsu. Ämm ütles paari kilomeetri kaugusel ämma , et on, ja ta otsustas autoga juures ära käia. Ämma juures rääkis 10 tsud ja hakkas ära minema. -15 minutit juttu, sai sui

Tundis end kainena, kuna peale selle õlle ei joonud midagi ja järgmisel päeval pidi tööle minema. Ämma juurest plaani otse koju minna, kuid rohkem ei mäleta ta midagi s . Edasi mäletab ta juba seda, kui oli haiglas. Suur ajuvigastus oli, rääkida ei saanud, tasakaalu ei olnud, pidi õppima uuesti tähti tundma ja kirjutama. Tänaseks päevaks on kuigipalju tervis taastunud, kuid jätkuvalt on tasakaaluhäired, ühe kõrvaga ei kuule üldse, lõhnu ei tunne, üks peapool on tuim, elab tablettide najal. Esitab tsiviilhagi süüdlaste vastu 262,04 €, autost äravõetud asjade hüvitamiseks. 2.6 M M Tunnistaja kohtus antud ütlustest nähtub, et läks kodust ära 29.oktoobril 2010 ning isa M M is ema oli siis kodus. Koju tagasi läks ta 1. novembri õhtul kella 18.30 paiku ja si ütles, et isa ei ole koju tulnud. Kella 19.30 paiku läksid nad isa otsima sugulaste ja tuttavate juurest, kuid tulutult. Vanaema, kes elab 2 km eemal, teadis rääkida, et isa oli eelmisel õhtul seal käinud, suitsu küsinud ja ära läinud lubades koju minna. Emal turgatas mingil hetkel pähe, et vaataks ka R Õ Õ ütles, et pole isa näinud. Sealt ära tulles ta nägi, kui poole, kuid R

ema rääkis Raik ja D.O ga ning autosse tulles ütles ema, et Raik ja Rait olid näinud autot -

kusagil lagendikul ja juhatasid suuna. Leidsid isa ühest karjäärist august. Isa lamas esiistmel ja oli teadvuseta. Igal pool oli veri – istmetel, kõrvalistuja porimatil, roolil. Auto võti oli süütelukus. Verd oli ka juhipoolse esiratta ilukilbil. Algul mõtlesid, et isa on avarii teinud, aga isa vigastusi nähes (haav kuklas) oli selge, et see pole tema enda süü. Helistasid kiirabisse ja kiirabi kutsus politsei. Kohe autosse sisenedes torkas silma, et makki ei ole. Autost olid kadunud makk koos puldiga, kaks kõlarit, aknakatted, rehvipump, umbes 10 CD plaati, ohukolmnurk, tungraud ja rehvi mutrivõti. Isa ise ei mäleta midagi. 2.7 M Tunnistaja

, et 01.11.2010 hommikul oli tema abikaasa Ü kohtus antud ütlustest nähtub M M kadunud ja telefonile ei vastanud. Kuulis, et abikaasa oli eelmisel õhtul käinud tema ema Õ koos tütrega, käisid ka R Õ pool, seal D.O G juures. Otsisid M

kaksikutelt kuulis, et M on xxxx , autos oli palju verd, M ain karjääris, sealt nad auto leidsidki ult mõmises midagi, tütar kutsus kiirabi ja politsei. Autost oli varastatud asju 262.04 euro väärtuses. 2.8 G Tunnistaja

, et 31.10.2010 kella 21 paiku helistas talle Õ kohtus antud ütlustest nähtub tütre mees M se aja pärast M M ja tahtis suitsu, natuke tuli, oli aru saada, et M on joogine. Ta sai oma sigaretid ja lahkus kella 21.30 paiku lubades minna koju. Mõne aja pärast ta helistas M

M ja ja küsimuse peale, et oled sa ikka kodus, vastas ta, et jah. Hommikul helistas tütar Ü otsis M, siis selgus, et M kodus ei ole. 2.9

Kohus uuris ka kirjalikke tõendeid. -S 01.11.2010 kell 23.20 xxxx ündmuskoha vaatlusprotokollidest nähtub, et karjääris avariitunnustega sõiduauto , põrkeraud katki, vahel rohutuustid, xxxx reg nr xxxx veremäärdumised nii sees kui väljas; kraavipervel kriipejäljed, mahalangenud kask, selle juures plastikdetail. -A i vaatlusprotokollist

xxxx reg nr xxxx sitõend nähtub, et 03.11.2010 vaadeldud sõiduautot , autol vigastused, fikseeritud verekahtlased määrdumised, millistest võetud proovid, makisahtli kohal väljas juhtmepundar. -isik M M esinesid u ekspertiisiaktist nähtub, et kuklaluu ja vasaku oimuluu püramiidi joonmurrud, vasakpoolne kõvakelmealune verevalum peaajupõrutus põrutuskolletega vasakus otsmiku oimusagaras, traumaatiline ämblikvõrkkestaalune verevalum, tüsistusena tekkis kõnehäire sensoorne afaasia. Vigastused põhjustavad raske kehalise ha - iguse kestusega enam kui 4 kuud, rasked tervisekahjustused.

3.

Kohtu põhjendused

3.1 Kohus nõustub prokuröriga selles, et puuduvad usaldusväärsed tõendid T.O süüditunnistamiseks KarS § 200 lg 2 p 4,5,7,8 järgi tema osavõtt röövimise

kuna toimepanem T.O ise on oma seotust selle episoodiga eitanud isest ei leidnud tõendamist. algusest peale. Ainsana asetas T.O sündmuskohale Veerg, kes kinnitas, et T.O oli koos tema ja Eelmaaga üks nendest, kes kannatanut pagasnikusse aitas tõsta. Eelmaa väitis aga kindlalt, et T.O-d polnud, ei m T.O oli

D.O äletanud, kas sündmuskohal või mitte. Ainult Veergi ütlustele tuginedes pole T.O süüdimõistmine võimalik, liiatigi kinnitas Veerg, et selles kuriteoepisoodis osales ka D.O, kelle osalemist keegi teine ei kinnita ja kellele pole selles episoodis e T.O ka süüdistust sitatud. Kuna prokurör loobus süüdistamisest KarS § 200 lg 2 p 4,5,7,8 järgi, siis tuleb ta selles episoodis õigeks mõista.

3.2 Kohtu arvates puuduvad asjas tõendid, mis kinnitaksid röövimise objektiivse süüteokoosseis D.O tegevuses. D.O ennast röövimises süüdi ei u olemasolu ka

tunnistanud, ta eitab vägivalla kasutamist kannatanu suhtes samuti kannatanu asjade võtmist. Temale kui vägivallatarvitajale ükski tõend ei viita. Veerg on öelnud, et D.O võttis midagi pagasnikust, Eelmaa ütlustest nähtub, et ta ei näinud D.O asju võtmas, et ka löömine oli D.O jaoks üll Veergi ütlustest ei piisa, et luge atuslik. Kohus leiab, et vaid da

tõendatuks D.O poolt õtmist. M autost asjade v Veerg on selle episoodi kohta andnud ütlusi, mida teised kohalviibinud ei kinnita, ka D.O tema väide tegevuse kohta on

üldsõnaline ja seetõttu ebausaldusväärne D.O puhul on tõendamist leidnud, et ta

.

oli sündmuskohal, et ta oli lt röövitud esemed paigutati ja millega selle auto juhiks, kuhu M transporditi hiljem tagasi Veerg ja Eelmaa, kes seal kuriteo varjamiseks karjäärist liiklusõnne D.O ütlustest nähtub, et sündmuskohal tuse lavastasid.

kannatanu autot käivitades m karjääri sõite Veergi käsul ja hilje s tegutses ta kuna kartis viimast. Ta tunnistab, et sai aru, et karjääri minnakse liiklusõnnetust lavastama, samuti sai aru, et tema roll selles on Veergi ja

Eelmaa äratoomine karjäärist. 3.3 tegemist k Prokurör leidis, et D.O puhul on aastäideviimisega, kuna tegutseti ühiselt, kooskõlastatult ja eesmärgipäraselt. Prokurör toetus Riigikohtu lahenditele, kus on märgitud, et röövimise kaastäideviimine võimalik ka sellisel kaastäideviija teod koos on t, et alles mitme täidavad süüteokoosseis üks täideviijatest

u. Samas kirjeldatakse neis lahendites olukorda, kus kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab samas kannatanule kuuluva asja. D.O kohta puuduvad tõendid, et ta oleks olnud teadlik Veergi ja Eelmaa kuriteoplaanist, et ta oleks tarvitanud kannatanu suhtes vägivalda või et ta oleks osalenud tema vara hõivamisel, mistõttu ei esine tema tegevuses röövimise objektiivset süüteokoosseisu.

3.4 Kohtu arvates ei saa kvalifitseerida D.O tegevust ka röövimisele kaasaaitamisena.

KarS § 22 sätestab, et kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule . Vaimse kaasaaitamise all mõeldakse kohtupraktikas olukorda, kus isik tugevdab või soodustab täideviija teotahet. Antud juhul pole põhjust arvata, et viieteistkümneaastane D.O , kes oli vanemate kaaslaste mõju all ja teg gilgi määral suutnud utses paljuski just kartusest Veergi ees, oleks min mõjutada Veergi ja Eelmaa tegevust või teotahet. Puuduvad tõendi d ka selle kohta, et D.O oleks täideviijatele osutanud füüsilist või ainelist kaasabi. D.O enda ja

Eelmaa ütlustest nähtuvalt sai D.O korralduse karjääri sõita alles peale seda, kui röövimine oli lõpuleviidud. D.O sõitiski karjääri ja sai aru, et sinna minnakse kuriteo varjamise eesmärgil liiklusõnnetust varjama. Kuna tegemist polnud D.O poolt kuriteo varem lubatud varjamisega, siis on antud juhul tegemist õigusemõistmise vastu suunatud kuriteoga- KarS § 306 lg 1 järgi kvalifit D.O ütlustest nähtuvalt sai ta seeritava kuriteo varjamisega. aru, et

toime oli pandud röövimine ja karjääri minnakse kuriteo varjamise eesmärgil ja seega pani ta KarS § 306 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega. Tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 3.5

KrMS § 268 lg 6 sätestab kohtu võimaluse kuriteo kvalifikatsiooni muutmiseks. kvalifikatsioon vastu kaitsta. Vajaduse korral teeb kohus kohtumenetluse pooltele ettepaneku avaldada oma Olles nõupidamistoas 06.03.2015 kohus oma määrusega uuendas kohtuvaidluse KrMS § 307 lg 1 p 2 alusel ja palus süüdistataval, tema kaitsjal ja prokuröri avaldada arvamust D.O poolt toimepandu võimalikuks ümberkvalifitseerimiseks KarS § 306 lg 1 järgi. Prokurör leidis endiselt, et D.O tegevust tuleb vaadelda kaastäideviimisena. Kaitsja leidis, et KarS § 306 lg 1 pole D.O suhtes kohaldatav ja kui ei esine teiste kuritegude tunnuseid tuleb teha õigeksmõistev kohtuotsus.

3.6 KrMS § 268 lg 5 sätestab, et s faktilisele asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kohtu arvates on antud juhul D.O süüdistuse ümberkvalifitseerimine seaduslik. Kuigi D.O le esitatud süüdistus sisaldab -

valdavalt M röövimisega seonduvat, on selles kajastatud ka KarS § 306 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo faktilised asjaolud, süüdistuses on viide autoõnnetuse imiteerimisele ehk siis kuriteo varjamisele. D.O ise ja kaassüüdistatvad on kohtuistungil D.O sellekohase tegevuse kohta ütlusi andnud, 06.03.2015 kohtumäärusega sai D.O võimaluse ennast selle süüdistuse vastu kaitsta. 3.7 Eelmaa Kohus leiab, et röövimise objektiivse süüteokoosseisu esinemine Veergi ja tegevuses on tõendatud eelkõige nende endi ütlustega, samuti D.O ütluste, kohtuarstliku ekspertiisi akti ja sün maa on tunnistanud, et võttis dmuskoha vaatlusprotokolliga. Eel Veergi elukohast kaasa kangi, et tegi seda Veergi käsul, viimase märguande peale lõi kannatanut kangiga pähe, kannatanu kukkus ja seejärel hakkas koos Veergi ja M kannatanu autost asju ta v Eelmaale, kuid tunnistas, et õtma. Veerg pole küll tunnistanud, et andis käsu ja märguande nõustus Eelmaa poolt kannatanu löömisega ja koheselt pärast seda tõstis koos Eelmaaga kannatanu kõrvale, et juhuslikud möödakäijaid teda ei näeks. Tunnistab ka asjade võtmist kannatanu autost ja nende omastamist. Seega täitsid nad ühiselt tegutsedes KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 8 järgi kvalifitseeritava vägivalda kasutades, grupis kuriteo objektiivse koosseisutegutsedes võtsid omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, kasutades relvana kasutatavat esetkangi ja tekitades kannatanule raske tervisekahjustuse. M vastutuse küsimust kriminaalasi ei käsitle kuna ta tapeti mõni nädal peale kuriteo toimepanemist.

3.8

oosseisu asjaolude suhtes ja koosseis on Subjektiivsest küljest eeldab röövimine tahtlust k täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kuna röövimise eesmärgiks oli asjade omastamine, siis viitab see kavatsetusele. Antud juhul tegutsesid Veerg ja Eelmaa kavatsetusega

ja omastamine oli nende

– vägivalla kasutamine ja selle abil vara hõivamine eesmärk, mille nad ka realiseerisid. Nende tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

E M tapmise episood

4.

Süüdistus

4.1

D.O oli kohtu alla antud süüdist novembrikuu lõpus täpselt atavana selles, et tema tuvastamata kuupäeval 2010.a ühel õhtul kella 22.00 – 23.00 paiku Lääne

-Virumaal Rakvere vallas xxxx xxxx 2 maja juures pärast seda, kui ta koos Karl Eelmaa, Taivo Veeru (Veerg), T.O ja D.O-ga

olid E. M süüdistatud politseile millegi väljarääkimises ja K. Eelmaa oli E. M

rusikaga näkku ja pikali löönud, T. Veerg E. M jalaga kõhtu löönud ja T.O pikali olevat E. M peksnud ja ta pead vastu maad tagunud, otsustas rusikaga näkku koos teistega E. M hirmutada, et see „rääkima hakkaks“. T.O tõstis koos T. Veeru ja

K. Eelmaaga E. M T. Veeru kasutuses olevasse bussi xxxx reg nr xxxx, kus K. Eelmaa veelkord E. M rusikaga peksis. D.O koos T.O-ga juhatasid roolis olevale T. Veerule teed xxxx vallas xxxx asuvasse karjääri, kuhu kõik koos sõideti, ning kus T.O koos K. Eelmaaga E. M

sti endale haud kaevata ja bussist välja tõmbasid. E. M anti labidas, kä kui E. M

keeldus, siis hakkasid kõik koos teda peksma – T. Veerg, T.O , D.O, D.O ja K. Eelmaa peksid E. M rusikatega ja jalgadega näkku ja kehasse, peksti ka labidaga, milline käis käest kätte, ja K. Eelmaa, D.O ja D.O peksid kurikaga.

Peksmine kestis 15-20 minutit. Kui E. M enam ei reageerinud, siis T.O , K. Eelmaa ja

T. Veerg võtsid E. M riided seljast ära kindlustamaks, et kui E. M veel surnud ei ole, siis ta külma ilma tõttu kindlasti ikka ära sureks. Riieteta E. M lohistati peksmiskohast umbes 40 m kaugusele põõsa alla ja kaeti okstega. E. M skelett leiti samast kohast 20.08.2011. E. M surma põhjus polnud ekspertiisiga tuvastatav, kuid fikseeriti vigastus 3. roide sisepinnal, mis suure tõenäosusega on tekitatud terava vägivalla toimel löögist/survest terava sirget serva omava esemega. Seega D.O , pekstes teist inimest ja jättes ta läbipekstuna, teadvusetuna ja riieteta õue madala õhutemperatuuri kätte ning põhjustades sellega tema surma, pani toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tapmise.

4.1.1 Juhindudes KrMS § 268 lg 2 esitas prokurör kohtuistungil D.O le KarS § 113 - asemel uue süüdistuse ja sõnas selle järgnevalt: tas

D.O süüdistatakse selles, et tema nähes pealt ja viibides kogu sündmuse juures, mis leidis aset novembrikuu lõpus täpselt tuvastamata kuupäeval 2010.a ühel õhtul kella 22.00 –

23.00 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas xxxx xxxx 2 maja juures ja xxxx vallas xxxx karjääris, kus T.O , Taivo Veerg ja Karl Eelmaa peksid E pikema aja vältel M kasutades selleks muuhulgas ka kurikat ja labidat ning põhjustades sellega E. M surma, st panid toime esimese astme kuriteo - teise isiku tapmise, mis on kvalifitseeritav KarS § 113 järgi, ei teatanud sellest uurimisorganitele. Seega D.O jättes teatamata teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost, pani toime KarS § 307 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

4.2 D.O oli kohtu alla antud süüdistatavana novembrikuu lõpus täpselt selles, et tema tuvastamata kuupäeval 2010.a ühel õhtul kella 22.00 – 23.00 paiku Lääne

-Virumaal Rakvere vallas xxxx xxxx kui ta koos Karl Eelmaa, Taivo Veeru (Veerg),

2 maja juures pärast seda, T.O ja D.O ga olid E. M süüdistatud politseile millegi väljarääkimises ja K. -

Eelmaa oli E. M

rusikaga näkku ja pikali löönud, T. Veerg E. M jalaga kõhtu löönud ja T.O pikali olevat E. M peksnud ja ta pead vastu maad tagunud, otsustas rusikaga näkku koos teistega E. M hirmutada, et see „rääkima hakkaks“. T.O tõstis koos T. Veeru ja

K. Eelmaaga E. M T. Veeru kasutuses olevasse bussi xxxx reg nr xxxx, kus K. Eelmaa veelkord E. M rusikaga peksis. D.O koos T.O-ga juhatasid roolis olevale T. Veerule teed xxxx vallas xxxx asuvasse karjääri, kuhu kõik koos sõideti, ning kus T.O koos K. Eelmaaga E. M

bussist välja tõmbasid. E. M anti labidas, kästi endale haud kaevata ja kui E. M

keeldus, siis hakkasid kõik koos teda peksma – T. Veerg, T.O , D.O, D.O ja K. Eelmaa peksid E. M näkku ja kehasse, peksti ka rusikatega ja jalgadega labidaga, milline käis käest kätte, ja K. Eelmaa, D.O ja D.O peksid kurikaga. Peksmine kestis 15-20 minutit. Kui E. M enam ei reageerinud, siis T.O , K. Eelmaa ja

T. Veerg võtsid E. M ljast ära kindlustamaks, et kui E. M riided se veel surnud ei ole, siis ta külma ilma tõttu kindlasti ikka ära sureks. Riieteta E. M lohistati peksmiskohast umbes 40 m kaugusele põõsa alla ja kaeti okstega. E. M skelett leiti samast kohast 20.08.2011. E. M surma põhjus polnud ekspertiisiga tuvastatav, kuid fikseeriti vigastus 3. roide sisepinnal, mis suure tõenäosusega on tekitatud terava vägivalla toimel löögist/survest terava sirget serva omava esemega. Seega D.O , pekstes teist inimest ja jättes ta läbipekstuna, teadvusetuna ja riieteta õue madala õhutemperatuuri kätte ning põhjustades sellega tema surma, pani toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tapmise.

4.2.1 Juhindudes KrMS § 268 lg 2 esitas prokurör kohtuistungil D.O le KarS § 113 - asemel uue süüdistuse ja sõnasta selle järgnevalt: s

D.O süüdistatakse selles, et tema nähes pealt ja viibides kogu sündmuse juures, mis leidis aset novembrikuu lõpus täpselt tuvastamata kuupäeval 2010.a ühel õhtul kella 22.00 –

23.00 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas xxxx xxxx 2 maja juures ja xxxx vallas xxxx karjääris, kus T.O , Taivo Veerg ja Karl Eelmaa peksid E pikema aja vältel M kasutades selleks muuhulgas ka kurikat surma, st ja labidat ning põhjustades sellega E. M panid toime esimese astme kuriteo - teise isiku tapmise, mis on kvalifitseeritav KarS § 113 järgi, ei teatanud sellest uurimisorganitele. Seega D.O jättes teatamata teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost, pani toime KarS § 307 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4.3 Taivo Veerg selles, et tema oli antud kohtu alla süüdistatavana novembrikuu lõpus täpselt tuvastamata kuupäeval 2010.a ühel õhtul kella 22.00 – 23.00 paiku Lääne

-Virumaal Rakvere

vallas xxxx xxxx 2 maja juures pärast seda, kui koos Karl Eelmaa, T.O , D.O ja D.O ga oli E. M süüdistanud politseile millegi väljarääkimises ja K. Eelmaa oli E. M -

rusikaga näkku ja pikali löönud, lõi E. M jalaga kõhtu, samuti peksis T.O pikali olevat

E. M

rusikaga näkku ja tagus ta pead vastu maad, misjärel kõik koos otsustasid E. M hirmutada, et see „rääkima hakkaks“, tõstis koos T.O ja K. Eelmaaga E. M enda kasutuses olevasse bussi xxxx reg nr xxxx, kus K. Eelmaa veelkord E. M rusikaga peksis, ning T.O koos D.O ga juhatasid roolis olevale T. Veerule teed - xxxx vallas xxxx asuvasse karjääri, kuhu kõik koos sõideti ning kus T.O koos K. Eelmaaga E. M bussist välja tõmbasid. E. M anti labidas, kästi endale haud kaevata ja kui E. M keeldus, siis hakkasid kõik koos teda peksma – T. Veerg, T.O , D.O, D.O ja K. Eelmaa peksid E. M rusikatega ja jalgadega näkku ja kehasse, peksti ka labidaga, milline käis käest kätte, ja K. Eelmaa, D.O ja D.O peksid kurikaga. Peksmine kestis 15-20 minutit. Kui E. M enam ei reageerinud, siis T.O , K. Eelmaa ja riided

T. Veerg võtsid E. M seljast ära kindlustamaks, et kui E. M veel surnud ei ole, siis ta külma ilma tõttu kindlasti ikka ära sureks. Riieteta E. M lohistati peksmiskohast umbes 40 m kaugusele põõsa alla ja kaeti okstega. E. M skelett leiti samast kohast 20.08.2011. E. M surma põhjus polnud ekspertiisiga tuvastatav, kuid fikseeriti vigastus 3. roide sisepinnal, mis suure tõenäosusega on tekitatud terava vägivalla toimel löögist/survest terava sirget serva omava esemega. Seega Taivo Veerg, pekstes teist inimest ja jättes ta läbipekstuna, teadvusetuna ja riieteta õue madala õhutemperatuuri kätte ning põhjustades sellega tema surma, pani toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tapmise.

4.4 T.O selles, et tema oli kohtu alla antud süüdistatavana novembrikuu lõpus täpselt tuvastamata kuupäeval 2010.a ühel õhtul kella 22.00 – 23.00 paiku Lääne

-Virumaal Rakvere vallas xxxx xxxx , Taivo Veeru

2 maja juures pärast seda, kui oli koos Karl Eelmaa (Veerg), D.O ja D.O ga süüdistanud E. M politseile millegi väljarääkimises ja K. -

Eelmaa oli E. M

rusikaga näkku ja pikali löönud ning T. Veerg E. M jalaga kõhtu löönud, peksis pikali olevat E. M rel otsustas koos rusikaga näkku ja tagus ta pead vastu maad, misjä teistega E. M

hirmutada, et see „rääkima hakkaks“, tõstis koos T. Veeru ja K. Eelmaaga E. M

T. Veeru kasutuses olevasse bussi xxxx reg nr xxxx, kus K. Eelmaa veelkord E. M rusikaga peksis, ning T.O koos D.O ga juhatasid roolis olevale T. Veerule teed - xxxx vallas xxxx koos K. Eelmaaga E. M bussist asuvasse karjääri, kuhu kõik koos sõideti ning kus tema välja tõmbas. E. M nti labidas, kästi endale haud kaevata ja kui E. M a keeldus, siis hakkasid kõik koos teda peksma – T. Veerg, T.O , D.O, D.O ja K. Eelmaa peksid E.

M rusikatega ja jalgadega näkku ja kehasse, peksti ka labidaga, milline käis käest kätte, ja K. Eelmaa, D.O ja D.O peksid kurikaga. Peksmine kestis 15-20 minutit. Kui E. M enam ei reageerinud, siis T.O , K. riided seljast

Eelmaa ja T. Veerg võtsid E. M ära kindlustamaks, et kui E. M veel surnud ei ole, siis ta külma ilma tõttu kindlasti ikka ära sureks. Riieteta E. M lohistati peksmiskohast umbes 40 m kaugusele põõsa alla ja kaeti okstega. E. M skelett leiti samast kohast 20.08.2011. E. M iga surma põhjus polnud ekspertiis tuvastatav, kuid fikseeriti vigastus 3. roide sisepinnal, mis suure tõenäosusega on tekitatud terava vägivalla toimel löögist/survest terava sirget serva omava esemega. Seega T.O pekstes teist inimest ja jättes ta läbipekstuna, teadvusetuna ja riieteta õue madala õhutemperatuuri kätte ning põhjustades sellega tema surma, pani toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tapmise.

4.5 Karl Eelmaa selles, et tema oli kohtu alla antud süüdistatavana novembrikuu lõpus täpselt tuvastamata kuupäeval 2010.a ühel õhtul kella 22.00 – 23.00 paiku Lääne

-Virumaal Rakvere vallas xxxx xxxx 2 maja juures pärast seda, kui oli koos T.O , Taivo Veeru (Veerg), D.O ja D.O ga süüdistanud E. M väljarääkimises, peksis - politseile millegi

E. M

rusikaga näkku ja lõi ta pikali, misjärel T. Veerg lõi E. M jalaga kõhtu, T.O peksis pikali olevat E. M rusikaga näkku ja tagus ta pead vastu maad, seejärel otsustas koos teistega E. M s T. Veeru ja T.O-ga E. hirmutada, et see „rääkima hakkaks“, tõstis koo M T. Veeru kasutuses olevasse bussi xxxx reg nr xxxx, kus veelkord E. M rusikaga peksis, ning T.O koos D.O ga juhatasid roolis olevale T. Ve - erule teed xxxx vallas xxxx asuvasse karjääri, kuhu kõik koos sõideti ning kus tema koos T.O-ga E. M bussist välja tõmbas. E. M anti labidas, kästi endale haud kaevata ja kui E. M keeldus, siis hakkasid kõik koos teda

– T. Veerg, T.O , D.O, D.O ja K. Eelmaa peksid E. peksma M rusikatega ja jalgadega näkku ja kehasse, peksti ka labidaga, milline käis käest kätte, ja K. Eelmaa, D.O ja D.O peksid kurikaga. Peksmine kestis 15-20 minutit. Kui E. M enam ei reageerinud, siis T.O , K. riided seljast Eelmaa ja T. Veerg võtsid E. M ära kindlustamaks, et kui E. M veel surnud ei ole, siis ta külma ilma tõttu kindlasti ikka ära sureks. Riieteta E. M lohistati peksmiskohast umbes 40 m kaugusele põõsa alla ja kaeti okstega. E. M skelett leiti samast kohast 20.08.2011. E. M surma põhjus polnud ekspertiisiga tuvastatav, kuid fikseeriti vigastus 3. roide sisepinnal, mis suure tõenäosusega on tekitatud terava vägivalla toimel löögist/survest terava sirget serva omava esemega. Seega Karl Eelmaa pekstes teist inimest ja jättes ta läbipekstuna, teadvusetuna ja riieteta õue madala õhutemperatuuri kätte ning põhjustades sellega tema surma, pani toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tapmise.

5.

Tõendid

5.1

di ei tunnistanud Süüdistatav end tapmises süü , KarS § 307 lg 1 järgi tunnistas D.O ta ennast süüdi. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et

E M juhtunu toimus umbes kuu peale M nad olid Veergi juures kodus tema, M, Eelmaa ja sündmust, – Veerg, D.O , T.O . M tekkis Veergiga konflikt, kuna ta hakkas Veergilt varguste eest , ja jõid viina oma osa nõudma. rgil viskas üle ja ta käsk välja kutsuda. Eelmaa tegigi nagu Vee is Eelmaal M kästud. Kõik läksid õue suitsu tegema ja Eelmaa lõi trepi pealt M rusikaga näkku. M kukkus pikali ning T.O-l ta maja Veerg hakkas teda töösaabastega näkku peksma ning käskis küljele tassida, et naabrid ei näeks. T.O vedaski M eemale. Seal peksis teda T.O ja ka Veerg

. Veerg peksis jalaga ja T.O lõi paar korda peaga vastu maad – võttis kõrvadest kinni ja lõi enam püsti ei tõusnud, siis hakkas Veerg rääkima, vastu maad mitu korda. Kui M et viime ta karjääri, rääkis midagi hirmutamisest. Veerg ja Eelmaa panidki ta bussi. Veerg käskis ka neil vennaga kaasa tulla, et muidu on nad M kõrval. Roolis oli Veerg ja T.O istus ka ees, T.O juhatas teed. Veer

g võttis veel kaasa väikse labida, kurika ja väikse noa. Bussis joodi edasi, viinapudel käis ringi. Karjääris tulid kõik bussist välja ja seal vedas Veerg koos kellegagi M a bussist välja bussi ette, öeldi, et oled midagi politseile välja rääkinud j hakati peksma. Alustas Veerg, kes lõi jalgade ja kätega näkku, kehasse ja igale poole. Veerg võttis ütles et hakka auku kaevama, ja lõi labidaga. Kui oldi juba tükk aega labida, M, M pekstud, siis ta viimased sõnad olid, et poisid, lõpetage ära, ma ei näe. Veerg oli põhiline peksja, aga ka Eelmaa ja T.O peksid, kõik olid ümber kolmekesi. Tema ise oli koos vennaga eemal bussi juures ja võtsid viina. Eelmaa ja T.O peksid käte ja jalgadega, Veerg peksis labidaga ja vehkis kurikaga. . Kurikaga peksis siis, kui labidas oli katki läinud Mingil hetkel tuli Veerg bussi juurde ja käskis lööma. Tema siis hirmust läks ja tal minna M tõukas , et Veerg näeks, et ta ka nagu lööks. Kui M M enam ei liigutanud, siis T.O ja Veerg vedasid M Veerg, T.O ja Eelmaa loopisid oksi peale. M põõsa alla j võeti riided a seljast ära, toodi bussi ja pärast põletati Veergi juures kodus koos labidaga ära, need Veerg viskas ahju ja pani tule otsa. Ilm oli sel korral selline, et lumi oli juba natukene maas. 5.2 end Süüdistatav tapmises süüdi ei tunnistanud, KarS § 307 lg 1 järgi tunnistas D.O ta ennast süüdi. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et oli Taivo Veergi juures koos venna D.O ga ja tema lapsega. Viinavõtmise käigus - , T.O , E M, Karl Eelmaa, K K

tekkis mingi vahel, M tahtis raha saada, aga Veerg ei tahtnud anda. Siis nad tüli Veergi ja M läksidki välja kaklema, Eelmaa lõi esimesena ühe korra näkk M u ja siis hakkas Veerg peksma jalgadega näkku ja igale poole. Algul oli peksmine trepi ees, siis mindi maja nurka teise kohta

, et teised ei näeks. Seal maja nurgas peksid M Veerg ja T.O käte ja jalgadega. Veergil tuli siis mõte panna M ussi, millega sõideti karjääri. Tema oli ka bussis, kuna Veerg b käskis minna. T.O juhatas teed karjääri, roolis oli Veerg. Veerg võttis enne veel kaasa kurika ja labida. Karjääris anti peksa, põhiline peksja oli Veerg. Tema ise oli umbes 10 M m eemal bussi juures, aga auto tulede valgel oli kõik hästi näha. Vend D.O oli ka seal bussi juures, korraks käis vend teiste juures, kuna Veerg käskis minna, et mine löö ka teda. Nägi, kui Veerg lõi labidaga pähe ja igale poole. Kurikat nägi samuti Veergi käes, sellega peksis M ta M M enam teadvusel ei olnud, siis viidi ta eemale metsa samuti pähe ja igale poole. Kui alla, oksad visati peale. T.O ja Veerg lohistasid. Tagasi bussi tulles olid Veergil M riided käes. Ilm oli sel korral külm, lund oli ka natukene. Siis sõideti tagasi xxxx, Veerg keelas asjast rääkida. Karjääris ta kartis küll, et võib ära surra, aga ei julgenud midagi ette võtta, M kuna Veerg ähvardas. riided põletas Veerg ahjus ära, ise nägi seda. Seda, kas teised peale M Veergi ka seal karjääris M peksid, ta ei tea. M peksmine kokku kestis umbes 20 minutit. 5.3 Taivo Veerg

tunnistas end tapmises Süüdistatav süüdi. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, paar korda koos vargil käinud ja neil oli arusaamatusi seoses raha et oli E M jaotamisega. Kõnesoleval õhtul tarvitas koos Eelmaa, T.O , M ja vendade D.O ga -

alkoholi. Mäletab, et tegid õues trepi peal suitsu, kui Eelmaa lõi M esimesena maja trepi peal vastu pead ning peksis veel rusikate ja jalgadega. M kukkus pikali. Juures viibis kogu seltskond. T.O ja Eelmaa tõmbasid M maja nurgale ja hakkasid seal edasi peksma. T.O tagus M pead vastu maad nii, et hoidis juustest kinni. Tema ise oli sellest kohast mõni meeter eemal, kuid mingil hetkel lõi ka ühe korra jalaga kõhtu. Siis tõsteti M M bussi (T.O ja Eelmaa tõstsid ja arvab, et tema ise võis ka aidata) ja viidi mahajäetud karjääri. Ei mäleta kumb, kas D.O või T.O juhatasid teed. Tahtsid M hirmutada, et ta vargustest politseile ei räägiks. Kui bussist välja tõmmati, siis Eelmaa ja T.O sikutasid M ta eemale alla karjääri, et tulede valgel hea peksta, ja hakati kohe peksma, peksid Eelmaa ja T.O rusikate ja jalgadega. Ka mõlemad D.O peksid . Sadas natuke lund. Kõik M „pöörasid ära“ ja hakkasid üksteise võidu peksma. Peksmisel kasutati ka labidat ja kurikat, nägi kurikat T.O käes ja labidat D.O käes.

Kurikas oli ostetud kuu aega varem ja see oli Eelmaa oma. Kurikas käis käest kätte ja ka mõlemad D.O peksid M kurikaga, Eelmaa peksis M M serviti labidaga vastu pead. Tema ise lõi ainult ühe korra jalaga vastu pead. Ka labidas käis käest kätte. Keegi käskis sellega veel hauda kaevata, aga ei mäleta, - M kes. Ise oli ta sealsamas juures ja lõpuks veel ütles D.O le, et ärge pekske rohkem, ta on - nagunii surnud. Kõige intensiivsemalt peksis Eelmaa. T.O ja Eelmaa sikutasid siis M karjääri teisele poole otsa ja sikutasid seal tal ka riided seljast ära. Kui päris alasti oli, siis M sikutati ta karjääri mingisse kraavi ja kõik viskasid talle oksi ja lehti peale. Kokku kestis M peksmine 30-40 minutit. Tagasi koju tulid kõik koos ja jätkasid alkoholi tarvitamist. T.O põletas riided pärast ära, toppis ahju ja tõmbas tikku. Arvab, et tema ei M põhjustanud surma, kuna tema kahest löögist see tagajärg tekkida ei saanud. M Esinesid olulised vastuolud kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütluste vahel, kohtueelsel menetlusel väitis, et tema karjääris snud (kohtus tunnistas löömist), samuti tunnistas M ei pek varem, et viis labida Emeksisse, kohtus eitas puutumust selle labidaga, vastuolusid põhjendada ei osanud. 5.4 Karl Eelmaa

Süüdistatav süüdi, tema kohtus antud ütlustest tunnistas end tapmises nähtub, episoodi vähem kui kuu hiljem võttis ta viina koos Veergi, T.O , E et peale M M ja vendade D.O ga Veergi juur nõudis varguste - es. Veergi ja M vahel tekkis vaidlus, kuna M eest raha ja Veerg ei tahtnud anda. Veerg ütles mingil hetkel, et ta kutsuks välja ja annaks M peksa. Kõik koos kogu seltskonnaga mindi välja suitsu tegema ja siis ta lõi ühe korra M

rusikaga näkku. komistas ja kukkus trepi kõrvale. Siis hakkas Veerg jalaga ja käega M M peksma kõhtu ja näkku ja tegi seda mõne minuti jooksul. Peksmise ajal olid Veergil jalas metallist turvasaapad. Siis lohistas T.O M maja kõrvale, et keegi ei näeks. Seal istus T.O M M ed olid ka seal juures. peal ja raputas kahe käega peast. Kõik teis Veerg ütles, et tõstke ta bussi, et hirmutame teda ja viime karjääri. Veerg ja T.O tõstsid M bussi. M paigutati bussi taha pikali. Veerg oli roolis ja keegi juhatas teed. Veerg võttis bussi kaasa ka labida ja kurika. Kurikas oli tema oma, ostis selle, kuna ilus kurikas oli. Hiljem müüs kurika I (R). Karjääris tulid kõik bussist välja, keegi lohistas välja ja Veerg viskas talle labida, et M hakka auku kaevama. M oli sel hetkel küll teadvusel, aga uimane, kaevama ei hakanud. Siis hakkas Veerg M M jalgadesse, labidaga peksma kõhtu ja pähe. Mõne korra lõi ka tema jalaga ja D.O müksas jalaga õrnalt, et näidata Veergile, et midagi toimub, kuna Veerg oli eelnevalt neid poisse ähvardanud. D.O ei läinud sinna. Kurika gi käes ei näinud

t kellel . M peksmine kestis maksimaalselt 10-20 minuti M enam ei liigutanud. t ja lõpetati siis, kui Veerg käskis T.O-l aidata eemale lohistada, kus olid põõsad ja metsatukk, ja T.O M lohistaski M 10-20 meetrit eemale. Mis seal eemal toimus, tema ei näinud, seal juures olid Veerg ja T.O . Keegi pani M riided bussi, aga ei mäleta, kes. Siis sõideti Veergi juurde koju tagasi. Oli kindel, et M enam sealt ära ei tule, aga ei julgenud midagi öelda, kartis Veergi. Ilm oli külm, lund ei olnud, aga maapind oli jääs. Arvab, et kui nemad karjäärist ära tulid, siis M enam elus ei olnud. Ilmnesid vastuolud ütlustes kohtus ja kohtueelses menetluses, näiteks olevat välja mõelnud loo T.O kohta, et see olevat öelnud riiete äravõtmise kohta, et küll loomad ta ära M

söövad. Kohtus väitis, et jutt uurijale olevat olnud kõik väljamõeldis, et „mingit tõde ei oleks“. Väitis kohtus ka, et ei julgenud varem anda tõeseid ütlusi kuna kartis Veergi.

5.5 T.O

tunnistas end tapmises Süüdistatav süüdi, tema kohtus antud ütlustest nähtub, et oli koos Raik ja D.O, Veergi, Eelmaa ja M xxxx xxxx xxxx ning tarvitati alkoholi, mida oli ohtralt, nii viina kui õlut. Kellelgi tekkis nägelus M, kuna M kahtlustati selles, et ta on politseile midagi välja rääkinud. Mingi moment läksid kõik õue suitsu tegema, siis käis mats ja nägi, et M on pikali maas. Kuna Eelmaa oli seal juures, siis arvatavasti tema lõi. Veel anti hoope ja siis lohistati t naabrid ei näeks ja M maja nurga taha pimedamasse, e seal läks peksmine edasi. Üks lohistaja oli tema ise, aga teist ei tea. Seal nurga taga istus ta M rinna peale, hoidis kõrvadest kinni ja raputas nii, et pea võis ka vastu maad käia. Üritas niimoodi M

M püsti ajada, et ta koju läheks, paar korda lõi ka rusikaga näkku ja kehasse. peksid Veerg ja Eelmaa käte ja jalgadega samuti näkku ja kehasse. Mingi moment pandi käima kaubik, tagurdati juurde ja Veerg ütles, et viime karjääri ja hirmutame natuke. Tem M a ja Eelmaa tõstsid kaubikusse ja sõideti karjääri. Roolis oli Veerg ja tema juhatas teed, kuna M teadis seda kohta, oli lapsepõlves seal ujumas käinud. Karjääris lohistasid tema ja Eelmaa M autost välja autotulede valgusvihku, tema ja Veer küsimusi esitama, et kas ta on g hakkasid M siis politseile midagi rääkinud, kuid polnud võimeline vastama. M M ulatati labidas, et hakkad endale hauda kaevama, kuid M polnud võimeline püsti tõusma. Labidat nägi Veergi käes, see käis käest kätte, korra nägi labidat ka D.O käes ja Eelmaa käes, kuid labidaga -

löömist otseselt ei näinud. Pärast nägi, et oli kõrva juurest katki ja verine (suur vereklomp M oli) ja nägu oli tursunud (hiljem kuulis, et i kõrv küljest ära olnud). Alguses käis lööming M ol käte ja jalgadega, hilje . Kurikat nägi, aga ei mäleta enam, kelle käes. m ka labida ja kurikaga D.O käis ka korra ja lõi jalaga vastu õlga. Käte ja jalgadega peksid Veerg ja Eelmaa ning tema ise lõi kätega ja võib-olla korra-kaks ka jalaga. Mingi moment polnud M enam kontaktne, peksmise kohast lohistati ta eemale. Ilm oli külm, sada kergelt lörtsi. Rohkem s enam ei mäleta, ärkas hommikul kodus. oli talle juhututtav, mingit põhjust tema vast M u vimma kanda ei olnud. T.O , et kurikaga peksid Rait ja Kohtueelsel menetlusel rääkis D.O ja Eelmaa, vastuolu kohta selgitas, et Eelmaa tõepoolest lõi kurikaga, kuid D.O peale ta uurijale lihtsalt valetas, kuna oli nende peale tige. Veel rääkis uurijale, et tema ja

Eelmaa võtsid riided seljast ära, et olla kindlad, et ta sealt enam välja ei tule, kuna tegemist M oli külma ilmaga; nüüd väitis, et ei mäleta sellest üldse midagi, vastuolu põhjendada ei osanud. 5.6 L M Kannatanu

et E M oli tema poeg. Poeg elas naiste

kohtus antud ütlustest nähtub, juures, aga vahel käis ka tema pool, E kadumisest kuulis hulk aega hiljem, Ta ei tea kes poja mattis, tsiviilhagi ta ei esitanud.

5.7 I H Tunnistaja kohtus antud ütlustest nähtub, et ostis Karl Eelmaalt kurika, aega täpselt ei mäleta, aga krooni-aeg oli. Hiljem oli tal endal selle kurikaga seoses pahandus xxxx ja politsei võttis selle ära. 5.8 T K Tunnistaja kohtus antud ütlustest nähtub, et töötas politseis välijuhina ja 2011.a augustis teatas juhtimiskeskus, et üks jahimees on leidnud Assamalla kandist inimskeleti. Kohale jõudes selgus, et tegemist on vanade karjääridega ning seal vee ja kalda piiril oli skelett. Riideid ega muid asju sealt ei leidnud. 5.9 H S Tunnistaja kohtus antud ütlustest nähtub, et Raik ja D.O on tema kaksikutest pojad, kes on koos kasvanud ja ühes klassis käinud kuni 7. klassini. Algul õppisid nad xxxx Põhikoolis, kuid siis jäi Rait koduõppele, sest sünnitraumast tingitult ei tulnud ta õppimisega toime, kaasnesid käitumishäired ja kerge vaimne alaareng. Raikiga mingeid probleeme ei olnud. Kui Taivo Veerg tuli xxxx elama, siis hakkasid need probleemid, et Rait hakkas seal olema, enam ei võtnud telefoni vastu ja ei kuulanud sõna. Praegu käib Raik tööl. Raidil on 80% töövõimetus, tal on alaealine naine ja väike laps. Toimepandud kuritegudest sai ta teada siis, kui uurija ta välja kutsus. 5.10

Kohus uuris ka kirjalikke tõendeid. -Saatekirjas kohtuarstlikule lahangule on fikseeritud skeleti leidmise aeg 20.08.2011 kell

07.50 ja koht xxxx vald xxxx karjäär; skelett oli vees, kolbaosa oli kuival pinnal; esemeid skeleti juurest ei leitud -meditsiinilise kriminalistikaekspertiisi aktist esitatud kolju ja 17.10.2011 nähtub, et skeletiluud kuuluvad tundmatule meesterahvale vanusega rohkem kui 51,5 aastat; surma põhjus ei ole määratav; vigastus parema 3.roide sisepinnal on suure tõenäosusega tekitatud terava vägivalla toimel löögist/survest terava sirget serva omava esemega; surma aeg ei ole täpselt määratav, kuid võib arvata, et laip võis olla väliskeskkonnas orienteeruvalt mitte vähem kui 6 kuud ja mitte rohkem kui 2 aastat. - uuringu vastusest laks, et xxxx DNA nähtub, et võrdlusega tehti kind karjäärist leitud luustik saab kuuluda L M

lähisugulasele, sh tema bioloogilisele pojale - -54 II) xxxx leiti verekahtlased pritsmed asitõendi vaatlusprotokoll (lk 42 –

6.

Kohtu põhjendused

6.1 Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et D.O ja D.O puhul ei ole tapmissüüdistus tõendamist leidnud ning nad tuleb süüdi tunnistada kuriteost mitteteatamises KarS § 307 lg 1 järgi D.O tõukas . on tunnistanud, et ta ainult korra M, sedagi Veergi käsul ja hirmust viimase ees. Sama nähtub D.O („korraks käis teiste juures, kuna Veerg käskis, et mine löö teda“), Eelmaa („müksas jalaga õrnalt“), T.O („lõi korra jalaga vastu õlga“, nägi ka korra labidat tema käes) ütlustest. Ainult Veerg väitis, et D.O peksis M kurikaga ja ka labidat nägi tema käes, kuid nagu nähtub on Veergi ütlused vastuolus teiste süüdistatavate ütlustega ja neist ei piisa D.O süüditunnistamiseks tapmises või ka KarS §

121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. D.O poolt kannatanu suhtes vägivalla tarvitamisele ei viidanud kohtus ükski tõend.

6.2 Rait ja D.O tunnistasid ennast kohtus süüdi KarS § 307 lg 1 järgi teiste isikute poolt toimepandud esimese astme kuriteosttapmisest mitteteatamises. Nende endi ütluste ja ka kaassüüdistatavate ütlustega on tõendatud, et nad viibisid juures kui M surnuks peksti, tõendatud on seegi, et nad sellest kuriteost ei teatanud, kuritegu hakkas lahenema alles siis kui 20.08.2011 M skelett leiti. Rait ja D.O ütlustest nähtub, süüteokoosseisu asjaolud olid neile teada, kuriteo panid nad toime vähemalt otsese tahtlusega. Nende tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

6.3 Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu. Tapmine on suvalise teokirjeldusega koosseis, st see on võimalik mistahes teoga ja tagajärjeks on teise inimese surm. Kohus loeb tõendatud KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu olemasolu Veergi, Eelmaa ja T.O tegevuses. Süüdistatavate endi, samuti Rait ja D.O ütlustest nähtub

, et kõik kolm tegutsesid kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 mõttes –

6.4 Tapmise objektii

vse süüteokoosseisu tõendamist kriminaalasjas komplitseerib asjaolu, et tõenditeks on valdavalt vaid kaassüüdistatavate ütlused. Kuigi Veerg, Eelmaa ja T.O ennast tapmises süüdi tunnistasid on nad ütlusi andes oma osa kuriteo toimepanemises väiksemana kirjeldanud, kui see tõendeid kogumis hinnates nähtub. Veergi osa on kaassüüdistatvad kirjeldanud järgnevalt: nii maja juures kui ka karjääris peksis käe ja saapas jalaga näkku ja igale poole (Eelmaa, T.O , Rait ja D.O), tema idee oli M ka M rjääri viia (T.O , Rait ja D.O), osales bussi tõstmisel (Eelmaa, D.O), oli roolis (Eelmaa, T.O , Rait ja D.O), võttis kaasa labida ja kurika (Eelmaa, Rait ja D.O), käskis hauda kaevata (Eelmaa, D.O ), M peksis labidaga (Eelmaa, Rait ja D.O, T.O nägi tema käes labidat), lohistas eemale põõsastesse (Eelmaa, Rait ja M D.O), viskas oksi peale (D.O), võttis riided ära (D.O), põletas M M M riided ära (Raik ja D.O). Veerg vaid löömist maja juures jalaga kõhtu ja karjääris Ise tunnistas jalaga pähe. Eelmaa a

M maja juures trepil, et jalgade kohta on kaassüüdistatav d öelnud, et ta lõi lõi veel ta kui kätega (Veerg, T.O ), tõstis kaubikusse ja karjääris maha (Veerg, T.O , D.O M ), peksis karjääris rusikate ja jalgadega (Veerg, D.O ), peksis karjääris labidaga (Veerg, T.O nägi seal labidat Veergi käes), lõi kurikaga (T.O ) sikutas karjääri M teise otsa M Ise on Eelmaa (Veerg), loopis oksi peale (D.O), võttis riided ära (Veerg). tunnistanud vaid löömist maja trepil ja hiljem karjääris mõne korra jalaga jalgadesse. T.O on tunnistanud, et lohistas M majast eemale nurga taha, et istus M rinnale ja kõrvadest hoides tagus rusikatega näkku ja kehasse, tõstis M pead vastu maad, peksis M M kaubikusse ja karjääris maha, juhatas teed karjääri, seal pek käte ja jalgadega, seda sis M

kinnitasid ka Veerg, Eelmaa ja D.O. Veergi väitel oli karjääris ka kurikas mingil hetkel T.O käes. Kohtus ütles T.O , et tema mälu kadus sellest hetkest, kui M eemale hakati lohistama. Uurijale oli ta kirjeldanud aga ka seda, kuidas tema ja Eelmaa M riided seljast ära võtsid, et olla kindel, et ta sealt enam välja ei tule, kuna tegemist oli külma ilmaga. Vastuolu

veenvalt ütlustes põhjendada ei osanud. T.O poolt uurijale räägituga ta sarnasena mäletasid edasist aga ka Veerg, Eelmaa ja D.O, kes kirjeldasid, kuidas T.O M loopis. eemale lohistas, temalt riided ära võttis ja oksi peale

6.5 S

üüdistatavate ütlused on ennnastõigustavad ja kohati vastuolulised, mistõttu pole võimalik usaldusväärselt kindlaks teha, kuidas kuriteosündmus täpselt kulges ja millist konkreetset vägivalda igaüks neist kannatanu suhtes tarvitas. Samas kinnitavad need ütlused siiski kõigi kolme süüdistatava ühist kooskõlastatud tegevust

kannatanu tapmise toimepanemisel riimuvad kriminaalasjas oleva

ja üldjoontes te objektiivsete tõenditega. Süüdistatavate ütlused haakuvad asjaoluga, et 20.08.2011 kell 07.50 leiti xxxx vallast xxxx karjäärist skelett, mis oli osaliselt vees ja esemeid skeleti juurest ei leitud. Süüdistatavad on kirjeldanud sama kohta ning seda, et M võeti kõik riided peale tema tapmist seljast ära.

Kirjeldus labidaga peksmisest kattub meditsiinilise kriminalistikaekspertiisi aktis 17.10.2011 kirjeldatuga selle kohta, et tuvastati vigastus skeleti parema 3.roide sisepinnal, mis suure tõenäosusega on tekitatud terava vägivalla toimel löögist/survest terava sirget serva omava esemega, samuti see, et laip võis olla väliskeskkonnas orienteeruvalt mitte vähem kui 6 kuud ja mitte rohkem kui 2 aastat, ka see ajavahemik kattub. DNA ekspertiisiga tuvastati kannatanuna E M, kaubikust, millega transporditi kannatanut, leiti verd. Kinnitust leidis ka asjaolu, et Veergi elukohas oli olemas kurikas. 6.6

Kogutud tõenditest nähtub, et Veerg, T.O ja Eelmaa osalesid kõik kannatanu peksmises ja tegutsesid kooskõlastatult ühise eesmärgi nimel. Nende tegevuse eesmärgi saab tuvastada nende tegevusest. Peksmine käte ja jalgadega maja trepi ees ja maja nurga taga, kannatanu ühine kaubikusse paigutamine, üksildasse karjääri sõidutamine ja jälle peksmine käte, jalgade, kurika ja labidaga, ettepanek viimasele ise endale haud kaevataeelkirjeldatud tegevus ei jäta ruumi kahtlusteks süüdistatavate ühise eesmärgi suhtes milleks oli M tapmine. Eelnevat arvestades k d panid tapmise toime kavatsetult nad said ohus leiab, et süüdistatava – aru egevusega M surma ja soovisid seda. Kavatsetusele viitab ka see, et , et põhjustavad oma t ühiselt võeti ära riided ja jäeti läbipekstuna ja

kannatanult , kaeti ta okstega

abituna alasti külma ilmaga kõrvalisse kohta maha, et vä võimalus, et ta sealt eluga võiks pääseda.

listada

Veergi, Eelmaa ja T.O tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

7. Karistus

7.1 tuse kuus kuni viisteist aastat, KarS § 113 näeb karistusena ette vangis KarS § 200 lg 2

vangistuse kolm kuni viisteist aastat,

1 rahalise karistuse KarS § 307 lg või vangistuse kuni kolm aastat, KarS

§ 306 lg rahalise karistuse või vangistuse kuni viis aastat. KarS § 2 lg 2 sätestab, et k st, kui see vastab süüteokoosseisule, on aristatakse teo ee õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.

7.2 Rait ja D.O puhul arvestab kohus karistuse mõistmisel asjaolu, et nad olid kuritegude toimepanemise ajal viieteistkümneaastased. Nende endi, nende ema, aga ka kaassüüdistatavate ütlustest nähtuvalt olid nad vanemate süüdistatavate, erit Veergi mõju all, tihti viibisid seltskonnas ja osalesid kuritegudes kartusest viimase ees. Karistust kergendava asjaoluna tuleb Rait ja D.O puhul arvestada ka süü tunnistamist ja kahetsust.

7.2.1 Kuriteo toimepanemise ajal oli D.O kohtu poolt karistamata, pärast seda on teda kohtu poolt kolmel korral karistatud. Kahel korral on tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud materjalide saatmisega alaealiste komisjoni. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka tema

kerget vaimset alaarengut ja psüühikaprobleeme mille tõttu ta saab , töövõimetuspensioni. D.O puhul arvestab kohus ka seda, et ta järgmisel päeval pärast kuriteo toimepanemist andis kannatanu M perekonnale teada kannatanu asukoha, mis suure tõenäosusega hoidis ära kannatanu surma. Kohus leiab, et kõike eelnevat arvestades tuleb D.O karistada sanktsiooni kesmise lähedase vangistusega jättes karistuse tingimisi kohaldamata ja allutades ta katseajal

käitumiskontrollile. 7.2.2 on kohtu poolt karistamata, kahel korral on tema suhtes kriminaalmenetlus D.O lõpetatud materjalide saatmisega alaealiste komisjoni. Töökohast iseloomustatakse teda positiivselt. Kohus leiab, et kõike eelnevat arvestades tuleb D.O karistada sanktsiooni kesmisest väiksema vangistusega jättes karistuse tingimisi kohaldamata.

7.3 Veergi, Eelmaa ja T.O puhul tuleb karistust kergendava asjaoluna arvestada süü tunnistamist ja kahetsust. Arvestada tuleb ka asjaolu, et kannatanu M oli ise eelnevalt süüdistatavatega kuritegusid toime pannud ja alkoholi tarvitanud. Karistust raskendava asjaoluna tuleb arvestada tapmise toimepanemist grupi poolt. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka seda, et kuritegude toimepanemis est on möödunud üle nelja aasta. Süüdistatavate süü suurust hinnates tuleb tuleb arvestada, et süüdistatavad panid mõlemad kuriteod toime kavatsetult. Süü suurust hinnates on oluline ka see, mil viisil ja millise intensiivsusega keegi kaastäideviijatest t igaühe teopanus. egudes osales, milline oli

7.3.1 Veergi puhul tuleb arvestad seda, et ta oli kuritegude ajal kolmel korral kohtu poolt karistatud. Nagu vennad D.O, väitsid ka Eelmaa ja T.O , et just Veerg omas kuritegude toimepanemisel juhtivat osa, et nad kartsid teda. Tol ajal kaheksateistkümneaastane Eelmaa oli Veergist ka sõltuv kuna oli kodustega riius ja elas mõnda aega Veergi juures. T.O väitel oli teama kartused seotud asjaoluga, et tema õde oli tol ajal Veergi elukaaslane. Kartused osutus tapmist tekitas id ka põhjendatuks kuna 01.02.2011 so paar kuud pärast M Veerg korduvate noalöökidega Eelmaale eluohtliku tervisekahjustuse mille eest ta 23.08.2012 kohtuotsusega tunnistati süüdi KarS § 118 p1 järgi. Sama kohtuotsusega tunnistati Veerg süüdi ka KarS § 121 järgi füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eest oma õele, millise kuriteo ta pani toime 1.08.2010, so vahetult enne käesolevas kriminaalasjas arutatavaid kuritegusid l vanglakaristust. M . Nimetatud kuritegude eest kannab Veerg käesoleval aja episoodis on tõendamist leidnu tüli tekkis ja kes käskis Eelmaal d, et just Veerg oli see, kel M M

peksmiseks majast õue kutsuda, tema ettepanekul viidi M karjääri, tema võttis sinna kaasa labida ja kurika ja tegi kannatanule ettepaneku hakata endale hauda kaevama, tema oli ka see, kes kaassüüdistatavate väitel kannatanut kõige intensiivsemalt peksis. 7.3.2 el tuleb arvestada, et ta oli kaheksateistaastasena kergesti Eelmaa süü suuruse hindamis mõjutatav en just tema otsese vägivalla dast vanema Veergi poolt. Samas oli M episoodis tarvitaja, M episoodis andis tema kannatanule esimese löögi. Kuritegude toimepanemise ajal oli ta

ühel korral kohtu poolt karistatud.

7.3.3 Erinevalt eelnimetatutest osales T.O vaid M episoodis, omades selles kohati olulist rolli. Tema panus oli oluline muuhulgas seetõttu, et just tema juhatas teed karjääri kuhu kannatanu viidi. Töökohast iseloomustatakse teda positiivselt.

7.4 Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb Veeergi karistada sanktsioonide ülempiiri lähedase vangistusega, Eelmaad sanktsioonide keskmisest väiksema vangistusega, T.O-d sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega.

8.

Asitõendid

Asitõendid – ündmuskoha vaatlusel 01.11.2010 Rakvere vallas külas karjääris olnud s xxxx sõiduki lähedusest avastatud villane sõrmkinnas (pakend nr 1), salongist xxxx reg nr xxxx avastatud ZENi laadimiskaart (pakend nr 4), limonaadipudel „Kelluke“ verekahtlase määrdumisega (pakend nr 12), pagasiruumist avastatud T särk verekahtlaste klompidega - (pakend nr 14), verekahtlase määrdumisega metallist laager (pakend nr 16), karjäärist avastatud plastiku taolisest materjalist detail (pakend nr 20), sõrmejälje ekspertiisist (akt nr SS-0345-10/4316 l. 155) tagastatud kannatanu M M M, M M

– I köide t ning tunnistajate Ü , D.O , D.O ning O võrdlusjälgede kaardid, 08.06.2012 s/a H xxxx reg nr xxxx polstr

itelt avastatud verekahtlastest määrdumistest võetud ja Tetrabase meetodil töödeldud proovid (tampoonid) pakendites nr 1, 4, 7, 10 ja 14; T. Veeru poolt politseile üle antud elektriline pump (pakend nr 21) ja metallist kang (pakend nr 22), Paide politsei poolt väljastatud metallist kurikas (pakend nr 23) Rakvere PJ asitõendite h - asuvad

oiuruumishävitada kohtuotsuse jõustumisel.

9. Tsiviilhagi

Käesolevas kriminaalasjas on tsiviilhagi esitanud VÕS § 1043 alusel röövimise käigus

M M tema autost ära võetud esemete maksumuse hüvitamiseks. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagist nähtub, et autost võeti ära automakk Vitac (puldiga) koos kõlaritega maksumusega 127.82 € (2000 kr), 10 erinevat CD plaati koguväärtusega 51.13 € (800 kr), rehvi elektriline pump väärtusega 12.78 € (200 kr), tulekustuti Nordic väärtusega 19.17 € (300 kr), tungraud väärtusega 12.78 € (200 kr), kaks auto päikesekatet koguväärtusega 6.39 € (100 kr), rehvivõti väärtusega 6.39 € (100 kr), ohukolmnurk väärtusega 6.39 € (100 kr) ja kahed päikeseprillid väärtusega 19.17 € (300 kr), tekitades varalist kahju kokku 262.02 € eurot. Kohtu arvate - s esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused õigusvastane tegu,

seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanutel kahju tekkimine, kahju tekkimise kausaalseos isiku k kahju te õigusvastaste tegudega, ahju tekkimise õigusvastasus, tekkimise süülisus. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Käesoleva kohtuotsusega on tuvastatud Eelmaa ja Veergi süü M röövimises ja temalt hagis märgitud väärtuses asjade äravõtmises ning neilt tuleb nimetatud summa solidaarvastutuse korras välja mõista.

10. Menetluskulu

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavatelt välja mõista menetluskulu riigituludesse. D.O puhul tuleb jätta osa õigusabikuludest riigi kanda kuna kaitsetasu arvestati I astme kuriteo tasuna, D.O mõisteti süüdi aga II astme kuritegudes. Väljamõistmisele kuulub menetluskulu riigituludesse kokku summas 2081.80 eurot (sh., osa tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 268.80 eurot, osa

tasu õigusabi eest kohtumenetluses 1813.00 eurot). Ülejäänud menetluskulu 2081.80 jätta riigi kanda. tuleb

D.O puhul tuleb samuti jätta osa õigusabikuludest riigi kanda kuna kaitsetasu arvestati I astme kuriteo tasuna, D.O mõisteti süüdi aga II astme kuriteos. Väljamõistmisele kuulub menetluskulu riigituludesse kokku summas 2786.89 eurot (sh., osa tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 288.85 eurot, osa , tasu õigusabi eest kohtumenetluses 1913.04 eurot sundraha summas 585.00 eurot). Ülejäänud menetluskulu 2201.89 eurot jätta riigi kanda. tuleb

Kohus leiab, et D.O taotlus on põhjendatud ja määrab KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumise ositi ühe aasta jooksul. Taivo Veergilt kuulub väljamõistmisele menetluskulu riigituludesse kokku summas 3065.58 eurot (sh. , 30.50 eurot kohtuarstlik tasu õigusabi eest kohtumenetluses 3019.20 eurot u ekspertiisi tasu (M episoodis), 5.88 eurot kannatanu kohtusse ilmumise kulu). T.O puhul tuleb pooled õigusabi kulud jätta riigi kanda kuna süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 8 järgi mõisteti ta õigeks. Väljamõistmisele kuulub menetluskulu riigituludesse kokku summas 2787.60 eurot (sh osa tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 174.60 eurot, osa tasu õigusabi eest kohtumenetluses 1638.00 eurot, sundraha summas 975.00 eurot). Ülejäänud menetluskulu 1812.60 eurot jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.

Karl Eelmaalt kuulub väljamõistmisele menetluskulu riigituludesse kokku summas 3304.58 eurot (sh. sundraha summas 975.00 eurot, tasu õigusabi eest kohtumenetluses 2293.20 eurot,

30.50 eurot kohtuarstliku ekspertiisi tasu (M episoodis), 5.88 eurot kannatanu kohtusse ilmumise kulu). DNA ekspertiiside maksumus kokku 7068.00 eurot, lastekaitsespetsialisti menetluses osalemise tasu 8.63 eurot ja sõrmejäljeekspertiisi maksumus 663.00 eurot jätab kohus riigi kanda. Lahendis 3-1-1-121-13 on riigikohus märkinud, et ekspertiisitasud tuleb süüdistatavatelt välja mõista vaid juhul, kui ekspertiiside määramise on tinginud tõendamisvajadus ja uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisel. Käesoleval juhul ekspertiiside uuringutulemused kriminaalasja lahendamisele kaasa ei aidanud.

Kuna kohus pikendas kriminaalasjas kohtuotsuse teatavakstegemise aega kuni 13.05.2015, siis pikeneb vastavalt ka kaebuse esitamise tähtaeg.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp

Rahvakohtunikud (allkirjastatud digitaalselt) Tiiu Pilt, Inge Liivak

Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2015 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Tühistada Viru Maakohtu 19. märtsi 2015. a otsus osaliselt, s.o:

a) D.O süüditunnistamises ja karistamises KarS § 306 lg 1 järgi M röövimise M varjamises;

b) D.O le liitkaristuste mõistmises ja KarS § 74 lg te 1 ning 3 ja § 75 kohaldamises; - -

c) Taivo Veergil

e tõkendi kohaldamata jätmises;

d) Karl Eelmaale eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka arvamise ja Karl Eelmaa karistuse kandmise alguse aja kindlaksmääramise osas;

e) Taivo Veergilt ja Karl Eelmaalt M M kasuks 262 (kahesaja kuuekümne kahe) euro ja 4 (nelja) se

ndise hüvitise väljamõistmises;

f) süüdistatavatelt menetluskulude väljamõistmises;

g) 31. märtsil 2011 ja 17. augustil 2012 tehtud DNA side kulu riigi kanda jätmises. -ekspertii

2. Nimetatud osas teha uus otsus, millega:

a) Tunnistada D.O süüdi M röövimisele kaasaaitamises KarS § 200 lg 2 p M -de 5, 7 ja 8

– § 22 lg 3 järgi ja karistada

4 (nelja) aastase vangistusega;

b) KarS § 64 lg 1 alusel liita D.O le KarS § 200 lg 2 p

– § 22 lg 3 ja § 307 lg - -de 5, 7 ja 8

1 alusel mõistetud karistused ning mõista liitkaristuseks M röövimisele kaasaaitamises M mõistetud karistuse suurendamise teel 4 (nelja) aasta ja 6 (kuue) kuuline vangistus;

c) KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda eelmises alapunktis nimetatud karistusega kaetuks D.O le Viru Maakohtu 8. detsembri 2014. a otsusega KarS § 199 lg 2 p - -de 4, 7 ja 8 ning § 1572 järgi mõistetud 7 (seitsme) kuuline vangistus;

d) KrMS § 130 lg 41 alusel vahistada Taivo Veerg hetkel, mil ta vabaneb talle kriminaalasjas nr 1-11-

8897 mõistetud vangistusest, s.o 29. oktoobril 2015;

e) KarS § 68 lg 1 alusel arvata Karl Eelmaa eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda Karl Eelmaale mõistetud kaheksa aastase vangistuse kandmise aja alguseks 20. november 2014;

f) Mõista Taivo Veergilt, Karl Eelmaalt ja D.O lt solidaarselt M kasuks välja 262 - M (kahesaja kuuekümne kahe) euro ja 4 (nelja) sendine hüvitis kuriteoga tekitatud kahju eest; hüvitis tasuda Ü M arveldusarvele xxxx;

g) Mõista Taivo Veergilt menetluskuluna välja 3998 (kolmtuhat üheksasada üheksakümmend kaheksa) eurot ja 98

(üheksakümmend kaheksa) senti;

h) Mõista Karl Eelmaalt menetluskuluna välja 4227 (neli tuhat kakssada kakskümmend seitse) eurot ja 98 (üheksakümmend kaheksa) senti, sh 975 (üheksa sada seitsekümmend viis) eurot sundraha; i)Mõista T.O-lt menetluskuluna välja 2970 (kaks tuhat üheksasada seitsekümmend) eurot, sh 975 (üheksasada se sekümmend viis) eurot sundraha; it

j)Mõista D.O lt menetluskuluna välja 3980 (kolm tuhat üheksasada kaheksakümmend) - eurot ja 20 (kakskümmend) senti, sh 975 (üheksasada seitsekümmend viis) eurot sundraha; k)Mõista D.O lt menetluskuluna välja 2969 (kaks tuhat üheksasada kuuskümmend - üheksa) eurot ja 29 (kakskümmend üheksa) senti, sh 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot sundraha; l)Süüdistatavatel tasuda neilt väljamõistetud menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr EE891010220034796011, Swedbankis nr EE932200221023778606, Danske Bankis nr EE403300333416110002 või Nordea Pangas nr EE701700017001577198. Maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „nimi, 1 10224, menetluskulud“. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3.Muus osas

jätta maakohtu otsus muutmata. 4.

Ringkonnaprokurör Sirje Merilo apellatsioon rahuldada osaliselt. 5.Taivo Veergi, Karl Eelmaa ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, T.O kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe ning D.O kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa apellatsioonid jätta rahuldamata. 6.Välja maksta vandeadvokaat Arri Toomingule tema poolt Taivo Veergile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Arri Tooming kaudu 234 (kakssada kolmkümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks lmkümmend üheksa) eurot.

39 (ko

7. poolt Karl Eelmaale Välja maksta vandeadvokaadi abi Mihkel Gaverile tema apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 203 (kakssada kolm) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 33 (kolmkümmend kolm) eurot ja 87 (kaheksakümmend seitse) senti. 8.Välja maksta vandeadvokaat Argo Küünemäele tema poolt T.O-le

apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid kaudu 194 (sada üheksakümmend neli) eurot ja 88 (kaheksakümmend kaheksa) senti, sealhulgas käibemaks 32 (kolmkümmend kaks) eurot ja

48 (nelikümmend kaheksa) senti.

9. Välja maksta vandeadvokaat Anti Aasmaale tema poolt D.O le apellatsioonimenetlu - ses riigi õigusabi osutamise eest Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Anti Aasmaa kaudu 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, sealhulgas käibemaks 79 (seitsekümmend üheksa) eurot ja 40 (nelikümmend) senti. 10.Välja maksta vandeadvokaat Matti Reinsalule tema poolt D.O le

- apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu 265 (kakssada kuuskümmend viis) eurot ja 44 (nelikümmend neli) senti, sealhulgas käibemaks 44 (nelikümmend neli) eurot ja 24 (kakskümmend neli) senti. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta punktides 6–10 nimetatud menetluskulu riigi kanda.

Tartu Ringkonnakohtu 23.11.2015 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Muuta kriminaalasjas nr 1-12-10224 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2015. a otsuse: 1) resolutsiooni punkti 2.g ja asendada selles punktis olev formuleering „3998 (kolmtuhat üheksasada üheksakümmend kaheksa)“ formuleeringuga „3978 (kolmtuhat üheksasada seitsekümmend kaheksa)“; 2) põhiosa punkti 169 ja asendada selles punktis olev number „3998,98“ numbriga „3978,98“; 3) põhiosa punkti 183 ja asendada selles punktis olev formuleering „3998 (kolmtuhat üheksasada üheksakümmend kaheksa)“ formuleeringuga „3978 (kolmtuhat üheksasada seitsekümmend kaheksa)“; 4) resolutsiooni punkti 10 ja asendada selles punktis olev formuleering „265 (kakssada kuuskümmend viis) eurot ja 44 (nelikümmend neli) senti, sealhulgas käibemaks 44 (nelikümmend neli) eurot ja 24 (kakskümmend neli) senti“ formuleeringuga „217 (kakssada seitseteist) eurot ja 44 (nelikümmend neli) senti, sealhulgas käibemaks 36 (kolmkümmend kuus) eurot ja 24 (kakskümmend neli) senti“; 5) põhiosa punkti 180 ja asendada selles punktis olev number „265,44“ numbriga „217,44“; 6) resolutsiooni punkti 4 ja asendada selle tekst „Ringkonnaprokurör Sirje Merilo apellatsioon rahuldada osaliselt“ tekstiga „Ringkonnaprokurör Sirje Merilo, Karl Eelmaa ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa apellatsioonid rahuldada osaliselt“; 7) resolutsiooni punkti 5 ja asendada selle tekst „Taivo Veergi, Karl Eelmaa ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, T.O kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe ning D.O kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa apellatsioonid jätta rahuldamata“ tekstiga „Taivo Veergi, T.O kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe ning D.O kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa apel

latsioonid jätta rahuldamata“. põhiosa punkti 185 esimest lauset ja asendada selle senine sõnastus „Prokuratuuri apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt“ sõnastusega „Prokuratuuri ja K. Eelmaa ning tema kaitsja vandeadvokaat R. Napa apellatsioonid tuleb rahuldada osaliselt“. Riigikohtu 17.02.2016 kohtumääruste RESOLUTSIOONID: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Karl - Eelmaa kaitsja vandeadvokaat Rein Napa

kassatsioon menetlusse võtmata. Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta T.O - T.O kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe kassatsioon menetlusse võtmata. Riigikohtu 07.04.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2015. a otsus sisuliselt muutmata, kuid täpsustada selle resolutsiooni punkti 2 c, lisades lause: „KarS § 68 lg 1 alusel arvata D.O le - mõistetud liitkaristuse hulka eelvangistuses viibitud kolm päeva ja lugeda ärakantavaks liitkaristuseks 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust“.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Määrata Advokaadibüroole Anti Aasmaa makstava riigi õigusabi tasu suuruseks D.O le - kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

Kohtuotsus 1-12- 07.04.2016. 10224 D.O suhtes jõustus Kohtuotsus 1-12-10224 T.O

suhtes jõustus 17.02.2016 Riigikohtu kohtumäärusega. Kohtuotsus 1-12-10224 Karl Eelmaa suhtes jõustus 17.02.2016 Riigikohtu kohtumäärusega. Kohtuotsus 1-12-10224 Taivo Veergi ja D.O suhtes jõustus 07.04.2016 Riigikohtu kohtuotsusega.

Referent

(allkirjastatud digitaalselt)

Kai Rosar